Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

Yehowa Wiemɔ lɛ Hiɛ Kã

Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enumɔ lɛ Mli Saji Otii

EKOLƐ niiatsɛmɛi baakɛɛ akɛ: “Wɔbihii lɛ adara yɛ amɛblahiaŋ tamɔ tsei ní atɛɔ, ni wɔbiyei lɛ hu atamɔ koŋtɛi, ni akoamɛ tamɔ maŋtsɛ mɔɔ he tɛi; koni wɔboŋoi lɛ ayimɔ obɔbɔ, . . . wɔtooi hu afɔfɔɔ akpekpei.” Ekolɛ amɛbaakɛɛ kɛfata he akɛ: “Maŋ ni yɔɔ nɛkɛ lɛ yɛ miishɛɛ!” Shi akɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Maŋ ni Yehowa ji e-Nyɔŋmɔ lɛ yɛ miishɛɛ!” (Lala 144:12-15, NW) Te aaafee tɛŋŋ ni Yehowa webii lɛ aaaná miishɛɛ lɛ? Yehowa ji miishɛɛ Nyɔŋmɔ, ni mɛi ni jáa lɛ lɛ náa miishɛɛ nɛɛ eko. (1 Timoteo 1:11) Anɔkwa sane nɛɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ lalai ni ajɛ mumɔŋ aŋmala ashwie shi lɛ naagbee fã, ni ji Lala 107 kɛyashi 150 lɛ mli.

Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enumɔ lɛ hu wieɔ Yehowa sui ni nɔ kwɔlɔ lɛ ahe, ni esui nɛɛ ateŋ ekomɛi ji mlihilɛ, anɔkwayeli, kɛ ejurɔfeemɔ. Kɛ́ wɔnu Nyɔŋmɔ sui lɛ ashishi jogbaŋŋ lɛ, ehaa suɔmɔ kɛ gbeyeishemɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ mli waa. Ni enɛ haa wɔnáa miishɛɛ. Mɛɛ shɛɛ sane ni he yɔɔ sɛɛnamɔ po wɔnaa yɛ Lalai Awolo lɛ Mli Fã ni Ji Enumɔ lɛ mli nɛkɛ!—Hebribii 4:12.

YEHOWA MLIHILƐ LƐ HAA ANÁA MIISHƐƐ

(Lala 107:1–119:176)

Beni Yudafoi lɛ kuɔ amɛsɛɛ kɛjɛɔ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ, amɛlá akɛ: ‘Esa akɛ ajie Yehowa yi yɛ emlihilɛ kɛ enaakpɛɛ nii ni etsuɔ ehaa gbɔmɛi abii lɛ ahewɔ.’ (Lala 107:8, 15, 21, 31) David la kɛjie Nyɔŋmɔ yi akɛ: “Onɔkwayeli lɛ shɛɔ atatuiaŋ tɔ̃ɔ.” (Lala 108:5) Yɛ lala ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, esɔle akɛ: “Ye obua mi, Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ! Omɔbɔnalɛ naa lɛ heremɔ miyiwala.” (Lala 109:18, 19, 26) Lala 110 lɛ ji Mesia nɔyeli lɛ he gbalɛ. Lala 111:10 lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa gbeyeishemɔ ji nilee shishijee.” Ni lala ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Ajɔɔ gbɔmɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei” lɛ.—Lala 112:1.

Atsɛ́ɔ Lala 113 kɛyashi 118 lɛ akɛ Hallel Lalai ejaakɛ atsĩ wiemɔ ni ji “Haleluya!” loo ‘Nyɛjiea Yehowa yi!’ lɛ tã shii abɔ yɛ lalai nɛɛ amli. Taakɛ Mishnah—ni ji wolo ko ni aŋma yɛ afi 200 afii lɛ amli ní aŋmala blema saji ni akɛ naabu jaje lɛ yɛ mli—lɛ tsɔɔ lɛ, kɛ́ Yudafoi miiye Hehoo lɛ kɛ gbii juji krokomɛi etɛ ni amɛyeɔ yɛ afi lɛ mli lɛ, amɛlaa lalai nɛɛ. Lala 119 lɛ ji lalai lɛ ateŋ nɔ ni sɛɛ kɛ fe fɛɛ, ni esɛɛ hu kɛ fe yitsei ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ fɛɛ, ni lala nɛɛ wóɔ Yehowa wiemɔ loo eshɛɛ sane lɛ nɔ gojoo.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

