Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Oyɛ Miishɛɛ Diɛŋtsɛ?

Ani Oyɛ Miishɛɛ Diɛŋtsɛ?

Ani Oyɛ Miishɛɛ Diɛŋtsɛ?

EKOLƐ, ooobi ohe akɛ, ‘Ani miyɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ?’ Jeŋ nilelɔi ni kaseɔ adesai ashihilɛ he nii miimia amɛhiɛ koni amɛle bɔ ni bo kɛ mɛi krokomɛi baaha sanebimɔ nɛɛ hetoo nyɛha, shi nitsumɔ ni amɛkɛfɔ̃ amɛnɔ nɛɛ jeee shwɛmɔ nɔ̃. Abaanyɛ akɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ akɛ aaale miishɛɛ falɛ ni aŋkro ko yɔɔ lɛ ato mɔdɛŋ ni abɔɔ akɛ aaale suɔmɔ falɛ ni wu ko yɔɔ kɛha eŋa aloo mɔdɛŋ ni abɔɔ akɛ aaale shii abɔ ni mɔ ko wekunyo gbele edɔ lɛ eha lɛ he. Anyɛɛɛ asusu henumɔi koni ale efalɛ. Kɛlɛ, jeŋ nilelɔi eyɔse anɔkwa sane ko, ni no ji akɛ: Adesai fɛɛ yɛ nyɛmɔ ni amɛkɛaaná miishɛɛ.

Eyɛ mli ákɛ akɛ nyɛmɔ ni akɛnáa miishɛɛ fɔ́ wɔ moŋ, shi naagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ eha mɛi bɛ miishɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gɔɔ srɔtoi ni yɔɔ maŋtiasei komɛi amli lɛ eyimɔ kɛ mɛi ni AIDS hela lɛ egbe amɛ lɛ agbohii, ni fuuhe ebatsɔ sane. Nɔyelɔi ni yɔɔ maji ni tamɔ nakai lɛ amli lɛ eŋmɛ gbɛ koni atsa gɔɔi nɛɛ amli ekoŋŋ kɛfũ mɛi ni gboiɔ lɛ. Nitsumɔ titri ni atsuɔ yɛ Afrika maji komɛi amli lɛ ateŋ ekome ji gbonyo adeka kpɛɛ. Ni ekɔɔɔ he eko he ni oyɔɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ ona mɛi saŋŋ ni amɛnii efee mɔbɔmɔbɔ yɛ hela hewɔ, aloo yɛ amɛwekunyo loo amɛnaanyo ko gbele hewɔ.

Ni kɛ́ aba maji ni eshwere lɛ amli lɛ, te anaa tɛŋŋ? Maji nɛɛ anɔ bii lɛ ateŋ mɛi komɛi ashidaamɔ yɛ shika gbɛfaŋ nyɛɔ etsakeɔ trukaa ní amɛkpaaa gbɛ. Yɛ United States lɛ, mɛi ni eba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ ateŋ mɛi pii eku sɛɛ amɛyatao nitsumɔ ejaakɛ akpa amɛ shika ni ahaa nitsulɔi ni eba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ hamɔ. Bei pii lɛ, helatsamɔ yeɔ shika fɛɛ ni weku ko kɛto lɛ. Mla saji ahe ŋaawolɔ ko wie akɛ: “Mɛi nɛɛ kɛ nyɔji wuji kɛ helatsamɔ he naagbai ní kumɔɔ mɔ tsui baa kɛha ŋaawoo. Bei pii lɛ, mikɛɔ amɛ akɛ, ‘Esa akɛ nyɛhɔ̃ɔ nyɛshĩa lɛ ni nyɛkɛwo nyɔmɔ lɛ.’” Shi mɛi ni bɛ naagba yɛ shika gbɛfaŋ lɛ hu? Ani miishɛɛ baanyɛ abɔ amɛ hu?

