Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Okaimɔi Lɛ Ji Nii Ni Mimii Shɛɔ He”

“Okaimɔi Lɛ Ji Nii Ni Mimii Shɛɔ He”

“Okaimɔi Lɛ Ji Nii Ni Mimii Shɛɔ He”

“Nibii abɔ ní aŋma ato momo lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nitsɔɔmɔ hewɔ aŋma ato.”—ROMABII 15:4.

1. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ekɛ kaimɔi haa wɔ, ni mɛni hewɔ amɛhe hiaa wɔ lɛ?

YEHOWA kɛ kaimɔi haa etsuji bɔni afee ni amɛnyɛ amɛdamɔ jaramɔ bei nɛɛ amli nɔnyɛɛi lɛ anaa. Wɔnine shɛɔ kaimɔi nɛɛ ekomɛi anɔ beni wɔ diɛŋtsɛ wɔkaneɔ Biblia lɛ, ni wɔnine shɛɔ ekrokomɛi hu anɔ kɛtsɔ saji ni akɛwɔ yasusuɔ he yɛ Kristofoi akpeei ashishi kɛ saji ahetooi ni ahaa yɛ jɛmɛ lɛ anɔ. Nibii ni wɔkaneɔ kɛ nɔ ni wɔyanuɔ yɛ kpeei ashishi lɛ amli saŋŋ ji nɔ ni wɔle momo. Ekolɛ wɔkase sane ko ni tamɔ nakai pɛŋ. Shi akɛni wɔhiɛ kpaa nii anɔ hewɔ lɛ, ehe miihia ni aya nɔ akai wɔ Yehowa yiŋtoi, emlai, kɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ. Esa akɛ wɔhiɛ asɔ Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ. Nomɛi yeɔ buaa wɔ ni wɔhiɛ hiɔ nɔ̃ hewɔ ni wɔkɔ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãa gbee lɛ nɔ, ni enɛ woɔ wɔ hewalɛ. No ha lalatsɛ lɛ lá eha Yehowa akɛ: “Okaimɔi lɛ ji nii ni mimii shɛɔ he” lɛ.—Lala 119:24, NW.

2, 3. (a) Mɛni hewɔ Yehowa kwɛ ni abáa mɛi komɛi ni Biblia lɛ tsĩ amɛtã lɛ ahe saji lɛ ayi kɛbashi wɔgbii nɛɛ? (b) Mɛɛ saji ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Eyɛ mli akɛ afii ohai abɔ nɛ ní aŋma Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ moŋ, shi eyɛ hewalɛ. (Hebribii 4:12) Ehaa wɔleɔ mɛi komɛi ni Biblia lɛ tsĩ amɛtã lɛ ashihilɛ he anɔkwa saji. Eyɛ mli akɛ mɛi ni hi shi yɛ Biblia beaŋ lɛ anifeemɔi kɛ niiahesusumɔ yɛ srɔto yɛ mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ anɔ̃ he moŋ, shi bei pii lɛ, naagbai ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ nɔ ni amɛkɛkpe yɛ nakai beaŋ lɛ nɔŋŋ. Saji ni abáa yi yɛ Biblia lɛ mli kɛha wɔsɛɛnamɔ lɛ amli babaoo haa wɔleɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni taa mɔ tsuiŋ ní mɛi ni sumɔ Yehowa ni amɛsɔmɔ lɛ yɛ anɔkwayeli mli yɛ shihilɛi ni ehiii ni amɛkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ fee amɛfɔ̃ shi. Saji krokomɛi ni yɔɔ mli lɛ hu gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa sui komɛi ni Nyɔŋmɔ hiɔ lɛ anɔ. Yehowa ha aŋmala aŋkroaŋkroi ni fee nibii kpakpai kɛ mɛi ni fee nibii fɔji lɛ fɛɛ ahe saji awo Biblia lɛ mli ákɛ kaimɔ nɔ̃ kɛha wɔ. Etamɔ bɔ pɛ ni bɔfo Paulo tsɔɔ mli lɛ. Eŋma akɛ: “Nibii abɔ ní aŋma ato momo lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nitsɔɔmɔ hewɔ aŋma ato lɛ, koni wɔkɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ aná hiɛnɔkamɔ.”—Romabii 15:4.

