Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Akɛ Ekomefeemɔ Miimamɔ Tsũi Kɛmiijie Nyɔŋmɔ Yi

Akɛ Ekomefeemɔ Miimamɔ Tsũi Kɛmiijie Nyɔŋmɔ Yi

Akɛ Ekomefeemɔ Miimamɔ Tsũi Kɛmiijie Nyɔŋmɔ Yi

MƐI ni yɔɔ Solomon Islands ŋshɔkpɔi lɛ ateŋ ekome nɔ lɛ na akɛ Yehowa Odasefoi lɛ emã Maŋtsɛyeli Asa hee ko. Yoo ko kɛɛ akɛ: “Mɛi pii yɛ wɔsɔlemɔ lɛ mli ni amɛkeɔ shika kɛ abi ni afee nakai. Wɔbiɔ wɔsɔlemɔ lɛ mli bii ni amɛhã shika, shi wɔnáko shika bɔ ni fa ní wɔkɛaama sɔlemɔtsu hee lolo. Te nyɛfeɔ tɛŋŋ nyɛnáa shika?” Odasefonyo ni yoo lɛ kɛwie lɛ to he eha lɛ akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔfee tamɔ weku kome kɛmiija Yehowa yɛ jeŋ fɛɛ. Wɔsafo lɛ mlibii kɛ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ bake nibii ni he hiaa lɛ, ni akɛma Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ. Yehowa etsɔɔ wɔ bɔ ni afeɔ ekome yɛ nii fiaa mli.”

Anaa ekomefeemɔ yɛ Yehowa Odasefoi anifeemɔi fɛɛ amli, ni Maŋtsɛyeli Asai akpei abɔ ni amamɔɔ lɛ hu fata he. Ekomefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ ni akɛtsuɔ nii lɛ jeee nɔ ko hee. Eji nɔ ko ni etee nɔ yɛ Nyɔŋmɔ webii ateŋ afii akpei abɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Kpeebuu lɛ kɛ Sɔlemɔtsu lɛ Mãa

Nɔ ni fa fe afi 3,500 ni eho nɛ lɛ, Yehowa tsɔ Mose nɔ ekɛ Israelbii lɛ wie akɛ: “Oha amɛfee hekrɔŋkrɔŋ ko amɛha mi.” (2 Mose 25:8) Yehowa tee nɔ etsɔɔ bɔ ni esa akɛ afee kpeebuu lɛ aha lɛ mli, ni ekɛɛ Mose akɛ: “Bɔ ni mi diɛŋtsɛ mibatsɔɔo shihilɛhe lɛ su kɛ ehe nibii lɛ fɛɛ asu lɛ, nyɛfea lɛ nakai pɛpɛɛpɛ.” (2 Mose 25:9) No sɛɛ lɛ Yehowa kɛ bɔ ni esa akɛ ama kpeebuu lɛ aha, bɔ ni abaafee ehe nibii lɛ, kɛ nibii ni akɛ baawula kpeebuu lɛ he lɛ he gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ fitsofitso hã. (2 Mose 25:10–27:19) “Kpeebuu” nɛɛ baafee anɔkwa jamɔ he kɛha Israelbii lɛ fɛɛ.

Wɔleee mɛi ni mã kpeebuu lɛ ayibɔ moŋ, shi afɔ̃ Israelbii lɛ fɛɛ anine ni amɛbaye amɛbua. Mose kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛjiea nɔwomɔ nikeenii yɛ nyɛteŋ nyɛbahaa Yehowa; mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ he tsuijurɔ lɛ, ha ni ekɛ nɔwomɔ nikeenii aba abaha Yehowa.” (2 Mose 35:4-9) Mɛni Israelbii lɛ fee? 2 Mose 36:3 lɛ kɛɔ akɛ: “Ni nɔwomɔ nikeenii lɛ fɛɛ, ní Israelbii lɛ kɛba ni akɛtsu hekrɔŋkrɔŋ lɛ sɔɔmɔ lɛ he nitsumɔ lɛ, amɛhe yɛ Mose dɛŋ, ní amɛŋɔfee. Ni amɛsaa amɛkã he amɛkɛ tsuijurɔnaa nikeenii hu miiba lolo daa leebi.”

