Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɔdɛŋ Ni Wɔbɔ Koni wɔfi Shi Shiŋŋ Yɛ Hemɔkɛyeli Lɛ Mli

Mɔdɛŋ Ni Wɔbɔ Koni wɔfi Shi Shiŋŋ Yɛ Hemɔkɛyeli Lɛ Mli

Wala Shihilɛ He Sane

Mɔdɛŋ Ni Wɔbɔ Koni wɔfi Shi Shiŋŋ Yɛ Hemɔkɛyeli Lɛ Mli

Taakɛ Rolf Brüggemeier Gba

Minaanyo ko ji mɔ klɛŋklɛŋ ni ŋma mi wolo beni awo mi tsuŋ lɛ. Eha mile akɛ awo minyɛ tsuŋ, ni awo minyɛmimɛi hii Peter, Jochen, kɛ Manfred ni miye amɛ onukpa lɛ hu tsuŋ. Enɛ ha wɔnyɛmimɛi yei bibii enyɔ lɛ hi shi akɛ mɛi ni bɛ fɔlɔi kɛ nyɛmimɛi. Mɛni hewɔ East Germany polisifoi lɛ wa wɔweku lɛ yi lɛ? Mɛni ye bua wɔ ni wɔtee nɔ wɔfi shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli lɛ?

JEŊ TA II lɛ fite wɔgbekɛbiiashi miishɛɛ lɛ; wɔ diɛŋtsɛ wɔna awui ni ta yeɔ lɛ. Ataa batsɔ Germany asraafonyo, ni egbo beni mɛi ni amɛkɛwuɔ lɛ mɔ lɛ lɛ. Enɛ ha minyɛ awo ni atsɛɔ lɛ Berta lɛ kome too kwɛ bii ekpaa ní eye kɛjɛ afi kome kɛyashi afii 16 lɛ.

Sɔlemɔ ni Awo yaa lɛ nifeemɔ ha enáaa jamɔ he miishɛɛ dɔŋŋ, ni esumɔɔɔ ni atsiɔ Nyɔŋmɔ he sane po tã yɛ etoiiaŋ. Shi gbi ko yɛ afi 1949 lɛ, yoo bloblo ko ní bulɛ yɔɔ ehe ni atsɛɔ lɛ Ilse Fuchs lɛ ba wɔshia lɛ ni ekɛ wɔ bawie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Eniiamlitsɔɔmɔ kɛ saji ni ebi lɛ tée Awo miishɛɛ shi. Biblia lɛ ni ekɛ Awo kase lɛ ha Awo ná hiɛnɔkamɔ.

Shi ákɛ gbekɛbii hii lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ wɔyiŋ fee wɔ kɔshikɔshi. Nazi nɔyeli lɛ wo wɔ shi, ni sɛɛ mli lɛ Komunist nɔyeli lɛ hu wo wɔ shi, shi amɛ fɛɛ amɛyeee amɛshiwoi kpakpai lɛ anɔ. Eyɛ mli akɛ enɛ haaa wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ shiwoi krokomɛi ni akɛhaa wɔ lɛ amli moŋ, shi beni wɔná wɔle akɛ awo Odasefoi komɛi atsuŋ yɛ yiwalɛ nsrai amli yɛ ta lɛ sɛɛ ni amɛfiii hewɔ lɛ, wɔhiɛ sɔ amɛ waa. Enɔ afi lɛ abaptisi mi, Awo, kɛ Peter.

Abaptisi wɔnyɛminuu fioo Manfred hu, shi eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ enuko Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi jogbaŋŋ. Beni Komunist nɔyeli lɛ gu wɔnitsumɔ lɛ yɛ afi 1950, ní Stasi ni ji polisifoi ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ ni yitsoŋ wa lɛ nyɛ enɔ lɛ, etsɔɔ he ni wɔfeɔ wɔkpeei lɛ yɛ lɛ. No ha amɔ minyɛ kɛ minyɛmimɛi hii krokomɛi lɛ.

