Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shweremɔ Babaoo Ko Miiya Nɔ yɛ Ŋshɔkpɔ Fɛfɛo ko Nɔ

Shweremɔ Babaoo Ko Miiya Nɔ yɛ Ŋshɔkpɔ Fɛfɛo ko Nɔ

Shweremɔ Babaoo Ko Miiya Nɔ yɛ Ŋshɔkpɔ Fɛfɛo ko Nɔ

MƐI ni fãa gbɛ kɛyaa Taiwan lɛ náa bɔ ni jɛmɛ tsei kɛ jwɛifɔ lɛ yɔɔ frɔ̃frɔ̃ ha lɛ he miishɛɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ obote ŋmɔ ni atɛo omɔ yɛ mli lɛ mli lɛ, obaana omɔ tsei lɛ fɛɛ efee frɔ̃frɔ̃ fɛfɛo, shi beni baashɛ ekpamɔ be lɛ, tsei lɛ egbi ni amɛsu etsɔ tamɔ shika tsuru. Jɛmɛ gɔji lɛ anɔ eyi kɛ kooi hayii kɛ amɛmli tsei ŋmɔji. Mɛi náa jɛmɛ gɔji kɛ amɛnɔ tsei ŋmɔji lɛ ahe miishɛɛ kwraa fe maŋtiasei ni yɔɔ jɛmɛ ni gbɔmɛi fa fe nine yɛ mli lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gɔji kɛ amɛnɔ tsei lɛ ji nɔ̃ ni mɔ Amerikanyo klɛŋklɛŋ ni tee ŋshɔkpɔ nɛɛ nɔ lɛ tsui, ni no ha ewo ŋshɔkpɔ lɛ gbɛi akɛ Ilha Formosa, ni eshishi ji “Ŋshɔkpɔ Fɛfɛo.”

Hɛɛ, Taiwan ji ŋshɔkpɔ bibioo ko ni yɔɔ fɛo jogbaŋŋ—eshikpɔŋ lɛ kɛlɛ aaafee kilomitai 390 ni elɛɛmɔ aaafee kilomitai 160. Gɔji ni nɔ kwɔlɔ ekɔ ŋshɔkpɔ lɛ fã kpotoo. Yü Shan gɔŋ (Morrison Gɔŋ) lɛ nɔ kwɔ fe Fuji Gɔŋ ni yɔɔ Japan kɛ Cook Gɔŋ ni yɔɔ New Zealand lɛ. Shikpɔŋ leleoo kã gɔji ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli ahe lɛ kɛbaho ŋshɔ lɛ mli, ni Taiwanbii ni amrɔ nɛɛ amɛyi fa fe akpekpei 22 yɛ nɔ, ni amɛyifalɛ lɛ miiya hiɛ oyayaayai.

Shweremɔ ko Hu ni Miiya Nɔ

Shi, shweremɔ ko hu ni eje shi faŋŋ miiya nɔ yɛ Taiwan—mumɔŋ shweremɔ. Enɛ jeɔ kpo yɛ ekãa ni oblahii kɛ oblayei kɛ onukpai bluublu jieɔ lɛ kpo yɛ be mli ni amɛbale Yehowa ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔ ni mɛi ni kɛ ekãa tsuɔ nii kɛyeɔ buaa mɛi krokomɛi koni amɛkase Yehowa kɛ eyiŋtoi ahe nii lɛ shwereɔ amɛhaa lɛ yɛ miishɛɛ jogbaŋŋ.

