Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hii Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli!

Hii Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli!

Hii Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli!

“Suɔmɔmɛi, . . . nyɛtoa nyɛhe yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli, . . . koni nyɛná naanɔ wala.”—YUDA 20, 21.

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli daa?

YEHOWA sumɔɔ adesai aahu akɛ eŋɔ e-Bi koome lɛ eha koni mɛi ni baahé enɔ aye lɛ aná naanɔ wala. (Yohane 3:16) Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ aaajie suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo atsɔɔ bo! Kɛ́ oji Yehowa tsulɔ lɛ, no lɛ ŋwanejee bɛ he akɛ obaasumɔ koni eya nɔ ejie suɔmɔ ni tamɔ nakai kpo etsɔɔ bo.

2 Kaselɔ Yuda tsɔɔ gbɛ nɔ ni oootsɔ ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli daa. Yuda ŋma akɛ: “Nyɛhaa nyɛnane amɔa shi yɛ nyɛhemɔkɛyeli ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ fe fɛɛ lɛ nɔ, ni nyɛsɔlea yɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli, ni nyɛtoa nyɛhe yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli, ni nyɛkwɛa wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo mɔbɔnalɛ lɛ gbɛ, koni nyɛná naanɔ wala.” (Yuda 20, 21) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni oookase kɛ sanekpakpa lɛ ni oooshiɛ lɛ baaye abua bo koni onane amɔ shi yɛ ‘hemɔkɛyeli ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ fe fɛɛ’ ni ji Kristofoi atsɔɔmɔi lɛ mli. Kɛ́ ootao ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ osɔle “yɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli,” ni tsɔɔ akɛ oha ekudɔ onifeemɔ. Kɛ́ oosumɔ ni aduro bo naanɔ wala lɛ, no lɛ esa akɛ oná Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshãa lɛ hu mli hemɔkɛyeli.—1 Yohane 4:10.

3. Mɛni hewɔ mɛi komɛi ni kulɛ amɛji Yehowa Odasefoi lɛ jeee Odasefoi ŋmɛnɛ?

3 Mɛi komɛi ni kulɛ amɛyɔɔ hemɔkɛyeli lɛ ehiii Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli. Akɛni amɛyakɔ gbɛ fɔŋ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ amɛjeee Yehowa Odasefoi. Mɛni obaanyɛ ofee koni okayaje shihilɛ ni tamɔ nakai mli? Kɛ́ ojwɛŋ saji otii ni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ anɔ lɛ, no baaye abua bo koni otsi ohe kɛjɛ efɔŋfeemɔ he ni ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.

Ha Ana akɛ Osumɔɔ Nyɔŋmɔ

4. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ obo Nyɔŋmɔ toi lɛ?

4 Bo Nyɔŋmɔ toi ni okɛtsɔɔ akɛ osumɔɔ lɛ. (Mateo 22:37) Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitãi lɛ anɔ; ni ekitãi lɛ waaa.” (1 Yohane 5:3) Kɛ́ okɛfee osu akɛ obaabo Nyɔŋmɔ toi lɛ, no baawaje bo koni onyɛ odamɔ kaa naa ni oná miishɛɛ. Lalatsɛ lɛ wie akɛ: “Ajɔɔ gbɔmɔ ni enyiɛɛɛ mɛi fɔji ajina mli, . . . shi moŋ Yehowa mla lɛ he emii shɛɔ yɛ” lɛ.—Lala 1:1, 2.

5. Kɛ́ osumɔɔ Yehowa lɛ, te obaahi shi oha tɛŋŋ?

5 Kɛ́ osumɔɔ Yehowa lɛ, no baakanya bo koni okɛ ohe akawo esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ mli, ní no kɛ heguɔgbee ba egbɛi lɛ nɔ. Agur sɔle akɛ: “Kaaha miye ohia lɛ, asaŋ kaaha miná nii; lɛ̀ɛ mi kɛ niyenii ni sa mi, koni mikatɔ tsɔ, ní mikwao, ní mikɛɛ akɛ: Namɔ ji Yehowa? Loo ohia miihia mi, ni miyaju, ní mitɔ̃ mi-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi anɔ.” (Abɛi 30:1, 8, 9) Tswaa ofai shi akɛ ‘otɔ̃ŋ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ nɔ’ ní no ha agbe ehe guɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ akɛ be fɛɛ be lɛ obaafee nibii ni ja ní woɔ ehiɛ nyam.—Lala 86:12.