Bɔ ni Wɔsɔmɔ Wɔha Beni Agu Wɔnitsumɔ Lɛ

Akɛni agu wɔnitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔkɛ Biblia kasemɔ woji juɔ shi kɛyaa East Germany. Ákɛ nitsulɔ ni kɛ nibii ní akɛmaje mɛi yahaa amɛ lɛ, miyawoɔ wɔwoji lɛ yɛ Berlin anaigbɛ ní aguko wɔnitsumɔ lɛ yɛ jɛmɛ lɛ, ni mikɛfoɔ husu ni kã wɔ kɛ amɛ teŋ lɛ kɛbaa wɔmaŋ lɛ mli. Mifee enɛ shii abɔ ni polisifoi lɛ yɔseee, shi amɔ mi yɛ November afi 1950.

Stasi polisifoi lɛ kɛ mi yawo tsuŋwoohe ko ni hɔ shikpɔŋ ni samfɛji bɛ he lɛ mli. Ahaaa mawɔ yɛ gbi lɛ mli, ni kɛ́ je na hu lɛ, abiɔ mi saji ni bei komɛi lɛ ayiɔ mi. Minuuu miweku lɛ he kɛyashi March afi 1951 beni Awo, Peter, kɛ Jochen ba saneyelihe lɛ beni ayeɔ misane lɛ. Kojolɔ lɛ fã koni awo mi tsuŋ afii ekpaa.

Yɛ mikojomɔ lɛ sɛɛ gbii ekpaa lɛ, amɔ Peter, Jochen, kɛ Awo. No sɛɛ lɛ nyɛmiyoo ko kwɛ minyɛmiyoo Hannelore ni eye afii 11 lɛ, ni mimami nyɛmiyoo nukpa kwɛ Sabine ni eye afii 7 lɛ. Stasi polisifoi lɛ kɛ Awo kɛ minyɛmimɛi lɛ ye tamɔ akɛ ojotswalɔi awuiyelɔi yeɔ, ni polisifoi lɛ jie amɛ aspaaterei lɛ anaa kpãai lɛ po. Aha amɛdamɔ shi yɛ be ni akɛ bibii amɛ saji lɛ fɛɛ mli. Amɛ hu afã koni awo amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsuŋ afii ekpaa.

Yɛ afi 1953 lɛ, aha mi kɛ Odasefoi krokomɛi ni amɛ hu awo amɛ tsuŋ lɛ nitsumɔ akɛ wɔyama asraafoi alɛji adaamɔhe, shi wɔkpoo enɛ feemɔ. Asraafoi lɛ kɛ wɔ yawo he ko ni etse ehe banee gbii 21 ni amɛkɛgbala wɔtoi. Enɛ tsɔɔ akɛ wɔtsuŋ nii, akɛ woji ni aŋmala wɔ lɛ haŋ wɔ, ni niyenii fioo ko pɛ abaaha wɔ. Nyɛmimɛi yei Kristofoi komɛi kɛ bodobodo fioo ni akɛhaa amɛ lɛ eko toɔ ni amɛjuɔ shi amɛkɛbahaa wɔ. Enɛ nɔ tsɔ ni mikɛle Anni ni eji nyɛmimɛi yei nɛɛ ateŋ mɔ kome lɛ, ni mikɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli sɛɛ mli beni ajie lɛ yɛ tsuŋwoo mli yɛ afi 1956 ni ajie mi hu yɛ afi 1957 lɛ. Beni wɔbote gbalashihilɛ mli sɛɛ afi kome lɛ, wɔfɔ wɔbiyoo Ruth. Peter, Jochen, kɛ Hannelore fɛɛ bote gbalashihilɛ mli aaafee be kome too mli.