3 Nyɛhaa wɔsusua Ŋmalɛi lɛ amli saji etɛ komɛi ahe wɔkwɛa. Nomɛi ji: sane ni kɔɔ bɔ ni David kɛ Saul ye eha lɛ he lɛ, Anania kɛ Safira sane lɛ, kɛ agbɛnɛ sane ni kɔɔ bɔ ni Yosef fee enii eha yɛ Potifar ŋa lɛ he lɛ. Wɔkaseɔ nibii ni he hiaa waa kɛjɛɔ saji nɛɛ eko fɛɛ eko mli.

Ní Wɔɔfĩ Gbɛjianɔi ní Nyɔŋmɔ Eto lɛ Asɛɛ

4, 5. (a) Te Maŋtsɛ Saul kɛ David hi shi eha tɛŋŋ? (b) Te David fee enii yɛ hetsɛ̃ ni Saul ná eha lɛ lɛ he eha tɛŋŋ?

4 Akɛni Maŋtsɛ Saul yeee Yehowa anɔkwa hewɔ lɛ, ebafeee mɔ ni sa ákɛ eyeɔ E-webii lɛ anɔ. Enɛ ha Nyɔŋmɔ kwa lɛ, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ha gbalɔ Samuel ni eyafɔ David mu ákɛ maŋtsɛ ni baaye Israel nɔ wɔsɛɛ. Beni David jie ehe kpo akɛ tabilɔ ni yɔɔ ekãa, ní gbɔmɛi lɛ jie eyi yɛ he lɛ, Saul bu David ákɛ ekɛ lɛ miipele nii ahe. Saul ka shii abɔ koni egbe lɛ. Shi akɛni Yehowa kɛ David yɛ hewɔ lɛ, eje gbele dɛŋ.—1 Samuel 18:6-12, 25; 19:10, 11.

5 Bɔ ni nibii tee nɔ eha lɛ nyɛ David nɔ ni eyahi shi afii babaoo ákɛ kobɔfo. Kɛ́ David ná hegbɛ akɛ ebaanyɛ egbe Saul lɛ, mɛi ni David kɛnyiɛ lɛ kɛɔ lɛ akɛ Yehowa ji mɔ ni etu ehenyɛlɔ lɛ ewo edɛŋ, ni no hewɔ lɛ, amɛwoɔ lɛ hewalɛ ni egbe lɛ. Shi David efeee nakai. Anɔkwa ní eyeɔ Yehowa kɛ bulɛ ni eyɔɔ kɛha hegbɛ ni Saul hiɛ ákɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ maŋtsɛ ni afɔ lɛ mu lɛ kanya lɛ ni ekɔ gbɛ ni tamɔ nakai. Yehowa ji mɔ ni hala Saul akɛ Israel nɔ maŋtsɛ, aloo jeee nakai? No hewɔ lɛ, kɛ́ ehe bahia ni akpa lɛ maŋtsɛyeli lɛ, Yehowa nɔŋŋ baafee nakai. David tsɔɔ akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebɛ hegbɛ akɛ efeɔ nakai. Beni David efee shihilɛ lɛ he eko aahu bɔni afee ni ekɛjɔɔ ehe la ni Saul egba ewo emli lɛ he ní eyahiii lɛ, emu sane naa akɛ: “Yehowa ji mɔ ni aaatswa lɛ nɔ, aloo egbi aaashɛ ni eeegbo, aloo eeetee ta ni eeeyanyɔ. Yehowa akaha enɛ miigbale mi fɔ̃ɔŋfɔ̃ akɛ makpã minine mli yɛ mɔ ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ nɔ!”—1 Samuel 24:4-16; 26:7-20.

6. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔsusu David kɛ Saul sane lɛ he lɛ?

6 Wɔkaseɔ nɔ ko ni he hiaa waa yɛ sane nɛɛ mli. Ani obi ohe pɛŋ nɔ hewɔ ni naagbai komɛi teeɔ shi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli? Ekolɛ, aŋkro ko ekɔ gbɛ ko ni ehiii. Ekolɛ enifeemɔ lɛ jeee tɔmɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ, shi kɛlɛ egbaa onaa. Te esa akɛ ofee onii yɛ he oha tɛŋŋ? Ekolɛ, Kristofoi asuɔmɔ ni oyɔɔ kɛha nakai ashimashi lɛ kɛ anɔkwa ni oyeɔ Yehowa lɛ baaha otsi obɛŋkɛ lɛ ni okɛ lɛ awie yɛ mlijɔlɛ mli bɔni afee ni nyɛmi afee nyɛmi. Shi kɛ́ tsakemɔ ko eyabaaa hu? Kɛ́ obɔ he mɔdɛŋ saŋŋ bɔ ni ooonyɛ ni ehiii lɛ, ebaahi akɛ oshi sane lɛ owo Yehowa dɛŋ. Nakai ji bɔ pɛ ni David fee.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase David kɛ́ ayeee wɔ jalɛsane loo aanyɛ̃ wɔ?

7 Eeenyɛ eba hu akɛ ayeee bo jalɛ sane loo jamɔ mli ni oyɔɔ lɛ eha aanyɛ̃ bo. Ekolɛ, nɔ ko tsɔ bɛ ni obaanyɛ ofee yɛ he amrɔ nɛɛ. Eyɛ mli akɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ naadaamɔ bɛ mlɛo moŋ, shi wɔkaseɔ nɔ ko kɛjɛɔ bɔ ni David fee enii eha yɛ jalɛsane ni ayeee lɛ lɛ mli. Jeee sɔlemɔi ni taa mɔ tsuiŋ ní David jɛ etsui mli esɔle eha Nyɔŋmɔ koni ebu ehe kɛjɛ Saul he kɛkɛ yɔɔ lalai ni eŋmala lɛ amli, shi moŋ saji ni kɔɔ anɔkwa ni eye Yehowa kɛ bɔ ni esumɔɔ akɛ ewo Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hiɛ nyam hu yɛ mli. (Lala 18:2-7, 26-28, 31-33, 49-51; 57:2-12) Eyɛ mli akɛ Saul kɛ David yeee yɛ jalɛ gbɛ nɔ afii babaoo moŋ, shi David tee nɔ eye Yehowa anɔkwa. Wɔ hu esa akɛ wɔya nɔ wɔye Yehowa kɛ esafo lɛ anɔkwa ní ekɔɔɔ he eko jalɛsane ni ayeee wɔ loo nibii ni mɛi krokomɛi feɔ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Yehowa le nibii ni yaa nɔ lɛ jogbaŋŋ.—Lala 86:2.

8. Te Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Mozambique lɛ fee amɛnii yɛ anɔkwa ni amɛyeɔ Yehowa lɛ ní aka akwɛ lɛ he amɛha tɛŋŋ?

