Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Miná Miweku Lɛ Mli Bii Lɛ Anɔkwayeli Lɛ He Sɛɛ

Miná Miweku Lɛ Mli Bii Lɛ Anɔkwayeli Lɛ He Sɛɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Miná Miweku Lɛ Mli Bii Lɛ Anɔkwayeli Lɛ He Sɛɛ

TAAKƐ KATHLEEN COOKE GBA

BENI minaa ni atsɛɔ lɛ Mary Ellen Thompson saraa ewekumɛi ni yɔɔ Glasgow yɛ Scotland yɛ afi 1911 lɛ, eyabo Charles Taze Russell ni eji Biblia Kaselɔi ni sɛɛ mli lɛ abale amɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ni ehe gbɛi waa lɛ maŋshiɛmɔ ko ni eha lɛ toi. Minaa nya nɔ ni enu lɛ he waa. Beni eku esɛɛ kɛba South Africa lɛ, eyatao Biblia Kaselɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ asɛɛ gbɛ. Efata mɛi 16 ni abaptisi amɛ yɛ klɛŋklɛŋ Biblia Kaselɔi a-kpee wulu ni afee yɛ South Africa yɛ April 1914 lɛ ahe. No mli lɛ minaa biyoo ni atsɛɔ lɛ Edith, ni ji minyɛ awo lɛ eye afii ekpaa.

Beni Nyɛminuu Russell gbo yɛ afi 1916 lɛ, naataamɔ te shi yɛ Biblia Kaselɔi lɛ ateŋ yɛ jeŋ fɛɛ. Anɔkwafoi ni yɔɔ Durban lɛ anɔ gbɔ kɛjɛ 60 kɛba aaafee 12. Mipapa mami ni atsɛɔ lɛ Ingeborg Myrdal kɛ ebi nuu Henry Myrdal ní no mli lɛ eji oblanyo fioo ni abaptisi lɛ etsɛko tsɔ lɛ fĩ anɔkwafoi lɛ asɛɛ. Yɛ afi 1924 lɛ, Henry batsɔ shikpalɔ taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi abe-fɛɛ sɔɔlɔi yɛ nakai beaŋ lɛ. Ekɛ afii enumɔ ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ shiɛ yɛ Afrika wuoyigbɛ maji lɛ ateŋ babaoo amli. Henry kɛ Edith bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1930, ni yɛ afii etɛ sɛɛ lɛ afɔ́ mi.

Wekumɛi

Wɔkɛ be fioo ko hi Mozambique, shi yɛ afi 1939 lɛ, wɔ shi jɛmɛ kɛbahi minii kɛ minaa ni fɔ́ mimami lɛ shĩa lɛ yɛ Johannesburg. Minii bɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe miishɛɛ kwraa, ni bei komɛi lɛ eteɔ shi ewoɔ minaa, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, Papa Nii feɔ mɔ gbɔ waa. Afɔ́ minyɛmi yoo Thelma yɛ afi 1940, ni mi kɛ lɛ fɛɛ kase bɔ ni esa akɛ atsu mɛi ni egbɔlɔ lɛ ahiamɔ nii ahe nii aha amɛ. Bei pii kɛ́ wɔmiiye wɔgbɛkɛ niyenii lɛ, wɔweku lɛ susuɔ nibii ni tee nɔ yɛ gbi lɛ mli lɛ ahe loo wɔkɛ miishɛɛ gbaa nibii komɛi ni eho lɛ ahe sane, ni enɛ haa be ni wɔkɛyeɔ nii lɛ sɛɛ gbalaa shi.

Wɔweku lɛ ná Odasefoi ni basaraa wɔ lɛ anaanyobɔɔ lɛ he miishɛɛ waa, titri lɛ mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ. Amɛkɛ amɛhe woɔ sane ni wɔgbaa kɛ́ wɔmiiye wɔgbɛkɛ niyenii lɛ mli, ni amɛwiemɔi lɛ ha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔmumɔŋ gboshinii lɛ tee hiɛ. Enɛ wo shwelɛ ni mi kɛ Thelma yɔɔ lɛ mli hewalɛ ni wɔbatsɔmɔ gbɛgbalɔi tamɔ amɛ nɔŋŋ.

