Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Hã Shwelɛ Ni Miná Akɛ Matsɔ̃ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔ Lɛ Ba Mli

Yehowa Hã Shwelɛ Ni Miná Akɛ Matsɔ̃ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔ Lɛ Ba Mli

Wala Shihilɛ He Sane

Yehowa Hã Shwelɛ Ni Miná Akɛ Matsɔ̃ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔ Lɛ Ba Mli

Taakɛ Sheila Winfield Da Conceição Gba

Be ko lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ni sɔmɔɔ yɛ Afrika lɛ basara wɔ, ni ekɛɛ wɔ akɛ mɛi fɛɛ ni eshiɛɔ etsɔɔ amɛ lɛ haa lɛ sɛi ni amɛboɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ toi jogbaŋŋ. Misusu he akɛ, ‘ebaafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ akɛ mayashiɛ yɛ shikpɔŋkuku ni tamɔ nakai mli!’ Nakai sanegbaa lɛ ha miná shwelɛ akɛ matsɔ̃ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, ni miye afii 13 yɛ nakai beaŋ.

NAKAI beaŋ lɛ, wɔweku lɛ ebɔi Yehowa he nii kasemɔ momo. Beni wɔyɔɔ maŋ ni ji Hemel Hempstead ní bɛŋkɛ Greater London yɛ England lɛ mli lɛ, oblahii enyɔ komɛi ni amɛsaa amɛhe jogbaŋŋ batswa wɔshinaa lɛ be ko leebi yɛ afi 1939. Yehowa Odasefoi ji amɛ. Minyɛɛɛ makai amɛsaramɔ lɛ ejaakɛ no mli lɛ miye afi pɛ. Akɛni Awo miitao ni eshwie amɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ ekolɛ Ataa baanya amɛwiemɔ lɛ he shi ja gbɛkɛ ŋmɛlɛ nɛɛhu dani ebaaba shĩa. Awo naa kpɛ ehe waa beni oblahii lɛ ku amɛsɛɛ kɛba nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ! Beni mitsɛ ni atsɛ́ɔ lɛ Henry Winfield na amɛsusumɔi yɛ maŋkwramɔŋ saji kɛ maŋ saji ahe lɛ, eha amɛba shĩa lɛ mli ni ekpɛlɛ koni amɛkɛ lɛ akase Biblia lɛ. Etee ehiɛ yɛ nikasemɔ lɛ mli oyayaayai, ni abaptisi lɛ. Yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ, akɛ minyɛ Awo ni atsɛ́ɔ lɛ Kathleen lɛ hu bɔi nikasemɔ. Abaptisi lɛ yɛ afi 1946.

Mibɔi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ yɛ afi 1948. Misusu akɛ watsi he baahia mi koni manyɛ mabu be ni mikɛtsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he akɔntaa jogbaŋŋ. Kɛ́ mi kɛ minyɛmimɛi lɛ ba wɔjeŋ jogbaŋŋ lɛ, ahaa wɔ sispɛns (tɔrɔi enyɔ feɔ sispɛns) daa Hɔɔ koni wɔkɛhé nɔ ko. Mi kɛ nɔ ni miihe ashɛ afii enyɔ bua sispɛns ni ahaa mi lɛ naa koni mikɛyahe watsi ni jara waaa fe fɛɛ yɛ nakai beaŋ lɛ eko. Shi be fɛɛ be lɛ, Ray ni ji minyɛmimɛi hii enyɔ lɛ ateŋ gbekɛ lɛ biɔ Ataa koni ehã lɛ tɔrɔi enyɔ, shi esumɔɔɔ sispɛns muu kome. Gbi ko lɛ, ema nɔ mi doo akɛ aha lɛ tɔrɔi enyɔ, ni enɛ ha Ataa mli fu waa. Ray bɔi yaafo kɛkɛ ni ekɛɛ akɛ eetao tɔrɔi enyɔ nɛɛ yɛ kpaŋmɔ ko ni ekɛ Yehowa efee lɛ hewɔ. Yɛ naagbee lɛ, Ray tsɔɔ mli akɛ: “Mikɛ tɔrɔ kome baawo tooyeli adeka lɛ mli, ni mi hu makɔ ekome.” Miishɛɛ ni Awo ná sɔŋŋ lɛ ha efó, kɛkɛ ni Ataa yatsake shika lɛ eha Ray amrɔ nɔŋŋ, ni enɛ ha mikase nɔ hewɔ ni esa ákɛ akɛ shika afĩ Maŋtsɛyeli nitsumɔi asɛɛ lɛ.

