Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kpɛlɛmɔ Yehowa Tsɔsemɔ Nɔ Daa

Kpɛlɛmɔ Yehowa Tsɔsemɔ Nɔ Daa

“Kaagbe Yehowa tsɔsemɔ lɛ he guɔ.”​—ABƐI 3:11.

1. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpɛlɛ Nyɔŋmɔ tsɔsemɔ nɔ lɛ?

MAŊTSƐ SALOMO ni hi shi yɛ blema Israel lɛ haa wɔnaa nɔ̃ hewɔ ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akpɛlɛ Nyɔŋmɔ tsɔsemɔ nɔ lɛ. Salomo kɛɛ akɛ: “Mibi, kaagbe Yehowa tsɔsemɔ lɛ he guɔ, ni kaaha ekãmɔ lɛ miije otsine; ejaakɛ mɔ ni Yehowa sumɔɔ lɛ, lɛ ekãa, tamɔ bɔ ni tsɛ feɔ ebi ni eyɔɔ ehe tsui lɛ!” (Abɛi 3:11, 12) Hɛɛ, o-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ sumɔɔ bo, ni no hewɔ ni etsɔseɔ bo lɛ.

2. “Tsɔsemɔ” kɔɔ mɛni he, ni mɛni ji gbɛ̀i komɛi anɔ ni mɔ aaatsɔ enine ashɛ tsɔsemɔ nɔ?

2 “Tsɔsemɔ” kɔɔ toigbalamɔ, mɔ jajemɔ, mɔ gbɛtsɔɔmɔ, kɛ mɔ nitsɔɔmɔ he. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Tsɔsemɔ fɛɛ tsɔsemɔ lɛ, amrɔmrɔ lɛ efeee mɔ akɛ miishɛɛ nɔ̃ ni, shi dɔlɛ nɔ̃ moŋ; shi kɛ́ fee sɛɛ lɛ, ewoɔ hejɔlɛ yibii ní ji jalɛ lɛ ehaa mɛi ní etsɔ nɔ ekase nɔ ko lɛ.” (Hebribii 12:11) Kɛ́ okpɛlɛ Nyɔŋmɔ tsɔsemɔ nɔ ní okɛtsu nii lɛ, no baanyɛ aye abua bo koni onyiɛ jalɛ gbɛ nɔ bɔni afee ni obɛŋkɛ Yehowa ni ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Lala 99:5) Onine baanyɛ ashɛ tsɔsemɔ nɔ kɛtsɔ nanemɛi heyelilɔi anɔ, kɛtsɔ nibii ni okaseɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ woji ni “tsulɔ . . . anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kalaa lɛ akasemɔ nɔ. (Luka 12:42-44) Kwɛ bɔ ni omii baashɛ ohe aha kɛji agbala ojwɛŋmɔ kɛtee nɔ ko ni ebaabi ni ofee tsakemɔ yɛ mli lɛ nɔ! Shi kɛ́ mɔ ko fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, te ebaabi ni atsɔse lɛ aha tɛŋŋ?

Nɔ̃ Hewɔ ni Ashwieɔ Mɛi Komɛi Kɛjɛɔ Asafo lɛ Mli

3. Mɛni haa ashwieɔ mɔ kɛjɛɔ asafo lɛ mli?

3 Nyɔŋmɔ tsuji kaseɔ Biblia lɛ kɛ Kristofoi awoji. Asusuɔ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ ahe yɛ asafoŋ kpeei, kpokpaa nɔ kpeei, kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ni amɛfeɔ lɛ ashishi. No hewɔ lɛ, Kristofoi le nibii ni Yehowa taoɔ yɛ amɛdɛŋ. Dani abaashwie mɔ ko kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ, ja efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa ní etsakeee etsui.

4, 5. Mɛɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ mɔ ko ni ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli asusu he yɛ kuku nɛɛ mli, ni mɛni hewɔ awo asafoŋbii lɛ hewalɛ koni amɛhé mɔ lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ?

