Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbɛtsɔɔmɔ Ni Anyɛɔ Akɛ He Fɔ̃ɔ Nɔ ní Haa Mɔ Náa Miishɛɛ

Gbɛtsɔɔmɔ Ni Anyɛɔ Akɛ He Fɔ̃ɔ Nɔ ní Haa Mɔ Náa Miishɛɛ

Gbɛtsɔɔmɔ Ni Anyɛɔ Akɛ He Fɔ̃ɔ Nɔ ní Haa Mɔ Náa Miishɛɛ

ADESA fɛɛ adesa yɛ hegbɛ akɛ “etiuɔ Miishɛɛnamɔ” sɛɛ. Nakai ji bɔ ni mɛi ni Jaje United States of America Heyeli lɛ kɛɛ. Ni kɛlɛ, srɔtofeemɔ yɛ nɔ ko sɛɛtiumɔ kɛ nɔ̃ lɛ ní nine eshɛ nɔ teŋ. Oblahii kɛ oblayei babaoo kɛ mɛi ahiɛtserɛjiemɔ kɛ shwɛmɔ akaŋshii feɔ amɛnitsumɔ, shi amɛteŋ mɛi enyiɛ ole ní amɛtsɔmɔ nɔ̃ gbɔmɛi diɛŋtsɛ ni amɛsumɔɔ akɛ amɛtsɔmɔ yɛ shihilɛ mli lɛ? Lalafolɔ ko ni ehé gbɛi ní ele bɔ ni mɔ tsomloɔ dani eyeɔ omanye akɛ lalafolɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Ekolɛ, mɔ lɛ nine shɛŋ oti ni ma ehiɛ lɛ nɔ.”

Kɛ́ onuɔ he yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ akɛ onyɛŋ oná miishɛɛ lɛ, no lɛ tsɛ́ otsui oŋmɛ omli. Kɛ́ otsɔ gbɛ ni ja nɔ otao miishɛɛ lɛ, obaaná miishɛɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Saneyitso ni asusu he kɛtsɔ hiɛ lɛ tsĩ “miishɛɛ Nyɔŋmɔ” ni ji Yehowa lɛ tã. (1 Timoteo 1:11) Nyɔŋmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ eha yɛ Biblia lɛ mli bɔni afee ni miishɛɛ sɛɛ ni otiu lɛ akayagbe naa yɛ nijiaŋwujee mli. Yehowa baanyɛ eye ebua bo koni oye nibii ni haa mɛi fɔɔ awerɛhoyeli lɛ anɔ kunim. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ omii ni eshɛjeɔ kɛ́ osuɔlɔ ko gbo lɛ he okwɛ.

Kɛ́ Osuɔlɔ ko Gbo

Ani nɔ̃ kpakpa ko yɛ ni abaanyɛ awie yɛ gbele he? Gbele gbálaa fɔlɔi kɛ amɛbii ateŋ, ni etsɛrɛɔ bii hu kɛ amɛfɔlɔi amli. Egbálaa nanemɛi ateŋ, ni eduɔ gbeyeishemɔ ewoɔ akutseiaŋbii ni sumɔɔ amɛhe ní feɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli lɛ amli. Kɛ́ mɔ ko gbo yɛ weku ko ni yɔɔ miishɛɛ mli lɛ, dɔlɛ baanyɛ aha weku lɛ afee basaa.

Jeŋ fɛɛ le akɛ gbele ehiii. Shi kɛlɛ, mɛi komɛi ekpɛlɛɛɛ anɔkwale nɛɛ nɔ, shi moŋ amɛkɛɔ akɛ gbele ji jɔɔmɔ. Susumɔ nɔ ni tee nɔ beni ahum ko ni kpataa nibii ahiɛ waa ni ale lɛ akɛ Hurricane Katrina lɛ tswa yɛ Mexico Ŋshɔ lɛ nɔ yɛ August afi 2005 lɛ mli lɛ he okwɛ. Beni afeɔ mɛi ni egbe lɛ ateŋ mɔ kome yara lɛ, osɔfo ni bawie yɛ yara lɛ shishi lɛ kɛɛ akɛ: “Jeee Katrina gbe lɛ, shi moŋ Nyɔŋmɔ ni tsɛ́ lɛ.” Yɛ be kroko mli lɛ, mɔ ko ni tsuɔ nii yɛ helatsamɔhe ko shɛje yoo ko ni egbo lɛ biyoo mii akɛ ekaye awerɛho ejaakɛ Nyɔŋmɔ eŋɔ enyɛ kɛtee ŋwɛi. Oblayoo lɛ jwa yaafo ekɛɛ: “Mɛɛba, mɛɛba, eŋɔ lɛ kɛjɛ mihe kɛtee?”