Atsɔɔ wɔ ní wɔná nikanemɔ he miishɛɛ kɛjɛ wɔgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Mifɔlɔi kɛ minaa fɛɛ kaneɔ woji kpakpai amli saji amɛhaa wɔ loo amɛkaneɔ Biblia lɛ tɛ̃ɛ amɛhaa wɔ. Kristofoi akpeeiyaa kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji wɔshihilɛ fã ni he hiaa waa tamɔ bɔ pɛ ni kɔɔyɔɔ ni amuɔ he hiaa waa lɛ. No mli lɛ, Ataa ji Johannesburg Asafo lɛ nɔkwɛlɔ (yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ onukpai asɛinɔtalɔ), no hewɔ lɛ wɔ fɛɛ wɔyashɛɔ mra dani ajeɔ kpeei lɛ ashishi. Kɛ́ eshɛ beni abaafee kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ, Ataa yeɔ ebuaa kɛkwɛɔ kpee lɛ nɔ, ni Awo hu yeɔ ebuaa mɛi ni eba kpee lɛ koni amɛná wɔɔhei.

Kpokpaa Wulu nɔ Kpee Krɛdɛɛ ko ni Afee Kɛha Wɔ

Kpee ni afee yɛ Johannesburg yɛ afi 1948 lɛ sa kadimɔ waa. No ji wɔklɛŋklɛŋ kpee ni Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn, yɛ New York lɛ mli bii komɛi ba shishi. Akɛ nitsumɔ wo Ataa dɛŋ koni ekɛ etsɔne lɛ ahole Nathan Knorr kɛ Milton Henschel yɛ be ni amɛbaaye lɛ fɛɛ mli. Abaptisi mi yɛ nakai kpee lɛ shishi.

No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Ataa tsɛ kɛɛ lɛ trukaa akɛ, eshwa ehe waa akɛ beni Nyɛminuu Russell gbo lɛ, eŋmɛ gbɛ ni mɛi ni kwa Biblia Kaselɔi lɛ ná enɔ hewalɛ. Egbo yɛ no sɛɛ nyɔji fioo komɛi amli. Shi akɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mipapa mami Myrdal tee nɔ eye anɔkwa kɛyashi egbe eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa yɛ afi 1955.

Nifeemɔi ni Ha Mishihilɛ Tsake

Yɛ February 1, 1949 lɛ, mikɛ mihe wo daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, atswa adafi akɛ abaafee majimaji ateŋ kpee yɛ New York City yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni enɛ ha nyɛmimɛi lɛ ná miishɛɛ waa. Wɔná he miishɛɛ akɛ wɔɔya, shi wɔbɛ shika. Shi yɛ February 1950 lɛ, mimami papa gbo, ni minaa kɛ shika ní ená akɛ gboshinii lɛ wo wɔyi enumɔ lɛ fɛɛ wɔgbɛfãa lɛ he nyɔmɔ.

Beni eshwɛ otsii fioo ni wɔbaafã gbɛ lɛ, wɔnine shɛ wolo ko ni jɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn, yɛ New York lɛ nɔ. Eji wolo ní akɛmiifɔ̃ mi nine koni maya maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi askul ni ji Gilead lɛ klas ni ji 16 lɛ. Miná miishɛɛ waa ejaakɛ no mli lɛ miyeko afii 17! Beni aje nikasemɔ lɛ shishi lɛ, mifata nikaselɔi nyɔŋma ni jɛ South Africa ní ná nakai hegbɛ kpele lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ ahe.

Beni wɔgbe nikasemɔ lɛ naa yɛ February 1951 lɛ, wɔyi kpaanyɔ wɔku wɔsɛɛ kɛbasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi yɛ South Africa. Yɛ afii fioo ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ amli lɛ, mikɛ nyɛmi yoo ni mikɛ lɛ yaa shiɛmɔ lɛ shiɛ titri yɛ maji bibii ni awieɔ Afrikaan wiemɔ yɛ mli lɛ amli. Shishijee lɛ, minyɛɛɛ nakai wiemɔ lɛ mawie jogbaŋŋ, ni mikaiɔ akɛ gbi ko beni mitá okɔokpe kɛyaa shĩa lɛ, mifó akɛni minyɛɛɛ mashiɛ jogbaŋŋ lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, beni be shwie mli lɛ mihe basa, ni Yehowa jɔɔ mɔdɛŋ ni mibɔ lɛ nɔ.