Beni ajie mi lɛ sɛɛ aaafee afii etɛ lɛ, amɔ mi ekoŋŋ. Stasi polisifonyo ko bɔ mɔdɛŋ akɛ ekɔne miyiŋ koni mitsɔɔ nyɛmimɛi lɛ asɛɛ gbɛ. Ekɛɛ mi akɛ: “Owula Brüggemeier ni misumɔɔ osane, ofainɛ susumɔ sane lɛ he jogbaŋŋ. Ole bɔ ni tsuŋwoohe mli shihilɛ yɔɔ ha, ni wɔsumɔŋ ni oyatsɔ shihilɛ nɛɛ fɛɛ mli ekoŋŋ. Obaanyɛ oya nɔ ohi shi akɛ Odasefonyo, oya kpeei, ni okɛ mɛi agba Biblia lɛ he sane bɔ ni osumɔɔ. Nɔ pɛ ni wɔtaoɔ ni ofee ji ni oha wɔle bɔ ni nibii yaa nɔ daa yɛ nyɛjamɔ lɛ mli. Susumɔ oŋa kɛ obiyoo fioo lɛ he.” Wiemɔ ni ekɛmu naa nɛɛ ha miyiŋ fee mi basaa. Shi mile akɛ kɛ́ awo mi tsuŋ lɛ, Yehowa baakwɛ miweku lɛ fe bɔ ni manyɛ makwɛ amɛ, ni efee nakai hu!

Polisifoi onukpai lɛ nyɛ Anni nɔ koni ekɛ ebe fɛɛ atsu nii yɛ otsi lɛ mli, ní eha mɛi krokomɛi akwɛ Ruth. Anni kpoo akɛ eeefee nakai, ni etsu nii gbɛkɛ koni enyɛ ekwɛ Ruth yɛ gbi lɛ mli. Nyɛmimɛi ni yɔɔ kristofoi asafo lɛ mli lɛ ye bua miŋa waa ni amɛha lɛ nibii babaoo aahu akɛ enyɛ ekɛ eko ye bua mɛi krokomɛi. Miye nɔ ni miihe ashɛ afii ekpaa yɛ tsuŋwoohe mli yɛ bei nɛɛ amli.

Bɔ ni Wɔhiɛ Wɔhemɔkɛyeli lɛ Mli yɛ Tsuŋwoohei Lɛ

Beni awo mi tsuŋ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ lɛ, Odasefoi ni mikɛ amɛ yaje tsu kome mli lɛ bi mi ni magba amɛ saji heei ni eje kpo nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ wɔwoji lɛ amli. Kwɛ miishɛɛ ni miná akɛ mikɛ Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ ni mikase jogbaŋŋ kɛ asafoŋ kpeei ni mitee daa lɛ mli saji lɛ aaawo minyɛmimɛi lɛ hewalɛ!

Beni wɔbi gboklɛfoi anɔkwɛlɔi lɛ ni amɛha wɔ Biblia lɛ, amɛha hetoo akɛ: “Kɛ́ oha Yehowa Odasefoi Biblia lɛ, etamɔ nɔ ni oha julɔ ni awo lɛ tsuŋ dɛŋdadei koni ekɛtsu nii kɛjo foi.” Daa gbi lɛ, nyɛmimɛi hii ni nyiɛɔ hiɛ lɛ halaa Biblia mli ŋmalɛi ni wɔbaasusu he. Wɔnáa Biblia ŋmalɛ ni ahala kɛha gbi lɛ he miishɛɛ kwraa fe kɔɔyɔɔ kpakpa ni wɔmuɔ kɛ wɔkpɔiaŋ ni wɔgbɔleɔ yɛ minitii 30 ni ahaa wɔkɛnyiɛɔ yale lɛ mli lɛ daa gbi lɛ. Eyɛ mli akɛ ahaa mitai 5 jɛkɛmɔ kamɔɔ wɔteŋ ni aŋmɛɛɛ gbɛ ni wɔkɛ wɔhe awie moŋ, shi wɔtsɔɔ gbɛ̀i krokomɛi anɔ wɔleɔ gbi lɛ ŋmalɛ lɛ. Kɛ́ wɔtee wɔtsũi srɔtoi lɛ amli lɛ, mɔ fɛɛ mɔ tsɔɔ nɔ ni enyɛ enu, ni wɔkɛnaa gbi lɛ Ŋmalɛ lɛ, ni no sɛɛ lɛ wɔsusuɔ he.