109:23—Mɛni David tsɔɔ beni ekɛɛ akɛ: “Aŋɔ mi kɛtee tamɔ hɔɔŋ ní eho” lɛ? David kɛ lalafoo wiemɔ nɛɛ miitsɔɔ akɛ enu he akɛ eshwɛ fioo ni ebaagbo.—Lala 102:12.

110:1, 2—Beni Yesu Kristo ni ji “[David] Nuŋtsɔ” lɛ tá Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ lɛ, mɛni efee? Beni atée Yesu shi lɛ, ekwɔ kɛtee ŋwɛi ni eyatá Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ kɛmɛ kɛyashi ebɔi nɔyeli ákɛ Maŋtsɛ yɛ afi 1914. Yɛ nakai be ni Yesu kɛmɛ lɛ mli lɛ, eye esɛɛnyiɛlɔi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ anɔ, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha amɛ yɛ amɛshiɛmɔ kɛ kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ mli, ni agbɛnɛ hu esaa amɛ koni amɛfata ehe kɛye nɔ yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli.—Mateo 24:14; 28:18-20; Luka 22:28-30.

110:4—Mɛni he “kitã” Yehowa ‘ekã ni eshwaŋ ehe’ lɛ? Kitã nɛɛ ji kpaŋmɔ ni Yehowa kɛ Yesu Kristo fee koni Yesu asɔmɔ akɛ Maŋtsɛ kɛ Osɔfonukpa lɛ.—Luka 22:29.

113:3—Esa akɛ ajie Yehowa gbɛi lɛ yi “kɛjɛ hulu shiteehe kɛyashi eshinyɔɔhe” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Enɛ biɔ babaoo fe aŋkroaŋkroi ni efee ekome kɛmiijá Nyɔŋmɔ daa gbi kɛkɛ. Hulu la lɛ kpɛɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ kɛjɛɔ eshiteehe ni yɔɔ bokagbɛ lɛ kɛyashiɔ eshinyɔɔhe ni yɔɔ anaigbɛ lɛ. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ ajie Yehowa yi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he. Anyɛŋ atsu nitsumɔ nɛɛ yɛ omanyeyeli mli kɛ́ akɛ mɔdɛŋbɔɔ etooo he gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔɔjie Nyɔŋmɔ yi ni wɔkɛ wɔhe awo Maŋtsɛyeli jajemɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa.

116:15—“Yehowa mɛi krɔŋkrɔŋi [loo “etsuji anɔkwafoi,” NW] lɛ agbele jara wa yɛ ehiɛ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yehowa jálɔi lɛ ajara wa waa yɛ ehiɛ aahu akɛ eŋmɛŋ gbɛ ni amɛ fɛɛ amɛgboi ákɛ kuu loo asafo. Kɛ́ Yehowa ŋmɛ gbɛ ni eba lɛ nakai lɛ, no lɛ ebaafee tamɔ nɔ ni ehenyɛlɔi lɛ yɛ hewalɛ kwraa fe lɛ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ eŋmɛ gbɛ ni eba lɛ nakai lɛ, no lɛ anáŋ mɔ ko yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ní akɛ lɛ ato jeŋ hee lɛ shishi.

119:71—Mɛɛ nɔ̃ kpakpa baanyɛ ajɛ amanehulu ni akɛkpeɔ lɛ mli kɛba? Shihilɛi ni mli wawai baanyɛ aha wɔkase bɔ ni wɔɔfee wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ kwraa kɛmɔ shi, ni wɔkɛ hiɛdɔɔ asɔle wɔha lɛ, kɛ agbɛnɛ hu ni wɔbɔ mɔdɛŋ waa kɛkase Biblia lɛ koni wɔkɛ nɔ ni ekɛɔ lɛ atsu nii. Kɛfata he lɛ, bɔ ni wɔtsuɔ amanehulu ni wɔkɛkpeɔ lɛ he nii wɔhaa lɛ baanyɛ ajie gbɔjɔmɔi ni wɔyɔɔ lɛ akpo, ni enɛ baanyɛ aha wɔye gbɔjɔmɔi nɛɛ anɔ. Kɛ́ wɔŋmɛ gbɛ ni nɔnaa tsuu wɔhemɔkɛyeli lɛ he lɛ, no haŋ wɔmli afu.

