Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Beni Osuɔlɔ ko Ekpa Yehowa Sɔɔmɔ

Beni Osuɔlɔ ko Ekpa Yehowa Sɔɔmɔ

Beni Osuɔlɔ ko Ekpa Yehowa Sɔɔmɔ

YEHOWA ODASEFOI ji Mark kɛ Louise. * Amɛjɛ suɔmɔ mli amɛtsɔɔ amɛbii lɛ Ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ, taakɛ Biblia lɛ woɔ fɔlɔi ni ji Kristofoi hewalɛ ni amɛfee lɛ. (Abɛi 22:6; 2 Timoteo 3:15) Dɔlɛ sane ji akɛ beni amɛbii lɛ ahiɛ fã lɛ, jeee amɛ fɛɛ amɛtee nɔ amɛsɔmɔ Yehowa. Louise kɛɛ akɛ: “Miwerɛ hoɔ mihe akɛ mibii lɛ ateŋ mɛi komɛi ekpa Yehowa sɔɔmɔ. Te aaafee tɛŋŋ ni makwa mafee minii tamɔ nɔ ni enɛ haooo mi daa gbi lɛ? Kɛ́ mɛi krokomɛi miigba amɛbihii ahe sane lɛ, misɛŋ ŋmɔɔ kpɔ, ni mimiaa mihiɛ koni mikafó.”

Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ mɔ ko kpa Yehowa sɔɔmɔ ni ekpoo akɛ eeehi shi yɛ gbɛ ni Ŋmalɛi lɛ etsɔɔ lɛ naa lɛ, eweku lɛ mli bii krokomɛi ni miiye anɔkwa lolo lɛ haoɔ waa diɛŋtsɛ. Irene kɛɛ akɛ: “Misumɔɔ minyɛmi yoo lɛ sane waa diɛŋtsɛ. Mafee nɔ fɛɛ nɔ ni manyɛ koni ekũ esɛɛ kɛbasɔmɔ Yehowa ekoŋŋ!” Maria ni enyɛmi nuu kpoo Yehowa ni ekɛ ehe yawo jeŋba shara mli lɛ kɛɛ akɛ: “Enɛ bafee nɔ ni wa kɛha mi akɛ madamɔ naa ejaakɛ minyɛmi nuu lɛ kɛ mi yeɔ ojogbaŋŋ yɛ nibii krokomɛi fɛɛ amli. Kɛ́ wɔweku muu lɛ fɛɛ bua amɛhe naa kutuu lɛ, mihiɛ tseɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.”

Mɛni Hewɔ Eji Nɔ ko ni Wa Waa Nakai Lɛ?

Kɛ́ bi loo suɔlɔ kroko kpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, mɛni hewɔ ehaoɔ wekumɛi ni ji Kristofoi waa nakai lɛ? Ejaakɛ amɛle akɛ Ŋmalɛi lɛ ewo shi akɛ mɛi ni yaa nɔ amɛyeɔ Yehowa anɔkwa lɛ baaná naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ. (Lala 37:29; 2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:3-5) Amɛmiikpa gbɛ akɛ amɛ kɛ amɛhefatalɔi, amɛbii, amɛfɔlɔi, amɛnyɛmimɛi, kɛ amɛnabii baaná jɔɔmɔi nɛɛ amli gbɛfaŋnɔ. Kwɛ bɔ ni edɔɔ amɛ ehaa kɛ́ amɛsusu he akɛ ekolɛ amɛsuɔlɔi ni ekpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ fataŋ he! Kristofoi le akɛ Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛha amɛ yɛ amrɔmrɔ shihilɛ nɛɛ po mli. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ Kristofoi na akɛ amɛsuɔlɔi lɛ miidũ nii yɛ gbɛ ni baaha wɔsɛɛ lɛ amɛkpa nibii gbohii lɛ nɔ lɛ, ehaa amɛtsuii kumɔɔ.—Yesaia 48:17, 18; Galatabii 6:7, 8.