Naagbee lɛ, nuu ko yatsɔɔ wɔsɛɛ gbɛ, ni akɛ mikome too yawo tsuŋwoohe lɛ mli tsu ko ni etse ehe banee mli. Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ nakai beaŋ lɛ mile ŋmalɛi ohai abɔ yɛ miyitsoŋ! Mikɛ shoofeemɔ be nɛɛ tsu nii kɛjwɛŋ Biblia mli saji srɔtoi ahe. No sɛɛ lɛ ajie mi kɛtee tsuŋwoohe kroko, ni gboklɛfoi anɔkwɛlɔ ko kɛ mi yafata Odasefoi enyɔ ahe yɛ tsu ko mli, ni miishɛɛ sane ji akɛ eha wɔ Biblia. Mimii shɛ he waa akɛ yɛ nyɔji ekpaa ni mikome too miye yɛ tsu mli lɛ sɛɛ lɛ, minyɛ mikɛ minyɛmimɛi Kristofoi miisusu Biblia mli saji ahe ekoŋŋ.

Minyɛminuu Peter tsɔɔ nɔ ni ye bua lɛ ni edamɔ tsuŋwoohe kroko mli shihilɛ naa lɛ mli akɛ: “Mifee jeŋ hee lɛ mli shihilɛ lɛ he mfoniri yɛ mijwɛŋmɔ mli ni mijwɛŋ Biblia lɛ mli ŋmalɛi ahe. Ákɛ Odasefoi lɛ, wɔwowoo wɔhe hewalɛ kɛtsɔ Biblia mli saji ni wɔbiɔ wɔhe loo Ŋmalɛi lɛ amli kaa ni wɔfeɔ lɛ nɔ. Jɛmɛ shihilɛ bɛ mlɛo kwraa. Bei komɛi lɛ atĩaa wɔyi 11 naa awoɔ tsu ko mli. Jɛmɛ wɔfeɔ nɔ fɛɛ nɔ yɛ—jɛmɛ wɔyeɔ nii yɛ, jɛmɛ wɔwɔɔ, jɛmɛ wɔjuɔ wɔhe yɛ, ni wɔyaa niiaŋ po yɛ jɛmɛ. Enɛ ha wɔhao waa.”

Minyɛminuu Jochen hu gba eniiashikpamɔ yɛ etsuŋwoohe lɛ akɛ: “Miláa lala wolo lɛ mli lalai ni mikaiɔ lɛ. Daa gbi lɛ, mijwɛŋɔ ŋmalɛi ni mikase miwo miyitsoŋ lɛ anɔ. Beni ajie mi lɛ, mitee nɔ mikase Biblia lɛ yɛ gbɛjianɔ kpakpa naa. Mikɛ miweku lɛ susuɔ gbi lɛ Ŋmalɛ lɛ he daa gbi. Wɔsaa wɔhe hu kɛha asafoŋ kpeei fɛɛ.”

Ajie Awo Kɛjɛ Tsuŋwoohe Lɛ

Beni awo Awo tsuŋ afii enyɔ kɛ nɔ ko sɛɛ lɛ, ajie lɛ. Ekɛ heyeli ni ená lɛ tsu nii ni ekɛ Hannelore kɛ Sabine kase Biblia lɛ, ni eye ebua amɛ koni amɛto shishitoo kpakpa amɛha amɛhemɔkɛyeli lɛ. Etsɔɔ amɛ bɔ ni esa akɛ amɛtsu hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ he saji ni amɛkɛaakpe yɛ skul lɛ he nii. Hannelore kɛɛ akɛ: “Akɛni wɔwoɔ wɔhe hewalɛ yɛ shia hewɔ lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ he naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ gbaaa wɔnaa. Wekukpaa kpakpa ni yɔɔ wɔweku lɛ mli lɛ haa wɔtsui nyɔɔ wɔmli kɛ́ wɔkɛ naagba kpe.”

