Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ

Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ

Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ

JAMƆI ni yɔɔ je lɛ mli lɛ amli bii babaoo nyaa naanɔ wala he gbɛkpamɔ lɛ he yɛ gbɛ ko nɔ. Bɔ ni jamɔ fɛɛ jamɔ tsɔɔ sane nɛɛ mli ehaa lɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ srɔto, shi amɛ fɛɛ amɛyɛ hiɛnɔkamɔ kome too lɛ nɔŋŋ—ákɛ akɛ miishɛɛ baahi shi yɛ shihilɛi kpakpai ni gbele bɛ mli lɛ amli. Ani jeee enɛ ji nɔ ni bo hu oshweɔ? Te abaanyɛ atsɔɔ hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ ní egbɛ eshwã waa nɛɛ mli aha tɛŋŋ? Ani gbɛkpamɔ akɛ abaahi shi kɛya naanɔ lɛ baaba mli gbi ko?

Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ Bɔlɔ lɛ kɛ shwelɛ akɛ ahi shi kɛya naanɔ lɛ wo adesai ajwɛŋmɔ mli kɛjɛ shishijee tɔɔ beni abɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “[Nyɔŋmɔ] eŋɔ naanɔ hu ewo amɛtsui mli.”—Jajelɔ 3:11.

Shi kɛlɛ, bɔni afee ni nakai shwelɛ akɛ ahi shi kɛya naanɔ lɛ aba mli lɛ, esa akɛ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ akpɛlɛ hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ akɛ etsɔɔ amɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa lɛ nɔ. Eji amɛfee nakai kulɛ, Yehowa baabu amɛ akɛ amɛji mɛi ni sa wala “kɛmiiya naanɔ” yɛ shĩa ni esaa eto amɛ, ni ji Eden abɔɔ lɛ mli.—1 Mose 2:8; 3:22.

Naanɔ Wala Ŋmɛɛ Amɛ

Sane ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ha “ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso” kwɛ̃ yɛ abɔɔ lɛ mli, ni egu Adam kɛ Hawa akɛ amɛkaye enɔ yibii lɛ eko, ni ákɛ kɛ́ amɛye eko lɛ amɛbaagboi. (1 Mose 2:9, 17) Kɛ́ Adam kɛ Hawa yeee tso yibii lɛ, amɛkɛ nakai feemɔ baatsɔɔ akɛ amɛkpɛlɛɔ hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ nɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ amɛye tso yibii lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛkpoo hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ. Adam kɛ Hawa gbo Yehowa gbɛtsɔɔmɔi lɛ anɔ toi ni amɛyafĩ Satan, ni ji mumɔŋ bɔɔ nɔ ní te shi eshi hegbɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ sɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kpɛ eyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ Adam kɛ Hawa jeee mɛi ni sa akɛ amɛhiɔ shi kɛyaa naanɔ.—1 Mose 3:1-6.

Nyɔŋmɔ kɛ wala loo shihilɛ mli ni ahiɔ, kɛ gbele loo shihilɛ mli ni abɛ lɛ shwie amɛhiɛ. Nɔ ni jɛ amɛtoigbele lɛ mli kɛba ji akɛ amɛgboi, ni amɛyaaa nɔ amɛhiii shihilɛ mli dɔŋŋ. Anyɛŋ atsɔ ashwãifeemɔ tsofa ko, loo susuma ni gbooo nɔ aha Adam kɛ Hawa loo amɛshwiei lɛ ateŋ mɔ ko kwraa aya nɔ ahi shi. *

Adam shwiei fɛɛ na nɔ̃ yɛ etuatsemɔ lɛ hewɔ. Bɔfo Paulo tsɔɔ nibii ni jɛ enɛ mli kɛba lɛ mli. Eŋma akɛ: “Gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha.”—Romabii 5:12.