6. Kɛ́ ohiɛ kã he ni ofee esha lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

6 Sɔlemɔ oha o-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ daa koni eye ebua bo ni onyɛ odamɔ kaa ni baaha okɛ ohe awo eshafeemɔ mli lɛ naa. (Mateo 6:13; Romabii 12:12) Yaa nɔ okɛ Nyɔŋmɔ ŋaawoo lɛ atsu nii koni akatsĩ osɔlemɔi lɛ agbɛ. (1 Petro 3:7) Kɛ́ ohiɛ kã he ni ofee esha lɛ, nibii ni baajɛ mli aba lɛ baanyɛ afee oshara, ejaakɛ yɛ mfonirifeemɔ shishinumɔ naa lɛ, Yehowa kɛ atatu hàa ehe kɛtsĩɔ atuatselɔi asɔlemɔi agbɛ. (Yaafo 3:42-44) No hewɔ lɛ, ba ohe shi, ni osɔle koni okafee nɔ ko ni miitsĩ bo gbɛ akɛ obaasɔle oha Nyɔŋmɔ.—2 Korintobii 13:7.

Ha Ana akɛ Osumɔɔ Nyɔŋmɔ Bi Lɛ

7, 8. Yesu ŋaawoo lɛ kɛ nitsumɔ baanyɛ aye abua mɔ koni ekakɔ gbɛ fɔŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Ye Yesu Kristo kitãi lɛ anɔ ni okɛtsɔɔ akɛ osumɔɔ lɛ, ejaakɛ no baaye abua bo koni okakɔ gbɛ fɔŋ. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛye mikitãi lɛ anɔ lɛ, nyɛaahi misuɔmɔ lɛ mli; taakɛ bɔ ni mi hu miye mitsɛ kitãi lɛ anɔ ni mihiɔ esuɔmɔ lɛ mli lɛ.” (Yohane 15:10) Mɛɛ gbɛ nɔ nɔ ni Yesu wie nɛɛ kɛ nitsumɔ baanyɛ aye abua bo ni ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli?

8 Kɛ́ okɛ nɔ ni Yesu wie lɛ tsu nii lɛ, no baanyɛ aye abua bo ni oya nɔ oba ojeŋ jogbaŋŋ. Mlai ni Nyɔŋmɔ wo Israelbii lɛ ateŋ ekome kɛɔ akɛ: “Kaabɔ ajwamaŋ.” (2 Mose 20:14) Yesu ha ana shishitoo mla ni hɔ nakai mla lɛ sɛɛ. Ewie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbãla momo yɛ etsui mli.” (Mateo 5:27, 28) Bɔfo Petro ŋma akɛ asafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ amlibii lɛ ekomɛi ‘ahiŋmɛi amli eyimɔ obɔbɔ kɛ gbalafitemɔ’ ni ‘amɛlaka susumai ni nane mɔko shi lɛ.’ (2 Petro 2:14) Shi yɛ ogbɛfaŋ lɛ, kɛ́ osumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo ni oboɔ amɛ toi, ní asaŋ otswa ofai shi akɛ ohaŋ nɔ ko afite wekukpãa ni kã okɛ amɛ teŋ lɛ, no baaha okɛ ohe akawo eshai tamɔ ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalafitemɔ mli.

Ha Yehowa Mumɔ lɛ Akudɔ Bo

9. Kɛ́ mɔ tee nɔ efee esha lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

9 Sɔlemɔ obi Nyɔŋmɔ koni eha bo emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eko, ni oha emumɔ lɛ akudɔ bo. (Luka 11:13; Galatabii 5:19-25) Kɛ́ otee nɔ ofee esha lɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ ejie emumɔ lɛ yɛ onɔ. Beni David kɛ Batsheba fee esha lɛ, ekpa Nyɔŋmɔ fai akɛ: “Kaajie mi yɛ ohiɛ oshɛ ofɔ̃, ni kaaŋɔ o-Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛmiijɛ mimli!” (Lala 51:13) Akɛni Maŋtsɛ Saul fee esha ni etsakeee etsui hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ jie emumɔ lɛ yɛ enɔ. Saul tɔ̃ yɛ shãa afɔle ni lɛ diɛŋtsɛ eyashã kɛ agbɛnɛ hu tooi kɛ tsinai kɛ Amalekbii amaŋtsɛ lɛ yi ni ebáa lɛ hewɔ. Saul tɔmɔ nɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa jie emumɔ lɛ yɛ enɔ.—1 Samuel 13:1-14; 15:1-35; 16:14-23.

