Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Yɛ Afii Akpe lɛ sɛɛ kɛ́ aka adesai nɔ ni ji naagbee nɔ̃ agbe naa lɛ, ani mɔ baanyɛ efee esha ni egbo?

Ŋmalɛi enyɔ komɛi ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔnaa sanebimɔ nɛɛ hetoo. Nakai ŋmalɛi lɛ kaneɔ akɛ: “Gbele kɛ gbohiiajeŋ lɛ, ashɛrɛ amɛ ashwie la kpaakpo lɛ mli. Enɛ ji gbele ni ji enyɔ lɛ, la kpaakpo lɛ nɛ.” (Kpojiemɔ 20:14) “Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.”—Kpojiemɔ 21:4.

Kadimɔ be ni abaatsu nifeemɔi nɛɛ ahe nii lɛ. Abaakojo mɛi ni baafo Harmagedon, gbohii ni abaatée amɛ shi lɛ, kɛ mɛi fɛɛ ni abaafɔ́ amɛ yɛ Harmagedon sɛɛ lɛ yɛ “nibii ni aŋma yɛ woji lɛ amli” ni ji nibii ni Yehowa baatao kɛjɛ adesai adɛŋ yɛ afii akpe lɛ mli lɛ anaa sɛɛ dani abaashɛrɛ “gbele kɛ gbohiiajeŋ” ashwie la kpaakpo lɛ mli. (Kpojiemɔ 20:12, 13) Bɔfo Yohane ŋma ninaa kroko ni ajie atsɔɔ lɛ ni baaba mli yɛ Kristo Yesu Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ he sane efɔ̃ shi yɛ Kpojiemɔ yitso 21 lɛ mli. Shi kɛlɛ, nakai ninaa lɛ baaná emlibaa kwraa kɛ́ afii akpe Kojomɔ Gbi lɛ ba naagbee. No mli lɛ, Yesu kɛ Maŋtsɛyeli lɛ eku sɛɛ eha e-Tsɛ, ni no hewɔ lɛ, Yehowa kɛ adesai baahi shi diɛŋtsɛ ní mlidamɔlɔ ko he ehiaaa dɔŋŋ. Yehowa kɛ “emaŋ” lɛ aaahi shi kɛya naanɔ yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa, ni ekɛ amɛ baaye tɛ̃ɛ. ‘Gbele ehiŋ shi dɔŋŋ’ ejaakɛ no mli lɛ, atsɔ Kristo kpɔ̃mɔ afɔleshaa lɛ nɔ aha adesai eye emuu.—Kpojiemɔ 21:3, 4.

No hewɔ lɛ, gbele ni atsĩ tã yɛ ŋmalɛi ni atsɛ́ yisɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ mli lɛ ji gbele ni jɛ Adam eshafeemɔ lɛ mli kɛba lɛ, ni abaatsɔ Kristo kpɔ̃mɔ afɔleshaa lɛ nɔ ajie kɛya kwraa. (Romabii 5:12-21) Kɛ́ ajie gbele ni adesai ná kɛjɛ klɛŋklɛŋ nuu ni abɔ lɛ mli lɛ kɛtee lɛ, amɛbaatsɔmɔ tamɔ Adam beni abɔ lɛ lɛ. No mli lɛ, Adam eye emuu, shi no etsɔɔɔ akɛ enyɛŋ egbo. Yehowa kɛɛ Adam akɛ ekaye “ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ” eko, ni ekɛfata he akɛ: “Gbi nɔ ni oooye eko lɛ, gbo ooogbo!” (1 Mose 2:17) No ji gbele ni baajɛ esha ni abaaje gbɛ afee lɛ mli kɛba. Kɛ́ Afii Akpe Nɔyeli lɛ ba naagbee lɛ, adesai baakã he akpɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋ. (Kpojiemɔ 20:7-10) Aheŋ hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛaahala akɛ amɛaasɔmɔ Yehowa loo amɛfeŋ nakai lɛ yɛ amɛdɛŋ. No hewɔ lɛ, anyɛŋ akɛɛ akɛ adesa ko kwaŋ Nyɔŋmɔ taakɛ Adam fee lɛ.

Mɛni baaba mɔ ko ni baatse atũa yɛ naagbee kaa lɛ sɛɛ beni ajie gbele kɛ gbohiiajeŋ kɛtee lɛ nɔ? No mli lɛ, ajie gbele ni jɛ Adam eshafeemɔ lɛ mli kɛba lɛ kɛtee. Ni atsɔ gbohiiashitee lɛ hu nɔ ajie gbohiiajeŋ ni ji adesai akwamaŋ gbonyobu lɛ kɛtee. Kɛlɛ, Yehowa baanyɛ ekpata mɔ fɛɛ mɔ ni aaajie ehiɛ akɛ atũatselɔ lɛ hiɛ yɛ la kpaakpo lɛ mli, ni atéeŋ lɛ shi dɔŋŋ. Nakai gbele lɛ baafee tamɔ gbele ni ba Adam kɛ Hawa nɔ lɛ, ni esoro no yɛ gbele ni Adam fɔ́ adesai ewo mli lɛ he.

Kɛlɛ, wɔbɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkpa gbɛ akɛ nɔ ko ni tamɔ nakai baaba. Ebaasoro mɛi ni baaje naagbee kaa lɛ mli shweshweeshwe lɛ yɛ Adam he yɛ shishinumɔ pɔtɛɛ ko hewɔ. No ji akɛ, amɛbaafee mɛi komɛi ni aka amɛ akwɛ jogbaŋŋ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ abaaje gbɛ aka adesai jogbaŋŋ yɛ naagbee kaa lɛ mli ejaakɛ Yehowa le bɔ ni akaa adesai kɛmɔɔ shi. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ abaatsɔ naagbee kaa lɛ nɔ akpata mɛi fɛɛ ni kɛ hegbɛ ni amɛyɔɔ ákɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkpɛɔ amɛyiŋ lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ ahiɛ. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ mɛi ni baaje naagbee kaa lɛ mli shweshweeshwe lɛ baanyɛ atse Nyɔŋmɔ hiɛ atũa ni akpata amɛhiɛ moŋ, shi etamɔ nɔ ni nɔ ko ni tamɔ nakai baŋ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Yɛ naagbee kaa lɛ sɛɛ lɛ, adesai baatsɔmɔ tamɔ Adam yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?