Ataa to gbɛjianɔ yɛ nakai beaŋ koni wɔfã kɛyahi he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe miihia waa yɛ. Yɛ afi 1949 lɛ, Ataa hɔɔ eŋmɔ kɛ eshikpɔŋ ní atsaa shia kɛ ŋmilitsa yɛ nɔ lɛ, ni ekɛ ehe wo daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ Yehowa Odasefonyo abe-fɛɛ sɔɔlɔ. Mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa ni abaptisi mi kɛfee he okadi yɛ September 24, 1950. Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa lɛ, be fɛɛ be ni abaaha skul gbɛ lɛ, mi kɛ mihe woɔ gbɛhamɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ (amrɔ nɛɛ gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ) lɛ mli, ni mikɛ ŋmɛlɛtswai 100 tsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa nyɔɔŋ. Shi shishijee kɛkɛ nɛ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni miná shwelɛ ni mli wa yɛ mitsui mli akɛ maya nɔ matsu babaoo bɔni afee ni mikɛha anɔkwa jamɔ ashwere.

Shwelɛ ni Miná akɛ Matsɔ̃ Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛlɔ

Yɛ afi 1951 lɛ, akɛɛ Ataa koni eyasɔmɔ yɛ Bideford, yɛ North Devon. Beni wɔyashɛ jɛmɛ etsɛɛɛ lɛ, maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ní mitsĩ etã kɛtsɔ hiɛ ní sɔmɔɔ yɛ Afrika lɛ basara wɔsafo lɛ. Kɛjɛ no sɛɛ lɛ, shwelɛ ni miyɔɔ akɛ matsɔ̃ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ ná yiŋkpɛi fɛɛ ni mifeɔ lɛ nɔ hewalɛ. Beni miyaa skul lɛ, no mli lɛ mitsɔɔlɔi lɛ le oti ni mikɛ ma mihiɛ nɛɛ, enɛ hewɔ lɛ amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ koni amɛkɛje minijiaŋ wui bɔni afee ni matiu heloonaa nitsumɔ ko sɛɛ. Shi kɛlɛ, beni mitee tsɔɔlɔi lɛ atsu lɛ mli koni miyada amɛshi ni mikɛ amɛ aye shɛɛ yɛ naagbee gbi ni mashi skul lɛ nɔ lɛ, amɛteŋ mɔ kome kɛɛ mi akɛ: “Ayekoo! Yɛ skulbii lɛ fɛɛ ateŋ lɛ, bo pɛ ji mɔ ni le nɔ ni etaoɔ yɛ shihilɛ mli. Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ obaashɛ oti ni okɛma ohiɛ lɛ he.”

Etsɛɛɛ ni miyatao nitsumɔ ni akɛ be fã tsuɔ, ni yɛ December 1, 1955 lɛ, mibatsɔ daa gbɛgbalɔ. Sɛɛ mli lɛ, Awo kɛ minyɛmimɛi hii lɛ hu batsɔmɔ gbɛgbalɔi. No hewɔ lɛ, wɔweku muu lɛ fɛɛ batsɔmɔ be-fɛɛ sɔɔlɔi afii pii.

Mitee Ireland

Yɛ afi sɛɛ lɛ, afɔ̃ mi nine koni miyasɔmɔ yɛ Ireland. Enɛ ha mishɛ oti ni mikɛma mihiɛ akɛ matsɔ̃ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ he. Mi kɛ oblayei enyɔ ni atsɛɔ amɛ June Napier kɛ Beryl Barker, ni amɛhu amɛji gbɛgbalɔi lɛ yashɛ Ireland wuoyigbɛ maŋ ni ji Cork lɛ mli yɛ February 1957.

Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ wa waa yɛ Ireland. Roman Katolik Sɔlemɔ lɛ te shi amɛwo wɔ waa. Dani wɔɔbote shĩa ko mli ni wɔyashiɛ lɛ, wɔkwɛɔ akɛ he ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔjo foi kɛtsɔ kɛ́ ebalɛ trukaa akɛ wɔkɛ oyaiyeli ashi jɛmɛ. Wɔkɛ wɔ okɔokpei lɛ toɔ sɛɛ shɔŋŋ, shi bei pii lɛ mɛi yanaa ni amɛjwaraa okɔokpei lɛ atai lɛ aloo amɛjieɔ kɔɔyɔɔ ni yɔɔ mli lɛ.

Be ko beni mi kɛ Beryl tee wɔyashiɛ yɛ shĩa agbo ko mli lɛ, gbekɛbii komɛi bɔi wɔ jɛmɔ, ni amɛbɔi wɔ tɛi hu tswiamɔ. No hewɔ lɛ wɔbote shwapo ko ni yɔɔ mɔ ko shĩa ni ahɔ̃ɔ mliki yɛ mli lɛ mli. Basabasafeelɔi akuu ko babua amɛhenaa yɛ shwapo lɛ hiɛ. Akɛni Beryl sumɔɔ mliki numɔ waa hewɔ lɛ, eŋmɛ etsui shi ni enu aaafee glasei enyɔ, kɛ jwɛŋmɔ akɛ basabasafeelɔi akuu lɛ baaya. Shi kɛlɛ, amɛyaaa. Kɛkɛ ni oblanyo ko ni eji osɔfo lɛ bote shwapo lɛ mli. Akɛni esusu akɛ wɔji gbɔi ni eba shisharamɔ hewɔ lɛ, ekɛɛ wɔ akɛ ebaasumɔ ni ekɛ wɔ ayashara shi yɛ maŋ lɛ mli. Nɔ ni efee klɛŋklɛŋ ji akɛ, ekɛ wɔ tee tsu kroko mli ni eyasɔle eha nuu onukpa ko ní miihe agbo, shi wɔfee dioo kɛtara shi. No sɛɛ lɛ, wɔkɛ osɔfo lɛ shi shĩa lɛ mli. Akɛni basabasafeelɔi akuu lɛ na akɛ wɔkɛ osɔfo lɛ miigba sane hewɔ lɛ, amɛgbɛ.

Mitee Gilead

Ato gbɛjianɔ akɛ abaafee Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nifeemɔ Majimaji Ateŋ Kpee yɛ New York yɛ afi 1958. Ataa baaya, ni mi hu miisumɔ akɛ maya, shi mibɛ shika. Kɛkɛ ni minaa bagbo trukaa ni eshi shika ni naa shɛɔ pound 100 (aaafee U.S. dɔlai 280) eha mi. Nyɔmɔwoo kɛha kpee lɛ yaa kɛ baa ji pound 96, no hewɔ lɛ oya nɔŋŋ kɛkɛ ni miyawo kɔɔyɔŋ lɛlɛ ni wɔkɛ baaya lɛ he nyɔmɔ.

Yɛ no sɛɛ nɔŋŋ lɛ, mɔ ko ni atsu lɛ kɛjɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Britain lɛ basara wɔ ni ekɛɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi fɛɛ ni baaya kpee lɛ eko lɛ akɛ amɛbi koni aha amɛya Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul ni akɛtsɔseɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ eko. Efee mi tamɔ nɔ ni aaatã adesã! Eja gbɛbimɔ wolo eha mɔ fɛɛ mɔ, shi ehaaa mi eko. Akɛɛ midako. Mi bi koni akɛmi afata he, ejaakɛ mishi mijakumaŋ miisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ momo. Beni nyɛminuu lɛ na akɛ mitswa mifai shi lɛ, ehã mi gbɛbimɔ wolo lɛ eko. Misɔle waa koni akpɛlɛ migbɛbimɔ wolo lɛ nɔ. Etsɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni akpɛlɛ migbɛbimɔ wolo lɛ nɔ, ni afɔ̃ mi nine akɛ miya Gilead.

