Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jamɔ Mɛɛ Sɛɛnamɔ Yɔɔ He?

Jamɔ Mɛɛ Sɛɛnamɔ Yɔɔ He?

Jamɔ Mɛɛ Sɛɛnamɔ Yɔɔ He?

MƐI babaoo nuɔ he akɛ amɛbaanyɛ amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ kɛ́ amɛjáaa Nyɔŋmɔ po. Mɛi babaoo ni yeɔ anɔkwa, ni dɔɔ mɛi ahe, ni anyɛɔ akɛhe fɔ̃ɔ amɛnɔ lɛ náaa jamɔ he miishɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ mɛi ni yɔɔ Europa Anaigbɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛɔ akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ moŋ, shi amɛteŋ mɛi fioo pɛ yaa sɔlemɔ. * Yɛ Latin Amerika po lɛ, Katolikbii 100 mlijaa 15 kɛmiimɔ 20 pɛ yaa sɔlemɔ daa.

Ekolɛ bo hu onuɔ he akɛ jamɔ yeee ebuaaa mɔ kɛha shihilɛ kpakpa námɔ taakɛ mɛi babaoo nuɔ he lɛ. Ni kɛlɛ, ekolɛ ole akɛ yɛ afii nyɔŋmai komɛi ni eho lɛ amli, ni ji yɛ oniimɛi ayinɔ lɛ, mɛi babaoo ni yɔɔ je lɛŋ hei komɛi lɛ nyaa jamɔ he waa fe bɔ ni anaa ŋmɛnɛ lɛ. Te fee tɛŋŋ ni mɛi náaa jamɔ he miishɛɛ dɔŋŋ yɛ hei pii lɛ? Ani mɔ ko baanyɛ aba ejeŋ jogbaŋŋ kɛ́ ejáaa Nyɔŋmɔ? Ani jamɔ ko yɛ ni he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha bo?

Nɔ Hewɔ ni Mɛi Babaoo Ekpa Nyɔŋmɔ Jamɔ

Yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli lɛ, Kristendombii babaoo he amɛye akɛ Nyɔŋmɔ biɔ ni afee toiboo aha lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛyaa sɔlemɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ jamɔŋ nifeemɔi ni osɔfo ko tsuɔ he nii lɛ mli loo amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔ ko kɛhaa lɛ tsuɔ nii bɔni afee ni amɛná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo le jogbaŋŋ akɛ osatofeemɔ miiya nɔ yɛ jamɔi lɛ amli. Ale jogbaŋŋ akɛ jamɔ kɛ ehe woɔ tawuu mli, ni ákɛ osɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi hu ajeŋba efite. Shi kɛlɛ mɛi babaoo nu he akɛ Nyɔŋmɔjamɔ hi. Mɛi krokomɛi sumɔɔ jamɔŋ nifeemɔi ní anyaa he ni shishinumɔ bɛ faŋŋ lɛ, blemasaji lɛ, kɛ lalai lɛ; mɛi komɛi po na akɛ sɛɛnamɔ yɛ hɛl la ní akɛɛ abaashã mɛi yɛ mli kɛya naanɔ ní akɛwoɔ mɛi ahe gbeyei lɛ he, eyɛ mli akɛ tsɔɔmɔ nɛɛ bɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Sɛɛ mli lɛ, nibii srɔtoi ni tee nɔ lɛ tsake susumɔi ni mɛi babaoo hiɛ yɛ sɔlemɔi lɛ ahe lɛ.

Sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ bahé shi waa. Mɛi komɛi he amɛye akɛ wala ba shihilɛ mli trukaa—ni ákɛ Nyɔŋmɔ jeee adebɔlɔ. Jamɔi babaoo nyɛɛɛ amɛkɛ odaseyeli ni tsɔɔ mɔ yiŋ aha akɛ wala jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Lala 36:10) Kɛfata he lɛ, tsɔji ahe nilee ni yaa hiɛ, hiɛyaa kpele ni aná yɛ tsofafeemɔ, gbɛfãa tsɔji afeemɔ, kɛ tsɔji ni atsɔɔ nɔ akɛ mɛi gbaa sane loo akɛtswaa adafi lɛ afeemɔ mli lɛ ha mɛi susu akɛ abaanyɛ atsɔ adebɔɔ he nikasemɔ nɔ atsu naagba fɛɛ naagba he nii. Agbɛnɛ hu, mɛi nu he akɛ jeŋ nilelɔi ni kaseɔ adesai ashihilɛ he nii, kɛ jwɛŋmɔ he nilelɔi nyɛɔ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni hi jogbaŋŋ haa fe sɔlemɔi lɛ. Sɔlemɔi lɛ nyɛɛɛ amɛha ana faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ ní aaahi shi yɛ naa lɛ ji shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ.—Yakobo 1:25.

Enɛ hewɔ lɛ, sɔlemɔi babaoo tsake shɛɛ sane ni amɛshiɛɔ lɛ. Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ etsɔɔɔ dɔŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ biɔ ni afee toiboo aha lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo tsɔɔ akɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ akpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he eha lɛ diɛŋtsɛ ehe. Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ekomɛi kɛɛ akɛ ekɔɔɔ he eko bɔ ni ohiɔ shi ohaa lɛ, Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ onɔ, ni amɛkɛɛ enɛ bɔni afee ni mɛi akpɛlɛ amɛnɔ. Tsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ kaiɔ wɔ nɔ ni Biblia lɛ gba efɔ̃ shi lɛ akɛ: “Be ko baaba ni amɛkpɛlɛŋ tsamɔ tsɔɔmɔ lɛ dɔŋŋ, shi moŋ amɛaabua tsɔɔlɔi anaa amɛwo amɛhe yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi lɛ anaa, ejaakɛ amɛtoiiaŋ miifɛ̃lɛ̃ amɛ.”—2 Timoteo 4:3.

Yɛ nɔ najiaŋ ni tsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ aaagbala mɛi lɛ, eha amɛkpa Nyɔŋmɔ jamɔ. Amɛsusu he akɛ: ‘Kɛ́ sɔlemɔi lɛ jeɔ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ ní ekɛaabɔ nibii kɛ nilee ni eyɔɔ ní ekɛaawo mlai lɛ he ŋwane lɛ, belɛ mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ maya sɔlemɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ magba mihe naa kɛtsɔɔ mibii lɛ jamɔ he saji?’ Aŋkroaŋkroi ni miibɔ mɔdɛŋ akɛ amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ bɔi namɔ akɛ sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ jamɔ he. Amɛkpá sɔlemɔyaa, ni amɛbuuu jamɔ dɔŋŋ akɛ nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha amɛ. Mɛni ha nɔ ko ni kulɛ esa akɛ ehe aba sɛɛnamɔ lɛ batsɔ nɔ ni sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ he lɛ? Biblia lɛ kɛ niiamlitsɔɔmɔ ni kɔneɔ mɔ yiŋ haa.

Akɛ Jamɔ Tsu Yiŋtoi Fɔji Ahe Nii

Bɔfo Paulo bɔ mra be mli Kristofoi lɛ kɔkɔ akɛ mɛi komɛi kɛ Kristojamɔ baatsu yiŋtoi fɔji ahe nii. Ekɛɛ akɛ: “Klaji fulɔi baabote nyɛteŋ, ni amɛbaaŋ tooiku lɛ yi; ni nyɛ diɛŋtsɛ nyɛteŋ hu lɛ, hii ni wieɔ nii ni ejaaa aaate shi, ni amɛaakpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30) Roman Katolik jamɔ he nilelɔ ni atsɛ́ɔ lɛ Augustine lɛ ji mɛi ni wie “nii ni ejaaa” lɛ ateŋ mɔ kome. Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛkɔne mɛi ayiŋ kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ ahe ni amɛkɛ amɛ aaasusu lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, Augustine tsake shishinumɔ ni yɔɔ Yesu wiemɔi akɛ, “Oyanyɛ̃ amɛnɔ, ní amɛba” ni aŋma yɛ Luka 14:23 lɛ hiɛ, ni etsɔɔ shishi akɛ eja gbɛ ákɛ akɛ hewalɛ aaatsu nii kɛnyɛ̃ mɛi anɔ ni amɛtsake kɛba Kristojamɔ mli. (Mateo 28:19, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 28:23, 24) Augustine kɛ jamɔ tsu nii kɛye mɛi anɔ, ni ekudɔ amɛ.