119:96—Mɛni wiemɔ ni ji “emuuyeli fɛɛ naagbee” lɛ tsɔɔ? Lalatsɛ lɛ miiwie emuuyeli he yɛ adesa susumɔ naa. Eeenyɛ efee akɛ, ele akɛ susumɔ ni adesa yɔɔ yɛ emuuyeli he lɛ yawaa he ko. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, husu ko ni tamɔ nakai bɛ Nyɔŋmɔ kitã lɛ he kwraa. Gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ ekitãi lɛ amli lɛ kɔɔ shihilɛ mli nibii fɛɛ ahe. New International Version lɛ kaneɔ akɛ: “Mina husu yɛ emuuyeli fɛɛ he, shi okitãi lɛ husu bɛ amɛhe.”

119:164—Mɛni ji nɔ ni sa kadimɔ yɛ Nyɔŋmɔ yi ni ajieɔ “shii kpawo jenamɔ” lɛ mli? Bei pii lɛ, akɛ yibɔ ni ji kpawo lɛ damɔɔ shi kɛhaa nɔ ko ni eye emuu. No hewɔ lɛ, lalatsɛ lɛ miitsɔɔ akɛ esa akɛ aŋɔ yijiemɔ fɛɛ aha Yehowa.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

107:27-31. Kɛ́ Harmagedon je shishi lɛ, je lɛ ŋaa lɛ ‘baatã.’ (Kpojiemɔ 16:14, 16) Je lɛ ŋaa lɛ nyɛŋ abaa mɔ ko mɔ ko yi kɛjɛ hiɛkpatamɔ mli. Mɛi ni kwɛɔ Yehowa gbɛ kɛha yiwalaheremɔ lɛ pɛ ji mɛi ni baahi wala mli ní ‘amɛjie eyi yɛ emlihilɛ lɛ hewɔ.’

109:30, 31; 110:5. Bei pii lɛ, asraafonyo tsɛ̃ŋ ni ekɛ ebɛku hiɛɔ lɛ ebuuu eninejurɔ ni hiɛɔ klante lɛ he. Yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, Yehowa ‘damɔ’ etsuji lɛ ‘aninejurɔ nɔ’ koni ewu eha amɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ ebuɔ amɛhe ni eyeɔ ebuaa amɛni enɛ haa wɔnáa yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ ‘wɔda lɛ shi babaoo’!

113:4-9. Yehowa nɔ kwɔ gojoo aahu akɛ emaa ehiɛ shi po dani “ekwɛɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi” lɛ. Ni kɛlɛ, ejieɔ musuŋtsɔlɛ kpo etsɔɔ humi, ohiafo, kɛ yoo kene. Nuŋtsɔ Maŋtsɛ Yehowa baa ehe shi, ni eesumɔ akɛ ejálɔi lɛ hu afee nakai nɔŋŋ.—Yakobo 4:6.

114:3-7. Esa akɛ naakpɛɛ nitsumɔi ni Yehowa tsu eha ewebii lɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa, yɛ Yordan Faa lɛ he, kɛ agbɛnɛ hu yɛ Sinai Gɔŋ lɛ he lɛ ahe nii ní wɔɔkase lɛ aná wɔnɔ hewalɛ waa. Esa akɛ adesai ni akɛ “shikpɔŋ” lɛ damɔ shi kɛha amɛ lɛ anaa akpɛ amɛhe waayɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, ‘amɛhoso’yɛ Nuŋtsɔ lɛ hiɛ.

119:97-101. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli nilee, sɛɛyoomɔ, kɛ shishinumɔ ni wɔnáa lɛ buɔ wɔhe kɛjɛɔ nibii ni baaye wɔ awui yɛ mumɔŋ lɛ ahe.

