Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yudafoi Akusum Naa Hejuu Ani No Kɛ Baptisimɔ Ba?

Yudafoi Akusum Naa Hejuu Ani No Kɛ Baptisimɔ Ba?

Yudafoi Akusum Naa Hejuu Ani No Kɛ Baptisimɔ Ba?

YOHANE BAPTISILƆ lɛ shiɛ “tsuitsakemɔ baptisimɔ.” Yesu hu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛfee kaselɔi ni amɛbaptisi amɛ.—Marko 1:4; Mateo 28:19.

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Kristofoi abaptisimɔ biɔ ni akɛ mɔ awo nu mli ni nu lɛ ahà enɔ kwraa. Wolo ni ji Jesus and His World lɛ wie akɛ: “Anaa nifeemɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ blema kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jamɔi babaoo ni yɔɔ maji srɔtoi ni esoro eko fɛɛ eko mlibii lɛ anifeemɔ lɛ amli.” Wolo lɛ kɛɛ “Kristofoi abaptisimɔ lɛ . . . jɛ Yudafoi ajamɔ mli.” Ani enɛ ji anɔkwale?

Yudafoi Akpaakpoi ní Ajuɔ He yɛ Mli

Mɛi komɛi ni miitsa shi yɛ Yerusalem Sɔlemɔwe Gɔŋ lɛ masɛi kɛmiitao blema nibii lɛ ena kpaakpoi aaashɛ 100 ni ajuɔ he yɛ mli. Afee kpaakpoi nɛɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 D.Ŋ.B. kɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. Sane ko ni aŋma yɛ afi 100 Ŋ.B. afii lɛ amli loo afi 200 Ŋ.B. afii lɛ amli ní ayana yɛ kpeehe lɛ tsɔɔ mli akɛ, afeɔ kpaakpoi ni tamɔ nakai ahaa “saralɔi ni sumɔɔ lɛ.” Ayana kpaakpoi krokomɛi yɛ Yerusalem niiaŋ ni afee aha niiatsɛmɛi kɛ osɔfoi awekui; shwɛ sharao ni shĩa fɛɛ shĩa ahi lɛ diɛŋtsɛ ekpaakpo ni emlibii lɛ juɔ amɛhe yɛ mli.

Akpɛ́ɔ kpaakpoi ni ajuɔ he yɛ mli nɛɛ yɛ tɛsaai amli aloo atsaa yɛ shikpɔŋ, ni afeɔ lɛ koji ejwɛ, ni akɛ tɛi tɛtrɛbii aloo ŋtayaa hàa mli. Aplasiɔ emli fɛɛ bɔni afee ni ekadũ. Kpaakpoi nɛɛ babaoo akɛlɛmɔ ji mitai 1.8 ni amɛlɛɛmɔ ji mitai 2.7. Agbalaa nujɔɔi awoɔ kpaakpoi nɛɛ amli, ni kɛ́ nugbɔ nɛ lɛ, nu tsɔɔ mli kɛbaa mli. Kpaakpoi lɛ amli kwɔlɔmɔ aaafee mitai 1.2, ni no hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ kula shi yɛ mli lɛ, nu lɛ hàa enɔ kwraa. Bei komɛi lɛ, ajaa atrakpoi ni akɔɔ kɛboteɔ mli lɛ amli enyɔ. Asusuɔ akɛ kɛ́ mɔ he tseee ni eyaatsuu ehe yɛ nu lɛ mli lɛ, etsɔɔ ekome nɔ kɛboteɔ mli, ni kɛ́ egbe naa lɛ, etsɔɔ ekroko lɛ nɔ kɛjeɔ kpo bɔni afee ni ekatsɔ he ni etsɔ kɛbote mli beni ehe tseee lɛ ni no wo ehe muji ekoŋŋ.