8 Kristofoi ni yɔɔ Mozambique lɛ ji mɛi komɛi ni fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yɛ bɔ ni ayaa nɔ ayeɔ Yehowa anɔkwa yɛ kaai amli. Yɛ afi 1984 lɛ mli lɛ, atuatselɔi akuu ko ni emli bii lɛ ewula amɛhe kɛ tui yatutua akrowai ni amɛyɔɔ lɛ shii abɔ, ni amɛtswa amɛ ojo, amɛshãshãa mɛi ashĩai, ni amɛgbegbee mɛi komɛi. Anɔkwa Kristofoi nɛɛ nyɛɛɛ afee nɔ ko tsɔ ni amɛkɛfã amɛhe. Anyɛ mɛi ni yɔɔ akrowa lɛ anɔ koni amɛkɛ amɛhe awo asraafoi akuu ko ni atse lɛ mli, ni mɛi ni nyɛɛɛ nakai amɛfee lɛ, anyɛ amɛnɔ koni amɛye amɛbua kuu lɛ yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ. Yehowa Odasefoi lɛ bu nakai ni amɛaafee lɛ akɛ ebaate shi ewo Kristofoi ashidaamɔ ni amɛkɔ ákɛ amɛkɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli lɛ. Enɛ feemɔ ni amɛkpoo lɛ ha asraafoi akuu lɛ mli fu. Eyɛ mli akɛ agbe Odasefoi 30 sɔŋŋ yɛ nakai basabasafeemɔ lɛ mli moŋ, shi gbele tete nyɛɛɛ awo Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe gbeyei koni amɛkpa lɛ anɔkwayeli. * Taakɛ David fee lɛ, amɛdamɔ jalɛsane ni ayeee amɛ lɛ naa, ni naagbee lɛ, amɛye kunim.

Kaimɔi ni Akɛbɔɔ Wɔ Kɔkɔ

9, 10. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná mɛi komɛi ni atsĩ amɛtã yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ahe saji lɛ he sɛɛ lɛ? (b) Mɛni ejaaa yɛ Anania kɛ Safira nifeemɔ lɛ he?

9 Aŋkroaŋkroi komɛi ni atsĩ amɛtã yɛ ŋmalɛi lɛ amli lɛ ahe saji lɛ ji kaimɔi ni akɛbɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ nifeemɔi ni esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he lɛ ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi babaoo ahe saji yɛ Biblia lɛ mli, ni Nyɔŋmɔ tsuji ni fee nibii gbohii ni amɛná he nyɔmɔwoo lɛ hu ahe saji fata he. (1 Korintobii 10:11) Saji nɛɛ ateŋ ekome ji nɔ ni kɔɔ Anania kɛ eŋa Safira ní amɛhi Yerusalem asafo lɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ he lɛ.

10 Yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. sɛɛ lɛ, ehe bahia koni akɛ heloonaa nii aye abua heyelilɔi heei ni tee nɔ amɛhi Yerusalem bɔni afee ni amɛ kɛ bɔfoi lɛ abɔ lɛ. Asafo lɛ mli bii lɛ ekomɛi hɔ̃ɔhɔ̃ɔi nibii ni amɛyɔɔ lɛ bɔni afee ni amɛha mɔ fɛɛ mɔ nine ashɛ nibii ni he hiaa lɛ lɛ anɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:41-45) Anania kɛ Safira hu yahɔ̃ɔ shikpɔŋ ni amɛyɔɔ lɛ ni amɛkɛ eyinii lɛ mli fã pɛ baha bɔfoi lɛ ákɛ no ji shika fɛɛ ni amɛná kɛjɛ shikpɔŋ ni amɛhɔ̃ɔ lɛ mli. Eji anɔkwale akɛ Anania kɛ Safira yɛ hegbɛ akɛ amɛhaa bɔ fɛɛ bɔ ni amɛsumɔɔ, shi jeee jwɛŋmɔ kpakpa amɛkɛyahɔ̃ɔ shikpɔŋ lɛ, ni amɛyeee anɔkwa hu. Amɛsumɔ koni ana amɛ, koni eba lɛ akɛ amɛmiifee fe bɔ ni yɔɔ amɛhewalɛ mli tete. Yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ naa lɛ, bɔfo Petro kpa anɔkwa ní amɛyeee kɛ amɛsatofeemɔ lɛ he mama, ni Yehowa tswa amɛ nɔ̃ ni amɛgboi.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:1-10.

11, 12. (a) Mɛɛ anɔkwayeli he kaimɔi komɛi wɔyɔɔ? (b) Mɛɛ sɛɛnamɔi komɛi jɛɔ anɔkwayeli mli kɛbaa?