Aŋkroaŋkroi komɛi ashihilɛ tamɔ lalafolɔ ni ehé gbɛi waa ni atsɛ́ɔ lɛ Richard Rodgers lɛ nɔ̃. Awie yɛ ehe akɛ: “Mɛi fioo pɛ eha mɛi babaoo ená miishɛɛ tamɔ lɛ.” Eyɛ mli akɛ elalai lɛ ha mɛi ná miishɛɛ moŋ, shi no mli lɛ, lɛ diɛŋtsɛ lɛ nibii komɛi miihao lɛ ní anaaa enaa tsabaa. Eyɛ mli akɛ enine shɛ nibii enyɔ ní mɛi babaoo sumɔɔ koni amɛná ni ji shika kɛ gbɛihemɔ nɔ moŋ, shi ani ená miishɛɛ? Mɔ ko ni ŋmalaa mɛi awala shihilɛ he saji tsɔɔ mli akɛ: “Omanye ni [Rodgers] ye yɛ nitsumɔ mli lɛ yɛ naakpɛɛ, ehi shi akɛ niiatsɛ, ni ekɛ enaanyo nitsulɔ ko ná Pulitzer Prize (Pulitzer Jweremɔ Nii) shii enyɔ sɔŋŋ. Kɛfata he lɛ, bei pii lɛ enáaa miishɛɛ, ni ehaoɔ.”

Ni taakɛ ekolɛ oyɔse lɛ, bei pii kɛ́ mɔ kɛ ehiɛ fɔ̃ ninámɔ nɔ akɛ no baaha ená miishɛɛ lɛ, ebaaa lɛ nakai. Mɔ ko ni ŋmalaa shika he saji yɛ adafitswaa wolo ni ji The Globe and Mail ni akalaa yɛ Toronto, Canada lɛ wie “shoofeemɔ kɛ shwɛmfeemɔ” ni niiatsɛmɛi babaoo kɛkpeɔ lɛ he. Mɔ ko ni woɔ mɛi ŋaa yɛ shika he gbɛjianɔtoo mli lɛ tsɔɔ mli akɛ, kɛ́ fɔlɔi ni ji niiatsɛmɛi lòo shika kɛ nibii wuji ni akɛ shika héɔ amɛshwie amɛbii anɔ lɛ, “bei pii lɛ no haa gbekɛbii lɛ yagbeɔ naa yɛ awerɛho shihilɛ mli.”

Ani Nɔ̃ Diɛŋtsɛ ko Yɛ ni Kɛ Miishɛɛ Baa?

Kɛ́ fɔfɔi ko baada fɛfɛo lɛ, no lɛ ebiɔ ni ená sũ kpakpa, nu, kɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ ni sa. Nakai nɔŋŋ niiamlipɛilɔi eyɔse akɛ, nibii komɛi ji nɔ ni haa mɔ náa miishɛɛ. Nibii nɛɛ ekomɛi ji gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ní mɔ yɔɔ; nitsumɔ kpakpa ní mɔ yɔɔ; niyenii, wɔɔhe kɛ atade ni sa ní mɔ yɔɔ; ŋaa nitsumɔi ni mɔ le lɛ ahe nitsumɔ; kɛ nanemɛi kpakpai.

Ekolɛ obaakpɛlɛ nɔ akɛ nibii ni atsɔɔ lɛ haa mɔ náa miishɛɛ. Ni kɛlɛ, ayɛ nɔ ko ni he hiaa waa ní haa mɔ náa miishɛɛ. No ji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ” ni egbɛi ji Yehowa lɛ he nilee. (1 Timoteo 1:11, NW) Mɛɛ gbɛ nɔ nilee nɛɛ yeɔ buaa ni mɔ náa miishɛɛ? Yehowa ji wɔ-Bɔlɔ, ni lɛ ekɛ nyɛmɔ ní haa wɔnáa miishɛɛ lɛ duro wɔ. Belɛ, ele nɔ ni baaha wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ. Sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ wieɔ gbɛ̀i anɔ ni etsɔɔ ehaa mɛi ni jɛ hei srɔtoi kɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ náa miishɛɛ daa lɛ ahe.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Taakɛ nibii komɛi ni fɔfɔi náa lɛ haa edaa fɛfɛo lɛ, nakai nɔŋŋ nibii komɛi ni yaa nɔ jogbaŋŋ haa mɔ náa miishɛɛ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]

© Gideon Mendel/CORBIS