Eyeee be ko kwraa ni abake nibii pii, ni Israelbii lɛ kɛ babaoo miiba lolo. Yɛ naagbee lɛ ŋaalɔi ni tsuɔ kpeebuu lɛ he nii lɛ kɛɛ Mose akɛ: “Maŋ lɛ kɛ nibii ni fá fe nitsumɔ lɛ he sɔɔmɔ lɛ ni Yehowa efã akɛ afee lɛ miiba.” No hewɔ lɛ Mose fã akɛ: “Nuu jio, yoo jio, mɔ ko mɔ ko akatsu hekrɔŋkrɔŋ lɛ he nɔwómɔ nikeenii lɛ he onia ko dɔŋŋ!” Nɔ ni jɛ mli kɛba ji akɛ: “Nii ni amɛná lɛ fá aahu hã nitsumɔ lɛ fɛɛ bɔ ni amɛkɛaatsu, ni eteke nɔ.”—2 Mose 36:4-7.

Akɛni Israelbii lɛ kɛ nibii bake hewɔ lɛ, agbe kpeebuu lɛ mãa naa yɛ afi mli. (2 Mose 19:1; 40:1, 2) Nyɔŋmɔ webii lɛ tsɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ ni amɛfi lɛ nɔ amɛwo Yehowa hiɛ nyam. (Abɛi 3:9) Sɛɛ mli lɛ amɛbaa mã tsu ni da kwraa fe enɛ. Ni shikome ekoŋŋ lɛ, mɛi ni le tsu mãa kɛ mɛi ní lé tsu mãa fɛɛ baafĩ nitsumɔ lɛ sɛɛ.

Aaafee afii 500 sɛɛ beni amã kpeebuu lɛ, Israelbii lɛ je Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ mãa shishi. (1 Maŋtsɛmɛi 6:1) Enɛ baafee tsu wulu ní mã he kome ní akɛ tsei kɛ tɛi mã. (1 Maŋtsɛmɛi 5:17, 18) Yehowa tsɔ̃ ‘emumɔ’ lɛ nɔ ekɛ sɔlemɔtsu lɛ he nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ David. (1 Kronika 28:11-19) Shi Yehowa hala David bi Salomo ni enyiɛ tsumaa nitsumɔ nɛɛ hiɛ. (1 Kronika 22:6-10) David jɛ etsui muu fɛɛ mli efĩ nitsumɔ lɛ sɛɛ. Ebua tɛi, mplaŋi, kɛ tsumaa he nibii krokomɛi anaa ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ eshika kɛ ejwiɛtɛi babaoo hã. Ewo enyɛmimɛi Israelbii lɛ hewalɛ ni amɛ hu amɛnine akpɔ, ni ebi amɛ akɛ: “Namɔ yɔɔ he tsui akɛ eeewo edɛŋ obɔ̃ eha Yehowa ŋmɛnɛ?” Mɛni maŋbii lɛ fee?—1 Kronika 29:1-5.

Beni Salomo je sɔlemɔtsu lɛ mãa shishi lɛ, no mli enine eshɛ shika kɛ jwiɛtɛi babaoo nɔ. Akɔɔble kɛ dadei lɛ fa babaoo fe bɔ ni aaanyɛ aŋmɛ ni ale naa. (1 Kronika 22:14-16) Yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ kɛ Israelbii lɛ asɛɛfimɔ naa lɛ, akɛ afii kpawo kɛ fã pɛ gbe nitsumɔ lɛ naa. —1 Maŋtsɛmɛi 6:1, 37, 38.