Ebaanyɛ efee nɔ ni wa kɛha mɔ ko ní esuɔlɔ ko kpako Yehowa sɔɔmɔ pɛŋ lɛ akɛ eeenu bɔ ni enɛ kumɔɔ mɔ tsui ehaa lɛ shishi. Kɛ hooo kwraa lɛ, esaa shihilɛ mli nibii fɛɛ ahe. Louise kɛɛ akɛ: “Kɛ́ mitee Kristofoi akpeei ni mina ni fɔlɔi kɛ amɛbii miiŋmɔ ni amɛmiigba sane lɛ, ebafeɔ nɔ ni wa waa kɛha mi. Akɛni misuɔlɔi komɛi ekpa Yehowa sɔɔmɔ hewɔ lɛ, ehaaa mana miishɛɛ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni haa mɔ naa miishɛɛ lɛ po mli.” Kristofonyo asafoŋ onukpa ko gba nɔ ni tee nɔ beni eŋa biyoo shi amɛ afii ejwɛ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Bei pii lɛ, miishɛɛnamɔ bei tete po bafeɔ hejaramɔ. Kɛ́ mihé nɔ ko kɛke miŋa loo mikɛ lɛ je kpo yɛ otsi lɛ naagbee kɛtee he ko koni wɔyajie wɔhiɛtserɛ ní ekai akɛ ebiyoo lɛ fataaa wɔhe lɛ, ejwaa yaafo.”

Ani Kristofoi nɛɛ miifee amɛnii kɛmiiteke nɔ? Jeee nakai doo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ amɛmiijie Yehowa, mɔ ni bɔ adesai yɛ esubaŋ nɔ lɛ sui lɛ akpo kɛmiitsɔɔ yɛ gbɛ ko nɔ. (1 Mose 1:26, 27) Mɛni enɛ tsɔɔ? Ojogbaŋŋ, te Yehowa nu he eha tɛŋŋ beni ewebii ni ji Israelbii lɛ tse ehiɛ atua lɛ? Lala 78:38-41 lɛ haa wɔleɔ akɛ amɛwo Yehowa mli la, ni edɔ lɛ. Ni kɛlɛ, ekɛ tsuishitoo bɔɔ amɛ kɔkɔ ni egbalaa amɛtoi, ni be fɛɛ be kɛ́ amɛtsake amɛtsui lɛ, ekɛ amɛtɔmɔi lɛ keɔ amɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa sumɔɔ ebɔɔ nii, ni ji ‘eninenaa nitsumɔ lɛ’ naakpa, ni ewaa kɛhaa lɛ akɛ eeekpoo amɛ. (Hiob 14:15; Yona 4:10, 11) Eha adesai nyɛmɔ ni baaha amɛná anɔkwa suɔmɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ amɛha amɛhe, ni no hewɔ lɛ tsakpaa ni yɔɔ weku mli bii ateŋ lɛ baanyɛ afee nɔ ni mli wa waa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ adesai yeɔ awerɛho kɛ́ amɛwekunyo ko kpa Yehowa sɔɔmɔ.

Eji anɔkwale akɛ suɔlɔ ko ni kpaa Yehowa sɔɔmɔ lɛ ji kaai ni mli wa fe fɛɛ ni anɔkwa jalɔi kɛkpeɔ lɛ ateŋ ekome. (Bɔfoi lɛ Asaji 14:22) Yesu kɛɛ akɛ eshɛɛ sane lɛ nɔkpɛlɛmɔ kɛ mligbalamɔ baaba wekui komɛi amli. (Mateo 10:34-38) Enɛ etsɔɔɔ akɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ diɛŋtsɛ ji nɔ ni kɛ mligbalamɔ lɛ baa wekui lɛ amli. Yɛ no najiaŋ lɛ, weku mli bii ni heee yeee loo amɛyeee anɔkwa lɛ kɛ mligbalamɔ baa kɛtsɔ kpoomɔ, kwamɔ, loo shi ni amɛteɔ kɛwoɔ Kristofoi ashihilɛ gbɛ lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔda Yehowa shi akɛ eshiko enɔkwafoi lɛ efolo ní eyeee ebuaaa amɛ koni amɛdamɔ kaai ni amɛkɛkpeɔ lɛ anaa. Kɛ́ ooye ŋkɔmɔ amrɔ nɛɛ yɛ suɔlɔ ko ni ekpa Yehowa sɔɔmɔ hewɔ lɛ, mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua bo koni oŋmɛ otsui shi ni oná miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli bɔ ni sa?