Akɛ mi fata Gilead klas ni ji 33 lɛ he, ni gbɛgbalɔi krokomei 81 ni jɛ maji 14 nɔ hu fata he, ni enɛ ha mina miishɛɛ waa. Nyɔji enumɔ ni akɛfee skul lɛ ba oya yɛ mi hiɛ. Beni skul lɛ baa naagbee lɛ, Nyɛminuu Nathan H. Knorr kɛ ŋmɛlɛtswaa ejwɛ hã hewalɛwoo wiemɔ ko. Ewo mɛi ni baanyɛ amɛhi shi akɛ oshijafoi lɛ ahewalɛ koni amɛfee nakai. (1 Korintobii 7:37, 38) Shi ekɛɛ wɔteaŋ mɛi ni wɔbaasumɔ ni wɔbote gbalashihilɛ mli wɔsɛɛ lɛ koni wɔŋmala nibii ni wɔtaoɔ yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni wɔbaasumɔ ni wɔkɛhi shi lɛ he wɔshwie shi. Kɛkɛ lɛ, kɛ́ mɔ ko jie ehiɛ kpo lɛ, wɔbaadamɔ nɔ ni wɔŋmala lɛ nɔ wɔhala mɔ ni sa.

Nibii ní miŋmala mishwie shi kɛha nuu ni masumɔ ni mikɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ ekomɛi ji nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: Esa akɛ efee mɔ ko ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni sumɔɔ Yehowa, mɔ ni le Biblia mli anɔkwalei fe mi, mɔ ni baasumɔ ni etsĩ ehe naa yɛ fɔmɔ he kɛyashi Harmagedon baashɛ bɔ ni afee ni wɔnyɛ wɔyanɔ wɔtsu bei fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, mɔ ni wieɔ blɔfo jogbaŋŋ, ní efee mɔ ni ye mi onukpa. No mli lɛ miye afii 20, ni nibii nɛɛ ni miŋmala beni eshwɛ fioo ni abaatsɔɔ mi maŋ ni mayashiɛ yɛ mli lɛ ye ebua mi waa.

Mitee Brazil

Wɔgbe skul lɛ naa Hɔgbaa, August 2, 1959, ni atsɔɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ heni wɔbaayatsu nii yɛ. He ni akɛ mi kɛ Vehanouch Yazedjian, Sarah Greco, Ray Hatfield kɛ eŋa Inger Hatfield, Sonia Springate, kɛ Doreen Hines ni wɔyashiɛ yɛ ji Brazil. Wɔmii shɛ wɔhe waa diɛŋtsɛ. Misusu bɔ ni maná miishɛɛ maha kɛ́ miyana koo srɔtoi, onufui, amã tsei, kɛ Indianbii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ he. Shi beni mishɛ jɛmɛ lɛ, jeee nɔ ni misusuɔ lɛ kwraa mikɛyakpe! Beni misusu akɛ mayana koo kusuu lɛ, miyana Rio de Janeiro ni ji maŋ lɛ maŋtiase lɛ, ni hulu tsoɔ yɛ jɛmɛ waa, ni jɛmɛ tamɔ maŋtiasei krokomɛi ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ nɔŋŋ.

Klɛŋklɛŋ naagba ni wɔkɛkpe ji Portugal wiemɔ lɛ kasemɔ. Yɛ klɛŋklɛŋ nyɔɔŋ lɛ mli lɛ, wɔkɛ ŋmɛlɛtswai 11 kaseɔ wiemɔ nɛɛ daa gbi. Mishiɛ yɛ Rio maŋ lɛ mli ni mihi Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fioo, no sɛɛ lɛ akɛmi tee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashĩa ni yɔɔ Piracicaba, yɛ São Paulo State lɛ, ni fee sɛɛ lɛ akɛmi tee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashĩa ko ni yɔɔ Porto Alegre, yɛ Rio Grande do Sul State.