4 Susumɔ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ mɔ ko ni ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ he lɛ he okwɛ. Asafo ni hi Korinto lɛ ŋmɛ gbɛ ni “ajwamaŋbɔɔ ni bɛ jeŋmaji lɛ amli tete, ákɛ mɔ ko wɛɔ etsɛ ŋa” tee nɔ yɛ asafo lɛ mli. Paulo wo Korintobii lɛ hewalɛ koni “[amɛ]ŋɔ nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ [amɛ]wo satan dɛŋ, koni eheloo lɛ hiɛ akpata, ni ahere mumɔ lɛ yiwala.” (1 Korintobii 5:1-5) Beni ashwie efɔŋfeelɔ lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ aŋɔ lɛ awo Satan dɛŋ lɛ, eku sɛɛ eyatsɔ mɛi ni Abonsam kudɔɔ amɛ yɛ je lɛŋ lɛ ateŋ mɔ ko. (1 Yohane 5:19) Asafo lɛ mli ni ashwie lɛ kɛjɛ lɛ fo hewalɛ fɔŋ ni kulɛ ebaaná yɛ asafo lɛ nɔ lɛ sɛɛ, ni abáa Nyɔŋmɔ sui kpakpai ni asafo lɛ jieɔ lɛ kpo ní abaanyɛ awie he akɛ “mumɔ” ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yi.—2 Timoteo 4:22; 1 Korintobii 5:11-13.

5 Be kplaŋŋ sɛɛ lɛ, Paulo wo Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ hewalɛ koni amɛhé efɔŋfeelɔ lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. Mɛni hewɔ? Paulo tsɔɔ mli akɛ, bɔni afee ni “Satan akaye” amɛ “amim.” Ekã shi faŋŋ akɛ, no mli lɛ efɔŋfeelɔ lɛ etsake etsui ni eeba ejeŋ jogbaŋŋ. (2 Korintobii 2:8-11) Kɛ́ Korintobii lɛ heee nuu ni etsake etsui lɛ kɛbaaa asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ, Satan baaye amɛ amim kɛ shishinumɔ akɛ, amɛyitseaiŋ baawa yɛ nuu lɛ nɔ ni amɛkɛ ehe ekeŋ lɛ tamɔ bɔ pɛ ni Satan taoɔ ni amɛfee lɛ. Ekolɛ, etsɛɛɛ ni amɛkɛ nuu ni etsake etsui lɛ ‘he eshai fa lɛ ni amɛshɛje emii.’—2 Korintobii 2:5-7.

6. Ani sɛɛnamɔ yɛ he akɛ aaashwie mɔ kɛjɛ asafo lɛ mli? Tsɔɔmɔ mli.

6 Ani sɛɛnamɔ yɛ he akɛ aaashwie mɔ kɛjɛ asafo lɛ mli? No feemɔ haaa agbe Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ gbɛi kpakpa ni ewebii yɔɔ lɛ ahe guɔ. (1 Petro 1:14-16) Efɔŋfeelɔi ni tsakeee amɛtsui ni ashwieɔ amɛ kɛjɛɔ asafo lɛ mli lɛ tsɔɔ ákɛ akɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ miitsu nii, ni ehaa asafo lɛ hu he tseɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. No feemɔ hu baanyɛ aha efɔŋfeelɔ ni tsakeee etsui lɛ ahɛle shi.

Mɛni hewɔ bɔfo Paulo kɛ mɔ shwiemɔ kɛmiijɛ asafo lɛ mli lɛ he gbɛtsɔɔmɔi maje Korintobii lɛ?

Tsuitsakemɔ He Hiaa Waa

7. Beni David ŋɔ etɔmɔi lɛ etee ní ejajeee etsɔɔɔ lɛ, mɛni ba enɔ?

7 Mɛi ni feɔ esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ ateŋ mɛi pii tsakeɔ amɛtsui diɛŋtsɛ ni ashwieee amɛ kɛjɛɛɛ asafo lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ákɛ mɔ aaatsake etsui diɛŋtsɛ lɛ bɛ mlɛo. Susumɔ Israel Maŋtsɛ David ní fo Lala 32 lɛ sane lɛ he okwɛ. Nakai lala lɛ haa wɔnaa akɛ be fioo shwie mli dani David jaje eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni efee yɛ ekolɛ ekɛ Batsheba sane lɛ mli lɛ etsɔɔ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, eshai ni efee lɛ ahe tsuiyeli sɔŋŋ ha hewalɛ tã yɛ emli tamɔ bɔ ni nii amli nu ŋaa yɛ latsaa be mli lɛ. David gbɔjɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ ni ehao hu, shi beni ‘ejaje enɔtɔmɔ lɛ etsɔɔ Yehowa lɛ, eŋɔ ehe eshai lɛ efa lɛ.’ (Lala 32:3-5) No mli David lá akɛ: “Ajɔɔ gbɔmɔ ni Yehowa ebuuu nɔsha ko ehaaa lɛ . . . lɛ!” (Lala 32:1, 2) Kwɛ miishɛɛ ni ená akɛ Nyɔŋmɔ na lɛ mɔbɔ!