Hannelore tsa nɔ akɛ: “Wɔkɛ saji ni haa wekukpaa ni kã akɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli waa lɛ hu yaha wɔnyɛmimɛi hii lɛ yɛ tsuŋwoohe lɛ. Wɔŋmalaa Buu-Mɔɔ mli saji fɛɛ bibii wowoɔ wolo fɛtɛfɛtɛ ko nɔ. No sɛɛ lɛ wɔkotaa wɔwoɔ wolo ko ni nu nyɛɛɛ atsɔ mli lɛ mli, ni wɔkɛwoɔ aduawa falɛ ko ní wɔkɛyahaa amɛ daa nyɔŋ nɔ lɛ mli. Kɛ́ amɛtsɔ ŋaa gbɛ nɔ amɛha wɔle akɛ saji ni fata aduawa lɛ he lɛ lɛ ŋɔɔ waa lɛ, ehaa wɔmli filiɔ wɔ naakpa. Yɛ anɔkwale mli lɛ eji miishɛɛ be diɛŋtsɛ kɛha wɔ, ejaakɛ wɔkɛ wɔhe wo nitsumɔ nɛɛ mli vii.”

Bɔ ni Wɔhi Shi Wɔha Beni Agu Wɔnitsumɔ Lɛ

Peter tsɔɔ bɔ ni amɛhi shi amɛha beni agu nitsumɔ lɛ yɛ East Germany afii nyɔŋmai abɔ lɛ mli akɛ: “Wɔkpeɔ akɛ kui bibii yɛ aŋkroaŋkroi ashiai amli, ni wɔyaaa jɛmɛ kutuu, ni wɔshiii jɛmɛ hu kutuu. Wɔtoɔ be ni wɔkɛbaafee kpee ni nyiɛ sɛɛ lɛ yɛ kpee lɛ eko fɛɛ eko shishi. Wɔfeɔ enɛ kɛtsɔ okadii kɛ woji ni wɔŋmalaa anɔ, ejaakɛ wɔleee kɛji akɛ Stasi polisifoi lɛ miibo wɔ toi yɛ teemɔŋ.”

Hannelore tsɔɔ mli akɛ: “Bei komɛi lɛ wɔnine shɛɔ kasɛt ni amɔmɔ kpee shishi wiemɔi awo nɔ lɛ nɔ. Enɛɛmɛi haa wɔsafoŋ kpeei lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa. Ákɛ kuu ni edaaa lɛ, wɔbuaa wɔhe naa kutuu ŋmɛlɛtswai abɔ kɛboɔ Biblia mli tsɔsemɔ wiemɔi nɛɛ atoi. Eyɛ mli akɛ wɔnaaa wielɔi lɛ moŋ, shi wɔbo wiemɔi lɛ atoi jogbaŋŋ ni wɔŋmala emli otii wɔshwie shi.”

