Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Yɛ Shikpɔŋ nɔ, Taakɛ Afeɔ yɛ Ŋwɛi Lɛ”

“Yɛ Shikpɔŋ nɔ, Taakɛ Afeɔ yɛ Ŋwɛi Lɛ”

“Yɛ Shikpɔŋ nɔ, Taakɛ Afeɔ yɛ Ŋwɛi Lɛ”

“Katolik tsɔɔmɔ lɛ wieɔ Naagbee Nibii Ejwɛ ni baa mɔ nɔ loo enáa mli ŋɔɔmɔ lɛ he: Gbele, Kojomɔ, Hɛl, Ŋwɛi.”—Catholicism, ni George Brantl ŋma.

KADIMƆ akɛ shikpɔŋ fataaa nibii ni akɛɛ ebaanyɛ eba adesai anɔ loo amɛbaanyɛ amɛná mli ŋɔɔmɔ lɛ ahe. Enɛ bɛ naakpɛɛ ejaakɛ Katolik Sɔlemɔ lɛ fata jamɔi babaoo ni heɔ yeɔ akɛ abaafite shikpɔŋ lɛ wɔsɛɛ lɛ ahe. Beni wolo ni ji Dictionnaire de Théologie Catholique lɛ feɔ sane nɛɛ faŋŋ yɛ emli saneyitso ni ji “Je lɛ Hiɛkpatamɔ” lɛ mli lɛ, ewie akɛ: “Katolik Sɔlemɔ lɛ heɔ yeɔ akɛ jeŋ ni Nyɔŋmɔ bɔ ni yɔɔ kɛbashi amrɔ nɛɛ ehiŋ shi kɛyaŋ naanɔ, ni ejeee nɔ ko ni amɛheɔ amɛyeɔ kɛkɛ, shi moŋ efata amɛtsɔɔmɔi lɛ ahe.” Katolik tsɔɔmɔi lɛ ahe wolo ko ni aŋma nyɛsɛɛ nɛɛ hu wie akɛ: “Ashĩ abele ashĩ akwɛ̃i . . . abaafite jeŋ ni wɔyɔɔ mli nɛɛ.” Shi sane lɛ ji akɛ, kɛ́ abaafite wɔshikpɔŋ nɛɛ lɛ, belɛ mɛni hewɔ Biblia lɛ ewo shi akɛ abaafee shikpɔŋ lɛ paradeiso lɛ?

Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ wɔsɛɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni gbalɔ Yesaia wieɔ shikpɔŋ lɛ kɛ enɔ bii lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromi, ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsũi, ní mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu, ní mɔ kroko aye; ejaakɛ mimaŋ lɛ gbii aaatamɔ tsei agbii, ni mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛnine naa nitsumɔ lɛ mli nii aahu po.” (Yesaia 65:21, 22) Yudafoi lɛ ji mɛi ni Nyɔŋmɔ kɛ shiwoo nɛɛ ha, ni no mli lɛ amɛyɛ nɔmimaa akɛ amɛshikpɔŋ lɛ—yɛ anɔkwale mli lɛ, shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ—baatsɔ paradeiso wɔsɛɛ, ni adesai baahi nɔ kɛya naanɔ.

Beni Lala 37 lɛ maa hiɛnɔkamɔ nɛɛ nɔ mi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃.” (Lala 37:11) Jeee Israelbii lɛ ni abaaku sɛɛ akɛ amɛ aya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ koni amɛyahi nɔ kɛyashi be ko lɛ he kɛkɛ ŋmalɛ nɛɛ wieɔ. Nakai lala lɛ nɔŋŋ kɛɔ akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” (Lala 37:29) Kadimɔ akɛ, lala nɛɛ kɛɛ akɛ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ baajwere “mɛi ni he jɔ lɛ.” Beni French Biblia ko wieɔ ŋmalɛ nɛɛ he lɛ, etsɔɔ mli akɛ wiemɔ ni ji “mɛi ni he jɔ” lɛ “hiɛ shishinumɔ ni yaa shɔŋŋ fe bɔ ni kɛfee lɛ atsɔɔ shishi lɛ; ekɔɔ ohiafoi, mɛi ni naa amanehulu loo awaa amɛ yi yɛ Yahweh [Yehowa] hewɔ, kɛ heshibalɔi ni feɔ toiboo amɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ ahe.”

Yɛ Shikpɔŋ nɔ Aloo yɛ Ŋwɛi?

