Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sɛɛnamɔ yɛ He ákɛ Aaaye Anɔkwa

Sɛɛnamɔ yɛ He ákɛ Aaaye Anɔkwa

Sɛɛnamɔ yɛ He ákɛ Aaaye Anɔkwa

ANƆKWA ni ayeee lɛ je shishi kɛjɛ Eden trom lɛ mli tɔ̃ɔ. Shi kɛlɛ, maji kɛ wekui pii buɔ anɔkwayeli akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa, ni amɛbuɔ amale kɛ mɔ lakamɔ hu akɛ nifeemɔi gbohii ní esaaa. Anɔkwayeli ji su ko ni haa mɔ náa miishɛɛ. Shi mɛi babaoo buɔ anɔkwa ni amɛyeee lɛ akɛ nɔ ni baaha amɛye omanye yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ nɛɛ mli. Te bo hu osusuɔ enɛ he ohaa tɛŋŋ? Ani sɛɛnamɔ yɛ he akɛ aaakase anɔkwayeli? Mɛɛ shishitoo mla haa onaa akɛ nifeemɔ ko tsɔɔ anɔkwayeli loo etsɔɔɔ anɔkwayeli?

Kɛ́ wɔɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔwie anɔkwale ni wɔye anɔkwa yɛ wɔshihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ amli. Bɔfo Paulo wo enanemɛi Kristofoi lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo awie anɔkwale.” (Efesobii 4:25) Paulo ŋma hu akɛ: “Wɔmiitao akɛ wɔba wɔjeŋ fɛfɛo yɛ nii fɛɛ mli.” (Hebribii 13:18) Jeee wɔnanemɛi adesai ahiɛ ni wɔtaoɔ akɛ wɔsa hewɔ ni wɔyeɔ anɔkwa. Nɔ hewɔ ni wɔyeɔ anɔkwa ji akɛ, wɔyɛ bulɛ kɛha wɔ-Bɔlɔ lɛ ni wɔmiisumɔ ni wɔsa ehiɛ.

Kaafee Osato

Yɛ maji pii anɔ lɛ, mɛi maleɔ koni amɛnine ashɛ nɔ ko nɔ yɛ shihilɛ mli. Amɛtsɔɔ gbɛ fɔŋ nɔ amɛnine shɛɔ gbɛfãa he woji, yijiemɔ woji, kɛ woji ni tsɔɔ maŋ nɔ ni mɔ ko jɛ lɛ anɔ koni amɛnyɛ amɛfã gbɛ kɛya maŋ kroko nɔ yɛ gbɛ ni teɔ shi woɔ mla nɔ, loo koni amɛkɛná nitsumɔ, loo koni amɛkɛná hegbɛ ko ni esaaa amɛ. Fɔlɔi komɛi tsakeɔ nibii ni aŋmala yɛ amɛbii lɛ afɔmɔ he odaseyeli woji anɔ lɛ bɔni afee ni amɛbii lɛ anyɛ aya skul babaoo.

Shi kɛ́ wɔɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, no lɛ esaaa akɛ wɔmaleɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ Yehowa ji “Nyɔŋmɔ anɔkwafo” ni ekpaa mɛi ni kɛ lɛ yɔɔ wekukpaa lɛ agbɛ akɛ amɛaaye anɔkwa. (Lala 31:6) Kɛ́ wɔmiitao ni wɔya nɔ wɔkɛ Yehowa aná wekukpaa ni yɔɔ kpaakpa lɛ, no lɛ esaaa akɛ wɔkaseɔ “yakayaka gbɔmɛi” ni ji “osatofoi” lɛ anifeemɔi.—Lala 26:4.

Bei pii hu lɛ, mɛi tsimɔɔ anɔkwalei anɔ kɛ́ amɛyɔse akɛ abaagbala amɛtoi yɛ efɔŋfeemɔ ko hewɔ. Ekolɛ mɔ ko baabɔ mɔdɛŋ efee enɛ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli po. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ asafo ko mli lɛ, oblanyo ko kɛɛ onukpai lɛ akɛ efee eshai komɛi. Shi ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ eju, eyɛ mli moŋ akɛ odaseyeli yɛ ni tsɔɔ akɛ eju. Yɛ naagbee lɛ, ana akɛ julɔ ji lɛ, no hewɔ lɛ ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Ani efeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ kulɛ eeetsɔɔ etɔmɔi lɛ fɛɛ ni eha aye abua lɛ kɛsaa wekukpaa ni kã ekɛ Yehowa teŋ lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kaabu Nuŋtsɔ lɛ tsɔsemɔ lɛ akɛ nɔ ko bibioo, ni asaŋ, kɛ́ ekã ohiɛ lɛ, kaaha onijiaŋ miije wui; ejaakɛ mɔ ni Nuŋtsɔ lɛ sumɔɔ lɛ, lɛ etsɔseɔ.”—Hebribii 12:5, 6.