Beni Suɔlɔ ko Ekpa Yehowa Sɔɔmɔ lɛ Naa ni Aaadamɔ

“Nyɛhaa nyɛnane amɔa shi . . . , ni nyɛtoa nyɛhe yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.” (Yuda 20, 21) Yɛ shihilɛ pɔtɛɛ ko ni oyɔɔ mli lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ nɔ ko bɛ ni obaanyɛ ofee yɛ be nɛɛ mli ni okɛye obua oweku lɛ mli nyo ko ni ekpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ. Shi kɛlɛ, obaanyɛ oha bo diɛŋtsɛ kɛ oweku lɛ mli bii krokomɛi ni miijá Yehowa lolo lɛ anane amɔ shi, ni esa akɛ ofee nakai. Veronica ni ebii etɛ lɛ ateŋ mɛi enyɔ shi anɔkwale lɛ kɛɛ akɛ: “Awo mi kɛ miwu lɛ ŋaa akɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔha wɔhe wa yɛ mumɔŋ lɛ, no dani wɔbaanyɛ wɔhere wɔbihii lɛ atuu kɛba Yehowa jamɔ lɛ mli ekoŋŋ beni amɛhiɛ aaaba amɛ henɔ lɛ. Kulɛ nɛgbɛ bi nyenyeŋtswi lɛ baaya eji etsɛ lɛ efeko klalo akɛ eeehere lɛ atuu kɛba shĩa?”

Bɔni afee ni okagbɔjɔ yɛ mumɔŋ lɛ, esa akɛ okɛ ohe awo Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi amli. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ oto gbɛjianɔ ni okɛ hiɛdɔɔ akase Biblia lɛ daa, ni oya Kristofoi akpeei hu daa. Okɛ ohe aha kɛye obua mɛi krokomɛi yɛ asafo lɛ mli bɔ ni ooonyɛ. Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ nibii nɛɛ afeemɔ baawa kɛha bo yɛ shishijee mli. Veronica kɛɛ akɛ: “Henumɔ ni miná klɛŋklɛŋ kwraa ji akɛ matsi mihe kɛjɛ mɛi krokomɛi ahe tamɔ kooloo ko ni epila. Shi miwu lɛ tee nɔ ema nɔ mi akɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ wɔhe awo Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi amli daa. Etswa efai shi akɛ wɔbaaya kpeei daa. Beni eshɛ be ni akɛbaaya kpokpaa wulu nɔ kpee ko lɛ, ehe bahia ni maná ekãa babaoo yɛ mɛi ni mikɛ baayakpe yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ. Ni kɛlɛ, kpee lɛ shishi wiemɔi lɛ ha wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. Nakai kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ ha wɔbinuu ni miija Yehowa lolo lɛ nane mɔ shi waa.”

Maria ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ na akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ ekɛ ehe aaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa, ni amrɔ nɛɛ eeeye kɛmiibua mɛi ejwɛ koni amɛkase Biblia lɛ. Nakai nɔŋŋ Laura hu kɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ mifoɔ lolo daa gbi moŋ, shi miida Yehowa shi akɛ kɛ́ miyeee omanye po tamɔ bɔ ni fɔlɔi komɛi eye omanye yɛ bii atsɔsemɔ mli lɛ, miyɛ Biblia mli shɛɛ sane ní hi kɛwula shi ní yeɔ ebuaa wekui yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ.” Ken kɛ Eleanor ni amɛbii ni edara lɛ shi asafo lɛ to amɛshihilɛ he gbɛjianɔ ni amɛfã kɛtee he ko ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe hiaa waa yɛ, ni amɛkɛ amɛhe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Enɛ eye ebua amɛ ni amɛsusu saji ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni amɛhaaa awerɛhoyeli aye amɛnɔ.