Gbalashihilɛ kɛ Gbɛfãa Nitsumɔ

Yɛ afi 1955 lɛ, mibale John Cooke. Eye ebua kɛto shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ France, Portugal, kɛ Spain dani Jeŋ Ta II lɛ je shishi kɛ yɛ no sɛɛ fɛɛ, ni mikɛ lɛ kpe yɛ afi nɔ ni eba Afrika akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ. Sɛɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Nibii etɛ ha mihiɛ fee mi yaa yɛ otsi kome pɛ mli . . . Nyɛmi nuu ko ni nine kpɔɔ waa lɛ ke mi kar pɛmpɛoo ko; ahala mi akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ; ni miná yoo ko he suɔmɔ.” * Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ December 1957.

Yɛ nyiɛmɔ ni tsɔ wɔgbalashihilɛ lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, John ma nɔ mi eha mi akɛ mikɛ lɛ shihilɛ lɛ baafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ be fɛɛ be, ni enɛ ba mli nakai. Wɔsara asafoi ni yɔɔ South Africa maŋ muu lɛ fɛɛ mli, titri lɛ hei ni mɛi diji yɔɔ lɛ. Naagba ni wɔkɛkpe daa otsi ji akɛ esa akɛ wɔyabi gbɛ dani wɔya hei ni tamɔ nɛkɛ, ni aŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔwɔ jɛi. Wɔkamɔɔ shikpɔŋ wɔwɔɔ yɛ shwapo ko ni nɔ ko nɔ ko bɛ mli ní bɛŋkɛ blɔfomɛi ashihilɛhe ko lɛ mli, ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni mɛi ni hoɔ kɛyaa kɛbaa lɛ akana wɔ, shi enɛ jeee shihilɛ ko ni fɔɔ kaa. Bei pii lɛ, Odasefoi ni ji blɔfomɛi ni bɛŋkɛ jɛmɛ ni ehe bahiaa ni wɔyahi amɛŋɔɔ lɛ po yɛ shɔŋŋ.

Hei ni daraaa ni afeɔ kpokpaa nɔ kpeei yɛ ní yɔɔ koo mli lɛ hu ha wɔkɛ naagbai kpe. Wɔjieɔ sinii ni Yehowa Odasefoi fee lɛ wɔhaa mɛi, ni enɛ yeɔ ebuaa amɛ koni amɛhiɛ asɔ wɔjeŋ muu fɛɛ nyɛmimɛi akuu lɛ. Akɛni bei pii lɛ sarawa hewalɛ bɛ hei nɛɛ hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔtsɔne ni haa anáa sarawa hewalɛ yaa. Ehe bahia ni wɔdamɔ naagbai ni wɔkpe yɛ maji ni Britania yeɔ amɛnɔ ní agu wɔwoji lɛ kɛ nitsumɔ yɛ jɛmɛ lɛ amli lɛ naa, ni wɔkɛ Zulu wiemɔ lɛ kasemɔ he naagba hu kpe. Ni kɛlɛ, wɔmii shɛ wɔhe akɛ wɔnyɛ wɔsɔmɔ wɔnyɛmimɛi lɛ.

Yɛ August 1961 lɛ, John batsɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul ní akɛ otsii ejwɛ fee yɛ South Africa lɛ klɛŋklɛŋ tsɔɔlɔ, ni ato skul nɛɛ he gbɛjianɔ koni eye ebua asafoŋ nɔkwɛlɔi. Ehe esa kɛ nitsɔɔmɔ, ni enii anaatsɔɔmɔ ni yɔɔ mlɛo kɛ enɔkwɛmɔnii ni yɔɔ faŋŋ lɛ nyɛɔ eshɛɔ mɛi atsuii ahe. Wɔfã gbɛ nɔ ni miihe ashɛ afi kɛ fã kɛtee maŋ lɛŋ hei srɔtoi kɛyafee Sɔɔmɔ Skul srɔtoi ní afee yɛ Blɔfo wiemɔ mli lɛ. Beni John miitsɔɔ nii lɛ, belɛ mihu mikɛ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ miiya shiɛmɔ. Kɛkɛ ni trukaa lɛ, wɔnine shɛ wolo nɔ akɛ kɛjɛ July 1, 1964 lɛ, wɔyasɔmɔ yɛ South Africa nitsumɔhe nine ni bɛŋkɛ Johannesburg lɛ.