Ekã shi faŋŋ akɛ, susumɔi ni tamɔ enɛɛmɛi ni ahiɛ yɛ gbele he lɛ nyɛɛɛ ashɛje mɛi ni agboi ashi amɛ lɛ amii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ anɔkwa saji diɛŋtsɛ ni kɔɔ gbele he bɛ susumɔi nɛɛ amli. Ni nɔ ni ehiii fe fɛɛ ji akɛ, susumɔi nɛɛ haa anaa Nyɔŋmɔ akɛ mɔ ko ni tsɔɔ tsuifãa kɛ yiwalɛ gbɛ nɔ eshɔ̃ɔ suɔlɔi kɛjɛɔ amɛwekumɛi kɛ amɛnanemɛi adɛŋ. Susumɔi nɛɛ haa kɛ́ mɔ ko gbo lɛ, abuɔ Nyɔŋmɔ akɛ yiwalɔ, moŋ fe miishɛjelɔ. Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ anɔkwalei ni kɔɔ gbele he lɛ mamɔɔ shi.

Biblia lɛ wieɔ gbele he akɛ eji henyɛlɔ. Ekɛɔ akɛ gbele tamɔ maŋtsɛ ni miiye adesai anɔ. (Romabii 5:17; 1 Korintobii 15:26) Gbele ji henyɛlɔ ko ni hewalɛ sɔŋŋ ni eyɔɔ hewɔ lɛ, adesa ko nyɛɛɛ atsĩ enaa, ekpata suɔlɔi babaoo ahiɛ, ni eeya nɔ eefee nakai. Biblia mli anɔkwale nɛɛ kɛ bɔ ni kɛ́ wɔsuɔlɔ ko gbo ni wɔyeɔ awerɛho ni wɔfeɔ shwɛm lɛ yaa pɛpɛɛpɛ. Nakai anɔkwale lɛ haa wɔnaa akɛ bɔ ni kɛ́ wɔsuɔlɔ ko gbo ni wɔnuɔ he wɔhaa lɛ jeee nɔ ko srɔto, ejaakɛ gbele ji henyɛlɔ. Shi, ani Nyɔŋmɔ tsɔɔ henyɛlɔ ni ji gbele nɔ eŋɔɔ wɔsuɔlɔi lɛ kɛyaa ŋwɛi? Ha Biblia lɛ aha hetoo.

Jajelɔ 9:5, 10 lɛ kɛɔ akɛ: “Shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko . . . Nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiajeŋ he ni oyaa lɛ.” Mɛni ji gbohiiajeŋ? No ji adesai akwamaŋ gbonyobu he ni ayafũɔ gbohii yɛ lɛ. Kɛ́ ayato gbonyo yɛ ebu mli lɛ, enyɛɛɛ efee ehe nɔ ko nɔ ko, etsiii ehe lɛ, enuuu nɔ ko he, ni asaŋ esusuuu nɔ ko nɔ ko he. Amɛshihilɛ lɛ yafeɔ tamɔ nɔ ni amɛwɔ vii. * No hewɔ lɛ, Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ eŋɔɔɔ wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ kɛyaaa emasɛi yɛ ŋwɛi. Gbele eha amɛkamɔ shi ní wala bɛ amɛmli yɛ amɛbui lɛ amli.

Yesu ma anɔkwale nɛɛ nɔ mi beni enaanyo Lazaro gbo lɛ. Yesu kɛ gbele to wɔ̀ he. Eji dani Yesu baatée Lazaro shi lɛ, no mli lɛ Lazaro yɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ masɛi kulɛ, ebaafee yiwalɛ yɛ Yesu gbɛfaŋ akɛ eeetée Lazaro shi kɛba shikpɔŋ nɔ koni eku sɛɛ egbo. Biblia lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ, beni Yesu yashɛ fũuhe lɛ, ebo kɛ gbeewalɛ akɛ: “Lazaro ee, jee kpo!” Amaniɛbɔɔ lɛ tee nɔ akɛ: “Ni gbonyo lɛ je kpo.” Lazaro ba wala mli ekoŋŋ. Yesu le akɛ Lazaro shiii shikpɔŋ lɛ nɔ. No mli lɛ, ekã shi ní wala bɛ emli yɛ egbonyobu lɛ mli.—Yohane 11:11-14, 34, 38-44.