“Yehowa We Lɛ”

Atsɛ́ kpeebuu lɛ kɛ sɔlemɔtsu lɛ fɛɛ akɛ “Yehowa we.” (Kojolɔi 18:31; 2 Kronika 24:7) Tsu ni awɔɔ mli he ehiaaa Yehowa. (Yesaia 66:1) Adesai asɛɛnamɔ hewɔ eha amamɔ nakai tsui lɛ. Beni agbeleɔ sɔlemɔtsu lɛ naa lɛ, Salomo bi akɛ: “Shi aso Nyɔŋmɔ aaabahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛɛlɛŋ? Naa, ŋwɛi kɛ ŋwɛii amli ŋwɛi lɛ nyɛɛɛo ato, aahu ni mbasrooo tsu nɛɛ ni mimã nɛɛ!”—1 Maŋtsɛmɛi 8:27.

Yehowa tsɔ egbalɔ Yesaia nɔ ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ miwe lɛ, aaatsɛ́ lɛ sɔlemɔwe ahã majimaji fɛɛ.” (Yesaia 56:7) Afɔlei ni ashã yɛ sɔlemɔwe lɛ, sɔlemɔi ni asɔle yɛ jɛmɛ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu gbii juji ni aye yɛ jɛmɛ lɛ fɛɛ hã gbɔmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ— Yudafoi kɛ mɛi ni jeee Yudafoi fɛɛ—tsi amɛbɛŋkɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ. Yɛ jamɔ ni amɛjaa Yehowa yɛ ewe lɛ hewɔ lɛ, naanyobɔɔ baka amɛ kɛ Yehowa teŋ ni ebu amɛhe. Sɔlemɔ ni Salomo sɔle beni ajɔɔ sɔlemɔtsu lɛ nɔ lɛ maa anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi. Obaanyɛ okane wiemɔi ni taa mɔ tsuiŋ ni Salomo kɛ Nyɔŋmɔ wie nɛɛ yɛ 1 Maŋtsɛmɛi 8:22-53; 2 Kronika 6:12-42.

Ákpata nakai Yehowa we ni ama yɛ blema lɛ hiɛ jeeŋmɔ, shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ be ko ni gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ amli lɛ baabua amɛhenaa kɛja Yehowa yɛ emumɔŋ sɔlemɔtsu kpeteŋkpele lɛ mli. (Yesaia 2:2) Nyɔŋmɔ bi koome lɛ afɔleshãa ni eye emuu, ní akɛ kooloi afɔlei ní ashã yɛ sɔlemɔtsu lɛ mli lɛ fee he mfoniri lɛ baafee gbɛ pɛ ni abaatsɔ nɔ abɛŋkɛ Yehowa. (Yohane 14:6; Hebribii 7:27; 9:12) Amrɔ nɛɛ, Yehowa Odasefoi miija Nyɔŋmɔ yɛ nɛkɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɛɛ nɔ, ni amɛmiiye kɛmiibua mɛi krokomɛi babaoo hu koni amɛfee nakai nɔŋŋ.

Tsũi ni Amamɔɔ Ŋmɛnɛ

Yehowa Odasefoi miisɔmɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ. Amɛji “maŋ ni wa,” ni amɛyi miifa be fɛɛ be. (Yesaia 60:22) Maŋtsɛyeli Asai anɔ ji he ni Yehowa Odasefoi kpeɔ yɛ titri. * Ayaa kpee yɛ Maŋtsɛyeli Asai akpei abɔ mli, ni akpei abɔ krokomɛi hu ahe miihia lolo.

Yehowa Odasefoi ‘jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe hãa’ kɛmamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai ni he hiaa lɛ. (Lala 110:3) Ni kɛlɛ, bei pii lɛ, Odasefoi ni yɔɔ hei ni Maŋtsɛyeli Asai ahe hiaa yɛ lɛ lé tsumaa, ni hei krokomɛi ni nitsumɔ lɛ miishwere waa yɛ jɛmɛ lɛ hu miiye ohia futaa. Yɛ afi 1999 lɛ, Yehowa Odasefoi anɔyeli kuu lɛ to Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ he gbɛjianɔ koni akɛtsu naagbai nɛɛ ahe nii. Kɛtsɔ nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ lɛ, Yehowa Odasefoi ni he esa kɛ tsumaa lɛ fãa gbɛ kɛyaa hei ni yɔɔ shɔŋŋ ni amɛyatsɔɔ amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ bɔ ni amamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai ahãa. Mɛi ni atsɔseɔ nɛɛ yaa nɔ amɛmamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai yɛ amɛkpokpaai lɛ anɔ. Mɛni ejɛ nɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ krɛdɛɛ nɛɛ mli kɛba?