Shi yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, John gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ha wɔtsui bɔi yeli. Yɛ afi 1948 lɛ, eye wɔlɔmɔ fɔŋ ni naa wa yɛ be kukuoo ko mli, ni kɛjɛ no sɛ lɛ, ehe fɔɔ yeli. Enu he tamɔ nɔ ni eeye flu, ni enyɛɛɛ shi ete gbii pii—enyɛɛɛ nɔ ko nɔ ko efee, ni enyɛɛɛ eyoo mɔ ko mɔ ko hu. Datrɛfonyo ko ni wɔyana dani atsɛ́ wɔ akɛ wɔyasɔmɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ tsɔɔ akɛ John ená jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ.

Ebafee nɔ ni wa waa kɛha wɔ akɛ wɔɔtsake wɔshihilɛ taakɛ datrɛfonyo lɛ wo wɔ ŋaa akɛ wɔfee lɛ. Beni wɔtee Nitsumɔhe nine lɛ, aha John yatsu nii yɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Nɔ lɛ, ni aha mihu mikane woji amli koni majaje emli tɔmɔi lɛ. Ni kwɛ bɔ ni ebafee jɔɔmɔ kɛha wɔ akɛ aha wɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔtsũ! Akɛni John esɔmɔ yɛ shikpɔŋkukuji ni awieɔ Portugal wiemɔ yɛ mli lɛ amli dani wɔbote gbalashihilɛ mli hewɔ lɛ, yɛ afi 1967 lɛ, abi koni wɔye wɔbua Odasefoi aweku komɛ pɛ ni jɛ Portugal ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛshiɛ wɔtsɔɔ Portugalbii babaoo ni yɔɔ Johannesburg kɛ ehewɔŋ maji lɛ amli lɛ. Enɛ babi ni makase wiemɔ kroko ekoŋŋ.

Akɛni Portugalbii lɛ egbɛ eshwa maŋ lɛŋ hei babaoo hewɔ lɛ, wɔfã gbɛ waa diɛŋtsɛ—bei komɛi lɛ wɔfãa gbɛ kilomitai 300 bɔni afee ni wɔnine ashɛ mɛi ni sa lɛ anɔ. Yɛ nɛkɛ beaŋ lɛ, Odasefoi ni jɛ Mozambique ni wieɔ Portugal wiemɔ lɛ bɔi wɔ saramɔ kɛ́ wɔmiifee kpokpaa nɔ kpeei, ni enɛ ye ebua mɛi heei lɛ waa diɛŋtsɛ. Yɛ afii 11 ni wɔkɛshiɛ wɔtsɔɔ Portugalbii lɛ mli lɛ, wɔkuu fioo ni emli bii aaafee mɛi 30 lɛ da kɛbatsɔ asafoi ejwɛ.

Tsakemɔi ni Tee Nɔ yɛ Shĩa

Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, tsakemɔi tee nɔ yɛ mifɔlɔi awe lɛ. Yɛ afi 1960 lɛ, minyɛmi yoo Thelma kɛ John Urban, ni eji gbɛgbalɔ ni jɛ United States lɛ bote gbalashihilɛ mli. Yɛ afi 1965 lɛ, amɛtee Gilead Skul lɛ klas ni ji 40 lɛ, ni amɛkɛ afii 25 sɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ Brazil. Yɛ afi 1990 lɛ, amɛku amɛsɛɛ kɛtee Ohio koni amɛyakwɛ John fɔlɔi ni bɛ hewalɛ lɛ. Yɛ bɔ ni John fɔlɔi lɛ akwɛmɔ wa ha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛkã he amɛmiisɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi kɛbashi ŋmɛnɛ.

Minaa Mary Ellen Thompson gbe eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa yɛ afi 1965 beni eye afii 98, ni eye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Ataa ba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ yɛ nakai afi lɛ nɔ nɔŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, beni abi koni mi kɛ John aye abua Portugalbii lɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, Ataa kɛ Awo jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛbafata wɔhe. Amɛye amɛbua kuu lɛ waa, ni yɛ nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, ato klɛŋklɛŋ asafo lɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, Awo ná kansa, ni enɛ ha egbo yɛ afi 1971. Ataa gbo yɛ no sɛɛ afii kpawo.