Kɛ́ mɛi ayi miifa lɛ, ebiɔ ni alɛɛ amɛshihilɛhe lɛ mli. Yɛ December afi 1990 lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ yahé shikpɔŋ koni amɛkɛma nitsumɔhe nine ni da. No mli lɛ, nɔ ni yɔɔ Taipei lɛ edaaa bɔ ni abaanyɛ ajɛ jɛmɛ akwɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi 1,777 ni yɔɔ Taiwan lɛ anitsumɔ nɔ. Mɛi jɛ maji krokomɛi anɔ amɛbaye amɛbua, ni amɛfata Taiwanbii oblahii kɛ oblayei, onukpai kɛ gbekɛbii ni baye amɛbua lɛ ahe kɛtsu nii afii saŋŋ, ni agbe nitsumɔhe nine hee fɛfɛo ni amaa yɛ Hsinwu lɛ naa yɛ August afi 1994 mli. No mli lɛ, shiɛlɔi 2,515 kɛ amɛhe woɔ sanekpakpa ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ jajemɔ mli. Amrɔ nɛɛ, ni ji aaafee afii nyɔŋma sɛɛ lɛ, shiɛlɔi ayifalɛ lɛ eku ebɔ he kɛteke mɛi 5,500, ni daa nyɔŋ nɔ lɛ, aaafee shiɛlɔi nɛɛ ateŋ mɛi 1,375 kɛ amɛhe woɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛi ni sa kadimɔ waa yɛ shiɛlɔi nɛɛ ateŋ ji oblahii kɛ oblayei ní tamɔ leebi “bɔ́” ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ.—Lala 110:3.

Oblahii kɛ Oblayei Babaoo Kɛ Amɛhe Miiwo Nyɔŋmɔ Sɔɔmɔ Mli

Sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa lɛ ateŋ mɛi babaoo ji oblahii kɛ oblayei. Amɛteŋ mɛi komɛi ji gbekɛbii ni shɛko mɛi ni baaya nɔtsamɔ skul. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Taiwan kooyigbɛ maji lɛ eko mli lɛ, afɔ̃ nuu ko kɛ eŋa nine kɛtee Teokrase Sɔɔmɔ Skul ni akɛtsɔseɔ Yehowa Odasefoi gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ mɛi Biblia mli anɔkwalei lɛ shishi. Mɔ kɛ eŋa nɛɛ yana gbekɛ nuu fioo ko ni atsɛ́ɔ lɛ Weijun miikane Biblia lɛ, ni bɔ ni ekane nii lɛ kɛ hesalɛ babaoo lɛ ha amɛnaa kpɛ amɛhe, ejaakɛ onukpai pii kaneee nii kɛ hesalɛ ni tamɔ nakai. Yɛ kpeei krokomɛi ni amɛtee lɛ shishi lɛ, amɛmii shɛ amɛhe jogbaŋŋ yɛ bɔ ni gbekɛbii ni kpaako amɛbaabɔi skulyaa lɛ po haa saji ahetoo kɛ hesalɛ lɛ hewɔ. Mɔ kɛ eŋa nɛɛ wie bɔ ni gbekɛbii lɛ baa amɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ he.

Shi sane lɛ ji, mɛni hewɔ oblahii kɛ oblayei bibii nɛɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ ema Biblia kasemɔ nɔ eyɛ mli akɛ amɛmaŋ lɛ ji maŋ ko ni Buddhabii kɛ Taobii fa yɛ mli waa lɛ? Nɔ hewɔ ji akɛ, amɛfɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ kɛ Biblia shishitoo mlai tsuɔ nii, ni amɛweku mlibii lɛ kɛ amɛjwɛŋmɔ maa wekukpãa kpakpa ni aaahi amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ nɔ, ni no eha miishɛɛ eba amɛwekui lɛ amli. Akɛni Weijun fɔlɔi bɔɔ mɔdɛŋ amɛhaa weku Biblia mli nikasemɔ ni amɛfeɔ kɛ agbɛnɛ hu shiɛmɔyaa feɔ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ hewɔ lɛ, gbekɛ nuu fioo nɛɛ nyɛmi nuu kɛ nyɛmi yoo nukpa lɛ fɛɛ ebaptisi momo ákɛ Odasefoi. Nyɛsɛɛ nɛɛ beni abi koni Weijun kɛ ehe awo shiɛmɔyaa mli lɛ, enyɛ ha ale akɛ kɛ́ abua woji tɛtrɛbii fɛɛ ni lɛ ni ji enyɛ lɛ, etsɛ, kɛ enyɛmimɛi lɛ kɛha yɛ nakai nyɔŋ lɛ nɔ lɛ anaa lɛ, eshɛɛɛ nɔ ni ebinuu fioo lɛ kɛha lɛ. Gbekɛ nuu fioo nɛɛ sumɔɔ koni ekɛ mɛi awie anɔkwale lɛ he, esumɔɔ saji ahetoohamɔ yɛ kpeei ashishi, ni esumɔɔ koni etsɔɔ mɛi krokomɛi nibii ni ekaseɔ lɛ.