8, 9. Mɛni haa anaa akɛ mɔ etsake etsui, ni mɛni hewɔ tsuitsakemɔ he hiaa mɔ ko ni ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ waa lɛ?

8 Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, dani abaana efɔŋfeelɔ ko mɔbɔ lɛ, esa akɛ etsake etsui. Kɛlɛ, ákɛ mɔ hiɛ aaagbo loo eeeshe gbeyei akɛ mɛi baanu nɔ ni efee lɛ he lɛ etsɔɔɔ akɛ etsake etsui. “Ákɛ mɔ aaatsake etsui” lɛ tsɔɔ “ejwɛŋmɔ ni eeetsake” yɛ jeŋba gbonyo ko he yɛ ehe ni eshwa hewɔ. Mɔ ni eshwa ehe lɛ ‘tsui werɛ hoɔ ehe ni etswiaa shi kɛ dɔlɛ’ ni esumɔɔ koni kɛ́ aaahi lɛ, ‘ejaje tɔmɔ ni eba lɛ.’—Lala 51:19; 2 Korintobii 7:11.

9 Kɛ́ abaahé mɔ kɛba Kristofoi asafo lɛ mli ekoŋŋ lɛ, ehe hiaa waa akɛ etsake etsui. Kɛ́ ashwie mɔ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ, abɛ afii pɔtɛɛ ko ni kɛ eho yɛ eshwiemɔ lɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ ahé lɛ ekoŋŋ. Dani abaahé lɛ ekoŋŋ lɛ, esa akɛ efee tsakemɔi wuji komɛi. Esa akɛ ena hiɛdɔɔ ni yɔɔ esha ni efee lɛ he kɛ heguɔgbee ni ekɛba Yehowa kɛ asafo lɛ nɔ. Esa akɛ eshafeelɔ lɛ atsake etsui, ni ekɛ tsui krɔŋŋ asɔle kɛha eshaifaa, ni asaŋ ehi shi yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ taomɔnii lɛ anaa. Kɛ́ ebabi koni ahé lɛ ekoŋŋ lɛ, esa akɛ eha ana akɛ etsake etsui ni eefee “nii ni sa tsuitsakemɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 26:20.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Ojaje Onɔtɔmɔi Otsɔɔ?

10, 11. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔtsimɔ wɔnɔtɔmɔi anɔ lɛ?

10 Ekolɛ, mɛi komɛi ni amɛfee esha lɛ baakɛɛ yɛ amɛyitsoŋ akɛ: ‘Kɛ́ mibɔ mɔ ko amaniɛ lɛ, ekolɛ ebaabi mi saji komɛi ni baaha mihiɛ agbo, ni abaanyɛ ashwie mi kɛjɛ asafo lɛ mli. Shi kɛ́ mitsĩii tã mitsɔɔɔ mɔ ko lɛ, mɔ ko mɔ ko leŋ yɛ asafo lɛ mli, ni maye mihe tswaa.’ Susumɔ ni tamɔ nɛkɛ haa mɔ kuɔ ehiɛ eshwieɔ saji komɛi ni he hiaa waa anɔ. Mɛni ji saji nɛɛ?

11 Yehowa ji “Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ kɛ durolɔ ní toɔ tsui, ní mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwale fá pii, ní hiɛɔ mɔbɔnalɛ mli ehaa mɛi akpei abɔ, ní ŋɔɔ tɔmɔ kɛ efɔŋ kɛ esha efaa.” Kɛlɛ, egbalaa ewebii atoi “bɔ ni sa.” (2 Mose 34:6, 7; Yeremia 30:11) Kɛ́ ofee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni obɔ mɔdɛŋ akɛ otsĩ nɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ Nyɔŋmɔ aaana bo mɔbɔ? Yehowa le nɔ ni ofee lɛ, ni kɛfata he lɛ, ekuuu ehiɛ eshwieee nɔtɔmɔi anɔ kɛkɛ.—Abɛi 15:3; Habakuk 1:13.