Nine Baashɛ Naanɔ Wala Nɔ Ekoŋŋ

Bɔfo Paulo fee shihilɛ mli ni Adam shwiei yɔɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni ekɛto klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli nyɔŋ he. Akɛni Adam kɛ Hawa bii lɛ anine shɛ esha nɔ akɛ gboshinii hewɔ lɛ, amɛnyɛŋ amɛjo fɔmɔ ni afɔ́ amɛ akɛ ‘esha nyɔji’ lɛ naa foi, ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ amɛbaagboi. (Romabii 5:12; 6:16, 17) Eji Yehowa tsuuu naagba lɛ he nii yɛ mla naa koni ekɛkpɔ̃ nyɔji lɛ ní eha amɛye amɛhe kulɛ, amɛnyɛŋ amɛjo naa foi. Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Taakɛ bɔ ni atsɔ mɔ kome [ni ji Adam] shigbeemɔ nɔ abu gbɔmɛi fɛɛ fɔ́ lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ atsɔ mɔ kome jalɛ nɔ abu gbɔmɛi fɛɛ wala bem.” Nakai “jalɛ” nifeemɔ lɛ ha Yesu kɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala ni eye emuu ákɛ adesa lɛ shã afɔle akɛ “kpɔmɔnɔ eha mɛi fɛɛ.” Yehowa yɔse mla naa hewalɛ ni kpɔmɔnɔ lɛ yɔɔ akɛ ekɛaaha adesai aye amɛhe kɛjɛ ‘fɔbuu kojomɔ’ lɛ mli lɛ.—Romabii 5:16, 18, 19; 1 Timoteo 2:5, 6.

Enɛ hewɔ ni adebɔɔ he nilelɔi nyɛŋ aná gbele naa tsabaa kɔkɔɔkɔ yɛ adesa wala yibii lɛ amli lɛ. Abaanyɛ aná tsabaa lɛ yɛ he kroko. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, nɔ ni kɛ adesa gbele ba lɛ bɛ wala yibii lɛ amli, shi moŋ ekɔɔ jeŋba kɛ mla naa saji ahe. Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ abaatsɔ akɛ naanɔ wala aba ekoŋŋ—ni enɛ ji mla naa taomɔ nii. Agbɛnɛ hu, kpɔmɔnɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ jalɛ lɛ kɛ emlihilɛ lɛ kpojiemɔ. Belɛ, namɛi baaná kpɔmɔnɔ lɛ he sɛɛ ní amɛná naanɔ wala?

Nikeenii ni Ji Naanɔ Shihilɛ ni Gbele Bɛ Mli

Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ “kɛjɛ naanɔ kɛyaa naanɔ.” Enyɛŋ egbo kɔkɔɔkɔ. (Lala 90:2) Yesu Kristo ji mɔ klɛŋklɛŋ ni Yehowa duro lɛ nikeenii ni ji naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli. Bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Ní atee Kristo shi kɛjɛ gbohii ateŋ nɛɛ, egboŋ dɔŋŋ; gbele yeŋ enɔ nuŋtsɔ dɔŋŋ.” (Romabii 6:9) Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni Paulo kɛ Yesu ní atee lɛ shi lɛ toɔ shikpɔŋ lɛ nɔ nɔyelɔi lɛ ahe lɛ, etsɔɔ akɛ yɛ amɛteŋ lɛ, Yesu pɛ ji mɔ ni yɔɔ naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli. Yesu baaya nɔ ‘ehi shi kɛya naanɔ.’ Ewala lɛ ji wala ni “fiteee.”—Hebribii 7:15-17, 23-25; 1 Timoteo 6:15, 16.

Jeee Yesu pɛ ji mɔ ni nine shɛ nikeenii nɛɛ nɔ. Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu ní ahala amɛ akɛ amɛye maŋtsɛmɛi yɛ ŋwɛi anunyam lɛ mli lɛ náa gbohiiashitee ni tamɔ Yesu nɔ̃ lɛ nɔŋŋ. (Romabii 6:5) Bɔfo Yohane tsɔɔ akɛ mɛi 144,000 lɛ ji mɛi ni náa hegbɛ nɛɛ eko. (Kpojiemɔ 14:1) Amɛ hu amɛnáa naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli. Paulo wie kɛkɔ amɛgbohiiashitee lɛ he akɛ: “Heloo kɛ lá nine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ . . . abaakpã tɛtɛrɛmantɛrɛ, ni aaatee gbohii ashi ni amɛfiteŋ dɔŋŋ, ni wɔ lɛ, abaatsake wɔ. Ejaakɛ ja nɛkɛ fitemɔ nɔ̃ nɛɛ wo nɔ ni fiteee lɛ, ni nɛkɛ gbele nɔ̃ nɛɛ wo nɔ ni gbooo lɛ.” Gbele naŋ mɛi ni náa gbohiiashitee ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ hewalɛ.—1 Korintobii 15:50-53; Kpojiemɔ 20:6.