119:105. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji kane ha wɔnane kɛ shishinumɔ akɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu naagbai ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ ahe nii. Akɛni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ egba Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha wɔsɛɛ be he sane efɔ̃ shi hewɔ lɛ, eji la hu yɛ wɔtempɔŋ lɛ nɔ yɛ mfonirifeemɔŋ shishinumɔ naa.

MIISHƐƐ NÍ AAANÁ YƐ JARAMƆ SHIHILƐI FƐƐ SƐƐ

(Lala 120:1–145:21)

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔdamɔ shihilɛi ni mli wawai anaa ni wɔkaha jaramɔ shihilɛi miiye wɔnɔ? Lala 120 kɛyashi 134 lɛ haa sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. Kɛ́ wɔkwɛ Yehowa gbɛ kɛha yelikɛbuamɔ, ni wɔhiɛ miishɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ mli lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔye shihilɛi ni mli wawai anɔ. Ekolɛ Israelbii lɛ laa lalai nɛɛ ni atsɛ́ɔ amɛ akɛ Nɔkwɛlɔi Alalai lɛ kɛ́ amɛmiifã gbɛ kɛmiiya Yerusalem koni amɛyaye amɛ daa afi gbii juji lɛ.

Lala 135 kɛ 136 lɛ wieɔ Yehowa he akɛ eji Mɔ ni Feɔ nɔ fɛɛ nɔ ni sa ehiɛ, ni eyɛ srɔto kwraa yɛ amagai ni nyɛɛɛ nɔ ko nɔ ko afee lɛ ahe. Afo Lala 136 lɛ bɔ ni baaha anyɛ akɛ wiemɔi komɛi ahere lala lɛ nɔ kɛ́ aala, ni wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ akɛhereɔ emli kuku fɛɛ kuku nɔ. Lala ni tsá nɔ lɛ gbaa ŋkɔmɔyeli shihilɛ ni Yudafoi ni yɔɔ Babilon ní miisumɔ ni amɛyajá Yehowa yɛ Zion lɛ yɔɔ mli lɛ he sane. David ji mɔ ni fo Lala 138 kɛyashi 145 lɛ. Eesumɔ ni ‘eda Yehowa shi kɛ etsui muu lɛ fɛɛ.’ Mɛni hewɔ? Ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ bɔ ni atsɔ afee mi lɛ yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ.” (Lala 138:1; 139:14) Yɛ lala 140 kɛyashi 144 lɛ mli lɛ, David sɔle koni abu ehe kɛjɛ mɛi fɔji ahe, ní akã lɛ yɛ jalɛ naa, ní ajie lɛ kɛjɛ yiwalɔi adɛŋ, kɛ agbɛnɛ hu ní aha lɛ gbɛtsɔɔmɔi ni ekɛaaba ejeŋ jogbaŋŋ. Ewie miishɛɛ ni Yehowa webii lɛ yɔɔ lɛ he. (Lala 144:15) Beni David ewie Nyɔŋmɔ dalɛ kɛ emlihilɛ lɛ he sɛɛ lɛ, ejaje akɛ: “Minaabu aaagba Yehowa yijiemɔ, ni heloo fɛɛ aaajie egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ yi daa kɛaatee naanɔ!”—Lala 145:21.

Ŋmalɛ Naa Sanebimɔi ni Aha Hetoo:

122:3—Yerusalem ji maŋ ko ni tsara nɔ kɛkpe” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Taakɛ afɔɔ feemɔ yɛ blema maji amli lɛ, amamɔ shĩai ni yɔɔ Yerusalem lɛ ní eko bɛŋkɛ eko kpaakpa. Akɛni amamɔ tsũi ni yɔɔ maŋ lɛ mli bɔ ni eko bɛŋkɛ eko kpaakpa hewɔ lɛ, ewaaa akɛ aaabu maŋ lɛ he. Kɛfata he lɛ, shĩai lɛ ni bɛŋkɛ amɛhe kpaakpa lɛ ha efee mlɛo kɛha maŋbii lɛ akɛ amɛaaye amɛbua amɛhe ni amɛfã amɛnyɛmimɛi lɛ ahe. Enɛ tsɔɔ bɔ ni mumɔŋ ekomefeemɔ yɔɔ Israel akutsei 12 lɛ ateŋ kɛ́ amɛnaa bakpe shi kɛha jamɔ lɛ.