12, 13. Kɛ́ obɔ mɔdɛŋ akɛ otsĩ onɔtɔmɔ nɔ lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

12 Kɛ́ ofee esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ní ojaje otsɔɔ lɛ, no baaye abua bo ni oná henilee kpakpa. (1 Timoteo 1:18-20) Shi kɛ́ ojajeee otsɔɔɔ lɛ, no baawo ohenilee lɛ he muji, ni enɛ baanyɛ aha ofee eshai babaoo. Ohiɛ akakpa nɔ akɛ jeee adesa ko loo asafo lɛ ofee esha oshi, shi moŋ Nyɔŋmɔ. Lalatsɛ lɛ lá akɛ: ‘Yehowa lɛ, ŋwɛi esɛi lɛ yɔɔ; ehiŋmɛii miikwɛ, ehiŋmɛii asɛɛ miika gbɔmɛi abii. Yehowa kaa jalɔ kɛ mɔ fɔŋ fɛɛ.’—Lala 11:4, 5.

13 Kɛ́ mɔ tsĩ esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni efee lɛ nɔ, ní ebɔ mɔdɛŋ koni ehi Kristofoi asafo ni he tse lɛ mli lɛ, Yehowa ejɔŋ lɛ. (Yakobo 4:6) Kɛ́ okɛ ohe ewo esha ko mli, ni oosumɔ koni ofee nɔ ni ja lɛ, no lɛ ohe afee oya ni ojɛ tsui krɔŋŋ mli ojaje nɔ ni ofee lɛ otsɔɔ. Kɛ́ jeee nakai lɛ, ohe nilee baagba onaa, titri lɛ, kɛ́ ookane eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni tamɔ nakai lɛ ahe sane loo onu ni aawo ŋaa yɛ he. Ani osusu he akɛ Yehowa baanyɛ ejie emumɔ lɛ yɛ onɔ taakɛ ebalɛ yɛ Maŋtsɛ Saul gbɛfaŋ lɛ? (1 Samuel 16:14) Kɛ́ Nyɔŋmɔ jie emumɔ lɛ yɛ onɔ lɛ, obaanyɛ ofee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ babaoo fe nɔ ni ofee lɛ.

Ná Hekɛnɔfɔɔ yɛ Onyɛmimɛi Anɔkwafoi lɛ Amli

14. Mɛni hewɔ esa akɛ mɔ ko ni efee esha lɛ kɛ ŋaawoo ni yɔɔ Yakobo 5:14, 15 lɛ atsu nii lɛ?

14 Belɛ, mɛni esa akɛ eshafeelɔ ni etsake etsui lɛ afee? Esa akɛ “etsɛ́ asafo lɛ mli onukpai lɛ kɛba eŋɔɔ, ni amɛkpa lɛ mu yɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ gbɛi amli ni amɛsɔle amɛha lɛ, ni hemɔkɛyeli sɔlemɔ lɛ aaahere helatsɛ lɛ yiwala, ni Nuŋtsɔ lɛ aaatee lɛ shi.” (Yakobo 5:14, 15) Onukpai lɛ ni aaayabɔ amɛ amaniɛ lɛ fata gbɛ̀i anɔ ni mɔ aaatsɔ ‘ewo yibii ni sa tsuitsakemɔ’ lɛ ahe. (Mateo 3:8) Hii anɔkwafoi ni mli hi nɛɛ ‘baasɔle amɛha lɛ ni amɛkpa lɛ mu yɛ Yehowa gbɛi amli.’ Taakɛ bɔ ni kɛ́ akɛ mu gbɔle mɔ ni ehe jɔɔ lɛ lɛ, nakai nɔŋŋ Biblia mli ŋaawoi ni amɛkɛ baaha mɔ ni etsake etsui diɛŋtsɛ lɛ baashɛje emii.—Yeremia 8:22.