Sane nɛɛ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ tsɔɔɔ gbele nɔ eŋɔɔɔ adesai kɛjɛɛɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛyaaa ŋwɛi. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ, ejaakɛ wɔle akɛ jeee lɛ ehaa wɔyeɔ awerɛho lɛ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa hu akɛ, ele awerɛho ni henyɛlɔ gbele haa wɔyeɔ, kɛ awui hu ni eyeɔ wɔ lɛ jogbaŋŋ. Ni Biblia mli anɔkwale ni kɔɔ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he lɛ maa nɔ mi akɛ apiŋŋ gbohii lɛ yɛ hɛl la ko mli, ni atsuuu amɛhe hu yɛ he ko, shi moŋ amɛkamɔ shi ní wala bɛ amɛmli yɛ amɛgbonyobui amli. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ ahe saji ni bayiɔ wɔyitsoŋ lɛ haa wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ he, ni esaaa akɛ wɔsheɔ gbeyei hu kɛ naajiemɔ akɛ wɔleee he ni amɛyɔɔ. Kɛfata he lɛ, Yehowa tsɔɔ Biblia lɛ nɔ eshɛjeɔ wɔmii yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ.

Hiɛnɔkamɔ Haa Anáa Miishɛɛ

Ŋmalɛi ni wɔsusu he kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ akɛ hiɛnɔkamɔ fata nibii ni he hiaa waa ní haa mɔ náa miishɛɛ diɛŋtsɛ lɛ ahe. Wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Biblia lɛ mli akɛ “hiɛnɔkamɔ” lɛ shishi ji ní akɛ nɔmimaa akpa nɔ kpakpa gbɛ. Bɔni afee ni wɔna bɔ ni hiɛnɔkamɔ haa mɔ náa miishɛɛ lɛ, nyɛhaa wɔsusua amaniɛbɔɔ ni kɔɔ shi ní Yesu tée Lazaro lɛ he lɛ he ekoŋŋ.

Kɛ́ hooo lɛ, yiŋtoi enyɔ komɛi ahewɔ Yesu fee nakai naakpɛɛ nii lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, efee nakai bɔni afee ni ekɛha Marta, Maria, kɛ amɛnanemɛi lɛ akpa awerɛhoyeli. Akɛni amɛbaaná hegbɛ amɛkɛ amɛsuɔlɔ lɛ abɔ ekoŋŋ hewɔ lɛ, no baaha amɛkpa awerɛhoyeli. Kɛlɛ, Yesu ha Marta le yiŋtoo ni ji enyɔ hewɔ ni efee nakai, ni yiŋtoo nɛɛ he hiaa fe klɛŋklɛŋ nɔ lɛ. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Ani mikɛɛɛo akɛ: Kɛji ohé oye lɛ, ooona Nyɔŋmɔ anunyam lɛ?” (Yohane 11:40) The New Testament in Modern English ní J. B. Phillips ŋma lɛ tsɔɔ ŋmalɛ nɛɛ mli naagbee wiemɔ ni ji “Nyɔŋmɔ anunyam lɛ” shishi akɛ “naakpɛɛ nii ni Nyɔŋmɔ feɔ.” Yesu tsɔ wala mli ní eha Lazaro ba ekoŋŋ lɛ nɔ eha ana nii ni Yehowa Nyɔŋmɔ nyɛɔ etsuɔ kɛ nɔ̃ hu ni E-baafee wɔsɛɛ. Saji ni nyiɛ sɛɛ lɛ gbálaa “naakpɛɛ nii ni Nyɔŋmɔ feɔ” lɛ mli fitsofitso.