Yɛ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ, ekɛ shiwoo ko ha ni kaiɔ wɔ ŋmalɛi ni wɔtsɛ́ kɛtsɔ hiɛ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni he jɔ lɛ; shi amɛaaye shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Mateo 5:5) Shikome ekoŋŋ lɛ, ŋmalɛ lɛ tsɔɔ ákɛ akɛ shikpɔŋ lɛ baaduro adesai anɔkwafoi lɛ koni amɛhi nɔ kɛya naanɔ. Shi, Yesu fee lɛ faŋŋ eha ebɔfoi lɛ hu akɛ eyaasaa he ko eto amɛ yɛ “[e]tsɛ we lɛ,” ni ákɛ amɛ kɛ lɛ baahi ŋwɛi. (Yohane 14:1, 2; Luka 12:32; 1 Petro 1:3, 4) Belɛ, te esa akɛ wɔnu jɔɔmɔi ni awo shi akɛ mɛi anine baashɛ nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ shishi wɔha tɛŋŋ? Ani jɔɔmɔi nɛɛ ahe hiaa ŋmɛnɛ, ni namɛi anine baashɛ nɔ?

Biblia he nilelɔi babaoo kɛɛ “shikpɔŋ” ni atsĩ tã yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli kɛ agbɛnɛ hu nɔ ni Lala 37 lɛ po wieɔ he lɛ ji okadifeemɔ nɔ̃, ni ákɛ jeee shikpɔŋ diɛŋtsɛ he awieɔ lɛ. Beni F. Vigouroux wieɔ ŋmalɛi nɛɛ ahe yɛ wolo ni ji Bible de Glaire lɛ mli lɛ, etsɔɔ akɛ shikpɔŋ ni atsĩ tã yɛ ŋmalɛi nɛɛ amli lɛ “feɔ ŋwɛi kɛ Sɔlemɔ lɛ ahe okadi.” Francenyo Biblia saji amlipɛilɔ M. Lagrange hu tsɔɔ mli akɛ, nakai shiwoo lɛ “etsɔɔɔ ákɛ akɛ shikpɔŋ lɛ baaha mɛi ni he jɔ lɛ koni amɛhi nɔ, ni asaŋ jeee jeŋ ni wɔyɔɔ mli amrɔ nɛɛ aloo shihilɛ kpakpa ko ni baaba wɔsɛɛ he awieɔ akɛ ebaatsɔ amɛnɔ̃ lɛ, shi moŋ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ baatsɔ amɛnɔ̃, ni ekɔɔɔ he eko he ni ebaahi.” Biblia saji amlipɛilɔ kroko hu kɛɛ shikpɔŋ ni atsĩ tã yɛ nakai ŋmalɛi lɛ amli lɛ ji “shikpɔŋ nɔ nibii kpakpai ni akɛmiifee ŋwɛi he okadi.” Mɛi krokomɛi hu kɛɛ “akɛ Kanaan ni ji shiwoo shikpɔŋ lɛ tsuɔ nii yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa, ni ákɛ edamɔ shi kɛha ŋwɛi maŋ ni ji Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ní awo shi akɛ akɛbaaha mɛi ni he jɔ lɛ. Shikpɔŋ ni awie he yɛ Lala 37 kɛ hei krokomɛi lɛ hu hiɛ shishinumɔ ni tamɔ enɛ nɔŋŋ.” Shi ani esa akɛ wɔkɛ oyaiyeli ajie shikpɔŋ ni wɔnaa nɛɛ he sane kɛjɛ Nyɔŋmɔ shiwoi amli?

Abɔ Shikpɔŋ lɛ Koni Ehi Shi Kɛya Naanɔ

Shishijee lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ koni ehi shikpɔŋ lɛ nɔ. Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Ŋwɛi lɛ Yehowa ŋwɛi ni, shi shikpɔŋ lɛ eŋɔha gbɔmɛi abii.” (Lala 115:16) No hewɔ lɛ, shishijee lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ adesai koni amɛhi shikpɔŋ nɔ, shi jeee ŋwɛi. Yehowa kɛ nitsumɔ wo klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ dɛŋ koni amɛlɛɛ Eden abɔɔ lɛ mli kɛkpele shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. (1 Mose 1:28) Abɔɔɔ amɛ koni amɛhi shikpɔŋ nɔ kɛyashi be ko. Yehowa ma nɔ mi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli akɛ shikpɔŋ lɛ baahi shi kɛya naanɔ. Ewie akɛ: “Yinɔ hoɔ yaa, ni yinɔ baa; shi shikpɔŋ lɛ ema shi kɛmiiya naanɔ.”—Jajelɔ 1:4; 1 Kronika 16:30; Yesaia 45:18.