Satan, ni ji ŋwɛibɔfo atuatselɔ lɛ, ji mɔ ni hɔ Nyɔŋmɔjamɔ ní afiteɔ lɛ ní akɛtsuɔ yiŋtoi fɔji ahe nii lɛ sɛɛ. Ekanya Nyɔŋmɔ jálɔi komɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ koni amɛbɔ mɔdɛŋ kɛfite Kristofoi asafoi lɛ. Biblia lɛ wie mɛi nɛɛ ahe akɛ: “Nɛkɛ mɛi nɛɛ ji amale bɔfoi, nitsulɔi shishiulɔi ni tsakeɔ amɛhe feɔ Kristo bɔfoi. Ni enɛ bɛ naakpɛɛ tete; ejaakɛ satan diɛŋtsɛ tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo; no hewɔ lɛ kɛ́ esɔɔlɔi lɛ hu tsakeɔ amɛhe feɔ tamɔ jalɛ sɔɔlɔi lɛ, ejeee nɔ ko wulu ko.”—2 Korintobii 11:13-15.

Satan kã he ekɛ jamɔ ní emli bii lɛ kwaa amɛfeɔ amɛhe Kristofoi ni yɔɔ jeŋba kpakpa ní le nii waa lɛ tsuɔ nii bɔni afee ni eha gbɔmɛi ahi shi yɛ eshishitoo mlai anaa moŋ fe nɔ ni amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ anaa. (Luka 4:5-7) Ekolɛ oyɔse akɛ osɔfoi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ jamɔ nɔ ni amɛkɛ sablãi wujiwuji holeɔ amɛhe nɔ, ni amɛheɔ shika kɛjɛɔ amɛsafoŋbii lɛ adɛŋ. Nɔyelii hu kɛ jamɔ etsu nii kɛkɔne maŋbii ayiŋ koni amɛkɛ amɛhe ashã afɔle kɛwu ta.

Abonsam kɛ jamɔ tsuɔ nii waa fe bɔ ni mɛi babaoo yɔseɔ. Ekolɛ obaasusu akɛ mɛi fioo ko pɛ ní feɔ keketee yɛ jamɔ he lɛ ji mɛi ni Satan kɛtsuɔ nii. Shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, “mɔ ni . . . atsɛɔ lɛ diabolo (naafolɔlɔ loo abonsam) lɛ kɛ satan (henyɛlɔ) lɛ ni shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ.” Biblia lɛ kɛɔ hu akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (Kpojiemɔ 12:9; 1 Yohane 5:19) Te Nyɔŋmɔ nuɔ jamɔ ni hiɛnyiɛlɔi ni taoɔ kɛkɛ akɛ amɛkpala mɛi amɛshwie amɛsɛɛ lɛ kɛtsuɔ nii lɛ he ehaa tɛŋŋ?

‘Mɛni Mifeɔ He?’