Yesu wie yɛ Yohane 5:28, 29 lɛ akɛ: “Enɛ akafee nyɛ naakpɛɛ; ejaakɛ ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui [loo “kaimɔ bui,” NW] lɛ amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo.” Enɛ tsɔɔ akɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiajeŋ lɛ baaku sɛɛ amɛba wala mli, ni wɔsuɔlɔi hu fata he. Beni Bɔfoi lɛ Asaji 24:15 lɛ tsɔɔ bɔ ni nifeemɔ ni yɔɔ nyam nɛɛ baaya nɔ aha lɛ mli lolo lɛ, ekɛɛ akɛ: “Jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.” No hewɔ lɛ, “mɛi ni ejaaa” ni ji aŋkroaŋkroi babaoo ní gboi ni no mli lɛ, amɛleee Yehowa ni amɛaasɔmɔ lɛ lɛ baaná hegbɛ akɛ amɛfee nii ni baaha amɛná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ.

Nɛgbɛ abaatée mɛi nɛɛ ashi kɛya? Lala 37:29 kɛɔ akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” Susumɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ. Etsɔɔ akɛ, weku mlibii kɛ nanemɛi ni gbele egbála amɛteŋ lɛ baafee ekome ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Be mli ni osusuɔ miishɛɛ ni okɛ mɛi ni be ko ni eho lɛ, okɔɔɔ okɛ amɛ naanyobɔɔ nɔ adɔdɔŋ lɛ aaaná lɛ he lɛ, nilee yɛ mli akɛ omli aaafili bo kɛ miishɛɛ.

Yehowa Miisumɔ Koni Oná Miishɛɛ

Wɔsusu gbɛ̀i enyɔ komɛi anɔ ni Yehowa baanyɛ etsɔ eha oná miishɛɛ babaoo yɛ naagbai ni okɛkpeɔ lɛ fɛɛ asɛɛ lɛ ahe. Klɛŋklɛŋ lɛ, etsɔɔ Biblia lɛ nɔ eduroɔ bo nilee kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni baaye abua bo koni onyɛ otsu naagbai ahe nii yɛ omanyeyeli mli. Biblia lɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔdamɔɔ awerɛho ni gbele kɛbaa lɛ naa, ni kɛfata he lɛ, ŋaawoi ni yɔɔ mli lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsu shika kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he naagbai ahe nii. Biblia lɛ baanyɛ awaje bo ni onyɛ odamɔ jalɛsane ni ayeee kɛ maŋkwramɔŋ basabasafeemɔi anaa. Ni kɛ́ okɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ mli lɛ tsu nii lɛ, no baanyɛ aye abua bo ni onyɛ otsu naagbai krokomɛi ni okɛkpeɔ lɛ ahe nii.

Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Biblia lɛ ni okaseɔ lɛ haa onáa hiɛnɔkamɔ, ni adesai adɛŋ nikeenii ko kwraa bɛ ni abaanyɛ akɛto enɛ he. Hiɛnɔkamɔ ni kɔɔ nanemɛi kɛ wekumɛi ni abaatée amɛ shi lɛ fata hiɛnɔkamɔi ni Biblia lɛ haa anáa lɛ ahe. Beni Kpojiemɔ 21:3, 4 lɛ gbálaa hiɛnɔkamɔ nɛɛ mli fitsofitso lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ [adesai aweku lɛ] aaahi shi . . . Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.” Enɛ tsɔɔ akɛ, etsɛŋ ni nibii ni haa oyeɔ awerɛho yɛ shihilɛ mli lɛ baaho aya kwraa. Nibii ni Biblia lɛ ewo shi yɛ he lɛ baaba mli anɔkwale, ni obaanyɛ oná nibii nɛɛ amli ŋɔɔmɔ. Le kɛkɛ ni ooole akɛ shihilɛ kpakpa ko miiba lɛ haa otsui nyɔɔ omli. Obana ole akɛ, kɛ́ mɔ gbo lɛ, eyaaa nɔ enaaa amanehulu, ni esa akɛ nilee nɛɛ aha omii ashɛ ohe.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Afii saŋŋ nɛ ní Maria wu gbo mɔbɔmɔbɔ yɛ kansa hewɔ. Ewu gbo ehiɛ lɛ ŋkɔmɔyeli lɛ kɛkɛ ni shika he naagbai hu jie amɛhiɛ. Enɛ ha lɛ kɛ ebiyei etɛ lɛ fã kɛjɛ shĩa ni amɛyɔɔ. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, Maria na akɛ lɛ hu eeye kansa hela lɛ eko. Afee lɛ opireshɛn srɔtoi enyɔ ni mli wawai, ni enɛ haa enaa nɔ̃ babaoo daa gbi. Yɛ enaagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, enuɔ he akɛ nibii baahi, ni enɛ tsirɛɔ lɛ ni ewoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ. Mɛni haa be fɛɛ be lɛ eyɛ miishɛɛ lɛ?