10. Mɛni hewɔ esaaa akɛ ohaa eshafeemɔ hesusumɔ bayiɔ oyitsoŋ lɛ?

10 Kaaha eshafeemɔ hesusumɔ miibayi oyitsoŋ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Kɛ́ kwa wɔkwaa wɔfeɔ esha, beni wɔná anɔkwale he nilee lɛ sɛɛ lɛ, belɛ eshai ahe afɔle ko bɛ dɔŋŋ.” (Hebribii 10:26-31) Kwɛ oshara ni eeeji akɛ wɔɔfee esha ni tamɔ nakai!

Ha Ana akɛ Oyɛ Suɔmɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Mɛi Krokomɛi

11, 12. Suɔmɔ ni mɔ yɔɔ kɛha enanemɛi adesai kɛ bulɛ ni eyɔɔ kɛha gbalashihilɛ baanyɛ aha etsi ehe kɛjɛ bɔlɛnamɔ jeŋba shara he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Kɛ́ osumɔɔ onanemɛi adesai lɛ, no haŋ okɛ ohe awo bɔlɛnamɔ jeŋba shara mli. (Mateo 22:39) Suɔmɔ ni tamɔ nakai baaha ohiɛ akã otsui he koni ekalaka bo ni oha mɔ ko wu loo eŋa ná suɔmɔ eha bo. Enɛ baanyɛ aha ofite gbãla. (Abɛi 4:23; Yeremia 4:14; 17:9, 10) Feemɔ onii tamɔ jalɔ Hiob, mɔ ni yɛ eŋa sɛɛ lɛ, ehaaa yoo kroko he afee lɛ akɔnɔ lɛ.—Hiob 31:1.

12 Kɛ́ obuɔ gbalashihilɛ akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ lɛ, no baaye abua bo ni okɛ ohe akawo esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ mli. Nyɔŋmɔ to gbalashihilɛ ni yɔɔ nyam kɛ bɔlɛnamɔ he gbɛjianɔ koni atsɔ nɔ afɔ́ bii. (1 Mose 1:26-28) Ohiɛ akakpa nɔ akɛ abɔ fɔmɔ nii lɛ koni akɛfɔ́ mɛi kɛba wala mli, ni wala yɛ krɔŋkrɔŋ. Ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalafitelɔi gboɔ Nyɔŋmɔ nɔ toi, amɛhaaa aná bulɛ aha bɔlɛnamɔ, amɛbuuu gbalashihilɛ akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ, ni amɛfeɔ esha amɛshiɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei. (1 Korintobii 6:18) Shi kɛ́ mɔ sumɔɔ Nyɔŋmɔ ni eboɔ lɛ toi ní asaŋ esumɔɔ enanemɛi adesai lɛ, no haŋ ekɛ ehe awo nifeemɔ ko ni baaha ashwie lɛ kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ mli.

13. Mɔ ni kɛ ehe woɔ jeŋba shara mli lɛ ‘fiteɔ nii’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Esa akɛ wɔjie efɔŋfeemɔ hesusumɔ kɛje wɔjwɛŋmɔ mli bɔni afee ni no akaha wɔfee nɔ ko ni miidɔ wɔsuɔlɔi. Abɛi 29:3 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ ajwamaŋi bɔɔ lɛ, efiteɔ enii.” Nuu gbalafitelɔ ni tsakeee etsui lɛ fiteɔ wekukpãa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ, ni asaŋ efiteɔ ekɛ eweku lɛ mlibii ateŋ. Eŋa baanyɛ adamɔ no nɔ etse gbãla mli. (Mateo 19:9) Kɛ́ gbalamlitsemɔ ba lɛ, ekɔɔɔ he eko mɔ ni hã ebalɛ nakai lɛ, eyeɔ hefatalɔ ni yeee fɔ lɛ, bii ni amɛyɔɔ, kɛ mɛi krokomɛi awui babaoo. Akɛni wɔle akɛ jeŋba shara fiteɔ nii waa hewɔ lɛ, ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ esa akɛ no akanya wɔ koni wɔkaha nɔ ko miigbala wɔ ni wɔkɛ wɔhe yawo mli?

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ eshafeemɔ ni Abɛi 6:30-35 lɛ wieɔ he lɛ mli?