Ohiɛnɔkamɔ akatã. Suɔmɔ ‘hiɛ kãa nii fɛɛ nɔ.’ (1 Korintobii 13:7) Ken ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Beni wɔbii lɛ je anɔkwale gbɛ lɛ nɔ lɛ, efee mi tamɔ nɔ ni amɛgboi. Shi beni minyɛmi yoo lɛ gbo lɛ, misusumɔ lɛ tsake. Eŋɔɔ minaa akɛ mibii lɛ gboiko diɛŋtsɛ, ni ákɛ Yehowa egbele gbɛ lolo kɛha amɛ bɔni afee ni amɛku amɛsɛɛ kɛba eŋɔɔ ekoŋŋ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, niiashikpamɔ etsɔɔ akɛ mɛi babaoo ni shiɔ anɔkwale lɛ kuɔ amɛsɛɛ kɛbaa ekoŋŋ.—Luka 15:11-24.

Kaashwa bo diɛŋtsɛ ohe. Ekolɛ fɔlɔi baasusu nibii komɛi ni eho lɛ ahe waa, ni amɛbaashwa amɛhe akɛ amɛtsuuu shihilɛi komɛi ahe nii jogbaŋŋ. Shi kɛlɛ, sane oti ni yɔɔ Ezekiel 18:20 lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa haa efɔŋfeelɔ lɛ buɔ lɛ diɛŋtsɛ enifeemɔi ni ejaaa lɛ ahe akɔntaa, shi jeee efɔlɔi. Miishɛɛ sane ji akɛ, yɛ be mli ni Abɛi awolo lɛ wieɔ sɔ̃ ni kã fɔlɔi anɔ akɛ amɛtsɔse amɛbii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ he shii abɔ lɛ, ekɛ ŋaawoo ni fa fe nakai toi ejwɛ haa gbekɛbii lɛ akɛ amɛbo amɛfɔlɔi atoi ni amɛkɛ bulɛ aha amɛ. Hɛɛ, sɔ̃ kã bii anɔ akɛ amɛbo Biblia mli tsɔsemɔ ni amɛfɔlɔi ni yeee emuu lɛ kɛhaa amɛ lɛ toi. Eeenyɛ eba lɛ akɛ otsu saji ahe nii bɔ ni ooonyɛ yɛ nakai beaŋ. Ni kɛlɛ, kɛ́ onuɔ he lolo akɛ otɔ̃ tɔ̃mɔi komɛi tete po lɛ, no etsɔɔɔ diɛŋtsɛ akɛ otɔ̃mɔi lɛ ji nɔ ni ha osuɔlɔ lɛ shi anɔkwale lɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ he akɛ oooya nɔ oshwa ohe ní okɛɛ akɛ “mile kulɛ.” Kasemɔ nii kɛjɛ otɔ̃mɔi lɛ amli, ni otswa ofai shi akɛ ofeŋ nakai dɔŋŋ, ni osɔle oha Yehowa kɛha eshaifaa. (Lala 103:8-14; Yesaia 55:7) No sɛɛ lɛ, kwɛmɔ wɔsɛɛ be gbɛ, shi jeee be ni eho lɛ.

Too otsui shi oha mɛi krokomɛi. Ekolɛ ebaawa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaale bɔ ni amɛaafee amɛwo bo hewalɛ loo amɛshɛje omii, titri lɛ kɛ́ amɛkɛ shihilɛ ni tamɔ nakai ekpeko pɛŋ yɛ amɛshihilɛ mli. Kɛfata he lɛ, nibii ni mɛi susuɔ akɛ ewoɔ mɔ hewalɛ loo eshɛjeɔ mɔ mii lɛ yɛ srɔto. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɛi komɛi wie nibii komɛi ni egba onaa lɛ, okɛ bɔfo Paulo ŋaawoo ni yɔɔ Kolosebii 3:13 lɛ atsu nii akɛ: “Ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko ná sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe.”

