Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nilee Taomɔ

Nilee Taomɔ

Nilee Taomɔ

ENRICO FERMI ni eji adebɔɔ he nilelɔ ni ehe gbɛi waa lɛ ŋa ni atsɛ́ɔ lɛ Laura Fermi lɛ kɛɛ akɛ: “Nilee ni aaaná hi kwraa fe nilee ni abɛ.” Ekolɛ mɛi komɛi kɛ enɛ kpãaa gbee, ni amɛkɛ naataamɔ baatsɔɔ naa akɛ nɔ ni oleee lɛ yeŋ bo awui kɔkɔɔkɔ. Shi kɛlɛ, yɛ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, niiashikpamɔ lɛ ji anɔkwale, jeee yɛ adebɔɔ nibii amlitaomɔ pɛ mli, shi moŋ yɛ shihilɛ mli nibii krokomɛi hu amli. Nilee ni abɛ, ni ji anɔkwale lɛ ni aleee lɛ eha mɛi babaoo kɛ afii ohai abɔ ehi shi yɛ jwɛŋmɔŋ, jeŋba, kɛ mumɔŋ duŋ mli.—Efesobii 4:18.

Enɛ hewɔ mɛi ni susuɔ nii ahe lɛ taoɔ nilee lɛ. Amɛmiisumɔ ni amɛle nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ shihilɛ mli, kɛ nɔ ni baaba wɔnɔ wɔsɛɛ. Enɛ eha amɛtsɔ gbɛ̀i srɔtoi babaoo anɔ kɛmiitao nilee. Nyɛhaa wɔsusua amɛteŋ ekomɛi ahe kuku wɔkwɛa.

Ani Abaanyɛ Aná Nilee Kɛtsɔ Jamɔ Nɔ?

Taakɛ Buddhabii ablema sane tsɔɔ lɛ, Siddhārtha Gautama, ni ji mɔ ni to Buddha jamɔ lɛ shishi lɛ hao waa yɛ adesa nɔnaa kɛ gbele hewɔ. Ebi Hindu jamɔ mli tsɔɔlɔi lɛ koni amɛye amɛbua lɛ ni ena “anɔkwale gbɛ lɛ.” Amɛteŋ mɛi komɛi kɛɛ lɛ akɛ ekɛ ehe awo Hindubii ajamɔŋ nifeemɔ ni atsɔɔ nɔ akɛjwɛŋɔ sane nɔ lɛ mli, ni ekwa lɛ diɛŋtsɛ ehe kwraa. Yɛ naagbee mli lɛ Gautama hala akɛ sane nɔ ní ajwɛŋɔ waa lɛ ji gbɛ ni aaatsɔ nɔ aná anɔkwa nilee.

Mɛi krokomɛi hu etao nilee kɛtsɔ tsofai ni náa adesa jwɛŋmɔ nɔ hewalɛ lɛ ní amɛkɛtsu nii lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋmɛnɛ, Amerika Shikwɛ̃ɛbii Asɔlemɔ lɛ mli bii tsɔɔ akɛ tsofa ko ni anáa kɛjɛɔ aklate henɔ ko mli ní náa mɔ jwɛŋmɔ nɔ hewalɛ lɛ “jieɔ nilee ni aŋɔtee kpo.”

Jeŋ nilelɔ Jean-Jacques Rousseau ni jɛ France ni hi shi yɛ afi 1700 afii lɛ amli lɛ he eye akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ anɔkwayeli taoɔ mumɔŋ kpojiemɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ nine baanyɛ ashɛ nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ “nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ tsui lɛ” ní aaabo toi lɛ nɔ. Rousseau kɛɛ akɛ, no sɛɛ lɛ bɔ ni onuɔ nii ahe ohaa—nɔ ni ohenumɔi kɛ ohenilee kɛɔ bo lɛ—baatsɔ “gbɛtsɔɔmɔ ni sa jogbaŋŋ yɛ be ni adesai asusumɔi ni yɔɔ haŋtsii efa babaoo nɛɛ mli.”—History of Western Philosophy.

Ani Abaanyɛ Aná Nilee Kɛtsɔ Jwɛŋmɔŋ Nyɛmɔ Nɔ?

Mɛi ni hi shi yɛ Rousseau beaŋ lɛ ateŋ mɛi babaoo ekpɛlɛɛɛ jamɔŋ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ kwraa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, emaŋnyo Frenchnyo Voltaire nu he akɛ yɛ nɔ najiaŋ ni jamɔ aaaha gbɔmɛi aná nilee lɛ, eji nɔ titri moŋ ni ha Europa kɛ afii ohai abɔ bote nilee ni abɛ, apasa hemɔkɛyeli, kɛ keketeefeemɔ shihilɛ mli yɛ be ni yinɔsaneŋmalɔi komɛi tsɛ́ɔ lɛ akɛ Duŋ Bei lɛ amli lɛ.

Voltaire batsɔ Europa kuu ko ni miitao nilee lɛ mlinyo. Kuu lɛ mli bii kɛ blema Helabii asusumɔi tsu nii—ni susumɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ adesa susumɔ kɛ adebɔɔ nibii amlipɛimɔ ji nibii titrii ni haa anáa anɔkwa nilee. Kuu ni taoɔ nilee lɛ mlinyo kroko ni atsɛ́ɔ lɛ Bernard de Fontenelle lɛ nu he akɛ adesa susumɔ pɛ kɛkɛ baanyɛ aha adesai aná “yinɔ ko ni emli bii anilee yaa hiɛ be fɛɛ be, ni kɛ akɛto he lɛ, ehaa yinɔi krokomɛi fɛɛ ni eho lɛ amli bii bafeɔ mɛi ni leee nɔ ko kwraa.”—Encyclopædia Britannica.

Enɛɛmɛi ji susumɔi ni kɛ amɛhe kpãaa gbee ni tsɔɔ gbɛ ni aaatsɔ nɔ aná nilee lɛ ateŋ ekomɛi. Ani “gbɛtsɔɔmɔ ni sa jogbaŋŋ” diɛŋtsɛ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtaoɔ anɔkwale lɛ? Susumɔ nɔ ni sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɛɔ yɛ nilee jɛɛhe ni anyɛɔ akɛhe fɔ̃ɔ nɔ lɛ he lɛ he okwɛ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 3]

Gautama (Buddha), Rousseau, kɛ Voltaire fɛɛ tsɔ gbɛ̀i srɔtoi anɔ amɛtao nilee