123:2—Mɛni ji shishinumɔ ni yɔɔ nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ tsuji ahiŋmɛii he lɛ sɛɛ? Tsuji kɛ weyei kwɛɔ amɛnuŋtsɔ loo amɛwura lɛ nine yɛ yiŋtoi enyɔ hewɔ: koni amɛle nɔ ni amɛnuŋtsɔ loo amɛwura lɛ taoɔ, kɛ agbɛnɛ hu koni amɛná hebuu kɛ shihilɛ mli hiamɔ nii. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, wɔkwɛɔ Yehowa gbɛ bɔni afee ni wɔyoo nɔ ni ji esuɔmɔnaa nii, kɛ agbɛnɛ hu koni wɔná ehiɛ duromɔ.

131:1-3—Mɛɛ gbɛ nɔ David ‘ninɛ̃ esusuma ni eha efee kpoo tamɔ bi ni atse lɛ fufɔ ni yɔɔ enyɛ ŋɔɔ’? Taakɛ bɔ ni bi ni atse lɛ fufɔ náa miishɛjemɔ kɛjɛɔ enyɛ kpɔkɔiaŋ ní etsui nyɔɔ emli lɛ, David ninɛ̃ esusuma ni eha efee kpoo “tamɔ bi ni atse lɛ fufɔ ni yɔɔ enyɛ ŋɔɔ.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ etsui ni ehaaa ewo ehe nɔ kɛ ehiŋmɛii ni ehaaa emamɔ ŋwɛi lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ nibii wuji ni etaooo ehaaa ehe lɛ nɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni David aaatao agbojee lɛ, bei pii lɛ eyɔseɔ akɛ eyɛ gbɔjɔmɔi, ni ejieɔ heshibaa kpo. Eji nilee gbɛ kɛha wɔ akɛ wɔɔkase su ni ejie lɛ kpo lɛ, titri lɛ beni wɔyaa wɔhiɛ kɛshɛɔ hegbɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe lɛ.

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Mli:

120:1, 2, 6, 7. Mɔ he guɔ gbee kɛ jɛmɔ wiemɔi baanyɛ aha mɛi krokomɛi ahao waa diɛŋtsɛ. Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔji ‘hejɔlɛ gbɔmɛi’ ji ní wɔkɛ wɔlilɛi lɛ atsu nii jogbaŋŋ.

120:3, 4. Kɛ́ ehe bahia ni wɔto wɔtsui shi yɛ mɔ ko ni hiɛ “shishiumɔ lilɛi” hewɔ lɛ, le ni wɔɔle akɛ Yehowa baajaje saji yɛ be ni sa mli lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii. “Ekãalɔ” ko baakpata mɛi aheguɔgbelɔi ahiɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, Yehowa kɛ kojomɔ ni naa wa ní akɛ “baaisã ŋãi kɛ la” feɔ he okadi lɛ baaba amɛnɔ.

127:1, 2. Yɛ wɔshihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ amli lɛ, esa akɛ wɔkwɛ Yehowa gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ.

133:1-3. Ekomefeemɔ ni yɔɔ Yehowa webii ateŋ lɛ haa anáa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli, ni ehe yɛ sɛɛnamɔ. Esaaa akɛ wɔtsɔɔ mɔ he tɔmɔ taomɔ, béi, loo huhuuhu wiemɔ nɔ wɔfiteɔ ekomefeemɔ nɛɛ.

137:1, 5, 6. Yehowa jálɔi ni yɔɔ nomŋɔɔ mli lɛ ná suɔmɔ ni mli kwɔ amɛha Zion, ní fee Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ he mfoniri lɛ. Ni wɔ hu? Ani wɔjɛ anɔkwayeli mli wɔná suɔmɔ ni mli kwɔ wɔha gbɛjianɔtoo ni Yehowa kɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ?