Ná bulɛ oha Yehowa tsɔsemɔ gbɛjianɔtoo lɛ. Kɛ́ asafo lɛ kɛ tsɔsemɔ eha oweku lɛ mlinyo ko lɛ, kaimɔ akɛ tsɔsemɔ nɛɛ ji Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ fã, ni eyɛ kɛha wɔ fɛɛ wɔhilɛ-kɛ hamɔ, ní efɔŋfeelɔ lɛ hu fata he. (Hebribii 12:11) No hewɔ lɛ, kwa su fɛɛ su ni baaha owie oshi onukpai ni tsu sane lɛ he nii lɛ, ni asaŋ kaawie oshi yiŋkpɛi ni amɛfee lɛ hu. Kaimɔ akɛ, gbɛ ni hi fe fɛɛ ji ní afee nii yɛ gbɛ ni Yehowa taoɔ lɛ nɔ, ni ákɛ kɛ́ ate shi awo gbɛjianɔ ni Yehowa eto lɛ, nɔ pɛ ni jɛɔ mli kɛbaa ji hejaramɔ babaoo.

Beni akpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim lɛ, Mose sɔmɔ daa akɛ kojolɔ. (2 Mose 18:13-16) Akɛni bem ni aaabu mɔ ko yɛ sane kojomɔ mli lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ mɔ kroko lɛ yeɔ fɔ́ hewɔ lɛ, ewaaa akɛ aaasusu akɛ mɛi komɛi amii shɛɛɛ Mose yiŋkpɛi lɛ ahe. Ekolɛ tɔmɔi ni amɛtao yɛ Mose kojomɔi lɛ ahe lɛ ji nɔ ni ha amɛte shi amɛwo ehiɛnyiɛmɔ lɛ yɛ bei komɛi amli lɛ. Ni kɛlɛ, Yehowa tee nɔ ekɛ Mose tsu nii kɛtsɔɔ ewebii lɛ agbɛ, ni egbala atuatselɔi lɛ kɛ amɛwekui ni yafĩ amɛsɛɛ lɛ atoi, shi egbalaaa Mose toi. (4 Mose 16:31-35) Wɔbaanyɛ wɔkase nii yɛ sane nɛɛ mli kɛtsɔ mɔdɛŋ ni wɔɔbɔ ni wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ yiŋ ni mɛi ni akɛ teokrase hegbɛi ewo amɛdɛŋ ŋmɛnɛ lɛ kpɛɔ lɛ nɔ, ní wɔfĩ nakai yiŋkpɛi lɛ asɛɛ hu.

Yɛ nɔ ni kɔɔ sane nɛɛ he lɛ, Delores tsɔɔ akɛ ebafee nɔ ni wa kɛha lɛ akɛ eeená jwɛŋmɔ ni ja beni asafo lɛ kɛ tsɔsemɔ ha ebiyoo lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni ye ebua mi ji akɛ mikane saji ni aŋmala ni kɔɔ bɔ ni nilee yɔɔ Yehowa gbɛjianɔtooi amli lɛ he lɛ shii abɔ. Miŋmalaa maŋshiɛmɔ kɛ saji ni aŋmala ní baaye ebua mi koni maŋmɛ mitsui shi ni maya nɔ masɔmɔ Yehowa lɛ amli otii miwoɔ wolo krɛdɛɛ ko mli.” Enɛ kɛ wɔ yaa sane kroko ni haa anyɛɔ adamɔɔ shihilɛ nɛɛ naa lɛ nɔ.

Jiemɔ ohenumɔi akpo. Ekolɛ ebaafee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛha bo akɛ okɛ onanemɛi ni nuɔ bo shishi lɛ ateŋ mɔ kome loo mɛi enyɔ ni oyɔɔ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli lɛ aaagba sane. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, halamɔ nanemɛi ni baaye abua bo ni oná jwɛŋmɔ ni ja. Ekã shi faŋŋ akɛ, ebaafee nɔ ni hi fe fɛɛ akɛ ‘ooofɔse otsui oshwie’ Yehowa hiɛ yɛ sɔlemɔ mli. * (Lala 62:8, 9) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ enuɔ bɔ ni onuɔ nii ahe diɛŋtsɛ ohaa lɛ shishi jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ esaaa akɛ okɛ henumɔŋ hejaramɔ ni tamɔ nɛkɛ akpe. Yɛ fɛɛ mli lɛ, okwako Yehowa. Jiemɔ ohenumɔi akpo otsɔɔ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli, koni obi lɛ ni eye ebua bo ni osusu sane lɛ he yɛ gbɛ ni haŋ onu dɔlɛ he tsɔ lɛ nɔ.—Lala 37:5.

