Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Misumɔɔ Omla Lɛ Ákɛ Nɔ Ko!”

“Misumɔɔ Omla Lɛ Ákɛ Nɔ Ko!”

“Misumɔɔ Omla Lɛ Ákɛ Nɔ Ko!”

“Misumɔɔ omla lɛ ákɛ nɔ ko! Jenamɔ fɛɛ lɛ no he mijwɛŋɔ.”—LALA 119:97.

1, 2. (a) Mɛɛ shihilɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ tsirɛ lɛ ni eŋma Lala 119 lɛ kɛkpe? (b) Te efee enii yɛ he eha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

MƆ NI ŋma Lala 119 lɛ kɛ kaai ni mli wa kpe. Henyɛlɔi ni kɛ henɔwomɔ ebuuu Nyɔŋmɔ mla lɛ ye ehe fɛo, ni amɛfolɔ apasa saji amɛshwie enɔ. Lumɛi tee eyinɔ apam, ni amɛwa lɛ yi. Awuiyelɔi gba bɔle lɛ, ni ewala tete yaje oshara mli. Saji nɛɛ ha ‘esusuma fó kɛ awerɛho sɔŋŋ.’ (Lala 119:9, 23, 28, 51, 61, 69, 85, 87, 161) Yɛ kaai nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Misumɔɔ omla lɛ ákɛ nɔ ko! Jenamɔ fɛɛ lɛ no he mijwɛŋɔ.”—Lala 119:97.

2 Ekolɛ ooobi akɛ, “Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ shɛje lalatsɛ lɛ mii?” Nɔmimaa ni ená akɛ Yehowa yɛ ehe miishɛɛ lɛ ye bua lɛ ni enyɛ efĩ shi. Lalatsɛ lɛ le akɛ mla lɛ nɔyeli kɛ nibii ni yɔɔ miishɛɛ baa, ni no ji nɔ ni shɛje emii yɛ shihilɛi ni mli wa ni mɛi ni te shi wo lɛ lɛ kɛba enɔ lɛ mli. Eyɔse akɛ Yehowa kɛ lɛ ye yɛ gbɛ ni ja nɔ. Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ mla lɛ ní lalatsɛ lɛ hi shi yɛ naa lɛ ha ele nii fe ehenyɛlɔi lɛ, ni ebáa eyi tete. Mla lɛ ní eye nɔ lɛ ha ená hejɔlɛ babaoo kɛ henilee ni mli tse.—Lala 119:1, 9, 65, 93, 98, 165.

3. Mɛni hewɔ Kristofoi náaa lɛ mlɛo ákɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai anaa ŋmɛnɛ lɛ?

3 Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu ateŋ mɛi komɛi kɛ nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ ahe kaai ni mli wa miikpe. Ekolɛ wɔkɛ shihilɛ ni woɔ mɔ wala he gbeyei ekpeŋ tamɔ eba lɛ yɛ lalatsɛ lɛ gbɛfaŋ lɛ, shi wɔyɛ “jaramɔ bei” amli. Mɛi ni wɔkɛshãraa daa lɛ ateŋ mɛi babaoo baaa amɛjeŋ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ—otii ni he baa sɛɛnamɔ haa amɛ pɛ amɛkɛmamɔɔ amɛhiɛ, ni amɛdiɔ heloonaa nibii asɛɛ, amɛwoɔ amɛhe ni amɛbuuu mɔ. (2 Timoteo 3:1-5) Ehe hiaa ni Kristofoi ni darako akpee shihilɛi ni kaa amɛjeŋba kwɛɔ anaa be fɛɛ be. Kɛ́ wɔyaje shihilɛ ni tamɔ nakai mli lɛ, ekolɛ wɔnáŋ lɛ mlɛo ákɛ wɔɔya nɔ wɔsumɔ Yehowa ni wɔfee nɔ ni ja. Belɛ mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔbu wɔhe?