Peter kɛɛ akɛ: “Wɔnyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ maji krokomɛi anɔ lɛ fee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ koni wɔnine ashɛ Biblia kasemɔ woji anɔ. Aaafee afii nyɔŋma dani Berlin Gbogbo lɛ aaakumɔ ashwie shi yɛ afi 1989 lɛ mli lɛ, amɛfee woji bibii krɛdɛi komɛi amɛha wɔ. Mɛi komɛi kɛ amɛshika, amɛlɔlei kɛ amɛheyeli po tsu nii koni wɔnine ashɛ Biblia kasemɔ woji anɔ yɛ East Germany, eyɛ mli akɛ enɛ baanyɛ aha amɛna amane. Wɔkpa wɔnyɛmimɛi Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi agbɛ aahu gbɛkɛ ko, shi amɛbashɛɛɛ shi. Asomoaŋ polisifoi ena woji lɛ ni amɛtsĩ amɛlɔle lɛ naa. Yɛ osharai nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, ebaaa wɔjwɛŋmɔ mli kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔkpa nitsumɔ lɛ ni wɔná ogbɔjɔ shihilɛ.”

Minyɛminuu fioo Manfred ní tsɔɔ wɔsɛɛ gbɛ yɛ afi 1950 lɛ tsɔɔ nɔ ni ye bua lɛ ni ená hemɔkɛyeli ekoŋŋ ni etee nɔ ehiɛ mli lɛ mli akɛ: “Beni awo mi tsuŋ nyɔji fioo ni ajie mi lɛ, mitee West Germany ni mishi anɔkwale lɛ. Miku misɛɛ kɛba East Germany yɛ afi 1954 ni mibote gbalashihilɛ mli enɔ afi. Etsɛɛɛ ni miŋa mɔ anɔkwale lɛ mli ni abaptisi lɛ yɛ afi 1957. Yɛ naagbee lɛ mihenilee bɔi minaa gbamɔ, ni yɛ miŋa yelikɛbuamɔ naa lɛ miku misɛɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ.

“Minyɛmimɛi Kristofoi ni le mi dani mishi anɔkwale lɛ kɛ suɔmɔ here mi hiɛmɛɛ tamɔ nɔ ni nɔ ko bako. Nyɛmimɛi lɛ ahiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ ni amɛkɛŋaa mi kɛ fuamɔ ni amɛfuaa mi lɛ yɛ miishɛɛ waa. Eŋɔɔ minaa waa akɛ akpatã mi kɛ Yehowa kɛ minyɛmimɛi Kristofoi lɛ ateŋ.”

Wɔtee Nɔ Wɔwu Hemɔkɛyeli lɛ He Ta Lɛ

Wɔweku lɛ mli bii fɛɛ kã he amɛkɛ ekãa miiwu hemɔkɛyeli lɛ ta lɛ. Minyɛminuu Peter tsɔɔ mli akɛ: “Ŋmɛnɛ lɛ, shihilɛi kɛ heloonaa nibii ni baanyɛ ajie wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he lɛ efa fe be fɛɛ ni eho. Beni agu wɔnitsumɔ lɛ, wɔmii shɛ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ko ekɛɛɛ akɛ ajie lɛ kɛya nikasemɔ kuu kroko mli koni ehe ajɔ lɛ, ni mɔ ko gbigbiliii emli akɛ he ni afeɔ kui lɛ akpee lɛ yɛ lɛ jɛkɛ tsɔ loo kpee lɛ sɛɛ tsɛɔ tsɔ. Wɔ fɛɛ wɔnáa he miishɛɛ akɛ wɔɔkpe kutuu, ni kɛ ehe bahia akɛ wɔteaŋ mɛi komɛi amɛ kɛyashi gbɛkɛ ŋmɛji 11 po dani wɔshi lɛ, wɔfeɔ enɛ kɛ miishɛɛ.”

Yɛ afi 1959 lɛ, Awo kpɛ eyiŋ akɛ ekɛ Sabine ni eye afii 16 lɛ baashi kɛya West Germany. Akɛni amɛmiisumɔ ni amɛsɔmɔ yɛ he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe hiaa waa yɛ hewɔ lɛ, nitsumɔhe nine lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha amɛ akɛ amɛyasɔmɔ yɛ Ellwangen yɛ Baden-Württemberg. Eyɛ mli akɛ Awo bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ moŋ, shi ekãa ni eyɔɔ lɛ ha Sabine je gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi beni eye afii 18. Beni Sabine bote gbalashihilɛ mli lɛ, no mli lɛ Awo eye afii 58, shi ekase tsɔne kudɔmɔ koni enyɛ ekɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli waa. Awo kɛ miishɛɛ tsu nitsumɔ nɛɛ kɛyashi egbo yɛ afi 1974.