Nyɔŋmɔ wooo shi ni etsuuu he nii, ejaakɛ lɛ ji Ofe, ni ekwɛɔ ni eshiwoi baa mli. Beni Biblia lɛ kɛ nu ni nɛɔ shwieɔ shi ni ekuɔ sɛɛ eyaa ŋwɛi ni enɛɔ eshwieɔ shi ekoŋŋ lɛ tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ shiwoo ekaaa shi lɛ mli lɛ, etsɔɔ mli akɛ: “Tamɔ bɔ ni nugbɔnɛmɔ kɛ snoo jɛɔ ŋwɛi shwieɔ shi, ní ekuuu esɛɛ kɛyaaa jɛi dɔŋŋ, akɛ ja eha shikpɔŋ lɛ nu, ní eha eba nii ní ewo yibii . . . lɛ: nakai miwiemɔi [Nyɔŋmɔ wiemɔ] ni jɛɔ midaaŋ lɛ hu aaafee: ekuŋ esɛɛ kɛbaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!” (Yesaia 55:10, 11) Nyɔŋmɔ woɔ adesai ashi. Eyɛ mli akɛ ekolɛ be saŋŋ baashwie mli dani shiwoo nɛɛ aba mli moŋ, shi ekaaa shi. Kɛ́ nɔ ni ewo shi yɛ he lɛ ba mli lɛ, eshiwoo lɛ ‘kuɔ sɛɛ kɛyaa’ eŋɔɔ.

Ŋwanejee bɛ he akɛ, Yehowa ‘mii shɛ ehe’ akɛ ebɔ shikpɔŋ lɛ eha adesai. Yɛ adebɔɔ gbi ni ji ekpaa lɛ nɔ lɛ, ejaje akɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ ‘hi naakpa.’ (1 Mose 1:31) Nyɔŋmɔ yiŋtoi ni bako mli lolo lɛ ateŋ ekome ji shikpɔŋ lɛ ni baatsɔ paradeiso kɛya naanɔ. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ ‘ekuŋ sɛɛ kɛyaŋ eŋɔɔ efolo.’ Shiwoi fɛɛ ni kɔɔ shihilɛ kpakpa yɛ shikpɔŋ nɔ, nɔ̃ mli ni adesai baahi shi kɛya naanɔ yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwefeemɔ mli lɛ baaba mli.—Lala 135:6; Yesaia 46:10.

Nyɔŋmɔ Yiŋtoo lɛ Efeŋ Efolo

Esha ni wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi Adam kɛ Hawa fee lɛ eha Nyɔŋmɔ yiŋtoo diɛŋtsɛ akɛ ebaafee shikpɔŋ lɛ paradeiso lɛ sɛɛ egbala shi fioo. Beni amɛtse atũa lɛ, ashwie amɛ kɛjɛ abɔɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, hegbɛ akɛ amɛaafata he kɛha Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ adesai ni eye emuu ahi paradeiso mli yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ŋmɛɛ amɛ. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ to nibii ahe gbɛjianɔ bɔni afee ni eyiŋtoo nɛɛ aba mli. Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ efee enɛ?—1 Mose 3:17-19, 23.

Abaanyɛ akɛ nɔ ni tee nɔ yɛ Eden lɛ ato nuu ko ni bɔi tsũ maa yɛ shikpɔŋ kpakpa ko nɔ lɛ he. Etswa faneshi pɛ kɛkɛ ni mɔ ko bakumɔ lɛ. Nuu nɛɛ efɔ̃ɔɔ tsũ lɛ maa, shi moŋ eto nibii ahe gbɛjianɔ bɔni afee ni enyɛ egbe etsũ lɛ naa. Kɛ́ gbɛjianɔ ni eto sɛɛkpee lɛ baaha ebɔ nyɔmɔ tete lɛ, ebaama etsũ lɛ kɛ̃.

Nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ to gbɛjianɔ bɔni afee ni eyiŋtoo lɛ aba mli. Beni wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ fee esha nɔŋŋ kɛkɛ ni eha amɛshwiei lɛ hiɛnɔkamɔ—egba akɛ ‘seshi’ ko baajie naagba ni eba lɛ kɛya. Beni Nyɔŋmɔ Bi Yesu ni ji mɔ titri ni seshi lɛ kɔɔ ehe lɛ woɔ gbalɛ nɛɛ obɔ̃ lɛ, eba shikpɔŋ nɔ, ni ekɛ ewala bashã afɔle koni ekɛkpɔ̃ adesai. (Galatabii 3:16; Mateo 20:28) Beni atee Yesu shi kɛtee ŋwɛi lɛ, ebatsɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. Ákɛ mɔ ni he jɔ lɛ, lɛ kɛ anɔkwafoi komɛi ni ahala amɛ ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi koni amɛyafata ehe kɛye nɔ yɛ Maŋtsɛyeli nɛɛ mli lɛ ji mɛi titri ni shikpɔŋ lɛ baatsɔ amɛnɔ̃. (Lala 2:6-9) Yɛ be ni sa mli lɛ, nɔyeli nɛɛ baaye shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ, ni ebaafee shikpɔŋ lɛ paradeiso koni Nyɔŋmɔ yiŋ ni ekpɛ kɛjɛ blema lɛ aba mli. ‘Shikpɔŋ lɛ baatsɔ’ mɛi akpekpei abɔ ni he jɔ ‘anɔ̃’ kɛ shishinumɔ akɛ amɛbaaná Yesu Kristo kɛ ehefatalɔi nɔyelɔi lɛ a-Maŋtsɛyeli lɛ he sɛɛ.—1 Mose 3:15; Daniel 2:44; Bɔfoi lɛ Asaji 2:32, 33; Kpojiemɔ 20:5, 6.

“Yɛ Shikpɔŋ lɛ nɔ, Taakɛ Afeɔ yɛ Ŋwɛi Lɛ”

Ajie hei enyɔ ni abaahere mɛi ayiwala kɛya lɛ kpo atsɔɔ bɔfo Yohane, ni nomɛi ji ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ. Ena maŋtsɛmɛi ni ahala amɛ kɛjɛ Kristo kaselɔi anɔkwafoi lɛ ateŋ tara maŋtsɛsɛi anɔ yɛ ŋwɛi. Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ yɛ Kristo nanemɛi nɛɛ ahe akɛ ‘amɛbaaye shikpɔŋ nɔ.’ (Kpojiemɔ 5:9, 10) Kadimɔ gbɛ̀i enyɔ ni abaatsɔ nɔ aha Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ aba mli—abaasaa shikpɔŋ lɛ nɔ, ni abaatsɔ Maŋtsɛyeli ko ni emli nɔyelɔi lɛ ji Yesu Kristo kɛ ehefatalɔi maŋtsɛmɛi lɛ nɔ atsu enɛ he nii. Kɛtsɔ gbɛjianɔi ni Nyɔŋmɔ eto nɛɛ anɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ Paradeiso, ni no baaha Nyɔŋmɔ yiŋ ni ekpɛ kɛjɛ blema lɛ aba mli.

Beni Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ bɔ ni asɔleɔ lɛ, ebi amɛ koni amɛsɔle ni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii “yɛ shikpɔŋ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:9, 10) Eji abaafite shikpɔŋ lɛ aloo edamɔ shi kɛha ŋwɛi kulɛ, ani shishinumɔ baahi sɔlemɔ nɛɛ mli? Ni te tɛŋŋ, kɛ́ jalɔi fɛɛ aaaya ŋwɛi hu? Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha shikpɔŋ lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli, kɛjɛ adebɔɔ he saji lɛ anɔ kɛyashi Kpojiemɔ wolo lɛ mli ninaai lɛ anɔ. Shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso taakɛ Nyɔŋmɔ ekpɛ eyiŋ yɛ he lɛ. Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ewo shi akɛ ebaatsu he nii. Adesai anɔkwafoi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ sɔleɔ koni enɛ aba mli.

Yiŋ ni Bɔlɔ lɛ ni ji Nyɔŋmɔ ni ‘tsakeee’ lɛ kpɛ kɛjɛ blema ji akɛ ahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ. (Maleaki 3:6; Yohane 17:3; Yakobo 1:17) Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ kɛ nɔ ni fe afii 100 egbála gbɛ̀i enyɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ nɔ eha eyiŋtoo nɛɛ aba mli lɛ mli. Enɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔnuɔ shiwoi ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ ni abaasaa nɔ koni etsɔ tamɔ beni abɔ lɛ shishi. Wɔmiiwo bo hewalɛ koni okɛ Yehowa Odasefoi aya nɔ asusu sane nɛɛ he, aloo obaanyɛ oŋma mɛi ni fee wolo tɛtrɛɛ nɛɛ kɛha yelikɛbuamɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ wɔsɛɛ lɛ shikpɔŋ lɛ baatsɔ Paradeiso

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Eji abaafite shikpɔŋ lɛ kulɛ ani shishinumɔ baahi sɔlemɔ ni Yesu tsɔɔ lɛ mli?