Maria tsɔɔ mli akɛ: “Kɛ́ mikɛ naagba kpe lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ koni mikasusu he fe nine. Mibiii mihe saji tamɔ: ‘Mɛni hewɔ enɛ ba minɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ mana amanehulu tamɔ nɛkɛ? Mɛni hewɔ esa akɛ hela amɔ mi?’ Susumɔ ni ejaaa ní mɔ náa lɛ haa ehewalɛ nɔ gbɔɔ. No hewɔ lɛ, mikɛ hewalɛ ni miyɔɔ lɛ sɔmɔɔ Yehowa ni mikɛyeɔ buaa mɛi krokomɛi. No haa mináa miishɛɛ.”

Mɛɛ gbɛ nɔ hiɛnɔkamɔ ye bua Maria? Ekɛ ehiɛ fɔ̃ wɔsɛɛ be mli ní Yehowa baajie helai kɛ naagbai krokomɛi ni adesai kɛkpeɔ lɛ fɛɛ kɛya lɛ nɔ. Kɛ́ etee helatsamɔhe koni eyana datrɛfonyo lɛ, egbaa hiɛnɔkamɔ nɛɛ he sane etsɔɔ mɛi ni kansa emɔmɔ amɛ ni amɛba jɛmɛ ni amɛfee basaa lɛ. Te Maria buɔ hiɛnɔkamɔ nɛɛ ehaa tɛŋŋ? Eha hetoo akɛ: “Bei pii lɛ, misusuɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Hebribii 6:19 lɛ he. Jɛmɛ ji he ni Paulo wie hiɛnɔkamɔ he akɛ eji susuma lɛ sɛkɛ lɛ. Kɛ́ obɛ sɛkɛ nɛɛ eko lɛ, no lɛ obaakpalaŋ tamɔ lɛlɛ ni aŋmɔɔɔ lɛ sɛkɛ ní ahum miitswa lɛ. Shi kɛ́ oyɛ sɛkɛ nɛɛ eko lɛ, no lɛ naagbai wuji ni tamɔ ahum ni okɛaakpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, obaaje mli shweshweeshwe.” Nakai ‘naanɔ wala he nɔhiɛkamɔ ní Nyɔŋmɔ ni maleee lɛ wo shi yɛ he’ lɛ haa Maria mii shɛɔ ehe be fɛɛ be. Hiɛnɔkamɔ nɛɛ baanyɛ aha bo hu oná miishɛɛ.—Tito 1:2.

Biblia lɛ ni oookase lɛ baanyɛ aha oná miishɛɛ diɛŋtsɛ yɛ naagbai ni okɛkpeɔ lɛ fɛɛ asɛɛ. Shi ekolɛ, oyiŋ baafee bo enyɔnyɔɔnyɔ kɛji akɛ sɛɛnamɔ yɛ ekasemɔ he. Yehowa Odasefoi yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaajɛ Ŋmalɛi lɛ amli amɛtsɔɔ bo nɔ ni ebaabi ni ofee bɔni afee ni oná miishɛɛ diɛŋtsɛ. Ni beni omɛɔ ni Yehowa atsu eshiwoi lɛ ahe nii lɛ, obaafata mɛi ni awie yɛ amɛhe akɛ: “Amɛnine aaashɛ mlifilimɔ kɛ miishɛɛ nɔ, ni awerɛho kɛ ŋtsɔidɔɔmɔ aaajo foi” yɛ amɛhiɛ lɛ ahe.—Yesaia 35:10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Beni wolo ni ji Encyclopædia Britannica (2003) lɛ wieɔ wiemɔ diɛŋtsɛ ni atsɔɔ shishi akɛ gbohiiajeŋ lɛ he lɛ, ewie akɛ eji “he ko ni anuuu piŋmɔ ko he yɛ lɛ, anáaa miishɛɛ ko hu yɛ jɛmɛ, ni asaŋ agbalaaa mɔ toi yɛ jɛi, ni ajɔɔɔ mɔ hu yɛ jɛmɛ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Biblia mli anɔkwalei lɛ pɛ baanyɛ afo awerɛhoyeli sɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni Biblia lɛ wieɔ he lɛ baanyɛ aha mɔ aná miishɛɛ