Beni February 2006 shɛɔ lɛ, amamɔ Maŋtsɛyeli Asai heei ni fa fe 13,000 ahã Yehowa Odasefoi ni yɔɔ maji ni bɛ shika tsɔ̃ lɛ anɔ. Kadimɔ nɔ ni mɛi ni yaa kpee yɛ Maŋtsɛyeli Asai heei ni amamɔ lɛ anɔ lɛ ekomɛi wie.

“Kulɛ mɛi 160 baa asafoŋ kpee daa otsi. Shi yɛ klɛŋklɛŋ kpee ni afee Beni agbe Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ naa lɛ, yibɔ lɛ tee hiɛ kɛyashɛ 200. Nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, yibɔ lɛ yashɛ 230. Eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa jɔɔmɔ yɛ tsũi ni bɛ haŋtsii shi kɛlɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ nɛɛ anɔ.”—Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni yɔɔ Ecuador.

“Afii komɛi ni eho nɛ lɛ, mɛi biɔ wɔ akɛ: ‘Mɛɛ be nyɛbaama Maŋtsɛyeli Asa ni tamɔ nɔ ni wɔnaa yɛ nyɛwoji lɛ amli lɛ eko?’ Wɔmiida Yehowa shi akɛ agbɛnɛ lɛ wɔná heko ni sa ni wɔbaaja lɛ yɛ. Kulɛ, wɔfeɔ asafoŋ kpee lɛ yɛ nyɛminuu ko shwapo mli, ni mɛi aaafee 30 baa. Shi yɛ klɛŋklɛŋ kpee ni wɔfee yɛ Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ nɔ lɛ, mɛi 110 ba.”—Asafo ko ni yɔɔ Uganda.

“Nyɛmimɛi yei enyɔ komɛi ni ji daa gbɛgbalɔi lɛ bɔ amaniɛ akɛ, kɛjɛ be ni ama Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ nɛɛ lɛ, shiɛmɔ yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli ebafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa. Kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa loo wɔmiiye trukaa odase lɛ, mɛi pii boɔ wɔ toi. Amrɔ nɛɛ Nyɛmimɛi yei nɛɛ kɛ mɛi 17 miikase Biblia lɛ, ni mɛi ni amɛkɛ kaseɔ nii nɛɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛyaa kpee.”—Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Solomon Islands lɛ.

“Osɔfo ko ni bɛŋkɛ he ni amã Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ yɛ lɛ kɛɛ akɛ, Maŋtsɛyeli Asa lɛ ehã mɛi ena bulɛ kɛha akutso lɛ, ni akutso lɛ mlibii lɛ fɛɛ kɛshwãa. Mɛi pii ni batsɔɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ he kɛhoɔ lɛ kɛɔ akɛ eyɛ fɛo. Enɛ hãa nyɛmimɛi lɛ náa hegbɛ ni amɛkɛyeɔ odase. Mɛi babaoo miisumɔ ni amɛle bɔ ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ efee ekome lɛ he sane. Enɛ ehã mɛi pii ni amɛkpa kpeei yaa afii abɔ nɛ lɛ ebɔi kpeei yaa ekoŋŋ.”—Myanmar nitsumɔhe nine lɛ.

“Beni amaa Maŋtsɛyeli asa lɛ, nyɛmi yoo ko fɔ̃ nuu ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni yɔɔ nakai akutso lɛ mli lɛ nine kɛtee heni amaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ yɛ lɛ. Sɛɛ mli lɛ nuu lɛ kɛɛ akɛ: ‘Misusu akɛ nitsulɔi lɛ eŋmɛŋ mi gbɛ ni maya jɛmɛ. Shi efee mi naakpɛɛ akɛ Odasefoi lɛ kɛ mlihilɛ here mi hiɛmɛɛ. Hii kɛ yei fɛɛ miitsu nii kɛ ekãa ni amɛfiteee be. Ekomefeemɔ kɛ miishɛɛ yɛ amɛteŋ.’ Nuu lɛ kpɛlɛ ni akɛlɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni ebɔi kpeei yaa. Sɛɛ mli lɛ ekɛɛ akɛ: ‘Mitsake mijwɛŋmɔ. Amrɔ nɛɛ ni mibana Nyɔŋmɔ nɛɛ, mishiŋ lɛ kɔkɔɔkɔ.’”—Colombia nitsumɔhe nine lɛ.