14 Akɛni anyɛɛɛ akɛ nɔ ko ato nii ni gbalafitemɔ fiteɔ lɛ najiaŋ hewɔ lɛ, esa akɛ no akanya mɔ koni ekɛ ehe akawo pɛsɛmkunya nifeemɔ ni bɛ hiŋmɛi nɔ nɛɛ mli. Abɛi 6:30-35 lɛ haa wɔleɔ akɛ kɛ́ mɔ ko yaju yɛ hɔmɔ hewɔ lɛ, mɛi naa lɛ mɔbɔ ni amɛkɔ̃ɔ amɛfiliɔ, shi gbalafitelɔ lɛ, mɛi nyɛ̃ɔ lɛ ejaakɛ ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ kpakpa. “[E]taoɔ lɛ diɛŋtsɛ esusuma hiɛ ekpãta.” Beni akɛ Mose Mla lɛ tsuɔ nii lɛ, akpataa mɔ ni kɔɔ gbɛ ni tamɔ nakai lɛ hiɛ. (3 Mose 20:10) Mɔ ni fiteɔ gbãla lɛ yeɔ mɛi krokomɛi awui kɛgbeɔ ekɔnɔ, ni gbalafitelɔ ehiii Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli, no hewɔ lɛ ashwieɔ lɛ kɛjɛɔ Kristofoi asafo ni he tse lɛ mli.

Hiɛmɔ Henilee ni Mli Tse Mli

15. Te henilee ni he eshã tamɔ “akɛ dade kɛ la shãa nɔ̃ lɛ” tsuɔ nii ehaa tɛŋŋ?

15 Wɔnyɛŋ wɔgbe wɔhenilee yɛ eshafeemɔ he ni wɔya nɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ wɔbaa wɔjeŋ yɛ je lɛ jeŋba ni egbee shi lɛ naa, ni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ mɛi ni wɔkɛbɔɔ, woji ni wɔkaneɔ, kɛ hiɛtserɛjiemɔi ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli lɛ ahe. Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Naagbee gbii lɛ anɔ lɛ mɛi komɛi aaakwa hemɔkɛyeli lɛ, ni amɛkɛ amɛhe aaayakpɛtɛ lakamɔ mumɔi kɛ daimonioi atsɔɔmɔi ahe, yɛ amalelɔi asatofeemɔ mli, mɛi ni ashã amɛ diɛŋtsɛ amɛhenilee he tamɔ akɛ dade kɛ la shãa nɔ̃ lɛ.” (1 Timoteo 4:1, 2) Henilee ni he eshã tamɔ “akɛ dade kɛ la shãa nɔ̃” he lɛ batsɔɔ tamɔ hewolo ni la eshã he fɛɛ—bɔ ni ebaalɛ ji akɛ hei ni la eshã lɛ gboɔ, ni kɛ́ nɔ ko sa he po lɛ, mɔ lɛ nuuu he. Henilee ni tamɔ nakai lɛ ebɔŋ wɔ kɔkɔ dɔŋŋ koni wɔtsi wɔhe kɛjɛ hemɔkɛyeli kwalɔi kɛ nifeemɔi ni baanyɛ aha wɔkwa hemɔkɛyeli lɛ he.

16. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔná henilee ni mli tse lɛ?

16 Kɛ́ wɔbaaná yiwalaheremɔ lɛ, no lɛ ebaabi ni wɔná henilee ni mli tse. (1 Petro 3:21) Yesu kpɔ̃mɔ afɔleshãa lɛ mli hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ lɛ eha atsuu wɔhenilee lɛ he kɛjɛ nitsumɔi gbohii ahe, “koni wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ lɛ.” (Hebribii 9:13, 14) Kɛ́ wɔhiɛ kã he ni wɔfee esha lɛ, no woɔ wɔhenilee lɛ he muji, ni akɛni wɔhe tseee dɔŋŋ hewɔ lɛ, wɔbafeee mɛi ni sa akɛ amɛsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ. (Tito 1:15) Kɛlɛ, yɛ Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔná henilee ni mli tse.