4. Mɛɛ gbɛ nɔ lalatsɛ lɛ ha ana akɛ esumɔɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi hu afee nakai lɛ?

4 Lalatsɛ lɛ hé be ni ekɛ miishɛɛ kase Nyɔŋmɔ mla lɛ ni ejwɛŋ nɔ, ni no ji nɔ ni ye bua lɛ ní enyɛ edamɔ haomɔi ni ekɛkpe lɛ anaa. No feemɔ ha esumɔ mla lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Lala 119 lɛ mli kukuji lɛ amli enyɔoo ko pɛ ewieee nɔ ko yɛ Yehowa mla lɛ he. * Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ bɛ Mose Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha blema Israel maŋ lɛ shishi. (Kolosebii 2:14) Kɛlɛ, shishitoo mlai ni akɛfee nakai Mla lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛbashi ŋmɛnɛ. Shishitoo mlai nɛɛ shɛje lalatsɛ lɛ mii, ni ebaanyɛ eshɛje Nyɔŋmɔ tsuji ni ní bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛdamɔ shihilɛ mli naagbai ni amɛkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ anaa lɛ hu amii.

5. Te Mose Mla lɛ amli nɔ ni wɔbaasusu he lɛ?

5 Nyɛhaa wɔsusua hewalɛwoo ni wɔbaanyɛ wɔná kɛjɛ nibii ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli lɛ amli etɛ pɛ he wɔkwɛa, ni nomɛi ji: gbɛjianɔ ní ato kɛha Hejɔɔmɔ Gbi, gbɛjianɔ ní ato kɛha kpɛkpɛoyeli, kɛ mla ní awo yɛ hiɛjoomɔ he lɛ. Saji nɛɛ eko fɛɛ eko hesusumɔ baaha wɔna akɛ, kɛ́ wɔbaanyɛ wɔdamɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ naa lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔnu shishitoo mlai ni yɔɔ nakai mlai lɛ asɛɛ lɛ shishi jogbaŋŋ.

Wɔmumɔŋ Hiamɔ Nii lɛ Ahe Nitsumɔ

6. Mɛɛ nibii titrii ahe hiaa mɔ fɛɛ mɔ?

6 Abɔ adesai koni amɛtsu hiamɔ nii srɔtoi ahe nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mɔ baaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ, no lɛ ebaabi ni ená niyenii, nu, kɛ wɔɔhe. Kɛlɛ, esa akɛ mɔ atsu “[e]mumɔŋ hiamɔ nii” hu ahe nii. Ja efee nakai dani ebaaná miishɛɛ diɛŋtsɛ. (Mateo 5:3, NW) Yehowa buɔ hiamɔ nii ni akɛfɔ́ wɔ nɛɛ he nitsumɔ ákɛ nɔ ko ni he hiaa waa, ni no ha efã ewebii lɛ koni daa otsi lɛ amɛŋɔ gbi kome ni amɛkɛsusu mumɔŋ nibii ahe.

7, 8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ ha esoro Hejɔɔmɔ Gbi lɛ yɛ gbii krokomɛi lɛ ahe? (b) Mɛɛ yiŋtoo he nii Hejɔɔmɔ Gbi lɛ tsu?

7 Gbɛjianɔ ni ato kɛha Hejɔɔmɔ Gbi lɛ maa bɔ ni mumɔŋ otii asɛɛtiumɔ he hiaa ha lɛ nɔ mi. Beni aha Israelbii lɛ mana yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ ji be klɛŋklɛŋ ní atsĩ wiemɔ ni ji “hejɔɔmɔ gbi” tã yɛ Biblia lɛ mli. Akɛɛ amɛ koni amɛbua nakai aboloo ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ naa gbii ekpaa. Aha amɛle akɛ, yɛ gbi ni ji ekpaa lɛ nɔ lɛ, amɛbua “gbii enyɔ aboloo” naa ejaakɛ ahaŋ amɛ eko yɛ gbi ni ji kpawo lɛ nɔ. Gbi ni ji kpawo lɛ ji “Yehowa hejɔɔmɔ gbi krɔŋkrɔŋ,” ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ahi ewe. (2 Mose 16:13-30) Kitãi Nyɔŋma lɛ ateŋ ekome kɛɛ akatsu nii kwraa yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ. Eji gbi krɔŋkrɔŋ. Abuɔ mɔ ni yeee Hejɔɔmɔ Gbi lɛ gbele fɔ.—2 Mose 20:8-11; 4 Mose 15:32-36.