John Hela lɛ Naadaamɔ

Yɛ afi 1970 afii lɛ amli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ John hela lɛ ehiii tsamɔ. Ehe bahia ni eŋmɛɛ sɔɔmɔ hegbɛi ni esumɔɔ waa lɛ ahe fiofio, ni nɔ fata enɛɛmɛi ahe ji daa otsi Buu-Mɔɔ Nikasemɔ ni wɔbetel weku lɛ feɔ, kɛ daa leebi Ŋmalɛ lɛ hesusumɔ lɛ nɔkwɛmɔ. Ajie lɛ kɛjɛ Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Nɔ lɛ kɛtee he ni atsuɔ Majemɔ Woji ahe nii yɛ lɛ, ni no sɛɛ lɛ aha eyatsu nii betel shĩa abɔɔ lɛ mli.

Ekãa ni John yɔɔ lɛ ha ebafee nɔ ni wa kɛha lɛ akɛ eeefee tsakemɔi. Kɛ́ mitee nɔ mibɔ mɔdɛŋ koni maha egbɔjɔ bɔ ni ekɛ ekãa tsuɔ nii ehaa lɛ mli lɛ, ekɛ hefɛoyeli kɛɔ mi akɛ miije enijiaŋ wui—bei pii lɛ ekɛ miishɛɛ fuaa mi kɛ́ ewie nakai. Yɛ naagbee lɛ, wɔna akɛ nilee yɛ mli akɛ wɔɔshi Portugalbii awiemɔ asafo lɛ ni wɔkɛ asafo ni kpeɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ abɔ.

Beni John hela lɛ yaa nɔ emli woɔ wu lɛ, ebafee nɔ ni taa mɔ tsuiŋ waa akɛ aaana akɛ wekukpaa ni kã ekɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa waa. Nyɔɔŋteŋ kɛ́ John hiɛ tsɛ̃ ni ehao waa yɛ jwɛŋmɔŋ lɛ, wɔgbaa sane aahu kɛyashiɔ ehaomɔ lɛ naa baa shi bɔ ni ebaanyɛ esɔle kɛbi Yehowa yelikɛbuamɔ. Yɛ naagbee lɛ, emia ehiɛ ni ekome too enyɛ edamɔ nakai jaramɔ bei lɛ anaa kɛtsɔ kɛɛmɔ ni ekɛɔ wiemɔi ni yɔɔ Filipibii 4:6, 7 lɛ blɛoo shii abɔ akɛ: ‘Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he’ lɛ nɔ. Bei pii lɛ, mihiɛ tsɛ̃ɔ ni mifeɔ dioo kɛkwɛɔ bɔ ni etsɔmɔɔ enaabu ehaa kɛ́ ekɛ hiɛdɔɔ miisɔle be kakadaŋŋ eeha Yehowa lɛ.

Akɛni wɔnitsumɔhe nine lɛ bafee he ko ni edaa dɔŋŋ hewɔ lɛ, abɔi nitsumɔhe nine hee ni da maa, shi jeee yɛ Johannesburg maŋ lɛŋ. Bei pii lɛ, mi kɛ John yasharaa shi yɛ he ni amaa tsũ lɛ yɛ ní jɛmɛ yɔɔ dioo, ní hoofeemɔ kɛ mujiwoo ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli eko bɛ jɛmɛ lɛ. Beni aha wɔyahi tsũi hee lɛ eko mli dã kɛyashi agbe nitsumɔhe nine hee lɛ maa naa lɛ, eye ebua John waa diɛŋtsɛ.

Wɔkɛ Naagbai Heei Kpe

Beni nyɛmɔ ni John yɔɔ ni ekɛsusuɔ nii ahe lɛ nɔ gbɔ kwraa lɛ, ebafee nɔ ni wa waa kɛha lɛ akɛ eeetsu nitsumɔi ni akɛwo edɛŋ lɛ ahe nii. Bɔ ni mɛi krokomɛi ye amɛbua John yɛ emɔdɛŋbɔi lɛ amli lɛ ta mitsuiŋ waa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛmi nuu ko miiya maŋ lɛŋ wojiatoohe koni eyatao nii amli lɛ, ekɛ John fataa ehe kɛyaa. John kɛ dɛhiɛmɔ woji kɛ woji tɛtrɛbii babaoo woɔ ekotokui lɛ amli kɛ́ ekɛ nyɛmi nuu lɛ miije kpo lɛ. Enɛ yeɔ ebuaa John ni enuɔ he akɛ enyɛ eetsu nɔ ko, ni ákɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ.