Beni be shwieɔ mli lɛ, ekolɛ obaanyɛ okudɔ ohenumɔi yɛ gbɛ ni hi jogbaŋŋ nɔ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, onijiaŋ akaje wui yɛ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni osa oŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ lɛ mli, ni kaanu he kɔkɔɔkɔ akɛ mɔdɛŋbɔi nɛɛ efee efolo. (Galatabii 6:9) Kaimɔ akɛ, kɛ́ wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, wɔbaaya nɔ wɔkɛ naagbai akpe lolo. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ yɛ kaai ni wɔkɛkpeɔ lɛ amli. Belɛ, ná nɔmimaa akɛ Yehowa nuɔ shihilɛ mli ni oyɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ, ni ebaaya nɔ ekɛ hewalɛ ni he hiaa bo lɛ aha bo yɛ be ni sa mli.—2 Korintobii 4:7; Filipibii 4:13; Hebribii 4:16.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

^ kk. 19 Yɛ nɔ ni kɔɔ sɔlemɔ ni aaasɔle aha wekumɛi ni ashwie amɛ kɛjɛ asafo mli lɛ he lɛ, kwɛmɔ December 1, 2001 Buu-Mɔɔ, baafa 30-31.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]

Bɔni Ooofee Odamɔ Naa

◆ “Nyɛhaa nyɛnane amɔa shi . . . , ni nyɛtoa nyɛhe yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.”—Yuda 20, 21.

◆ Ohiɛnɔkamɔ akatã.—1 Korintobii 13:7.

◆ Kaashwa bo diɛŋtsɛ ohe. —Ezekiel 18:20.

◆ Too otsui shi oha mɛi krokomɛi. —Kolosebii 3:13.

◆ Ná bulɛ oha Yehowa tsɔsemɔ gbɛjianɔtoo lɛ.—Hebribii 12:11.

◆ Jiemɔ ohenumɔi akpo.—Lala 62:8, 9.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Ani Okpa Yehowa Sɔɔmɔ?

Kɛ́ nakai ni lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji ha lɛ, wekukpaa ni kã okɛ Yehowa teŋ kɛ naanɔ wala he gbɛkpamɔi ni oyɔɔ lɛ yɛ oshara mli. Ekolɛ okpɛ oyiŋ akɛ obaaku osɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ ekoŋŋ. Ani okɛ ekãa miitsu enɛ he nii amrɔ nɛɛ? Aloo daa nɛɛ okɛɔ akɛ obaaba yɛ “be ni sa mli”? Kaimɔ akɛ, Harmagedon miiba kɛ foi tamɔ nugbɔ ni ewo tuŋŋ. Agbɛnɛ hu, wala shihilɛ yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ sɛɛ kɛɛɛ ni ebɛ shweshweeshwe hu. Onyɛŋ ole akɛ obaahi wala mli wɔ po. (Lala 102:4; Yakobo 4:13, 14) Nuu ko ni ana akɛ eeye hela ko ni ehiii tsamɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Hela nɛɛ mɔ mi beni mikɛ mibe fɛɛ miisɔmɔ Yehowa, ni mifeko nɔ ko ni yɔɔ hiɛgbele yɛ teemɔŋ. Ni enɛ ji miishɛɛ henumɔ ni esa akɛ aná amrɔ nɛɛ.” Susumɔ bɔ ni kulɛ ebaanu he eha eji hela nɛɛ mɔ lɛ be mli ni eekɛɛ akɛ, “Maku misɛɛ kɛya Yehowa ŋɔɔ ekoŋŋ gbi ko” lɛ he okwɛ! Kɛ́ oji mɔ ko ni ekpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni hi fe fɛɛ ni okɛaaku osɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Ohe ni okɛaawo Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi amli vii lɛ baaye abua bo koni oná jwɛŋmɔ ni ja yɛ saji ahe