Agbɛnɛ, mra mli yɛ afi 1963 mli lɛ, afɔ̃ mi nine koni miyatsu nii yɛ Translation Department ni yɔɔ nitsumɔhe nine lɛ. Floriano Ignez da Conceição, ni tsɔɔ wɔ Portugal wiemɔ beni wɔyashɛ maŋ lɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ ji mɔ ni kwɛɔ wiemɔ shishitsɔɔmɔ nitsumɔ he lɛ nɔ. Ekase anɔkwale lɛ yɛ afi 1944, nakai beaŋ lɛ Odasefoi aaafee 300 pɛ yɔɔ Brazil maŋ lɛ mli, ni efata Gilead klas ni ji 22 lɛ mlibii lɛ ahe. Yɛ nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, gbi ko lɛ, Nyɛminuu Conceição kɛɛ mi akɛ shwane kɛ́ leebi nitsumɔ lɛ ba naagbee lɛ, ebaasumɔ ni ena mi shwiaa ni ekɛ mi agba sane ko. Shishijee lɛ, mihao fioo. Ani mifee nɔ ko ni ejaaa? Agbɛnɛ beni atswa ŋmɛlɛ kɛha niyeli lɛ, mibi lɛ nɔ ni etaoɔ ekɛɛ mi lɛ. Ni ebi mi akɛ, “Obaasumɔ ni mi kɛ bo abote gbalashihilɛ mli?” Minaa kpɛ mihe. Mi bi lɛ koni eha mi be ni mikɛ susu he, kɛkɛ ni mikɛ oyaiyeli tee koni miyaye shwane niyenii lɛ.

Jeee Floriano ji nyɛminuu klɛŋklɛŋ ni ená mihe suɔmɔ. Ni kɛlɛ, kɛbashi nakai beaŋ lɛ, mɔ ko mɔ ko shɛko nibii ni mitaoɔ yɛ mɔ ni masumɔ lɛ akɛ migbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ he. Miheɔ miyeɔ akɛ nibii ni miŋmala mishwie shi lɛ ye bua mi ni mikpɛ miyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Nibii etsake agbɛnɛ. Floriano shɛ nibii ní mitaoɔ lɛ fɛɛ ahe! No hewɔ lɛ wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ May 15, 1965.

Mikɛ Hela He Naagba Kpe

Yɛ naagbai ni wɔkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mi kɛ Floriano fɛɛ ená miishɛɛ yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ mli. Helai ni bɔi Floriano naagbamɔ, beni eshwɛ fioo ni wɔbaabote gbalashihilɛ mli lɛ ji naagbai lɛ ateŋ ekome. Yɛ afii komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, ebɛku flufla lɛ kpa nitsumɔ, ni enɛ babɔi enaagbamɔ waa diɛŋtsɛ. Enɛ hã wɔshi Betel ni wɔya bɔi nitsumɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi yɛ maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Teresópolis, ni yɔɔ Rio de Janeiro State gɔji lɛ anɔ lɛ mli. Wɔ susu akɛ bɔ ni jɛmɛ shihilɛ yɔɔ lɛ baaye kɛbua lɛ ni ená hewalɛ.

Kɛfata he lɛ, miná mile yɛ December 1965 mli akɛ minyɛ Awo ená kansa, ni ehã ehe miiye waa diɛŋtsɛ. Eyɛ mli akɛ wɔfɔɔ wɔhe wolo ŋmaa moŋ, shi minako Awo hiɛ afii kpawo sɔŋŋ. No hewɔ lɛ ewo wɔgbɛfaa he nyɔmɔ ehã wɔ ni wɔnyɛ wɔyasara lɛ yɛ England. Afee Awo opireshɛn, shi datrɛfoi lɛ nyɛɛɛ amɛjie kansa lɛ. Eyɛ mli akɛ ehe miiye waa ni eka saa mli moŋ, shi eŋmɛɛɛ shwelɛ ni eyɔɔ akɛ ebaashiɛ lɛ he. Akɛni eyɛ taipraita yɛ epia lɛ mli hewɔ lɛ, ewieɔ ni akɛ taipraita lɛ tswaa ahãa lɛ. Ekɛ be kukuoo ko shiɛɔ ehaa mɛi ni basaraa lɛ lɛ hu. Egbo yɛ November 27, 1966. Ekɛ ŋmɛlɛtswai nyɔŋma tsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ nakai nyɔŋ lɛ mli! Ataa kɛ anɔkwayeli tee nɔ etsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ aahu kɛyashi lɛ hu egbo yɛ afi 1979.