Beni akɛ nɔ ni miihe ashɛ afii ekpaa ewo mi tsuŋ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ sɛɛ lɛ, atswa minane shishi tu kɛtee West Germany yɛ afi 1965 ní miweku lɛ leee. Shi yɛ naagbee lɛ, miŋa Anni kɛ wɔbiyoo Ruth bafata mihe. Mikɛfɔ nitsumɔhe nine lɛ hiɛ koni amɛha wɔyasɔmɔ yɛ he ni shiɛlɔi ahe hiaa waa yɛ, ni no hewɔ lɛ amɛha wɔyasɔmɔ yɛ Nördlingen yɛ Bavaria. Jɛmɛ Ruth kɛ wɔbinuu Johannes ni wɔfɔ́ lɛ sɛɛ mli lɛ da yɛ. Anni kɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Enɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ hewɔ lɛ, Ruth hu kɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli beni egbe skul naa nɔŋŋ. Wɔbii enyɔ lɛ fɛɛ kɛ gbɛgbalɔi bote gbalashihilɛ mli. Amrɔ nɛɛ amɛfɔfɔɔi, ni aduro wɔ nabii fɛfɛji ekpaa.

Miha aha miba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ oya yɛ afi 1987, ni mibafata Anni he yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Afii etɛ sɛɛ lɛ, afɔ̃ mi nine koni miyawa ní alɛɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Selters lɛ mli. No sɛɛ lɛ, mikɛ miŋa ye bua ni ama Yehowa Odasefoi aklɛŋklɛŋ Kpee Asa yɛ Glauchau ni tsutsu lɛ eji East Germany lɛ, ni aha wɔkwɛ asa nɛɛ nɔ. Akɛni wɔbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ jogbaŋŋ hewɔ lɛ, wɔyafata wɔbiyoo lɛ he yɛ Nördlingen Asafo lɛ mli, ni wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ akɛ gbɛgbalɔi.

Miyɛ miishɛɛ waa, ejaakɛ minyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ fɛɛ kɛ wɔweku lɛ mli bii fã kpotoo miiya nɔ amɛmiisɔmɔ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ ni he yɔɔ naakpɛɛ lɛ. Nɔ ni wɔkase yɛ afii ni eho lɛ mli ji akɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔhiɛ hemɔkɛyeli lɛ mli ni wɔŋmɛɛɛ he kome too lɛ, wiemɔi ni yɔɔ Lala 126:3 baaba mli yɛ wɔ nɔ akɛ: “Yehowa efee nibii wuji eha wɔ; no hewɔ wɔmii eshɛ wɔhe nɛɛ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Yɛ wɔkpeemɔ gbi lɛ nɔ yɛ afi 1957

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Mi kɛ miwekumɛi yɛ afi 1948: (Hiɛ, abɛku kɛmiiya ninejurɔ) Manfred, Berta, Sabine, Hannelore, Peter; (sɛɛ, abɛku kɛmiiya ninejurɔ) mi kɛ Jochen

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Woji bibii ni wɔkɛtsu nii beni agu wɔnitsumɔ lɛ kɛ “Stasi” polisibii lɛ atsɔne ni amɛkɛboɔ mɛi atoi yɛ teemɔŋ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Forschungs-und Gedenkstätte NORMANNENSTRASSE

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mi kɛ minyɛmimɛi lɛ: (Hiɛ, abɛku kɛmiiya ninejurɔ) Hannelore kɛ Sabine; (sɛɛ, abɛku kɛmiiya ninejurɔ) mi, Jochen, Peter, kɛ Manfred