8 Hejɔɔmɔ Gbi he mla lɛ haa wɔnaa bɔ ni Yehowa susuɔ ewebii lɛ aheloo kɛ mumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ he. Yesu kɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ hewɔ ato hejɔɔmɔ gbi lɛ.” (Marko 2:27) Gbi nɛɛ ha Israelbii lɛ ná hejɔɔmɔ, ni amɛná hegbɛ hu akɛ amɛaatsi amɛbɛŋkɛ amɛ-Bɔlɔ lɛ ní amɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ lɛ. (5 Mose 5:12) Eji gbi ni atu aha mumɔŋ nibii pɛ ahe nitsumɔ. Nibii nɛɛ ekomɛi ji ekome ní weku lɛ feɔ yɛ jamɔ mli, yɛ sɔlemɔ mli, kɛ agbɛnɛ yɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ nɔjwɛŋmɔ mli. Gbɛjianɔtoo nɛɛ ye bua Israelbii lɛ ni amɛfiteee amɛbei kɛ hewalɛ fɛɛ yɛ heloonaa nibii asɛɛdii mli. Hejɔɔmɔ Gbi lɛ ha amɛkai akɛ wekukpãa ni kã amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ ji nɔ ni he hiaa fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli. Beni Yesu maa anɔkwa sane ni tsakeee nɛɛ nɔ mi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Aŋma akɛ: ‘Jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi náa wala; shi moŋ wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ.’”—Mateo 4:4.

9. Mɛni Kristofoi kaseɔ kɛjɛɔ gbɛjianɔ ni ato kɛha Hejɔɔmɔ Gbi lɛ mli?

9 Eyɛ mli akɛ amrɔ nɛɛ, abiii ni Nyɔŋmɔ webii aŋɔ gbi muu kɛjɔɔ amɛhe ákɛ hejɔɔmɔ gbi moŋ, shi gbɛjianɔ ni ato kɛha Hejɔɔmɔ Gbi lɛ jeee yinɔsane ko kɛkɛ kɛha amɛ. (Kolosebii 2:16) Ani no kaiii wɔ akɛ esa akɛ wɔ hu wɔkɛ mumɔŋ nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli? Esaaa akɛ heloonaa nibii kɛ hiɛtserɛjiemɔ héɔ wɔbei fɛɛ ákɛ wɔnáaa be wɔha mumɔŋ nibii. (Hebribii 4:9, 10) Belɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: “Mɛni mikɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ mishihilɛ mli? Ani mikɛ nikasemɔ, sɔlemɔ, Kristofoi akpeeiyaa, kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ jajemɔ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ mishihilɛ mli, aloo nibii krokomɛi haaa maná dekã kɛha enɛɛmɛi ahe nitsumɔ?” Yehowa maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ, kɛ́ wɔkɛ mumɔŋ nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, no lɛ ekɛ shihilɛ mli nibii krokomɛi fɛɛ ni he hiaa wɔ lɛ baaduro wɔ.—Mateo 6:24-33.