Nɛkɛ sane nɛɛ ni Nyɔŋmɔ ejie lɛ kpo lɛ sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ. Abɔɔɔ ŋwɛi bɔfoi lɛ po akɛ mɛi ni baaná naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli yɛ mumɔŋ bɔɔ nii ni amɛji lɛ fɛɛ sɛɛ. Nɔ ni feɔ enɛ faŋŋ ji akɛ abaakpata mumɔŋ bɔɔ nii ni yafata Satan he kɛtse atua lɛ ahiɛ. (Mateo 25:41) Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mɛi ni baafata Yesu he kɛye nɔ lɛ anine shɛɔ nikeenii ni ji naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ nɔ, ni enɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Yehowa yɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa akɛ amɛbaaya nɔ amɛye lɛ anɔkwa.

Ani enɛ tsɔɔ akɛ mɛi 144,000 ní kɛ́ akɛ amɛ to adesai akpekpei abɔ ni ehi shi pɛŋ lɛ ahe lɛ, amɛyi faaa kwraa lɛ pɛ baahi shi kɛya naanɔ? Dabi. Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ hewɔ.

Naanɔ Wala yɛ Paradeiso Shikpɔŋ Nɔ

Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ kɛ miishɛɛ sane ni kɔɔ gbɔmɛi asafo babaoo ni ayɛŋ akane ni abaaha amɛ naanɔ wala yɛ Paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ he lɛ haa. Mɛi ni baafata amɛhe ji mɛi ni egboi ní abaatee amɛshi ni aha amɛtsɔmɔ oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ekoŋŋ lɛ. (Kpojiemɔ 7:9; 20:12, 13; 21:3, 4) Abaatsɔɔ amɛgbɛ kɛya ‘wala nu faa krɔŋŋ ni mli tse tamɔ kristalo ashwishwɛ ni miijɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛsɛi lɛ mli’ lɛ he. ‘Wala tsei ní akɛ amɛyibaai lɛ baatsa jeŋmaji lɛ’ mamɔ faa lɛ toi biɛ kɛ biɛ. Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ mlihilɛ miifɔ̃ mɔ fɛɛ mɔ nine akɛ: “Mɔ ni kumai yeɔ lɛ lɛ, ha ni eba, ni mɔ ni sumɔɔ lɛ, ha ni ebayɛ wala nu lɛ yaka.”—Kpojiemɔ 22:1, 2, 17.

Nɛkɛ tsei kɛ nui nɛɛ jeee tsofa ni haa wala sɛɛ tsɛɔ taakɛ adebɔɔ nibii ahe nilelɔi tao akɛ amɛaafee lɛ, loo nu ni haa mɔ hiɔ shi akɛ oblanyo ní niiamlitaolɔi hu tao afii ohai abɔ ni eho nɛɛ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛfeɔ gbɛjianɔi srɔtoi ni Nyɔŋmɔ eto ni ebaatsɔ Yesu Kristo nɔ eha adesai aye emuu taakɛ eji kɛjɛ shishijee lɛ he mfoniri.

Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ eha adesai ni feɔ toiboo lɛ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsakeko. Nakai yiŋtoo lɛ baaba mli ejaakɛ anɔkwafo ji Yehowa. Lala 37:29 lɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” Shiwoo nɛɛ tsirɛɔ wɔ kɛ mɛi ni baaná naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli yɛ ŋwɛi lɛ, ni wɔjajeɔ akɛ: “Onitsumɔi lɛ dara ni amɛyɛ naakpɛɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ Ofe. Ogbɛ̀i lɛ ja ni anɔkwa ji amɛ, bo naanɔ Maŋtsɛ. Namɔ po sheŋo gbeyei, Yehowa, ni ewoŋ ogbɛi lɛ hiɛ nyam, ejaakɛ bo okome too ji anɔkwafo?”—Kpojiemɔ 15:3, 4, NW.

Ani oosumɔ ni oná naanɔ wala ni ji nikeenii ni jara wa lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, esa akɛ oya nɔ oye “naanɔ Maŋtsɛ” lɛ anɔkwa ní ofee toiboo oha lɛ. Esa akɛ okase Yehowa kɛ Yesu Kristo, ni ji mɔ nɔ ni abaatsɔ aná wala ni tamɔ nɛkɛ lɛ he nii. Abaaha mɛi fɛɛ ni sumɔɔ akɛ amɛkpɛlɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai ni kɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ nɔ lɛ nikeenii ni ji “naanɔ wala.”—Yohane 17:3.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 7 Kɛ́ ootao susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ he saji ni atsɔɔ mli fitsofitso lɛ, ofainɛ kwɛmɔ wolo bibioo ni ji Mɛni Baa Wɔnɔ Kɛ́ Wɔgboi? ní Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Nɔ ko ni Ashweɔ Daa