Kɛ́ Amɛmiidara

Te nibii yaa nɔ ehaa tɛŋŋ kɛ́ oblahii kɛ oblayei bibii ni tamɔ nɛkɛ lɛ miidara? Amɛteŋ mɛi kpotoo yaa nɔ amɛsumɔɔ Yehowa ni amɛkãa he amɛnáa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he miishɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Huiping ji nikaselɔ. Gbi ko lɛ, etsɔɔlɔ lɛ tsĩ tã akɛ jamɔŋ bii komɛi ekpɛlɛɛɛ ni ahaa amɛ lá, shi eleee jamɔŋ bii ni ji. Beni amɛgbe nikasemɔ lɛ naa lɛ, Kristofonyo oblayoo fioo nɛɛ ha tsɔɔlɔ lɛ le akɛ nakai mɛi lɛ ji Yehowa Odasefoi, ni egbála nɔ̃ hewɔ ni amɛkɔ shidaamɔ ni tamɔ nakai lɛ hu mli etsɔɔ lɛ.

Tsɔɔlɔ yoo ko hu jie vidio ko ni kɔɔ bɔlɛnamɔ mli tsɛŋemɔ helai ahe etsɔɔ Huiping klasbii lɛ. Atsĩ 1 Korintobii 6:9 lɛ tã yɛ vidio lɛ mli, ni tsɔɔlɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ Biblia lɛ ewieee eshiii hii ni kɛ hii náa bɔlɛ. Shi kome ekoŋŋ lɛ, Huiping ha tsɔɔlɔ nɛɛ hu le bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ nifeemɔ ni tamɔ nakai lɛ ehaa.

Beni Shuxia ni kɛ Huiping yɔɔ klas kome lɛ saa ehe yɛ nifeemɔ ni aha lɛ ni kɔɔ niseniianifeemɔ ni yaa nɔ yɛ wekui amli lɛ mli lɛ, Huiping yaha lɛ Awake! wolo tɛtrɛɛ ni yitso ji “Help for Battered Women” (Yelikɛbuamɔ Kɛha Yei ni Ayiɔ Amɛ) ni je kpo yɛ November 8, afi 2001 lɛ eko, ni eha ele akɛ wolo tɛtrɛɛ lɛ wieɔ saji babaoo ni damɔ Biblia lɛ nɔ ni kɔɔ nifeemɔ ni aha lɛ lɛ saneyitso lɛ he. Naagbee lɛ, Shuxia batsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ. Amrɔ nɛɛ, ekɛ Huiping shiɛɔ sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi.

Kristofoi ni yaa skul lɛ ateŋ mɛi pii ena akɛ ebɛ mlɛo akɛ amɛaaha ale amɛ akɛ mɛi ni hiɔ shi yɛ Biblia shishitoo mlai anaa. Nakai ebaalɛ, titri lɛ, yɛ akrowai bibii amli. Ehe bahia koni Zhihao akpee nɔnyɛɛ ni etipɛŋfoi kɛbaa enɔ yɛ nibii ni eheɔ eyeɔ kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni ekɛ ehe woɔ hewɔ lɛ naa. Etsɔɔ mli akɛ: “Minijiaŋ je wui kɛshɛ he ni mitsui fãa akɛ mi kɛ miklasbii lɛ ateŋ mɔ ko aaakpe yɛ shiɛmɔ nɔ. Bei komɛi lɛ, amɛteŋ mɛi nyɔŋma yeɔ mihe fɛo kɛ́ minyiɛ shiɛmɔ nɔ!” Gbi ko lɛ, amɛtsɔɔlɔ lɛ ha Zhihao nifeemɔ koni ebaha eklasbii lɛ wiemɔ ko ni kɔɔ ejamɔ lɛ he. Zhihao wie akɛ: “Mikane Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ yitso 1 lɛ kɛje miwiemɔ lɛ shishi, ni no sɛɛ lɛ migbála sanebimɔi tamɔ: Namɔ bɔ shikpɔŋ lɛ kɛ emli nibii lɛ fɛɛ? Te fee tɛŋŋ gbɔmɔ ba wala mli? lɛ amli. Beni mikane sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ mli lɛ, klasbii lɛ ekomɛi shwie shi kɛ ŋmɔlɔ akɛ mihiɛ apasa hemɔkɛyeli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, mitsa miwiemɔ lɛ nɔ kɛyashi migbe naa. No sɛɛ lɛ, miná hegbɛ migbála wɔnitsumɔ lɛ kɛ nibii ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ mli mitsɔɔ miklasbii lɛ ateŋ mɛi komɛi hiɛ kɛ hiɛ. Amrɔ nɛɛ, kɛ́ amɛ kɛ mi kpe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, amɛyeee mihe fɛo dɔŋŋ!”