Kɛ́ Kristendom sɔlemɔi lɛ ekomɛi anifeemɔi haa ohiɛ feɔ bo yaa lɛ, no lɛ ná ole akɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ náaa amɛhe miishɛɛ kwraa. Kristendombii lɛ kɛɔ akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ efee kpaŋmɔ; Israelbii ni hi shi yɛ blema lɛ hu kɛɛ nakai nɔŋŋ. Shi amɛ fɛɛ amɛyeee anɔkwa. Enɛ hewɔ lɛ, wiemɔi ni Yehowa wie eshi Israel lɛ hu kɔɔ Kristendom he nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Yehowa kɛɛ akɛ: “Miwiemɔi lɛ, amɛboko toi, ni mimla lɛ, amɛgbe he guɔ. Mɛni mifeɔ krɔbɔo ní jɛ Sheba lɛ . . . he? Nyɛshãa afɔlei lɛ esaaa mihiɛ.” (Yeremia 6:19, 20) Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ jamɔ ni osatofoi kɛha lɛ lɛ nɔ. Enyaaa amɛjamɔŋ nifeemɔi kɛ sɔlemɔi ni amɛsɔle lɛ ahe. Ekɛɛ Israel akɛ: “Misusuma miihi . . . nyɛgbii juji lɛ; amɛji haomɔ hã mi, etɔ mi po kɛ amɛhiɛmɔ! Ni kɛ nyɛgbɛ nyɛniji amli lɛ, maŋɔ mihiɛ matee nyɛ; ni kɛ nyɛsɔle babaoo tete lɛ, miboŋ nyɛ toi.”—Yesaia 1:14, 15.

Ani Yehowa náa gbii juji ni sɔlemɔi lɛ yeɔ ákɛ Kristofoi agbii juji, ní yɛ shishijee mli lɛ aye kɛwo apasa nyɔŋmɔi ahiɛnyam lɛ ahe miishɛɛ? Ani eboɔ sɔlemɔ ni osɔfoi ni fiteɔ Kristo tsɔɔmɔi lɛ sɔleɔ lɛ atoi? Ani Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ jamɔi ni kpooɔ emla lɛ anɔ? Obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ nyaaa afɔlei ni blema Israelbii lɛ shã lɛ ahe lɛ, ní ebi amɛ akɛ, ‘Mɛni mifeɔ he?’ lɛ, nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, enyaaa gbii juji ni sɔlemɔi lɛ yeɔ lɛ ahe.

Shi kɛlɛ, Yehowa hiɛ sɔɔ jamɔ ni anɔkwafoi kɛhaa lɛ yɛ anɔkwayeli mli lɛ waa diɛŋtsɛ. Kɛ́ aŋkroaŋkroi jie hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ nibii fɛɛ ni efeɔ ehaa amɛ lɛ hewɔ lɛ, enɛ saa ehiɛ. (Maleaki 3:16, 17) No hewɔ lɛ, ani obaanyɛ oba ojeŋ jogbaŋŋ kɛ́ ojáaa Nyɔŋmɔ? Ewa akɛ aaabu mɔ ko ni efeee nɔ ko nɔ ko ehaaa efɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ akɛ eji gbɔmɔ kpakpa, aloo jeee nakai? Ani mɔ ni efeee nɔ ko nɔ ko ehaaa Nyɔŋmɔ lɛ baanyɛ afee gbɔmɔ kpakpa? Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, esa akɛ wɔná anɔkwa Nyɔŋmɔ ní kɛ wala ha lɛ he miishɛɛ waa. Yɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni anɔkwa jamɔ woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam kɛ agbɛnɛ hu bɔ ni ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 “Afi 1960 afii lɛ . . . bafee be ni jamɔŋ nifeemɔi fɛɛ ni yɔɔ maji babaoo amli lɛ je shishi amɛbɔi fitemɔ.”—The Decline of Christendom in Western Europe, 1750-2000.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Ani sɔlemɔi lɛ enyɛ amɛkɛ odaseyeli eha ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni bɔ nibii fɛɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4, 5]

Ani esa akɛ Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ afata mɛi nɛɛ ahe?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Te Nyɔŋmɔ buɔ gbijurɔyeli ni tamɔ enɛ lɛ ehaa tɛŋŋ?

[He ni Sane lɛ Jɛ]

AP Photo/Georgy Abdaladze