Yɛ Awo gbele sɛɛ lɛ, mi kɛ Floriano ku wɔsɛɛ kɛtee Brazil, ni kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, wɔkã he wɔmiisɔmɔ yɛ Rio de Janeiro State. Klɛŋklɛŋ lɛ, aha wɔyatsu kpokpaa nɔ kwɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ maŋ lɛ maŋtiase lɛ mli, shi akɛni Floriano he baye waa ekoŋŋ hewɔ lɛ, miishɛɛ ni wɔná yɛ nitsumɔ nɛɛ mli lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. No sɛɛ lɛ, wɔku wɔsɛɛ kɛtee Teresópolis ni wɔyasɔmɔ ekoŋŋ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi.

Beni datrɛfoi kɛ afii babaoo etsa Floriano hela lɛ aahu ni ehiii lɛ, ajie ebɛku flufla lɛ yɛ afi 1974 mli. Yɛ nakai beaŋ lɛ, enyɛɛɛ esɔmɔ akɛ onukpai lɛ asɛinɔtalɔ loo akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ dɔŋŋ, shi enyɛɔ ekɛ mɛi ni basaraa mɛi yɛ helatsamɔhe lɛ ateŋ mɛi komɛi kaseɔ Biblia lɛ—mɛi ni ekɛkase nii yɛ Blɔfo wiemɔ mli lɛ ateŋ mɔ kome ji nuu onukpa ko ni jɛ Amerika ni atsɛɔ lɛ Bob. Bob kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ, ni sɛɛ mli lɛ abaptisi lɛ. Fio fio lɛ, Floriano he bawa lɛ, ni étee nɔ esɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ kɛbashi bianɛ.

Yehowa Ejɔɔ Misɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Nɔ

Mikɛ afii babaoo etee nɔ esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ, ni Yehowa ejɔɔ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Miná hegbɛ kpele kɛye mibua mɛi ni fa fe 60 ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa yɛ Teresópolis maŋ lɛ mli. Yoo ko ni atsɛɔ lɛ Jupira, ni mitsɔ̃ɔ lɛ bɔ ni akaneɔ nii ahaa lɛ fata mɛi ni miye mibua lɛ ahe. Sɛɛ mli lɛ, mikɛ ebii lɛ ateŋ mɛi kpaanyɔ ni amɛdara lɛ hu kase nii. Nɔ ni ejɛ mli kɛba ji akɛ, ŋmɛnɛ lɛ, Jupira kɛ ewekumɛi ni fa fe 20 kɛ ekãa miisɔmɔ Yehowa. Amɛteŋ mɔ kome miisɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa, mɛi etɛ miisɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi, ni mɛi enyɔ hu ji daa gbɛgbalɔi.

Miná jwɛŋmɔ ni ja akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, mɛi komɛi baakase anɔkwale lɛ kɛ̃. Be ko lɛ, mi kɛ oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Alzemira lɛ miikase Biblia lɛ kɛkɛ ni ewu ni atsɛɔ lɛ Antônio lɛ ba ni ebawo mihe gbeyei akɛ kɛ́ mi shiii amɛshĩa lɛ oya lɛ, ebaagbele gbeei wuji enyɔ kɛwo mi. No sɛɛ lɛ, mikɛ Alzemira efɔɔɔ kpee aaahu kɛyashi afii kpawo sɛɛ beni mimia mihiɛ ni mi bi Antônio gbɛ koni eha mi kɛ Alzemira abɔi nikasemɔ ekoŋŋ. Ni kɛlɛ, Antônio eŋmɛɛɛ mi gbɛ ni mi kɛ lɛ diɛŋtsɛ hu akase Biblia lɛ. Shi be ko be ni nugbɔ miinɛ lɛ mifɔ̃ Antônio nine koni ebafata wɔhe kɛkase nii lɛ. Nakai gbi lɛ, mibayɔse akɛ enaagba lɛ ji akɛ elé woloŋ. Kɛjɛ nakai be lɛ kɛyaa lɛ, Floriano kɛ agbɛnɛ hu mɛi krokomɛi kɛ lɛ kase nii ni amɛtsɔ̃ɔ lɛ nikanemɔ. Ŋmɛnɛ, abaptisi Alzemira kɛ Antônio fɛɛ. Antônio yeɔ ebuaa asafo lɛ waa, ni ekɛ oblahii kɛ oblayei pii yaa shiɛmɔ.