Akɛ kpaakpoi lɛ tsu nii yɛ Yudafoi akusum naa hetsuumɔ nifeemɔi amli. Te no mli lɛ atsuɔ nifeemɔ nɛɛ he nii ahaa tɛŋŋ?

Nɔ ni Mose Mla lɛ Kɛɔ yɛ Kusum Naa Hejuu lɛ He

Mose Mla lɛ ma bɔ ni ehe hiaa ni Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe atse yɛ mumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ fɛɛ lɛ nɔ mi. Nibii srɔtoi haa Israelnyo bafeɔ mɔ ni he tseee, ni no hewɔ lɛ, kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, ebiɔ ni eju ehe ni efɔ etadei ahe kɛtsuu ehe.—3 Mose 11:28; 14:1-9; 15:1-31; 5 Mose 23:10, 11.

Yehowa Nyɔŋmɔ he tse diɛŋtsɛ, ni eyɛ krɔŋkrɔŋ. No hewɔ lɛ, ebi koni osɔfoi kɛ Levibii lɛ afɔflɔ amɛniji kɛ amɛnaji ahe dani amɛbɛŋkɛ efɔleshãa latɛ lɛ, kɛ́ jeee nakai lɛ, amɛkɛ amɛwala baatse.—2 Mose 30:17-21.

Woloŋlelɔi heɔ yeɔ akɛ beni shɛɔ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ Yudafoi ajamɔ lɛ biɔ ni Levibii lɛ hu atsuu amɛhe taakɛ abiɔ ni osɔfoi lɛ afee lɛ. Essenebii kɛ Farisifoi lɛ yɛ hejuu srɔtoi ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli kpitiokpitio. Beni wolo ko wieɔ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ ha yɛ Yesu beaŋ lɛ he lɛ, ebɔ amaniɛ akɛ: “Abi koni Yudanyo kɛ ehe awo hetsuumɔ nifeemɔi komɛi amli dani ekwɔ Sɔlemɔwe Gɔŋ lɛ, dani ekɛ efɔleshãa aha, dani osɔfo ashã afɔle aha lɛ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi.” Talmud lɛ mli saji komɛi tsɔɔ akɛ akpa mɛi ni juɔ amɛhe kɛtsuuɔ amɛhe lɛ agbɛ akɛ amɛbaabote nu shishi ni nu lɛ ahà amɛnɔ kwraa.

Yesu wie eshi Farisifoi lɛ yɛ kpɛŋŋ ni amɛfeɔ yɛ kusum naa hetsuumɔ he lɛ hewɔ. Eyɛ faŋŋ akɛ amɛyɛ “hejuu srɔtoi” ni amɛtsuɔ he nii, ni emli ekomɛi ji “kpuji kɛ gbɛ́i kɛ saatsei” ahefɔmɔ. Yesu kɛɛ Farisifoi lɛ tsiɔ Nyɔŋmɔ kitãi lɛ amɛtoɔ sɛɛ ni amɛkɛ amɛblemasaji lɛ fĩɔ mɛi anɔ. (Hebribii 9:10; Marko 7:1-9; 3 Mose 11:32, 33; Luka 11:38-42) Mla ko bɛ Mose Mla lɛ mli ni biɔ ni mɔ abote nu mli ni nu lɛ ahà enɔ kwraa.

Ani Yudafoi akusum naa hejuu lɛ mli Kristofoi abaptisimɔ lɛ jɛ? Hetoo lɛ ji dabi!

Srɔtofeemɔ ni Yɔɔ Kusum Naa Hejuu lɛ kɛ Kristofoi Abaptisimɔ lɛ Teŋ

Yudafoi lɛ kɛ amɛhe wo hetsuumɔ nifeemɔi amli. Kɛlɛ, baptisimɔ ni Yohane tsu he nii lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ kusum naa hejuu ni Yudafoi lɛ le lɛ he. Abale Yohane ákɛ Baptisilɔ, ni tsɔɔ akɛ esoro ebaptisimɔ lɛ kwraa. Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ po tsu mɛi ni amɛyabi lɛ akɛ: “Mɛɛ hewɔ obaptisiɔ?”—Yohane 1:25.