Zhihao tee nɔ etsɔɔ mli akɛ: “Akɛni mifɔlɔi ji Odasefoi hewɔ lɛ, daa leebi lɛ, wɔkwɛɔ daa gbi ŋmalɛ lɛ mli. Wɔkaseɔ Biblia lɛ hu ni wɔyaa kpeei be kɛ be fɛɛ. Enɛɛmɛi ahewɔ lɛ, manyɛ madamɔ mɔ fɛɛ mɔ ni baabɔ mɔdɛŋ akɛ eye mihe fɛo be mli ni mitsɔɔ mɛi krokomɛi Biblia mli anɔkwalei ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ naa.”

Tingmei yaa yei askul ko ni atsɔɔ ninenaa nitsumɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Be ko lɛ, eklasbii lɛ ekomɛi fɔ̃ lɛ nine koni efata amɛ kɛ gbekɛbii hii komɛi ni jɛ skul kroko lɛ ahe kɛyashara shi yɛ hei ni yɔɔ miishɛɛ. Eyɔse oshara ni yɔɔ naanyobɔɔ ni tamɔ nakai lɛ he, no hewɔ lɛ eyaaa. Eyɛ mli akɛ ekɛ eklasbii lɛ susu sane ko ni sa jogbaŋŋ ni yɔɔ wolo ni ji Questions Young People Ask—Answers That Work * lɛ mli lɛ he moŋ, shi amɛtee nɔ amɛfɔ̃ lɛ nine shii abɔ. Gbekɛbii yei lɛ ye ehe fɛo akɛ yoomo bi ji lɛ. Shi etsɛɛɛ ni gbekɛbii yei lɛ ateŋ mɔ kome ná musu, ni eyafite lɛ, ni no ha amɛna nilee ni yɔɔ Biblia shishitoo mlai ni akɛtsuɔ nii lɛ mli. Tingmei wie akɛ: “Fãmɔi ni Yehowa kɛhaa lɛ ni miboɔ toi lɛ eha miná henilee ni mli tse. Enɛ hewɔ lɛ, miyɛ miishɛɛ, ni mitsui enyɔ mimli diɛŋtsɛ.”

Nibii ni Tsĩɔ Shweremɔ Naa lɛ Ahe Nitsumɔ

Tingmei nanemɛi ni esumɔɔ amɛsane waa lɛ ateŋ mɔ kome ji Ruiwen. Beni Ruiwen ji oblayoo fioo lɛ, enu he akɛ Kristofoi akpeeiyaa kɛ shiɛmɔyaa ji nifeemɔi komɛi ni akɛhe woɔ mli ní tɔlɛ yɔɔ mli. Shi beni ena akɛ asafo ni ekɛbɔɔ lɛ mlibii lɛ jieɔ suɔmɔ diɛŋtsɛ kpo amɛtsɔɔ lɛ, shi ekɛ eklasbii lɛ anaanyobɔɔ lɛ ji hiɛaŋhiɛaŋ nɔ̃ lɛ, enu he akɛ esa akɛ efee tsakemɔi yɛ eshihilɛ mli. Ruiwen bɔi shiɛmɔ kɛ eskulbii lɛ hamɔ, ni etsɛɛɛ ni eyɔse akɛ esa akɛ efee nɔ ko. Ekɛ ehe wo gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni daa nyɔŋ nɔ lɛ, ekɛ ŋmɛlɛtswai 50 tsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ mli. Sɛɛ mli lɛ, ekɛ ehe wo daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni daa nyɔŋ nɔ lɛ, ekɛ ŋmɛlɛtswai ni fe 70 shiɛɔ. Ruiwen wie akɛ: “Minyɛŋ Yehowa shi mada. Misane ejeee etsine. Eyɛ mli akɛ mifee lɛ nidɔɔnii moŋ, shi esumɔɔ mi lolo. Minyɛ awo kɛ asafoŋ bii krokomɛi lɛ hu jie suɔmɔ ni tamɔ nakai kpo amɛtsɔɔ mi. Amrɔ nɛɛ, mi kɛ mɛi enumɔ kaseɔ Biblia lɛ, ni minuɔ he akɛ mifata mɛi ni tsuɔ nitsumɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli fe fɛɛ lɛ ahe.”