Niiashikpamɔi ni wɔná yɛ afii 20 ni wɔkɛsɔmɔ yɛ Teresópolis lɛ ateŋ fioo komɛi pɛ nɛ. Mra mli yɛ afi 1988 lɛ, ahã wɔyasɔmɔ yɛ Niterói maŋ lɛ mli, ni wɔkɛ afii enumɔ sɔmɔ yɛ jɛmɛ dani sɛɛ mli lɛ wɔyasɔmɔ yɛ Santo Aleixo maŋ lɛ hu mli. No sɛɛ lɛ, ajie wɔ kɛtee Japuíba Asafo ni yɔɔ Rio de Janeiro maŋtiase lɛ teŋ lɛ mli, ni wɔná hegbɛ kɛje Ribeira Asafo lɛ shishi.

Shihilɛ ni Yɔɔ Mlɛo ni Jɔɔmɔ Yɔɔ Mli

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, mi kɛ Floriano ená hegbɛ ni wɔye wɔbua mɛi ni fá fe 300 ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa. Amrɔ nɛɛ, amɛteŋ mɛi komɛi miitsu nii yɛ nitsumɔhe nine lɛ, amɛteŋ mɛi krokomɛi hu miisɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi, onukpai, kɛ asafoŋ sɔɔlɔi. Midaa Nyɔŋmɔ shi waa akɛ etsɔ̃ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ekɛ wɔ etsu nii ni wɔnyɛ wɔye wɔbua mɛi babaoo!—Mar. 10:29, 30.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, hela egbá Floriano naa waa diɛŋtsɛ. Shi yɛ bɔ ni eshihilɛ lɛ ji lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eeya nɔ eefĩ shi shiŋŋ, ni eyɛ miishɛɛ, ni eyɛ hekɛnɔfɔ̃ɔ yɛ Yehowa mli. Efɔɔ kɛɛmɔ akɛ: “Jeee shihilɛi ni naagbai bɛ mli lɛ ji nɔ diɛŋtsɛ ni haa anáa miishɛɛ ŋmɛnɛ. Anáa miishɛɛ kɛjɛɔ yelikɛbuamɔ ni Yehowa kɛhaa koni wɔkɛkpee naagbai anaa lɛ mli.”—Lala 34:20.

Yɛ afi 2003 mli lɛ, ana kansa yɛ mibɛku hiŋmɛi lɛ mli. Afee mi opireshɛn, ni akɛ hiŋmɛi ni gbɔmɔ fee ní esa akɛ matsumɔ he shii abɔ yɛ gbi kome mli lɛ ye mihiŋmɛi lɛ najiaŋ. Yɛ naagbai nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa kɛ hewalɛ ni sa lɛ eduro mi ni miisɔmɔ lolo akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ.

Miha mishihilɛ fee mlɛo yɛ heloonaa nibii agbɛfaŋ. Shi kɛlɛ, Yehowa ejɔɔ mi yɛ nitsumɔ nɛɛ mli, ni eha mitsɔ niiatsɛ yɛ mumɔŋ nibii agbɛfaŋ. Nɔ ni nyɛmiyoo ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Afrika lɛ wie lɛ tamɔ nii ni wɔtsu yɛ Brazil lɛ pɛpɛɛpɛ. Eji anɔkwale akɛ Yehowa eha shwelɛ ni miná akɛ matsɔ̃ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ eba mli!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Mi kɛ miweku lɛ yɛ afi 1953

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Beni mishiɛɔ yɛ Ireland yɛ afi 1957

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mi kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni fata mihe yɛ Brazil yɛ afi 1959. Kɛjɛ abɛku kɛmiiya ejurɔ: Mi, Inger Hatfield, Doreen Hines, kɛ Sonia Springate

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Mi kɛ miwu