Mose Mla ni kɔɔ hetsuumɔ he lɛ biɔ ni be fɛɛ be ni jálɔ ko kɛ ehe baawo nifeemɔ ko ni he tseee mli lɛ, etsuu ehe. Kɛlɛ, jeee nakai eji yɛ baptisimɔ ni Yohane tsu he nii kɛ sɛɛ mli nɔ ni Kristofoi tsuɔ he nii lɛ agbɛfaŋ. Yohane baptisimɔ lɛ tsɔɔ akɛ mɛi lɛ etsake amɛtsui ni amɛje amɛtsutsu shihilɛ gbɛ lɛ nɔ. Kristofoi abaptisimɔ ji okadi nifeemɔ ni tsɔɔ akɛ mɔ ejɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ. Shikome pɛ abaptisiɔ Kristofonyo.

Kusum naa hejuu ni mɛi kɛ amɛhe wo mli yɛ Yudafoi osɔfoi ashĩai amli kɛ agbɛnɛ hu yɛ maŋbii akpaakpoi ni bɛŋkɛ Sɔlemɔwe Gɔŋ lɛ kɛ Kristofoi abaptisimɔ lɛ bɛ nɔ ko feemɔ fe ákɛ amɛje amɛhe kɛkɛ. Esoro shishinumɔ ni yɔɔ Kristofoi abaptisimɔ lɛ sɛɛ kwraa yɛ shishinumɔ ni yɔɔ kusum naa hejuu lɛ sɛɛ. Wolo ni ji The Anchor Bible Dictionary lɛ wie akɛ: “Woloŋlelɔi kpɛlɛɔ nɔ akɛ Yohane [Baptisilɔ lɛ] tsaaa baptisimɔi ni atsu he nii yɛ ebeaŋ” ni ji nɔ ni jɛ Yudafoi ajamɔ mli “lɛ ateŋ eko nɔ, ni ekpɛlɛɛɛ emli eko hu nɔ.” Nakai nɔŋŋ abaanyɛ awie yɛ baptisimɔ ni atsuɔ he nii yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ he.

Kristofoi abaptisimɔ lɛ ji “henilee kpakpa kpaŋmɔ ni [a]kɛ Nyɔŋmɔ kpaŋɔ.” (1 Petro 3:21) Eji nifeemɔ ko ni haa anaa akɛ aŋkro ko ejɔɔ ehe nɔ fɛɛ eha Yehowa akɛ ebaasɔmɔ lɛ ákɛ E-Bi lɛ kaselɔ. Nu mli ni akɛ mɔ lɛ woɔ ní nu lɛ hàa enɔ kwraa lɛ ji henɔjɔɔmɔ ni tamɔ nakai lɛ he okadi ni sa. Nu lɛ shishi ni akɛ lɛ woɔ lɛ ji okadi nifeemɔ ni tsɔɔ akɛ egbo eha etsutsu shihilɛ lɛ. Enɔ ni awoɔ kɛjɛɔ nu lɛ mli lɛ hu ji okadi nifeemɔ ni tsɔɔ akɛ eba wala mli akɛ ebafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.

Yehowa Nyɔŋmɔ duroɔ mɛi ni jɔɔ amɛhe nɔ ni amɛhaa abaptisiɔ amɛ lɛ henilee kpakpa. No hewɔ ni bɔfo Petro ni Nyɔŋmɔ mumɔ tsirɛ lɛ lɛ kɛɛ enanemɛi heyelilɔi lɛ akɛ: ‘Baptisimɔ nɔŋŋ agbɛnɛ ehereɔ nyɛ hu nyɛyiwala.’ Yudafoi akusum hejuu ko nyɛŋ aha mɔ nine ashɛ enɛ nɔ.