10. Be ní wɔɔhé kɛsusu mumɔŋ nibii ahe lɛ he baaba sɛɛnamɔ aha wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Be ní wɔɔhé kɛkase Biblia kɛ Biblia kasemɔ woji, kɛ amɛmli saji lɛ anɔ ní wɔɔjwɛŋ jogbaŋŋ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa. (Yakobo 4:8) Susan ní aaafee afii 40 nɛ ní eto be bɔni afee ni ekase Biblia lɛ daa lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ kɛ́ aje shishi lɛ, efeemɔ eŋɔɔɔ tsɔ. Efeemɔ bɛ mlɛo. Shi babaoo ni eyaa nɔ ekaseɔ lɛ, babaoo ni enáa he miishɛɛ ji no. Amrɔ nɛɛ, kɛ́ nɔ ko batsĩ enaa ni efo mli gbi kome lɛ, edɔɔ lɛ fe nine. Ekɛɛ akɛ: “Nii ni mikaseɔ lɛ eye ebua mi ni Yehowa ebatsɔ Tsɛ kɛha mi. Miheɔ lɛ miyeɔ, minyɛɔ mikɛ mihe fɔ̃ɔ enɔ, ni minyɛɔ mibɛŋkɛɔ lɛ yɛ sɔlemɔ mli ní nɔ ko etsĩii minaa. Bɔ ni Yehowa sumɔɔ etsuji, bɔ ni esusuɔ mihe ákɛ aŋkro, kɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ ní eye ebua mi lɛ yɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ.” Kwɛ miishɛɛ ní wɔ hu wɔnáa yɛ wɔmumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahe nii ni wɔtsuɔ daa lɛ mli!

Nyɔŋmɔ Mla ni Kɔɔ Kpɛkpɛoyeli He

11. Tsɔɔmɔ gbɛjianɔ ni ato kɛha kpɛkpɛoyeli lɛ mli.

11 Nɔ kroko hu ni yɔɔ Mose Mla lɛ mli ní haa anaa bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ ewebii ahilɛ-kɛhamɔ he ehaa lɛ ji hegbɛ ni eha amɛ koni amɛye kpɛkpɛo lɛ. Yehowa fã Israelbii ni ji okwaafoi lɛ akɛ, kɛ́ amɛmiikpa amɛŋmɔshi nibii lɛ, amɛshi nibii ni nikpalɔi lɛ baashi yɛ ŋmɔ lɛ mli lɛ amɛha ohiafoi koni amɛyaye kpɛkpɛo. Afã okwaafoi lɛ ni amɛkakpa nibii ni yɔɔ amɛŋmɔji lɛ anaa lɛ kɛmɔ shi, ni amɛweintrom yibii ni shwieɔ shi lɛ hu amɛkaye kpɛkpɛo. Kɛ́ amɛfimɔ amɛŋmɔshi nibii lɛ ní aleee nɔ̃ amɛhiɛ kpa jatsu ko nɔ lɛ, esaaa akɛ amɛkuɔ amɛsɛɛ amɛyawoɔ. Eji gbɛjianɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ní ato aha ohiafoi, gbɔi ni yɔɔ maŋ lɛ mli, awusãi, kɛ okulafoi. Eji anɔkwale akɛ kpɛkpɛoyeli biɔ mɔdɛŋbɔɔ, shi no feemɔ haaa amɛyaba nii.—3 Mose 19:9, 10; 5 Mose 24:19-22; Lala 37:25.

12. Mɛɛ hegbɛ gbɛjianɔ ni ato kɛha kpɛkpɛoyeli lɛ ha okwaafoi lɛ ná?

12 Kpɛkpɛoyeli he mla lɛ etsɔɔɔ ŋmɔshi nii falɛ ni esa akɛ okwaafoi lɛ ashi aha ohiafoi lɛ. Amɛ diɛŋtsɛ amɛbaakpɛ amɛyiŋ yɛ ŋmɔshi nii falɛ ní amɛbaashi yɛ amɛŋmɔji lɛ anaa. Enɛ ha amɛkase nɔ̃ hamɔ. Nakai gbɛjianɔtoo lɛ ha okwaafoi lɛ ná hegbɛ koni amɛjie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ Mɔ ni duro amɛ nibaa nii babaoo lɛ ejaakɛ “mɔ ni naa mɔ ni efĩ lɛ mɔbɔ lɛ, eewo [e-Bɔlɔ lɛ] ehiɛ nyam.” (Abɛi 14:31) Mɛi ni fee nakai lɛ ateŋ mɔ kome ji Boaz. Ekwɛ ni Rut ni ji yoo okulafo ní ye kpɛkpɛo yɛ eŋmɔ lɛ mli lɛ ná ŋmɔshi nii ni sa. Yehowa jɔɔ Boaz babaoo yɛ ejurɔ ni efee nɛɛ hewɔ.—Rut 2:15, 16; 4:21, 22; Abɛi 19:17.

13. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ blema mla ni kɔɔ kpɛkpɛoyeli he lɛ mli?

13 Shishitoo mla ni hɔ kpɛkpɛoyeli he mla lɛ sɛɛ lɛ tsakeko. Yehowa kpaa etsuji agbɛ akɛ amɛbaafee mɛi ejurɔ, ni titri lɛ ohiafoi. Babaoo ni wɔfeɔ ejurɔ lɛ, babaoo ni abaajɔɔ wɔ ji no. Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛhaa, ni aaaha nyɛ; susumɔ nɔ̃ kpakpa ní anyɛ nɔ ní ahoso ní eyi eteke nɔ mɛi aaaŋɔshãkã nyɛtsitsi; ejaakɛ nɔ̃ susumɔ nɔ̃ ní nyɛkɛsusuɔ lɛ, no nɔŋŋ aaaku sɛɛ aŋɔsusu aha nyɛ.”—Luka 6:38.

14, 15. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔɔtsɔ wɔfee mɛi ejurɔ, ni enɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ kɛ mɛi ni wɔyeɔ wɔbuaa amɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Bɔfo Paulo woɔ wɔ ŋaa koni ‘wɔfee mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.’ (Galatabii 6:10) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔsusu wɔnanemɛi Kristofoi lɛ ahe koni be fɛɛ be ni aaaka amɛhemɔkɛyeli lɛ akwɛ lɛ, wɔye wɔbua amɛ yɛ mumɔŋ. Shi ani ebaabi ni wɔfee nɔ ko diɛŋtsɛ kɛye wɔbua amɛ, tamɔ ní wɔɔye wɔbua amɛ kɛya Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ loo ní wɔɔye jara wɔha amɛ? Ani nyɛyɛ ada saŋŋ, mɔ ko ni bɛ hewalɛ, loo mɔ ko ni eka tsũ mli yɛ nyɛsafo lɛ mli ní baaná saramɔ ni aaayasara lɛ kɛwo lɛ hewalɛ loo ní akɛtsu nibii bibii komɛi ahe nii aha lɛ lɛ he miishɛɛ? Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ bɔni afee ni wɔle mɛi ni nibii ni tamɔ nɛkɛ he hiaa amɛ lɛ, no lɛ ekolɛ Yehowa kɛ wɔ baatsu nii kɛha mɛi ni ehia amɛ lɛ asɔlemɔi ahetoo. Eyɛ mli akɛ eji Kristofoi asɔ̃ ákɛ amɛye amɛbua amɛhe moŋ, shi mɔ ni kɛ yelikɛbuamɔ haa lɛ hu náa he sɛɛ. Suɔmɔ diɛŋtsɛ ní wɔjieɔ lɛ kpo wɔtsɔɔ wɔnanemɛi jálɔi lɛ haa wɔnáa Yehowa hiɛ duromɔ, ni enɛ haa wɔmii shɛɔ wɔhe babaoo ni wɔtsui hu nyɔɔ wɔmli.—Abɛi 15:29.