15, 16. Kristofoi asafoŋ nukpai nyiɛɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Nyɔŋmɔ fee ní aŋma he sane yɛ Ezekiel 34:15, 16 lɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Kwɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Yehowa ni ji wɔ-Kwɛlɔ lɛ fee yɛ enɛ gbɛfaŋ beni eha Yudafoi lɛ ye amɛhe kɛjɛ Babilon nomŋɔɔ mli yɛ afi 537 D.Ŋ.B. kɛ agbɛnɛ hu beni ejie mumɔŋ Israel kɛjɛ “Babilon kpeteŋkpele lɛ” mli yɛ afi 1919 Ŋ.B.! (Kpojiemɔ 17:3-5; Galatabii 6:16) Etsɔ nakai gbɛ nɔ etsu shi ni ewo akɛ: “Mi diɛŋtsɛ malɛ̀ mitooi lɛ, ni maha amɛbumɔ shi . . . Nɔ ni elaaje lɛ, matao; ni nɔ ni edu gbɛ lɛ, mayakpala lɛ; ni nɔ ni epila lɛ, mafĩ maha lɛ; helatsɛ lɛ, mawaje lɛ” lɛ he nii.—Ezekiel 34:15, 16.

16 Yehowa lɛ̀ efonirifeemɔŋ tooi lɛ ni eha amɛbumɔ shi yɛ he ni yɔɔ shweshweeshwe, ni eyatao nɔ ni elaaje lɛ. Nakai nɔŋŋ Kristofoi nɔkwɛlɔi kwɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ tooku lɛ etɔrɔ jogbaŋŋ kɛ mumɔŋ niyenii, ni amɛyɛ shweshweeshwe. Asafoŋ onukpai lɛ yataoɔ too ni ekpalaŋ kɛjɛ asafo lɛ he lɛ. Taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ ‘fĩ too ni pila lɛ pilamɔ lɛ nɔ eha lɛ’ lɛ, nɔkwɛlɔi ‘fĩɔ’ asafoŋnyo ni mɔ ko wiemɔ loo lɛ diɛŋtsɛ enifeemɔ yeɔ lɛ awui lɛ pilamɔ lɛ nɔ amɛhaa lɛ. Ni taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ ‘waje nɔ ni bɛ hewalɛ lɛ,’ nakai nɔŋŋ asafoŋ onukpai lɛ yeɔ buaa asafoŋbii ni ekolɛ esha ko ni amɛfee lɛ eha amɛgbɔjɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ.

Bɔ ni Nɔkwɛlɔi Yeɔ Amɛbuaa

17. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔshashao shi akɛ wɔɔbɛŋkɛ onukpai lɛ ni amɛye amɛbua wɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli?

17 Biblia lɛ woɔ onukpai lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛkɛ hegbeyeiwoo anaa . . . mɔbɔ.” (Yuda 23, NW) Onukpai lɛ kɛ miishɛɛ boɔ ŋaawoo nɛɛ toi. Kristofoi komɛi efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ yɛ amɛhe ni amɛkɛyawo bɔlɛnamɔ jeŋba shara mli lɛ hewɔ. Shi kɛ́ amɛtsake amɛtsui diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ amɛbaanyɛ amɛkpa gbɛ akɛ onukpai ní efee klalo akɛ amɛaaye amɛbua amɛ koni amɛbadamɔ amɛnaji anɔ ekoŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ baajɛ mɔbɔnalɛ mli amɛkɛ amɛ aye yɛ suɔmɔ mli. Beni Paulo wieɔ akɛ onukpai nɛɛ ateŋ mɔ ko lɛ, ekɛɛ akɛ: “Jeee akɛ nyɛhemɔkɛyeli lɛ nyɔŋ wɔyeɔ, shi moŋ nyɛ miishɛɛ lɛ he nitsumɔ hefatalɔi ji wɔ.” (2 Korintobii 1:24) No hewɔ lɛ, kaashashao shi akɛ ooobɛŋkɛ amɛ ni amɛye amɛbua bo yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli.