Bei komɛi lɛ, ekolɛ nyɛmi nuu ko baabɔ mɔdɛŋ koni etsimɔ enaagbai loo esha ko ni efee be ko ni eho lɛ anɔ, bɔni afee ni aha lɛ sɔɔmɔ hegbɛ yɛ asafo lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ eeŋmala gbɛbimɔ wolo kɛha sɔɔmɔ hegbɛ krɛdɛɛ ko nɔ nii lɛ, ekolɛ ehaŋ sanebimɔi ni kɔɔ hela kɛ jeŋba he lɛ ahetoo jogbaŋŋ, kɛ susumɔ akɛ kɛ́ eha ale anɔkwale ni kɔɔ enɛɛmɛi ahe lɛ, ekolɛ no haŋ enine ashɛ sɔɔmɔ hegbɛ krɛdɛɛ ni etaoɔ lɛ nɔ. Ekolɛ ebaasusu akɛ, ‘Mimaleko,’ shi yɛ anɔkwale mli lɛ, ani etsimɔko nɔ ko nɔ, ni ani eeye mɛi krokomɛi anɔkwa? Susumɔ nɔ ni Abɛi 3:32 lɛ kɛɔ lɛ he okwɛ: “Yehowa miihi kutumpɔfo; shi mɛi ni ja ekɛbɔɔ.”

Kɛ́ wɔɔye anɔkwa lɛ, no lɛ ebiɔ ni klɛŋklɛŋ kwraa lɛ wɔna wɔhe taakɛ wɔji lɛ. Bei pii lɛ, wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ wɔfatɔi anɔ moŋ fe nɔ ni wɔɔhe nɔ ni ja loo nɔ ni ji anɔkwale ni kɔɔ wɔhe lɛ wɔye. Kwɛ bɔ ni ewaaa kwraa akɛ enɛ aaaha wɔshwa mɔ kroko moŋ fe wɔ diɛŋtsɛ wɔhe! Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Maŋtsɛ Saul gbo toi lɛ, ekɛ shwamɔ fɔ̃ mɛi krokomɛi anɔ ni ekɛjie enaa. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa kwa lɛ maŋtsɛ lɛ yeli. (1 Samuel 15:20-23.) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Maŋtsɛ David sɔle eha Yehowa akɛ: “Mijaje mihe esha lɛ mitsɔɔo, ni minɔsha lɛ mikɛteee. Mikɛɛ akɛ: Majaje minɔtɔmɔ matsɔɔ Yehowa! Ni bo lɛ okɛ mihe esha nɔsha lɛ fa mi.”—Lala 32:5.

Sɛɛnamɔi yɛ Anɔkwayeli He

Kɛ́ oji anɔkwafo loo ojeee anɔkwafo lɛ enáa bɔ ni mɛi krokomɛi buɔ bo amɛhaa lɛ nɔ hewalɛ. Kɛ́ mɛi yɔse akɛ olaka amɛ shikome pɛ po lɛ, hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ omli lɛ tãa, ni etsɛɔ dani amɛnáa omli hekɛnɔfɔɔ ekoŋŋ. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ oyeɔ anɔkwa ni oshishiuuu mɛi lɛ, obaaná gbɛi kpakpa ákɛ mɔ ni yeɔ anɔkwa ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ enɔ. Yehowa Odasefoi ená gbɛi kpakpa ni tamɔ nɛkɛ. Susumɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ.

Nitsumɔ nɔkwɛlɔ ko yɔse akɛ enitsulɔi lɛ ateŋ mɛi pii miitswa nitsumɔ lɛ ojo, no hewɔ lɛ eyatsɛ polisifoi koni amɛbaye amɛbua lɛ kɛtsu naagba lɛ he nii. Beni nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ ná le akɛ nitsulɔi lɛ ateŋ mɔ kome ni ji Yehowa Odasefonyo lɛ fata mɛi ni polisifoi lɛ bamɔmɔ amɛ lɛ he lɛ, eyakɛɛ polisifoi lɛ koni amɛŋmɛɛ Odasefonyo lɛ he amrɔ nɔŋŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ le akɛ nitsulɔ nɛɛ yeɔ anɔkwa ni elé sane lɛ he nɔ ko. Odasefonyo lɛ tee nɔ etsu nii yɛ nitsumɔhe nɛɛ, shi ashwie nitsulɔi krokomɛi. Enanemɛi Odasefoi lɛ amii shɛ amɛhe ejaakɛ enifeemɔ lɛ wo Yehowa gbɛi lɛ hiɛ nyam.