11 Eba akɛ be fɛɛ be ni wɔɔnu he akɛ wɔtsɔmɔ anɔkwale ko bɔni afee ni wɔkɛsa mɛi ahiɛ lɛ, wɔɔkai Anania kɛ Safira sane lɛ. Wɔbaanyɛ wɔlaka wɔnanemɛi adesai, shi wɔnyɛŋ wɔlaka Yehowa. (Hebribii 4:13) Ŋmalɛi lɛ woɔ wɔ hewalɛ be fɛɛ be ni wɔye wɔhe anɔkwa, ejaakɛ amalelɔi náŋ gbɛfaŋnɔ yɛ shikpɔŋ ni ajie nibii fɔji fɛɛ kɛjɛ nɔ lɛ nɔ. (Abɛi 14:2; Kpojiemɔ 21:8; 22:15) Nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔfee nakai lɛ yɛ faŋŋ. Satan Abonsam ji mɔ ni hɔ amalei fɛɛ ni agbɛɛɔ ashwãa lɛ sɛɛ.—Yohane 8:44.

12 Kɛ́ wɔhi shi akɛ anɔkwafoi lɛ, wɔnáa jɔɔmɔi babaoo. Jɔɔmɔi nɛɛ ateŋ ekomɛi ji henilee kpakpa ni wɔnáa, ni wɔtsui hu nyɔɔ wɔmli ejaakɛ mɛi heɔ wɔ amɛyeɔ. Bei babaoo lɛ, anɔkwa ni Kristofoi yeɔ lɛ haa amɛnáa nitsumɔ loo kɛ́ aashwie mɛi yɛ nitsumɔ mli lɛ, ashwieee amɛ. Shi jɔɔmɔi nɛɛ ateŋ nɔ ni fe fɛɛ ji akɛ, anɔkwa ni wɔyeɔ lɛ haa wɔbatsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ nanemɛi.—Lala 15:1, 2.

Ní Wɔɔhiɛ Jeŋba ni He Tse Mli

13. Mɛɛ shihilɛ Yosef kɛkpe, ni te efee enii yɛ he eha tɛŋŋ?

13 Blematsɛ Yakob bi Yosef eye afii 17 ni ahɔ̃ɔ lɛ ákɛ nyɔŋ. Naagbee lɛ, eyahi Potifar ni ji Mizraim piafonyo lɛ shĩa, ni enuŋtsɔ ŋa lɛ ná ehe miishɛɛ. Yoo nɛɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ Yosef ni ji oblanyo ni he yɔɔ fɛo jogbaŋŋ lɛ aná bɔlɛ, ni jenamɔ kɛ jetsɛremɔ fɛɛ lɛ, hewalɛ ni ewoɔ oblanyo lɛ ji akɛ: “Okɛ mi abawɔ!” Yosef kɛ eweku lɛ teŋ jɛkɛ, ni mɔ ko mɔ ko leee lɛ yɛ maŋ nɔ ni eyɔɔ lɛ. Kulɛ ebaanyɛ ekɛ yoo nɛɛ aná bɔlɛ ni mɔ ko leee. Kɛlɛ, be ko ni Potifar ŋa lɛ nine shɛ Yosef nɔ ni emɔ lɛ lɛ, Yosef jo foi eshi lɛ.—1 Mose 37:2, 18-28; 39:1-12.

14, 15. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔsusu Yosef sane lɛ he lɛ? (b) Mɛni hewɔ Kristofonyo yoo ko daa shi ákɛ etsu Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ahe nii lɛ?