Wɔsɛɛfĩmɔ He Miihia

Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ ji wɔsɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fã ko ni he hiaa waa. Bɔni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ efĩ nitsumɔ nɛɛ sɛɛ—yɛ shika gbɛfaŋ kɛ gbɛi krokomɛi anɔ—lɛ sa yijiemɔ waa diɛŋtsɛ. Ni kɛlɛ, esa akɛ wɔkai hu akɛ wɔsɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fai krokomɛi lɛ hu ahe miihia waa. Bei komɛi lɛ, adebɔɔ naa osharai bashãraa wɔnyɛmimɛi lɛ, ni ehe bahiaa ni wɔye wɔbua amɛ. Atsɔɔ Biblia kasemɔ he woji ni afeɔ lɛ anɔ afĩɔ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ sɛɛ waa. Wɔteaŋ mɛi babaoo ena bɔ ni wɔwoji tɛtrɛbii loo woji wuji ni akɛhaa mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ ená amɛnɔ hewalɛ eha. Kɛfata he lɛ, yelikɛbuamɔ ni akɛhaa maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ bei fɛɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ lɛ mli lɛ he miihia waa. Kristofoi ni kɛ amɛhe eshã afɔle nɛɛ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ni sa kadimɔ waa yɛ shiɛmɔ ni ashiɛɔ yɛ hei babaoo yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ mli.

Mɛi ni ye bua ni akɛma sɔlemɔtsu lɛ amii shɛ amɛhe waa diɛŋtsɛ. (1 Kronika 29:9) Ŋmɛnɛ, anɔkwa jamɔ sɛɛ ni wɔfĩɔ kɛ wɔshika lɛ hu haa wɔnáa miishɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Wɔ hu wɔnáa miishɛɛ ni tamɔ nɛkɛ kɛ́ wɔkɛ wɔshika wo adeka ni aŋma he akɛ Maŋtsɛyeli Asa Tsumaa Fotro lɛ mli loo kɛ́ wɔtsu onia kɛye wɔbua jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ, ni wɔkɛ nakai feemɔ fĩɔ nitsumɔi krokomɛi ni kɔɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa shiɛmɔ lɛ sɛɛ. Yehowa Odasefoi efee ekome yɛ anɔkwa jamɔ mli ŋmɛnɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Eba akɛ wɔ fɛɛ wɔbaana miishɛɛ ni jɛɔ jamɔ nɛɛ sɛɛ ní afĩɔ lɛ mli kɛbaa lɛ eko!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 16 Kɛ ootao ole bɔ ni fee ni aná gbɛi ni ji “Maŋtsɛyeli Asa” lɛ, no lɛ kwɛmɔ Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafã 319.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 20, 21]

GBƐ̀I NI MƐI KOMƐI TSƆƆ NƆ AMƐKEƆ NII

ONIATSUMƆI KƐHA JEŊ MUU FƐƐ NITSUMƆ LƐ

Mɛi pii kɛ shika ko fɔ̃ɔ shi, loo amɛtoɔ he gbɛjianɔ ni amɛkɛwoɔ oniatsumɔ adekai ni akadi amɛ akɛ “Oniatsumɔi Kɛha Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ Lɛ—Mateo 24:14” lɛ mli.