Yɛ naagbee lɛ, John ná jwɛŋmɔŋ hela ni haaa ansɔ lɛ anyɛ atsu nii jogbaŋŋ, ni enɛ hewɔ lɛ enyɛɛɛ ekane nii dɔŋŋ. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔná Biblia kasemɔ he woji kɛ Maŋtsɛyeli lalai ni akɛwo kasɛtii anɔ. Wɔtswaa kasɛtii nɛɛ shii abɔ ni wɔboɔ toi. Kɛ́ mitaaa John masɛi ni mikɛ lɛ abo toi lɛ, bei pii lɛ emli fuɔ, enɛ hewɔ lɛ mikɛ abui lòɔ nii yɛ nakai ŋmɛlɛtswai babaoo ni mikɛtaa emasɛi lɛ amli. Enɛ ha wɔná atadei ni awoɔ kɛgbeɔ fɛ̃i kɛ kuntui babaoo!

Yɛ sɛɛ mli lɛ, John shihilɛ lɛ babi koni maná dekã babaoo kɛkwɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ bei pii lɛ etɔɔ mi waa ni minyɛɛɛ makane nii loo makase nii moŋ, shi eŋɔɔ minaa akɛ miná hegbɛ kɛkwɛ lɛ aahu kɛyashi egbo. John gbo yɛ mikpɔkɔiaŋ yɛ afi 1998 beni eye afii 85 etsɛɛɛ lɛ—ekɛ shiŋŋfeemɔ ye anɔkwa kɛyashi egbo. Kwɛ bɔ ni mishweɔ waa akɛ mana lɛ ekoŋŋ yɛ gbohiiashitee lɛ mli, be mli ni atsá egbɔmɔtsoŋ kɛ ejwɛŋmɔŋ hela lɛ!

Mitsui Nyɔ Mimli

Beni John gbo sɛɛ lɛ, ebafee nɔ ni wa kɛha mi akɛ mikome too mahi shi. No hewɔ lɛ, yɛ May 1999 lɛ, miyasara minyɛmi yoo Thelma kɛ ewu lɛ yɛ United States. Kwɛ bɔ ni mimii shɛ mihe ni mitsui hu nyɔ mimli akɛ mikɛ nanemɛi anɔkwafoi babaoo ni misumɔɔ amɛ kpe yɛ jɛmɛ, titri lɛ beni wɔyasara Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso ni yɔɔ New York lɛ! Eji anɔkwale akɛ enɛ ji mumɔŋ hewalɛwoo ni he hiaa mi lɛ.

Anɔkwafoi ni misumɔɔ amɛ lɛ ashihilɛ he saji ni bayiɔ mijwɛŋmɔ mli lɛ haa mikaiɔ nibii pii ni he eba sɛɛnamɔ kɛha mi. Yɛ amɛnitsɔɔmɔ, nɔkwɛmɔnɔ, kɛ yelikɛbuamɔ naa lɛ, mikase bɔ ni mafee malɛɛ misuɔmɔ lɛ mli matsɔɔ mɛi ni jɛ maji krokomɛi anɔ kɛ hewolonɔ sui srɔtoi amli. Mikase tsuishitoo, tsuishiŋmɛɛ, kɛ bɔ ni atsakeɔ he awoɔ shihilɛi srɔtoi amli. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa ni ji sɔlemɔ Toibolɔ lɛ jie emlihilɛ lɛ kpo etsɔɔ mi. Minuɔ he tamɔ lalatsɛ lɛ nɔŋŋ, mɔ ni ŋma akɛ: “Ajɔɔ mɔ ni ohala ni ohaa ebɛŋkɛɔo, koni ehi shi yɛ okpoi lɛ anɔ lɛ. Ha ni wɔtɔrɔ kɛ owe lɛ . . . mli nii kpakpai lɛ.”—Lala 65:5.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 18 Kwɛmɔ August 1, 1959 The Watchtower lɛ baafa 468-472.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Minaa kɛ ebiyei lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Mi kɛ mifɔlɔi beni abaptisi mi yɛ afi 1948 lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mi kɛ Albert Schroeder ni eji Gilead skul lɛ nɔkwɛlɔ, kɛ nikaselɔi krokomɛi nɛɛhu ni jɛ South Africa lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mi kɛ John yɛ afi 1984