14 Atsɔse Yosef yɛ weku ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei mli, ni ele akɛ eji tɔmɔ akɛ mɛi enyɔ ni amɛjeee wu kɛ ŋa kɛ amɛhe aaaná bɔlɛ. Ebi akɛ: “Te aaafee tɛŋŋ ni mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nɛkɛ nɛɛ, ni mafee esha mashi Nyɔŋmɔŋ?” Ekolɛ, tɛ ni Nyɔŋmɔ efo efɔ̃ shi akɛ nuu fɛɛ nuu kɛ yoo kome ahi shi taakɛ efee lɛ faŋŋ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ he nilee ni Yosef yɔɔ lɛ ha ekpɛ eyiŋ yɛ nakai gbɛ nɔ. (1 Mose 2:24) Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baaná he sɛɛ babaoo akɛ amɛaasusu bɔ ni Yosef fee enii yɛ shihilɛ ni ekɛkpe lɛ he lɛ he. Yɛ hei komɛi lɛ, akɛni mɔ ko yeee mɔ ko sane yɛ bɔlɛnamɔ nifeemɔi amli hewɔ lɛ, oblahii kɛ oblayei bibii ni kɛ amɛhe wooo jeŋba shara mli lɛ ananemɛi yeɔ amɛhe fɛo ni amɛŋmɔɔ amɛ. Wumɛi kɛ ŋamɛi ni jeɔ amɛhefatalɔi asɛɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi yanáa bɔlɛ lɛ efa. Kɛlɛ, Yosef sane lɛ ji kaimɔnɔ ni hi jogbaŋŋ kɛha wɔ. Yehowa shishitoo mla ni tsɔɔ akɛ ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalamlitsemɔ ji esha lɛ tsakeko. (Hebribii 13:4) Mɛi ni nyɛɛɛ adamɔ nɔnyɛɛ ni akɛbaa amɛnɔ koni amɛkɛ amɛhe awo jeŋba shara mli lɛ naa lɛ ateŋ mɛi babaoo kpɛlɛɔ nɔ akɛ mɔ yɛ yiŋtoi babaoo hewɔ ni esaaa akɛ ekɛ ehe woɔ nifeemɔ ni tamɔ nakai mli. Nibii ni esaaa ni jɛɔ mli baa lɛ ateŋ ekomɛi ji bulɛ ni mɔ yɔɔ ni enuɔ he akɛ eba shi, henilee ni gbaa mɔ naa, awuŋayeli, musu ni anáa, kɛ bɔlɛnamɔ mli helai ni mɔɔ mɔ. Taakɛ bɔ pɛ ni Ŋmalɛi lɛ kaiɔ wɔ lɛ, mɔ ni bɔɔ ajwamaŋ lɛ “efeɔ esha eshiɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso lɛ.”—1 Korintobii 5:9-12; 6:18; Abɛi 6:23-29, 32.

15 Jenny * ni eji Yehowa Odasefonyo oshija lɛ yɛ yiŋtoo ni eeedamɔ nɔ eda Nyɔŋmɔ shi yɛ ekaimɔi lɛ ahewɔ. Nuu ko ni he yɔɔ fɛo ni ekɛ lɛ tsuɔ nii yɛ he kome lɛ bɔi nibii komɛi feemɔ kɛtsɔɔ akɛ ená ehe suɔmɔ. Beni Jenny efooo edaaŋ lɛ, etee nɔ efee nibii krokomɛi koni ekɛha ele akɛ eesumɔ lɛ. Jenny wie akɛ: “Mináaa lɛ mlɛo akɛ mahiɛ jeŋba ni he tse mli ejaakɛ kɛ́ yoo ji bo ni nuu ná ohe miishɛɛ lɛ, no haa oyitsoŋ fũɔ.” Kɛlɛ, Jenny yɔse akɛ nuu lɛ miitao kɛkɛ ni ekɛ lɛ aná bɔlɛ taakɛ ekɛ yei krokomɛi efee lɛ. Beni Jenny na akɛ efaishi ni etswa akɛ ekɛ ehe woŋ nifeemɔ ni tamɔ nakai mli lɛ miigbɔjɔ lɛ, esɔle ekpa Yehowa fai koni eye ebua lɛ ni ehi shi akɛ anɔkwafo eha Lɛ. Jenny yɔse akɛ nibii ni ekase kɛjɛ Biblia lɛ kɛ Kristofoi awoji amli lɛ bafee tamɔ kaimɔ nii kɛha lɛ, ni nomɛi ye bua lɛ ni ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ. Kaimɔi nɛɛ ateŋ ekome ji Yosef kɛ Potifar ŋa lɛ sane lɛ. Jenny mu ewiemɔ lɛ naa akɛ: “Akɛni mitee nɔ misusu suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Yehowa lɛ he hewɔ lɛ, no ha mishe gbeyei akɛ mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nakai mashi lɛ.”