Ahala Odasefoi gbekɛbii enyɔ komɛi koni amɛyadamɔ nɔtsamɔ skul ni yɔɔ amɛkrowa lɛ najiaŋ yɛ obɔade joo-shwɛmɔ akaŋshii ko ni baaya nɔ lɛ mli. Beni Odasefoi gbekɛbii nɛɛ nále bɔ ni abaashi akaŋ lɛ aha lɛ, amɛna akɛ kɛ́ amɛkɛ amɛhe wo mli lɛ, ebaagba amɛhenilee naa ákɛ Kristofoi. Amɛkɛ sane lɛ yafɔ̃ amɛtsɔɔlɔi lɛ ahiɛ koni ajie amɛ yɛ mli, shi akpɛlɛɛɛ amɛnibimɔ lɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛtsɔɔlɔi lɛ ha amɛle akɛ, akɛni amɛji mɛi ni ahala kɛha akaŋshii lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ klaŋ aaatere okpɛlɛm tete lɛ, amɛbaaya. Odasefoi gbekɛbii lɛ eŋmɛɛɛ sane he kɛsaaa, shi moŋ amɛtsɔ Internet lɛ nɔ amɛŋma wolo kɛyaha nitsumɔhe ni kwɛɔ wolokasemɔ nɔ lɛ, ni amɛkɛ amɛnaagba lɛ fɔ̃ amɛhiɛ. Eyɛ mli akɛ ahaaa amɛ hetoo tɛ̃ɛ moŋ, shi etsɛɛɛ ni amɛskul lɛ nine shɛ gbɛtsɔɔmɔ nɔ akɛ amɛkanyɛ mɔ ko mɔ ko nɔ akɛ ekɛ ehe awo akaŋshii lɛ mli. Kwɛ bɔ ni oblahii bibii enyɔ nɛɛ amii shɛ amɛhe ákɛ Biblia lɛ ni akɛtsɔse amɛ lɛ ená hewalɛ kpakpa yɛ amɛhenilee nɔ, ni agbɛnɛ hu ewo amɛ hewalɛ ni amɛfee nɔ ni ja!

Mɛi ni gbɔmɔtsoŋ eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ koni amɛnyɛ amɛfee babaoo lɛ po amii shɛɔ amɛhe jogbaŋŋ yɛ Biblia mli hiɛnɔkamɔ lɛ ni amɛhaa mɛi krokomɛi leɔ lɛ mli. Afɔ́ Minyu obubuafo. Akɛni enyɛɛɛ ekɛ enine agbele Biblia lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ eetao ekane ŋmalɛ ko lɛ, elilɛi ekɛgbeleɔ. Kɛ́ aha lɛ nifeemɔ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, mɔ ni feɔ eshianyɛ lɛ taa sɛi ko ni nɔ kwɔɔɔ nɔ yɛ emasɛi ni ehiɛɔ tsɔne ni awieɔ awoɔ mli lɛ ehaa lɛ. Kwɛ bɔ ni mɔdɛŋbɔɔ ni Minyu kɛwoɔ nifeemɔi nɛɛ amli lɛ woɔ mɔ hewalɛ ha!

