Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Ŋaawolɔi” Amɔdɛŋbɔi kɛ Amɛfatɔɔi

“Ŋaawolɔi” Amɔdɛŋbɔi kɛ Amɛfatɔɔi

“Ŋaawolɔi” Amɔdɛŋbɔi kɛ Amɛfatɔɔi

ŊMƐNƐ, mɛi ni yɔɔ kɔmpiuta baanyɛ ataoɔ saji ni kɔɔ bii atsɔsemɔ he yɛ Internet lɛ nɔ, ni amɛbaaná saji ni fa fe akpekpe toi akpei 26 ni kɔɔ bii atsɔsemɔ he amrɔ nɔŋŋ. Kɛ́ fɔlɔi kɛ miniti kome aaakane ŋaawoi nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko lɛ, amɛbii lɛ baasale gbala ní fɔlɔi lɛ nyɛko amɛkane saji lɛ fɛɛ amɛgbe naa.

Beni abɛ datrɛfoi ni kwɛɔ gbekɛbii, mɛi ni kaseɔ gbekɛbii ashihilɛ he nii, kɛ Internet lɛ, nɛgbɛ fɔlɔi biɔ ŋaawoo kɛjɛɔ? Bei pii lɛ, amɛbiɔ ŋaawoo kɛjɛɔ amɛwekumɛi adɛŋ. Nyɛmɛi, tsɛmɛi, nyɛkwɛmɛi, kɛ tsɛkwɛmɛi fɛɛ efee klalo akɛ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ aaaha gbekɛbii lɛ afɔlɔi, amɛkɛ shika aaaye abua, ní amɛkwɛ gbekɛbii lɛ hu beni amɛfɔlɔi eje kpo. Fã ni afãa kɛjɛɔ akrowai amli kɛyahiɔ maŋtiasei amli lɛ eha yelikɛbuamɔi ni wekumɛi kɛhaa lɛ sɛɛ efo yɛ maji pii anɔ. Ŋmɛnɛ, efɔɔ kaa akɛ fɔlɔi komɛi nuɔ he akɛ ashi naagbai ni yɔɔ bii atsɔsemɔ mli lɛ aha amɛ pɛ koni amɛtsu he nii.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni gbekɛbii akwɛmɔ nitsumɔi efa babaoo ŋmɛnɛ lɛ. Yiŋtoo kroko hu hewɔ ni ebalɛ nakai ji akɛ, mɛi babaoo ená hemɔkɛyeli yɛ adebɔɔ nibii ahe nikasemɔ mli. Beni afi 1800 afii lɛ baa naagbee lɛ, Amerikabii ayiŋ bɔi tsɔmɔ akɛ adebɔɔ nibii ahe nikasemɔ baanyɛ atsu adesai ashihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ ahe nii, ni eha mɛi babaoo he amɛye akɛ bii atsɔsemɔ baaya hiɛ. Enɛ hewɔ lɛ, beni fɔlɔi akuu ko ni atsɛ́ɔ amɛ American National Congress of Mothers lɛ yeɔ “bɔ ni fɔlɔi nyɛɛɛ atsɔse amɛbii” lɛ he ŋkɔmɔ yɛ afi 1899 mli lɛ, bii atsɔsemɔ he ŋaawolɔi babaoo kɛ amɛhe hã oya nɔŋŋ akɛ amɛbaaye amɛbua. Amɛwo shi akɛ amɛbaaye amɛbua fɔlɔi kɛtsu naagbai ni tamɔ nɛkɛ ni amɛkɛkpeɔ lɛ ahe nii.

Bii Atsɔsemɔ He Ŋaawoo ní Ataoɔ Kɛjɛɔ Woji Amli

Ni kɛlɛ, mɛni nɛkɛ ŋaawolɔi nɛɛ enyɛ amɛfee? Ani fɔlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ nyɛɔ amɛkwɛɔ amɛbii jogbaŋŋ fe fɔlɔi ni hi shi yɛ blema lɛ? Niiamlipɛimɔ ko ni afee yɛ Britain nyɛsɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ jeee nakai kwraa sane lɛ ji. Niiamlipɛimɔ lɛ tsɔɔ akɛ fɔlɔi oha mlijaa 35 ni hiɛ bii bibii lɛ kã he amɛmiitao ŋaawoo ní amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ nɔ lolo. Fɔlɔi krokomɛi hu susuɔ akɛ ŋaawoo ko bɛ kɛha amɛ fe akɛ, amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi atsu nii.

Yɛ wolo ni wieɔ bii atsɔsemɔ he ni Ann Hulbert ŋma (Raising America: Experts, Parents, and a Century of Advice About Children) lɛ mli lɛ, etsɔɔ bɔ ni fee ni abɔi bii atsɔsemɔ he woji aŋmalamɔ. Hulbert, ni lɛ diɛŋtsɛ hu eji nyɛ ni yɔɔ bii enyɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, woji ni ŋaawolɔi nɛɛ ŋmala lɛ ateŋ fioo pɛ ji nɔ ni damɔ adebɔɔ he nikasemɔ ni anuɔ shishi jogbaŋŋ lɛ nɔ. Eyɔse akɛ, ŋaawoo ni amɛkɛhaa lɛ feɔ tamɔ ŋaawoo ni amɛná kɛjɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛ mli niiashikpamɔi amli moŋ fe nɔ ni damɔ niiamlitaomɔ ko ni afee ni aŋmala ashwie shi lɛ nɔ. Kɛ́ asusu saji ni amɛŋmala lɛ ahe ŋmɛnɛ lɛ, etamɔ nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ nibii ni amɛŋmala lɛ pii ahe, ni saji nɛɛ teɔ shi kɛwoɔ amɛhe, ni bei komɛi lɛ nibii ni amɛŋmala lɛ haa mɔ hiɛ feɔ lɛ yaa.

No hewɔ lɛ, mɛɛ shihilɛ mli fɔlɔi yɔɔ ŋmɛnɛ mɔ? Yɛ ŋaawoo babaoo, susumɔi srɔtoi, kɛ sane naataamɔ babaoo ni kɔɔ bii atsɔsemɔ he ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eji anɔkwale akɛ fɔlɔi pii ayiŋ efutu amɛ bianɛ fe be fɛɛ ni eho. Shi kɛlɛ, jeee fɔlɔi fɛɛ nuɔ he akɛ yelikɛbuamɔ jɛɛhe ko bɛ. Fɔlɔi babaoo miiná blema nilee jɛɛhe ko ni kɛ ŋaawoo ni abaanyɛ akɛ he afɔ̃ nɔ lɛ he sɛɛ, taakɛ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ lɛ.