15 Kristofoi kɛ amɛbe kɛ amɛhewalɛ tsuɔ nii kɛjajeɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoi lɛ ahe sane amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi, ni enɛ ji gbɛ kroko ni he hiaa waa ní amɛtsɔɔ nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛfóoo amɛ pɛ amɛnɔ̃ mli. (Mateo 28:19, 20) Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ̃ hamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ,” ni mɔ fɛɛ mɔ ni eye ebua mɔ ko ní mɔ lɛ ejɔɔ ehe nɔ eha Yehowa lɛ baaye he odase akɛ wiemɔ nɛɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

Ní Wɔɔkwɛ Wɔhe Nɔ Jogbaŋŋ Yɛ Hiɛjoomɔ He

16, 17. Mɛɛ su kitã ni ji nyɔŋma lɛ wieɔ shiɔ, ni mɛni hewɔ?

16 Sane oti ni ji etɛ ni wɔbaasusu he yɛ Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha Israel lɛ he lɛ kɔɔ kitã ni ji nyɔŋma ní wieɔ shiɔ hiɛjoomɔ lɛ he. Mla lɛ kɛɛ akɛ: “Ohiɛ akakɔ̃ onaanyo shĩa nɔ. Ohiɛ akakɔ̃ onaanyo ŋa, loo etsina, loo eteji, aloo nɔ ko ni ji onaanyo nɔ̃ nɔ.” (2 Mose 20:17) Adesa ko nyɛŋ akwɛ koni aye kitã ni tamɔ nɛkɛ nɔ ejaakɛ amɛteŋ mɔ ko bɛ ni nyɛɔ enaa nɔ ni yaa nɔ mɔ tsui mli. Kɛlɛ, nakai kitã lɛ ha Mla lɛ nɔ kwɔ fe mlai ni adesai woɔ. No ha Israelnyo fɛɛ Israelnyo yɔse akɛ ebaabu ehe akɔntaa eha Yehowa ní le mɔ tsuiŋ susumɔi lɛ. (1 Samuel 16:7) Kɛfata he lɛ, kitã lɛ tsu naagba pɔtɛɛ ni haa mɛi kɛ amɛhe woɔ nifɔjianii srɔtoi amli lɛ he nii.—Yakobo 1:14.

17 Mla ni teɔ shi woɔ hiɛjoomɔ lɛ wo Nyɔŋmɔ webii lɛ hewalɛ ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ heloonaa nibii asɛɛdii he, ni amɛhiɛ ekɔ̃ɔɔ mɛi anii nɔ loo ní amɛaagbigbili amɛmli yɛ nibii ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyɔɔ lɛ ahe. Mla lɛ ye bua amɛ hu ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ juu kɛ jeŋba shara he. Be fɛɛ be lɛ mɔ ko kɛ̃ baahi shi ni eshihilɛ baafee tamɔ nɔ ni ehi fe wɔ nɔ lɛ aloo wɔbaaná ni wɔyɛ nii tamɔ lɛ. Kɛ́ wɔyɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli ní wɔkudɔɔɔ wɔsusumɔi jogbaŋŋ lɛ, no lɛ ekolɛ wɔnáŋ miishɛɛ, ni wɔhiɛ baakɔ̃ nii ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ anɔ. Biblia lɛ wieɔ hiɛjoomɔ he ákɛ no haa anaa “jwɛŋmɔ ni esaaa” ni mɔ yɔɔ. Wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔjie hiɛjoomɔ kɛjɛ wɔshihilɛ mli kwraa.—Romabii 1:28-30.