Daa nyɔŋ nɔ lɛ, asafoi kɛ shika nɛɛ majeɔ kɛyaa Yehowa Odasefoi anitsumɔhe ni yɔɔ maŋ nɔ he ni amɛyɔɔ lɛ. Abaanyɛ akɛ shika ni ataoɔ akɛke lɛ amaje tɛ̃ɛ kɛyaha Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, Attention Treasurer’s Office, 25 Columbia Heights, Brooklyn, New York 11201-2483, aloo abaanyɛ akɛya Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni sɔmɔɔ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ. Kɛ́ akɛ tsɛk miitsɔ adrɛs ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ nɔ kɛmiiha lɛ, esa akɛ aŋma “Watch Tower” yɛ nɔ akɛ mɛi ni aawo shika lɛ aaha. Abaanyɛ akɛ jwetrii aloo ojarawa nibii krokomɛi hu ake. Esa akɛ aŋma wolo fioo ko afata nɛkɛ nikeenii nɛɛ ahe ni akɛtsɔɔ akɛ amɛji nibii ni akɛmiike kwraa.

NIBII NI AKƐHA SHI AKƐKEKO LƐ AHE GBƐJIANƆTOO

Abaanyɛ akɛ shika aha Watch Tower koni ekɛtsu enibii ahe nii yɛ jeŋ fɛɛ. Shi kɛ́ mɔ ni kɛha lɛ miitao lɛ, akɛbaaha lɛ. Bɔni afee ni oná sane nɛɛ mlitsɔɔmɔ lolo lɛ, ofainɛ ŋmaa kɛyabi yɛ Treasurer’s Office lɛ kɛtsɔ adrɛs ni atsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ lɛ nɔ.

EJURƆFEEMƆ NI AKPƐ YIŊ YƐ HE

Kɛfata shika ni akɛkeɔ kwraa lɛ he lɛ, ayɛ gbɛ̀i krokomɛi hu ni atsɔɔ nɔ akeɔ nii koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Enɛɛmɛi ateŋ ekomɛi ji:

Inshuɔrans: Abaanyɛ aŋma Watch Tower gbɛi akɛ mɛi ni baaná inshuɔrans gbɛjianɔtoo lɛ he sɛɛ yɛ mɔ ni kɛhaa lɛ gbele sɛɛ, aloo mɛi ni baaná enitsumɔ hejɔɔmɔ mli gbɛjianɔtoo lɛ he sɛɛ.

Shika ni Akɛtoɔ Shikatoohe: Abaanyɛ aha shika ni akɛto, shika nɔ woji, aloo akɛ nitsumɔ mli hejɔɔmɔ mli shika ato aloo akɛha Watch Tower yɛ mɔ lɛ gbele sɛɛ, yɛ bɔ ni nyɛmaŋ lɛ shikatoohei ŋmɛɔ gbɛ ni afee lɛ naa.

Nitsumɔi Amli Gbɛfaŋnɔ kɛ Shika ni Akɛfaa Shikatoohei kɛ Ehe Kpa: Abaanyɛ akɛ nitsumɔi amli gbɛfaŋnɔ ni ayɔɔ kɛ shika ni akɛfaa shikatoohei kɛ ehe kpa lɛ aha Watch Tower akɛ nibii ni akɛmiike kwraa.

Shikpɔji kɛ Tsũi: Abaanyɛ akɛ shikpɔji kɛ tsũi ni baahi hɔɔmɔ, loo shĩa ko ni mɔ ko yɔɔ mli lɛ aha kɛtsɔ ke kwraa ni akɛaake nɔ, aloo ni abaashi shikpɔŋ loo tsũ lɛ yɛ mɔ ni kɛke lɛ dɛŋ, koni ehi tsũ lɛ mli aloo ekwɛ nɔ aahu kɛyashi be mli ni ebaagbo. Ha nitsumɔhe nine ni yɔɔ maŋ mli he ni oyɔɔ lɛ ale dani okɛ shikpɔŋ loo tsũ ko aha.