18. Te onukpai lɛ kɛ amɛnanemɛi heyelilɔi ni tɔ̃ɔ lɛ yeɔ haa tɛŋŋ?

18 Kɛ́ okɛ ohe ewo esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ mli lɛ, mɛni hewɔ obaanyɛ oná hekɛnɔfɔɔ yɛ onukpai lɛ amli lɛ? Nɔ̃ hewɔ ji akɛ, amɛnitsumɔ titri ji akɛ amɛkwɛ Nyɔŋmɔ tooku lɛ nɔ. (1 Petro 5:1-4) Tookwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ eyiii amɛtoo ni epila ehe ní eebolɔ lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ onukpai kɛ amɛnaanyo heyelilɔ ko ni etɔ̃ ta shi ni amɛmiisusu esha ni efee lɛ he lɛ, amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ emaaa toigbalamɔ ni amɛkɛaaha mɔ ni etɔ̃ lɛ nɔ, shi moŋ amɛsusuɔ esha ni mɔ lɛ efee kɛ gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛye amɛbua lɛ ni ebadamɔ enaji anɔ ekoŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli lɛ he. (Yakobo 5:13-20) Esa akɛ onukpai lɛ akojo yɛ jalɛ naa ni ‘amɛkɛ tooku lɛ aye kɛ mlijɔlɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; Yesaia 32:1, 2) Taakɛ akpaa gbɛ kɛjɛɔ Kristofoi fɛɛ adɛŋ lɛ, esa akɛ onukpai lɛ ‘afee nɔ ni ja gbɛ, amɛsumɔ ejurɔfeemɔ, ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ yɛ heshibaa mli.’ (Mika 6:8) Sui nɛɛ ahe hiaa waa kɛ́ aakpɛ yiŋ yɛ saji ni kɔɔ “[Yehowa] lɛɛhe lɛ tooi” lɛ awala kɛ jamɔ he lɛ ahe.—Lala 100:3.

19. Te Kristofoi asafoŋ onukpai feɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ kɛ́ amɛmiibɔ mɔdɛŋ koni amɛjaje mɔ ko?

19 Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni halaa Kristofoi nɔkwɛlɔi lɛ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛha ekudɔ amɛ. Kɛ́ “nɔtɔmɔ ko banina mɔ ko trukaa”—oookɛɛ nɔ ni ehiɛ bɛ ehe nɔ—lɛ, asafoŋ onukpai lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni “[amɛ]saa nakai mɔ lɛ ekoŋŋ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli.” (Galatabii 6:1; Bɔfoi lɛ Asaji 20:28) Taakɛ bɔ ni kɛ́ mɔ ko kũ enane loo enine ní datrɛfonyo ni nuɔ nii ahe ehaa mɔ kɛ tsuishitoo jajeɔ wu ni eku lɛ bɔni afee ni mɔ ni epila lɛ akanu piŋmɔ he fe nine lɛ, nakai nɔŋŋ onukpai lɛ kɛ mlijɔlɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛjaje mɔ ni etɔ̃ lɛ jwɛŋmɔ, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛkwɛɔ akɛ amɛbaafee nakai yɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ anaa. (Kolosebii 3:12) Akɛni sɔlemɔ kɛ Ŋmalɛi lɛ anɔ onukpai lɛ tsɔɔ amɛnaa kɛji esa akɛ amɛna eshafeelɔ ko mɔbɔ aloo esaaa hewɔ lɛ, bɔ ni amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ esha ni afee lɛ he lɛ kɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ nakai esha lɛ ehaa lɛ kpãa gbee.—Mateo 18:18.

20. Mɛɛ be ehe bahiaa ni aha asafo lɛ ale akɛ akã ashimashi?

20 Kɛ́ esha ni mɔ ko efee lɛ egbɛ eshwã aloo eyɛ faŋŋ akɛ mɛi baana ale lɛ, no lɛ bɔni afee ni akagbe asafo lɛ he guɔ lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ abaatswa asafo lɛ adafi. Kɛ́ ebaabi hu ni awo asafoŋbii lɛ ŋaa ko lɛ, no hu abaatsu he nii. Kɛ́ mɔ ko ni onukpai ekwɛ esane mli ní akã ehiɛ lɛ miijaje nibii koni ebadamɔ enaji anɔ ekoŋŋ yɛ asafo lɛ mli lɛ, abaanyɛ akɛ lɛ ato mɔ ko ni bɛ hewalɛ ni eetsá ehe, ní no hewɔ lɛ, enyɛɛɛ ekɛ ehe awo nifeemɔi komɛi amli lɛ he. Kɛyashi be ko lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ kɛ́ ashimashi ni etsake etsui lɛ tee asafoŋ kpee lɛ, ebaata shi ni ebo sane toi moŋ fe nɔ ni ebaaha saji ahetoo. Onukpai lɛ baanyɛ ato gbɛjianɔ ni nyɛmi ko kɛ lɛ akase Biblia lɛ kɛtswa lɛ ama shi bɔni afee ni ehe “awa yɛ hemɔkɛyeli . . . gbɛfaŋ.” (Tito 2:2) Suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha mɔ ni etɔ̃ lɛ hewɔ afeɔ enɛɛmɛi fɛɛ, shi jeee koni akɛgbala etoi.