Gilgamesh he sane kakadaŋŋ, ni ji Mesopotamiabii adesa ko ni asusuɔ akɛ aŋma yɛ afi 1000 kɛyashi afi 2000 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ tsɔɔ akɛ Gilgamesh tao gbɛ nɔ ni eeetsɔ koni ehi shi daa akɛ oblanyo. Blema Mizraimbii lɛ wo gbohii tsofa, ejaakɛ amɛsusu akɛ susumai ni aheɔ ayeɔ akɛ amɛgbooo lɛ baanyɛ amɛkɛ amɛgbɔmɔtsei lɛ atsu nii ekoŋŋ. Enɛ hewɔ lɛ, akɛ nibii fɛɛ ni asusuɔ akɛ ehe baahia gbohii lɛ yɛ amɛgbele sɛɛ lɛ woɔ Mizraimbii agbohiiabui lɛ amli obɔ.

Kɛ́ hooo kwraa lɛ yɛ afi 700 D.Ŋ.B. afii lɛ amli tɔ̃ɔ lɛ, China adebɔɔ nibii ahe nilelɔi he amɛye akɛ adesa gbɔmɔtso lɛ baanyɛ aya nɔ ahi shi ní egbooo, ni yɛ afi 300 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaanyɛ amɛha adesa gbɔmɔtso lɛ ahi shi daa kɛtsɔ ashwaifeemɔ tsofai ni amɛkɛtsu nii lɛ nɔ. Europabii ni hi shi yɛ afi 500 kɛyashi afi 1500 afii lɛ amli lɛ kɛ Arabiabii adebɔɔ nibii ahe nilelɔi fɛɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatao tsofai ni haa wala sɛɛ tsɛɔ, ni amɛfutu tsofai srɔtoi yɛ enɛ hewɔ. Nibii ni amɛfutu kɛfee tsofai lɛ ateŋ ekomɛi ji tsofa ko ni akɛbáa nii ayi ni ebɔɔ yɔɔ mli, mercury, kɛ swɔɔ. Namɔ po aaanyɛ ale mɛi abɔ ní tsofai nɛɛ gbe!

Be ko mli lɛ, adesãi ni kɔɔ nɔ ni mɛi tsɛ́ lɛ akɛ Fountain of Youth—ni ji nuhiŋmɛi ni akɛɛ ehaa mɛi ni nuɔ lɛ tsɔmɔɔ oblahii loo oblayei ekoŋŋ—lɛ he lɛ bahe shi waa.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Naanɔ Wala—Ani Ebaaje Mɔ Tsine?

Mɛi komɛi kɛɔ akɛ naanɔ wala baafee nɔ ni jeɔ mɔ tsine, ni akɛ naanɔ shihilɛ baafee nɔ ni eŋɔɔɔ ní baaha afee nɔ̃ kome too lɛ nɔŋŋ shii abɔ be fɛɛ be. Ekolɛ naanɔ shihilɛ ni amɛsusuɔ he lɛ ji shihilɛ mli nifeemɔi ni yɔɔ amrɔ nɛɛ, ni ji shihilɛ ni eje mɛi babaoo atsine ni amɛnuɔ he akɛ sɛɛnamɔ bɛ he lɛ ní aaaha ehi shi daa. Shi kɛlɛ, yɛ Paradeiso ni Nyɔŋmɔ kɛbaaba ekoŋŋ lɛ mli lɛ, ewo adesai ashi akɛ “amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.” (Lala 37:11) Shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ baaha adesai aná hegbɛ kɛkase nibii ni Yehowa ebɔ lɛ ahe nii, ni amɛbaaná be kɛkase nii, ni hesaai ni yɔɔ naakpɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ baaya hiɛ, ni amɛbaatsu nitsumɔi fɛɛ ni kulɛ amɛshweɔ akɛ amɛtsu lɛ.

Woloŋlelɔ Aubrey de Grey ni yɔɔ Cambridge University, ni eji wala yibii ahe nilelɔ ni fee niiamlitaomɔ ni kɔɔ adesa wala sɛɛtsɛlɛ he lɛ kɛɛ akɛ: “Shihilɛ ejeee mɛi ni amɛwoloŋlee etee hiɛ jogbaŋŋ ni yɔɔ be ni amɛkɛaatsu nɔ ni amɛkase lɛ he nii lɛ atsine kɔkɔɔkɔ, ni be fɛɛ be lɛ, amɛyɛ nibii heei ni amɛbaasumɔ ni amɛfee.” Nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ hu kɛɔ akɛ, ‘gbɔmɔ enaŋ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ tsuɔ kɛjɛɔ shishijee kɛyaa naagbee lɛ kɔkɔɔkɔ.’—Jajelɔ 3:11.