Daa Afi Shika ni Anáa yɛ Nikeenii Ahe: Daa afi shika ni anáa yɛ nikeenii ahe ji gbɛjianɔ ko ni atoɔ ni mɔ ko kɛ shika loo nibii ni jara wawai haa koni nitsumɔhe nine pɔtɛɛ ko ní Yehowa Odasefoi kɛtsuɔ nii lɛ akwɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, mɔ ni kɛha lɛ, loo mɔ ko ni mɔ ni kɛha lɛ ehala lɛ lɛ nine shɛɔ shika falɛ pɔtɛɛ ko nɔ daa afi yɛ ewala be fɛɛ mli. Atseɔ tóo yɛ shika ni mɔ ni kɛha lɛ nine shɛɔ nɔ lɛ nɔ yɛ afi mli ni daa afi shika ni anáa lɛ jeɔ nitsumɔ shishi lɛ.

Shamaŋsheo kɛ Nii ni Ahaa Mɔ Kroko Gbɛi Kãa Nɔ: Abaanyɛ akɛ nibii ni ayɔɔ loo shika ake Watch Tower kɛtsɔ shamaŋsheo ni aŋma yɛ mla naa nɔ, aloo abaanyɛ aha Watch Tower gbɛi akã shika ni akɛto lɛ nɔ akɛ mɔ ni baaná he sɛɛ. Bei komɛi lɛ, jamɔ gbɛjianɔtoo ko gbɛi ni kãa shika ko nɔ lɛ haa enáa toowoo mli heyelii komɛi.

Taakɛ gbɛi “charitable planning” (ejurɔfeemɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he) tsɔɔ lɛ, nɛkɛ nikeei henɔi nɛɛ biɔ gbɛjianɔtoo yɛ mɔ ni kɛ nii keɔ lɛ gbɛfaŋ. Bɔni afee ni akɛye abua aŋkroaŋkroi ni miisumɔ koni amɛye amɛbua Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ kɛtsɔ nɛkɛ ejurɔfeemɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he nɛɛ ateŋ eko nɔ lɛ, afee wolo bibioo ko yɛ Ŋleshi Blɔfo wiemɔ kɛ Spain wiemɔ mli ni yitso ji Charitable Planning to Benefit Kingdom Service Worldwide (Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He Koni Ehe Aba Sɛɛnamɔ Kɛha Maŋtsɛyeli Nitsumɔ yɛ Jeŋ Fɛɛ). Aŋma wolo bibioo nɛɛ yɛ sanebimɔi babaoo ni nine eshɛ nɔ ni kɔɔ nikeenii, shamaŋsheoi, kɛ nii ni ahaa mɔ kroko gbɛi kãa nɔ lɛ he lɛ ahetoohamɔ naa. Mɛi babaoo enyɛ eye ebua kɛfi Yehowa Odasefoi ajamɔ lɛ kɛ nitsumɔi ni amɛtsuɔ kɛwaa adesai lɛ asɛɛ yɛ jeŋ fɛɛ, yɛ be mli ni amɛkane wolo bibioo lɛ ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmla kɛ toowoo he ŋaawolɔi esusu he lɛ sɛɛ, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛha sɛɛnamɔi ni amɛnáa yɛ toowoo mli yɛ enɛ feemɔ mli lɛ etee hiɛ. Nine baanyɛ ashɛ wolo bibioo nɛɛ nɔ kɛtsɔ eko ni aaashɛ kɛjɛ Charitable Planning Office (Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He lɛ Nɔ) lɛ dɛŋ tɛ̃ɛ lɛ nɔ.

Bɔni afee ni oná enɛ mlitsɔɔmɔ lolo lɛ, obaanyɛ obi kɛjɛ Charitable Planning Office lɛ, kɛtsɔ woloŋmaa loo tɛlifoŋ tswaa nɔ, kɛtsɔ adrɛs ni atsɔɔ yɛ shishigbɛ lɛ loo Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni sɔmɔɔ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ nɔ.

Charitable Planning Office

Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

100 Watchtower Drive

Patterson, New York 12563-9204

Telephone: (845) 306-0707

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Ekome ni wɔfeɔ kɛtsuɔ nii lɛ eha wɔnyɛ wɔmamɔ Maŋtsɛyeli Asai fɛfɛji yɛ je lɛŋ fɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Maŋtsɛyeli Asa hee yɛ Ghana