Beni Minyu taoɔ koni etsɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ lɛ, nyɛmimɛi yei komɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kase bɔ ni akɛ tɛlifon yeɔ odase bɔni afee ni amɛye amɛbua lɛ. Ekɛ elilɛi tswaa tɛlifon nɔmba lɛ, ni nyɛmimɛi yei lɛ ŋmalaa mɛi ni ekɛwieɔ lɛ kɛ sane ni ekɛ amɛ susuɔ he lɛ ahe saji amɛshwieɔ shi amɛhaa lɛ. Miishɛɛ sɔŋŋ ni enáa yɛ nitsumɔ nɛɛ mli lɛ eha ekɛ ehe ewo gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni daa nyɔŋ nɔ lɛ, ekɛ ŋmɛlɛtswai 50 kɛmɔ 60 wieɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane etsɔɔ mɛi yɛ tɛlifon nɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi eha ebaha amɛ Biblia kasemɔ woji, ni amɛhaa ebaa amɛŋɔɔ ekɛ amɛ bakaseɔ nii. Amrɔ nɛɛ, ekɛ mɛi etɛ ni etsɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ enine shɛ amɛ nɔ lɛ kaseɔ Biblia lɛ.

Hɛɛ, tamɔ bɔ́ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ, oblahii—kɛ oblayei—ni yɔɔ Yehowa Odasefoi asafoi 78 ni yɔɔ Taiwan lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛjajeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa ni hereɔ mɔ yiwala lɛ amɛtsɔɔ mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ ŋshɔkpɔ nɛɛ nɔ, ni amɛfeɔ enɛ kɛ ekãa. Biblia gbalɛ ni kɛɔ akɛ: “Omaŋ lɛ aaaba yɛ ota gbi lɛ nɔ, yɛ amɛsuɔmɔ naa, yɛ hewulamɔ krɔŋkrɔŋ mli; oblahii asafo lɛ baa tamɔ bɔ́ jɛɔ jetsɛremɔ musuŋ lɛ,” ní miiba mli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ mlibaa fioo ko pɛ nɛ. (Lala 110:3) Kwɛ bɔ ni oblahii kɛ oblayei nɛɛ anifeemɔ lɛ woɔ amɛnanemɛi shiɛlɔi ni edara lɛ hewalɛ, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kwɛ miishɛɛ ni amɛhaa Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji amɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ náa!—Abɛi 27:11.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 16 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

MAŊTSƐYELI ASAI BABAOO AHE MIIHIA

Shweremɔ ni yaa nɔ yɛ Taiwan lɛ eha Maŋtsɛyeli Asai babaoo ahe ebahia, ni kɛlɛ amɛnámɔ kãaa shi. Mɛni hewɔ? No ji akɛ, akrowai komɛi pɛ amli abaaná shikpɔŋ kpakpa ni akɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai. Kɛfata he lɛ, shikpɔŋ jara wa waa yɛ jɛmɛ, ni shikpɔji komɛi yɛ ni maŋ mla etsɔɔɔ nɔ̃ pɔtɛɛ ni esa akɛ akɛfee, ni akwɛɔ ni ayeɔ mla nɛɛ nɔ. Gbɛ pɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ aná Maŋtsɛyeli Asai yɛ maŋ wuji kɛ maŋtiasei amli ji ní abaahé ɔfis tsũi ni afee lɛ Maŋtsɛyeli Asai. Kɛ́ okɛ no fɔ̃ afã lɛ, ɔfis tsũi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ babaoo amli kwɔlɔɔɔ, ni kɛ́ akɛ ɔfis tsũi nɛɛ hai lɛ, shika ni awoɔ yɛ he lɛ fa diɛŋtsɛ, ni ɔfis tsũi lɛ komɛi hu yɛ ni mɛi ni tsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ pɛ aŋmɛɔ gbɛ ni amɛboteɔ mli. Nibii nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni fata he lɛ haaa anyɛ akɛ tsũi nɛɛ atsu nii akɛ Maŋtsɛyeli Asai.

Kɛlɛ, yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Taiwan enyɛ amɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai heei saŋŋ. Odasefoi lɛ kã he amɛmiitao tsũ ni amɛbaanyɛ akɛfee Maŋtsɛyeli Asa, aloo shikpɔŋ ni amɛbaanyɛ amɛkɛma eko, ni amɛyɛ he miishɛɛ akɛ amɛkɛ amɛshika aaaye abua kɛtsu enɛ he nii, ni amɛyɛ he miishɛɛ hu akɛ amɛaakase ŋaalee ni he hiaa yɛ tsumaa he lɛ.