138:2. Yehowa ‘haa ewiemɔ lɛ tsiiɔ fe egbɛi lɛ fɛɛ’ kɛ shishinumɔ akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni ewo he shi yɛ egbɛi amli lɛ baaba mli yɛ gbɛ ni da kwraa fe gbɛkpamɔi fɛɛ ni ekolɛ wɔyɔɔ lɛ po nɔ. Yɛ anɔkwale mli, gbɛkpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ jwere wɔhiɛ.

139:1-6, 15, 16. Yehowa le wɔnifeemɔi, wɔsusumɔi, kɛ wiemɔi ni yɔɔ wɔlilɛi anɔ lɛ fɛɛ po dani wɔwieɔ. Ele wɔ kɛjɛ beni wɔji lá kukuli lɛ tɔ̃ɔ po dani wɔgbɔmɔtso lɛ fãi lɛ fɛɛ dara. Bɔ ni Nyɔŋmɔ le wɔ eha ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ yɛ “naakpɛɛ tsɔ” fe bɔ ni wɔɔnyɛ shishi wɔnu. Kwɛ bɔ ni enɛ shɛjeɔ wɔmii ákɛ wɔɔle akɛ jeee shihilɛ ni mli wa ni ekolɛ wɔkɛkpeɔ lɛ pɛ Yehowa naa, shi moŋ enuɔ bɔ ni shihilɛ nɛɛ naa wɔnɔ hewalɛ ehaa lɛ hu shishi!

139:7-12. He ko he ko bɛ ni wɔbaaya ní Nyɔŋmɔ nyɛŋ ana jɛmɛ ni ewo wɔ hewalɛ.

139:17, 18. Ani eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔɔná Yehowa he nilee? (Abɛi 2:10) Kɛ́ nakai ni lɛ, no lɛ wɔbaaya nɔ wɔná miishɛɛ kɛya naanɔ. Yehowa yiŋtoi lɛ ‘ayi fa kwraa fe shia.’ Ehe nibii babaoo yɛ ni esa akɛ akase be fɛɛ be.

139:23, 24. Esa akɛ wɔŋmɛ gbɛ koni Yehowa atao wɔmligbɛ susumɔi amli ekwɛ akɛ wɔnyiɛ ‘gbɛ̀i fɔji’—ni ji susumɔi ni ejaaa, akɔnɔ fɔŋ, kɛ tsuiaŋ susumɔi gbohii—komɛi anɔ lo, ni eye ebua wɔ koni wɔtsake kɛjɛ gbɛ̀i nɛɛ anɔ.

143:4-7. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ shihilɛi ni mli wawai po amli lɛ? Lalatsɛ lɛ tsɔɔ wɔ nɔ titri ni esa akɛ wɔfee: Esa akɛ wɔjwɛŋ Yehowa nitsumɔi lɛ ahe, wɔsusu enifeemɔi lɛ ahe, ni wɔsɔle kɛbi eyelikɛbuamɔ.

‘Nyɛjiea Yehowa Yi!’

Lalai Awolo lɛ mli klɛŋklɛŋ fãi srɔtoi ejwɛ lɛ ateŋ eko fɛɛ eko baa naagbee kɛ wiemɔi ni tsɔɔ akɛ ajie Yehowa yi. (Lala 41:14; 72:19, 20; 89:53; 106:48) Nakai nɔŋŋ hu ji naagbee fã ni ji enumɔ lɛ. Lala 150:6 lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni muɔ lɛ ajie Yehowa yi! Haleluya!” Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ baaba mli lɛɛlɛŋ yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli.

Be mli ni wɔkpaa nakai miishɛɛ be lɛ gbɛ lɛ, wɔyɛ yiŋtoi babaoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔwo anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam ni wɔjie egbɛi lɛ yi. Kɛ́ wɔsusu miishɛɛ ni wɔnáa yɛ le ni wɔle Yehowa lɛ hewɔ kɛ wekukpaa kpakpa ni kã wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ he lɛ, ani enɛ tsirɛɛɛ wɔ koni wɔkɛ tsui ni eyi obɔ kɛ hiɛsɔɔ ajie eyi?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Yehowa naakpɛɛ nitsumɔi lɛ yɛ gbeyei

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Yehowa yiŋtoi lɛ ‘ayi fa kwraa fe shia’