Bo Nyɔŋmɔ Kaimɔi lɛ Atoi!

16. Aŋkroaŋkroi ni atsĩ amɛtã yɛ Biblia lɛ mli lɛ ashihilɛ he saji ní wɔɔkane ni wɔjwɛŋ nɔ lɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔnu nɔ̃ hewɔ ni Yehowa báa saji komɛi ayi yɛ Ŋmalɛi lɛ amli kɛha wɔ lɛ shishi lɛ, no baaye abua wɔ koni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aná hiɛsɔɔ ni mli kwɔ eha eshishitoo mlai lɛ. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ saji nɛɛ amli? Mɛɛ sui loo jeŋbai ní mɛi ni Biblia lɛ tsĩ amɛtã lɛ jie lɛ kpo ebaabi ni wɔkase, ni te amɛteŋ nɔ ni ebaabi ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ he lɛ? Atsĩ mɛi ohai abɔ atã yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Mɛi fɛɛ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ nitsɔɔmɔ lɛ baafee jogbaŋŋ akɛ amɛaatao nilee ni haa mɔ wala, ni amɛkɛ nibii ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ saji ni Yehowa je gbɛ eha abáa yi lɛ hu atsu nii. Bei pii lɛ, asusuɔ aŋkroaŋkroi ni wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ amɛnifeemɔi amli lɛ ahe saji yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ mli. Mɛni hewɔ ohéee be ni okɛkane saji nɛɛ?

17. Te obuɔ Yehowa kaimɔi lɛ ohaa tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?

17 Kwɛ bɔ ni wɔdaa Yehowa shi yɛ suɔmɔ mli ni ejɛɔ esusuɔ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛfee esuɔmɔnaa nii lɛ ahe lɛ hewɔ! Eyɛ mli akɛ wɔyeee emuu tamɔ hii kɛ yei ni atsĩ amɛtã yɛ Biblia lɛ mli lɛ nɔŋŋ moŋ, shi amɛhe saji ni aŋmala ashwie shi lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ babaoo kɛha wɔ. Yehowa kaimɔi lɛ ni wɔkɛaatsu nii lɛ baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔhe akawo tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ amli, ni no baaye abua wɔ hu koni wɔkase nɔkwɛmɔnii kpakpai ni mɛi ni nyiɛ yɛ jalɛ gbɛ nɔ lɛ fee amɛfɔ̃ shi lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔ kɛ lalatsɛ lɛ afee ekome kɛlá akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni kɛ [Yehowa] kaimɔi lɛ tsuɔ nii lɛ, ní amɛkɛ amɛtsui muu fɛɛ taoɔ esɛɛgbɛ lɛ. Misusuma kɛ okaimɔi lɛ tsuɔ nii, ni misumɔɔ amɛ naakpa.”—Lala 119:2, 167, NW.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 Kwɛmɔ afi 1996 Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ baafa 160-162 lɛ mli.

^ kk. 15 Atsake gbɛi lɛ.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni David kɛ Saul ye eha lɛ mli?

• Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Anania kɛ Safira sane lɛ mli?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔsusu Yosef sane lɛ he ŋmɛnɛ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mɛni hewɔ David eŋmɛɛɛ gbɛ ni agbe Saul lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Anania kɛ Safira sane lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Mɛni ha Yosef kpoo ákɛ ekɛ ehe aaawo jeŋba shara mli lɛ?