21. Te atsuɔ tɔmɔi komɛi ahe nii ahaa tɛŋŋ?

21 Asafoŋ onukpai baanyɛ aye abua mɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ nyɛminuu ko ni kulɛ eyɛ dãanumɔ he naagba lɛ bɔi dãanumɔ waa ekoŋŋ, ni efeɔ nakai shikome loo shii enyɔ kɛ́ eshwɛ lɛ pɛ yɛ shĩa. Naa mɔ ko hu ni kpá tawa shɛremɔ nɛɛ, afii saŋŋ nɛ, shi be ko ni efee gbedee ní no mli lɛ, lɛ pɛ eyɔɔ shĩa lɛ, eshɛre tawa lɛ shikome loo shii enyɔ ko. Eyɛ mli akɛ esɔle ekpa Nyɔŋmɔ fai ni ehéɔ eyeɔ akɛ ekɛ nɔ ni efee lɛ baake lɛ moŋ, shi esa akɛ ebɔ onukpa ko amaniɛ bɔni afee ni eye ebua lɛ koni ekaya nɔ ekɛ ehe wo tɔmɔ ni tamɔ nakai mli. Onukpa kome loo mɛi enyɔ baanyɛ atsu sane ni tamɔ nɛkɛ he nii. Kɛlɛ, nakai onukpa lɛ loo onukpai ni baatsu he nii lɛ baabɔ onukpai asɛinɔtalɔ lɛ amaniɛ ejaakɛ eeenyɛ eba akɛ saji krokomɛi hɔlɔ nɔ ni eba lɛ sɛɛ.

Yaa Nɔ Okpɛlɛ Nyɔŋmɔ Tsɔsemɔ Nɔ

22, 23. Mɛni hewɔ esa akɛ oya nɔ okpɛlɛ tsɔsemɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa bo lɛ nɔ lɛ?

22 Kɛ́ Kristofonyo miitao ená Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ lɛ, no lɛ esa akɛ ekpɛlɛ Yehowa tsɔsemɔ nɔ. (1 Timoteo 5:20) No hewɔ lɛ, okɛ tsɔsemɔ ni onine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ kɛ Kristofoi awoji ni okaseɔ lɛ mli lɛ atsu nii. Kɛfata he lɛ, okɛ ŋaawoo ni akɛhaa yɛ asafoŋ kpeei, kpokpaa nɔ kpeei, kɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ni Yehowa webii feɔ lɛ hu atsu nii. Ha ohiɛ ahi ohe nɔ daa yɛ Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ gbɛfaŋ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, no lɛ tsɔsemɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa bo lɛ baaye abua bo ni okagbɔjɔ yɛ esɔɔmɔ mli. Ebaatsɔ tamɔ gbogbo ko ni yɔɔ hewalɛ kɛha bo, ni ebaabu ohe kɛjɛ eshafeemɔ he.

23 Kɛ́ okpɛlɛ tsɔsemɔ ni Nyɔŋmɔ kɛhaa bo lɛ nɔ lɛ, no baaye abua bo ni ohi esuɔmɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ ashwie mɛi komɛi kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ moŋ, shi kɛ́ oha ‘ohiɛ hi otsui he’ ni ‘ofee onii tamɔ nilelɔ’ lɛ, no lɛ ebaŋ lɛ nakai yɛ ogbɛfaŋ. (Abɛi 4:23; Efesobii 5:15) Shi kɛ́ amrɔ nɛɛ ashwie bo kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ, no lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni ofee tsakemɔi ni sa koni ahé bo ekoŋŋ. Yehowa miisumɔ koni mɛi fɛɛ ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ kɛ anɔkwayeli kɛ “tsuijurɔ” ajá lɛ. (5 Mose 28:47) Kɛ́ otee nɔ okpɛlɛ Yehowa tsɔsemɔ nɔ lɛ, no lɛ obaanyɛ okɛ tsuijurɔ kɛ anɔkwayeli asɔmɔ lɛ kɛya naanɔ.—Lala 100:2.