Mɛi naa jeŋba kpakpa ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ. Yɛ Afrika maŋ ko nɔ lɛ, aju tsei ni akɛfee faa hiɛ agba ni kã nujɔɔ agbo ko nɔ lɛ ekomɛi, ni no hewɔ lɛ ehe bahia ni asaa faa hiɛ agba lɛ. Akutsoŋbii lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaatsu shika koni amɛkɛhé tsei kɛto nɔ ni aju lɛ najiaŋ, shi namɔ ayɔɔ hekɛnɔfɔɔ yɛ emli akɛ ebaanyɛ ekwɛ shika nɛɛ nɔ? Amɛ fɛɛ amɛkpɛlɛ nɔ akɛ akɛwo Yehowa Odasefonyo ko dɛŋ.

Beni maŋkwramɔŋ basabasafeemɔ kɛ weku teŋ béi ba yɛ Afrika maŋ ko nɔ lɛ, nitsumɔ ko ni yɔɔ gbiji yɛ maji srɔtoi anɔ lɛ ha Odasefonyo ko ni amɛkɛtsuɔ nii, ní kwɛɔ amɛshika nɔ lɛ yatsu nii yɛ he kroko koni ewala akaŋmɛɛ lɛ. Nitsumɔ lɛ to gbɛjianɔ ni eyatsu nii yɛ maŋ kroko nɔ nyɔji pii, ni amɛwo ehe nyɔmɔ fɛɛ kɛyashi beni shihilɛ lɛ mli bajɔ yɛ maŋ lɛ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ be ko ni eho lɛ ekpoo akɛ eeefata mɛi komɛi ahe kɛtswa nitsumɔ lɛ ojo. Nitsumɔ lɛ nɔkwɛlɔi lɛ le akɛ Odasefonyo nɛɛ yeɔ anɔkwa kɛwulaa shi. Eji nitsumɔ nɔkwɛlɔi lɛ le nitsulɔ nɛɛ akɛ mɔ ni yeee anɔkwa kulɛ, ani amɛbaajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛye amɛbua lɛ?

Abɛi 20:7 lɛ kɛɔ akɛ: “Jalɔ . . . nyiɛɔ emuuyeli mli.” Anɔkwafo nyiɛɔ yɛ emuuyeli mli. Eshishiuuu enaanyo gbɔmɔ ni elakaaa lɛ hu. Ani jeee nakai otaoɔ akɛ mɛi krokomɛi kɛ bo aye? Anɔkwayeli he hiaa waa yɛ anɔkwa jamɔ mli. No wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ wɔnaanyo gbɔmɔ. Kɛ́ wɔye anɔkwa lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ ni wɔkɛ jeŋba he shishitoo mla ni Yesu kɛha akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ” lɛ atsu nii. —Mateo 7:12; 22:36-39.

Anɔkwa ni wɔɔye daa lɛ baanyɛ aha wɔkɛ naagbai akpe, shi henilee kpakpa ni ehaa wɔnáa lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe nibii fɛɛ ni ekolɛ no feemɔ baaha eŋmɛɛ wɔ lɛ. Yɛ naagbee kwraa lɛ, anɔkwa ni wɔyeɔ kɛ jalɛ gbɛ ni wɔkɔɔ lɛ haa wɔnáa jɔɔmɔi ni nɔ bɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wekukpaa kpakpa ni kãa akɛ Yehowa teŋ lɛ nɔ bɛ. Mɛni hewɔ esa akɛ otsɔ shishiumɔ nɔ ofite wekukpaa nɛɛ yɛ mɛi ahiɛ ni otaoɔ osa loo onine ni otaoɔ akɛ eshɛ nɔ ko nɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ hewɔ? Yɛ naagba fɛɛ naagba ni ekolɛ wɔkɛaakpe lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ yɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ amli akɛ: “Ajɔɔ gbɔmɔ ni ŋɔɔ ehiɛ efɔɔ Yehowa nɔ, ni ebuuu hewolɔi kɛ mɛi ni gbáa yanyiɛɔ amale sɛɛ lɛ!”—Lala 40:5.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Anɔkwa Kristofoi heee woji ni jeee amɛnɔ̃ ní amɛkɛyatao nitsumɔ