Gbɛ̀i Krokomɛi Anɔ ni Wɔɔtsɔ Wɔkwa Jeŋba Fɔŋ

17. Kɛ́ ‘onyiɛ Yehowa sɛɛ kɛwula shi’ lɛ, mɛɛ sɛɛ obaaná?

17 Taakɛ Kaleb ni hi shi yɛ blema Israel lɛ fee lɛ, ‘nyiɛmɔ Yehowa sɛɛ kɛwula shi.’ (5 Mose 1:34-36) Feemɔ nibii ni Nyɔŋmɔ taoɔ ni ofee lɛ, ni ekaba oyiŋ kɔkɔɔkɔ akɛ oooyaye ‘daimonioi akpɔlɔ lɛ nɔ nii.’ (1 Korintobii 10:21) Tsi ohe kɛjɛ hemɔkɛyeli kwamɔ he. Okɛ hiɛsɔɔ aye mumɔŋ niyenii ni Yehowa okpɔlɔ lɛ nɔ pɛ atoɔ yɛ lɛ, ni apasa tsɔɔlɔi loo mumɔi fɔji nyɛŋ bo alaka. (Efesobii 6:12; Yuda 3, 4) Okɛ ojwɛŋmɔ ama mumɔŋ nibii tamɔ Biblia kasemɔ, kpeeiyaa, kɛ shiɛmɔyaa nɔ. Kɛ́ onyiɛ Yehowa sɛɛ kɛwula shi ní oteke nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli lɛ, obaaná miishɛɛ.—1 Korintobii 15:58.

18. Yehowa gbeyeishemɔ náa bɔ ni ohiɔ shi ohaa nɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Tswaa ofai shi ni “[o]sɔmɔ Nyɔŋmɔ . . . kɛ woo kɛ gbeyeishemɔ!” (Hebribii 12:28) Kɛ́ osheɔ Yehowa gbeyei kɛ shishinumɔ akɛ obuɔ lɛ lɛ, no baakanya bo koni okakɔ gbɛ ko ni ehiii. No baaye abua bo koni ohi shi yɛ ŋaa ni Petro wo enanemɛi Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ naa. Eŋma amɛ akɛ: “Kɛ́ nyɛtsɛ́ɔ mɔ ni kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ shi ekojoɔ yɛ mɔ fɛɛ mɔ nitsumɔ naa lɛ akɛ nyɛtsɛ lɛ, nyɛkɛ gbeyeishemɔ abaa nyɛjeŋ yɛ nyɛgbɔtoo be lɛ mli.”—1 Petro 1:17.

19. Mɛni hewɔ esa akɛ okɛ nibii ni okaseɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ atsu nii daa?

19 Okɛ nibii ni okaseɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ atsu nii daa yɛ oshihilɛ mli. No baaye abua bo ni okɛ ohe akawo esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ mli ejaakɛ obaatsɔ “mɛi ni fɔ ni amɛfɔɔ feemɔ lɛ eha amɛhenumɔ nii lɛ ele ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ” lɛ ateŋ mɔ ko. (Hebribii 5:14) Kwɛmɔ owiemɔ kɛ onifeemɔ jogbaŋŋ, ni okɛ hiɛshikamɔ anyiɛ tamɔ nilelɔ, ni ‘otsu odekã he nii’ jogbaŋŋ yɛ gbii fɔji nɛɛ amli. ‘Yaa nɔ oyɔse nii ni ji Nuŋtsɔ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ’ ni ofee.—Efesobii 5:15-17; 2 Petro 3:17.

20. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔhiɛ kɔ̃ɔ mɛi anii anɔ lɛ?

20 Jiemɔ hiɛkɔ̃ɔ kɛjɛ oshihilɛ mli kwraa. Kitãi Nyɔŋma lɛ ateŋ ekome kɛɔ akɛ: “Ohiɛ akakɔ̃ onaanyo shĩa nɔ. Ohiɛ akakɔ̃ onaanyo ŋa, loo ewenuu, loo eweyoo, loo etsina, loo eteji, aloo nɔ ko ni ji onaanyo nɔ̃ nɔ.” (2 Mose 20:17) Mla nɛɛ bu nibii ni mɔ yɔɔ tamɔ eshĩa, eŋa, etsuji, ekooloi, kɛ ekrokomɛi ni fata he lɛ ahe. Shi hiɛdɔɔ sane ji akɛ, Yesu kɛɛ hiɛkɔ̃ɔ loo hiɛjoomɔ buleɔ mɔ.—Marko 7:20-23.

21, 22. Mɛɛ nibii nɛkɛ Kristofonyo baanyɛ efee koni ekafee esha?

21 Kwɛmɔ jogbaŋŋ koni akɔnɔ akaha ofee esha. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ kaa lɛ. No sɛɛ lɛ akɔnɔ lɛ, kɛ́ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha, ni esha lɛ hu, kɛ́ afee agbe naa lɛ efɔɔ gbele.” (Yakobo 1:14, 15) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ko ni kulɛ eyɔɔ dãanumɔ he naagba lɛ baakpɛ eyiŋ akɛ eheŋ dãa ni naa wa kɛyaŋ shĩa. Kɛ́ shihilɛ ni yɔɔ he ni Kristofonyo tsuɔ nii yɛ lɛ baanyɛ aha ekɛ ehe awo ajwamaŋbɔɔ loo gbalafitemɔ mli lɛ, no lɛ kɛ́ nitsumɔ lɛ yɛ kpokpai krokomɛi anɔ lɛ, ebaanyɛ eshi he ni eyɔɔ kɛya he kroko aloo eyatao nitsumɔ kroko.—Abɛi 6:23-28.