18. Mɛɛ nifeemɔ yaa nɔ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ, ni mɛɛ awui enɛ baanyɛ aye?

18 Nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ woɔ heloonaa nibii asɛɛdii kɛ akaŋshii he hewalɛ. Guɔyeli nibii ahe adafitswai haa mɛi nuɔ he akɛ esa akɛ amɛná nibii heei ni eba nɔ lɛ eko, ni bei pii lɛ, gbɛ nɔ ni atsɔɔ akɛ adafitswai nɛɛ haa lɛ haa wɔnuɔ he akɛ ja wɔná nibii nɛɛ eko dani wɔbaaná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. Su nɛɛ tuuntu ji nɔ ni Yehowa Mla lɛ wieɔ shiɔ lɛ. Su kroko ni tamɔ enɛ ji shwe ni mɔ shweɔ akɛ ená nii kpɔtɔɔ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ, ni etsɔ mɔ ni yɔɔ ni ayɔɔ. Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Mɛi ni taoɔ nii pii aná lɛ gbeeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ ní tsiɔ mɛi ewoɔ hiɛkpatamɔ kɛ laajemɔ mli lɛ amli. Ejaakɛ nibii fɔji fɛɛ ashishifã ji shika suɔmɔ ní mɛi komɛi di sɛɛ ni amɛdũ gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe lɛ.”—1 Timoteo 6:9, 10.

19, 20. (a) Mɛɛ nibii mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ buɔ akɛ ehe hiaa diɛŋtsɛ? (b) Mɛni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ le oshara ni yɔɔ heloonaa nibii asɛɛdii he, ni amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, lalatsɛ lɛ sɔle eha Yehowa akɛ: “Dɔɔ mitsui kɛya odasei lɛ ahe, shi jeee hiɛkɔ̃ɔ he. Mla ni jɛ odaaŋ lɛ hi ha mi fe shika kɛ jwiɛtɛi akpei abɔ.” (Lala 119:36, 72) Kɛ́ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ wiemɔ nɛɛ ji anɔkwale lɛ, no lɛ no baaye abua wɔ koni wɔya nɔ wɔŋmɛ saji yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nibii ni tsɔ̃ɔ mɔ tsɔne tamɔ heloonaa nibii asɛɛdii, hiɛjoomɔ, kɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ ní wɔmii shɛɛɛ he lɛ ahe. “He ni atuɔ ahaa Nyɔŋmɔjamɔ” ji ninámɔ ni fe fɛɛ ni mɔ baanyɛ aná, shi jeee heloonaa nibii anaabuamɔ.—1 Timoteo 6:6, NW.

20 Shishitoo mlai ni hɔ Mla ni Yehowa kɛha blema Israel maŋ lɛ sɛɛ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ yɛ jaramɔ bei ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli taakɛ eji yɛ be mli ni Yehowa kɛ nakai Mla lɛ ha Mose lɛ. Kɛ́ wɔkɛ shishitoo mlai nɛɛ fɔ nitsumɔ lɛ, no lɛ wɔbaanu shishi jogbaŋŋ, ni asaŋ wɔbaaná amɛhe miishɛɛ babaoo, ni no baaha wɔmii hu ashɛ wɔhe jogbaŋŋ. Nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ babaoo yɛ Mla lɛ mli ní wɔbaanyɛ wɔkase, ni mɛi komɛi ni atsĩ amɛgbɛi atã yɛ Biblia lɛ mli lɛ ashihilɛ kɛ nibii ni amɛkɛkpe lɛ haa anaa sɛɛnamɔ ni yɔɔ nibii ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Mla lɛ mli lɛ ahe. Wɔbaasusu mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Kukuji 176 yɔɔ lala nɛɛ mli, ni emli 4 pɛ ewieee nɔ ko yɛ Yehowa kitãi, ekojomɔi, emlai, ekpɔi, egbɛ̀i, ekaimɔi, ewiemɔi, kɛ egbɛnaai lɛ ahe.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ mɔ ni ŋma Lala 119 lɛ sumɔ Yehowa mla lɛ?

• Mɛni Kristofoi baanyɛ akase kɛjɛ gbɛjianɔ ní ato kɛha Hejɔɔmɔ Gbi lɛ mli?

• Nyɔŋmɔ Mla ni kɔɔ kpɛkpɛoyeli he lɛ he yɛ sɛɛnamɔ lolo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ kitã ni awo yɛ hiɛjoomɔ he lɛ buɔ wɔhe?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Mɛni nɔ mi Hejɔɔmɔ Gbi he mla lɛ maa?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mla ni kɔɔ kpɛkpɛoyeli he lɛ mli?