22 Kaafee nɔ ko ni baaha ofee esha. Mɛi ni akɛbɔɔ gbagbalii ni ahiɛɛɛ jwɛŋmɔ ákɛ akɛ amɛ baabote gbalashihilɛ mli kɛ jeŋba sha hesusumɔ baanyɛ aha mɔ kɛ ehe awo ajwamaŋbɔɔ loo gbalafitemɔ mli. Amalei bibii baanyɛ aha mɔ abɔi malemɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ ní ebatsɔ amalelɔ. Juu bibii baanyɛ aha mɔ henilee agbo ni ebɔi nibii wuji juu. Okɛ hemɔkɛyeli kwalɔi akaná nɔ ko kwraa feemɔ ejaakɛ miishɛɛ fioo kɛkɛ ni ooojie yɛ amɛsusumɔi ahe lɛ baanyɛ aha obatsɔ hemɔkɛyeli kwalɔ.—Abɛi 11:9; Kpojiemɔ 21:8.

Ni kɛ́ Ofee Esha Momo Hu?

23, 24. Kronika Wolo ni Ji Enyɔ 6:29, 30 kɛ Abɛi 28:13 lɛ shɛjeɔ mɔ mii yɛ gbɛ nɔ?

23 Adesa ko bɛ ni yeɔ emuu. (Jajelɔ 7:20) Ni kɛlɛ, kɛ́ ofee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, obaanyɛ okɛ sɔlemɔ ni Maŋtsɛ Salomo sɔle beni ejɔɔ sɔlemɔwe lɛ nɔ ehaa Yehowa lɛ ashɛje omii. Salomo sɔle eha Nyɔŋmɔ akɛ: “No lɛ sɔlemɔ fɛɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ fɛɛ faikpamɔ ní mɔ ko loo omaŋ Israel fɛɛ aaakpa lɛ, kɛ́ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ le lɛ diɛŋtsɛ ehaomɔ kɛ emanehulu ní ebagbɛ enijiaŋ etsɔɔ nɛkɛ shĩa nɛɛ lɛ: no lɛ bó toi yɛ ŋwɛi ni ji oshihilɛhe lɛ, ní oŋɔfa, ní owo mɔ fɛɛ mɔ nyɔmɔ yɛ enifeemɔ nii lɛ fɛɛ naa, bɔ ni ole etsuiŋ lɛ; (ejaakɛ bo okome too ole gbɔmɛi abii atsuiiaŋ).”—2 Kronika 6:29, 30.

24 Hɛɛ, Nyɔŋmɔ le adesai atsuiiaŋ ni eŋɔɔ eshai ekeɔ. Abɛi 28:13 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni tsĩmɔɔ enɔtɔmɔ nɔ lɛ, eshwereŋ; shi mɔ ni jajeɔ ni efɔ̃ɔ lɛ, aaana lɛ mɔbɔ.” Kɛ́ oshwa ohe ni ojaje esha ni ofee lɛ otsɔɔ ní ofɔ̃ɔ lɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ ena bo mɔbɔ. Ni kɛlɛ, kɛ́ ogbɔjɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ, mɛni baanyɛ aye abua bo koni ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli?

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ Kristo lɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔkakɔ gbɛ fɔŋ?

• Kɛ́ wɔyɛ suɔmɔ diɛŋtsɛ kɛha mɛi krokomɛi lɛ, no haŋ wɔkɛ wɔhe awo jeŋba shara mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛni ji gbɛ̀i komɛi anɔ ni wɔɔtsɔ wɔkwa jeŋba fɔŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Yuda haa wɔleɔ bɔ ni wɔɔfee wɔhi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Gbalamlitsemɔ baanyɛ aye hefatalɔ ni jeee lɛ ejɛ kɛ bii awui babaoo

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Taakɛ Kaleb fee lɛ, ani otswa ofai shi akɛ ‘obaanyiɛ Yehowa sɛɛ kɛwula shi’?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Sɔlemɔ daa ni aye abua bo koni onyɛ odamɔ kaa naa