Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Klɛŋklɛŋ Shitee lɛ” Miiya Nɔ Amrɔ Nɛɛ!

“Klɛŋklɛŋ Shitee lɛ” Miiya Nɔ Amrɔ Nɛɛ!

“Klɛŋklɛŋ Shitee lɛ” Miiya Nɔ Amrɔ Nɛɛ!

“Gbohii ni yɔɔ Kristo mli lɛ tsutsu baate shi.”—1 TESALONIKABII 4:16.

1, 2. (a) Mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛha mɛi ni egboi lɛ? (b) Mɛni haa oheɔ gbohiiashitee lɛ oyeɔ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

“HIƐKALƆI le akɛ amɛbaagboi.” Sane nɛɛ etee nɔ efee anɔkwale kɛjɛ beni Adam fee esha lɛ. Yɛ yinɔsane fɛɛ mli lɛ, mɛi fɛɛ ni afɔ́ɔ amɛ lɛ le akɛ yɛ naagbee mli lɛ amɛbaagboi. Mɛi babaoo biɔ akɛ: ‘Mɛni baa yɛ gbele sɛɛ? Mɛɛ shihilɛ mli gbohii lɛ yɔɔ?’ Biblia lɛ haa hetoo akɛ: “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.”—Jajelɔ 9:5.

2 Belɛ, ani hiɛnɔkamɔ ko yɛ kɛha mɛi ni egboi lɛ? Hɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesai lɛ aaaba mli lɛ, no lɛ esa akɛ aná gbele naa tsabaa. Yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ená shi ni Yehowa wo akɛ Seshi ko baakpata Satan hiɛ, ní ejaje nibii ni Satan efite lɛ mli hemɔkɛyeli. (1 Mose 3:15) Nɛkɛ anɔkwafoi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo egboi. Kɛ́ amɛaana akɛ nakai Yehowa shiwoo lɛ kɛ eshiwoi krokomɛi lɛ eba mli lɛ, no lɛ esa akɛ atée amɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ. (Hebribii 11:13) Ani nakai nɔ ko baanyɛ aba mli? Hɛɛ. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Gbohiiashitee baaba, ni jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa fɛɛ baate shi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Be ko lɛ, oblanyo ko ni atsɛ́ɔ lɛ Eutiko jɛ ŋwɛitsu nsɔɔdoi etɛ nɔ ebagbee shi, ni “ayawo lɛ ni egbo.” Paulo tée oblanyo nɛɛ shi. Enɛ ji gbohiiashitee srɔtoi nɛɛhu ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ ateŋ naagbee nɔ̃.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:7-12. *

3. Mɛɛ miishɛjemɔ oná kɛjɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Yohane 5:28, 29 lɛ mli, ni mɛni hewɔ?

3 Nakai gbohiiashitee srɔtoi nɛɛhu lɛ haa wɔnáa nɔ ni Paulo wie lɛ mli hemɔkɛyeli. Amɛhaa wɔnáa nɔmimaa ni Yesu kɛha lɛ mli hekɛnɔfɔɔ akɛ: ‘Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohiiabui lɛ amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo.’ (Yohane 5:28, 29) Mɛɛ wiemɔi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli po nɛ! Ni mɛɛ miishɛjemɔ eji kɛha mɛi akpekpei abɔ ni amɛsuɔlɔi egboi lɛ nɛkɛ!

4, 5. Mɛɛ gbohiiashitee srɔtoi enyɔ Biblia lɛ tsĩ tã, ni te amɛteŋ nɔ ni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Mɛi ni abaatée amɛshi lɛ ateŋ mɛi babaoo baahi shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ toiŋjɔlɛ mli yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi. (Lala 37:10, 11, 29; Yesaia 11:6-9; 35:5, 6; 65:21-23) Shi kɛlɛ, gbohiiashitee krokomɛi baatsɔ enɛ hiɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ atée Yesu Kristo shi koni ekɛ efɔleshaa lɛ jara lɛ ayaha Nyɔŋmɔ yɛ wɔ hewɔ. Yesu gbo ni atée lɛ shi yɛ afi 33 Ŋ.B.

5 No sɛɛ lɛ, esa akɛ atée mɛi ni afɔ amɛ mu, ni ji “Nyɔŋmɔ Israel” lɛ ashi ni amɛyafata Nuŋtsɔ Yesu Kristo he yɛ eŋwɛi anunyam lɛ mli, ní amɛkɛ ‘lɛ ayahi shi daa.’ (Galatabii 6:16; 1 Tesalonikabii 4:17) Atsɛɔ gbohiiashitee nɛɛ akɛ “gbohiiashitee [ni tsɔɔ hiɛ, NW]” loo “klɛŋklɛŋ shitee lɛ.” (Filipibii 3:10, 11; Kpojiemɔ 20:6) Kɛ́ agbe gbohiiashitee nɛɛ naa lɛ, abaatee mɛi akpekpei abɔ shi kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaaná naanɔ wala yɛ Paradeiso. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaaya ŋwɛi jio, wɔbaahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ jio lɛ, wɔyɛ “klɛŋklɛŋ shitee lɛ” he miishɛɛ waa. Mɛɛ gbohiiashitee nɛkɛ eji? Mɛɛ be ejeɔ shishi?

“Mɛɛ Gbɔmɔtso Amɛkɛaaba?”

6, 7. (a) Mɛni esa akɛ eba Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ anɔ dani amɛnyɛ amɛya ŋwɛi? (b) Mɛɛ gbɔmɔtso henɔ akɛbaatée amɛshi?

6 Paulo bi sane yɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ he yɛ eklɛŋklɛŋ wolo ní eŋma eyaha Korintobii lɛ mli akɛ: “Té gbohii aaafee tɛŋŋ ate shiŋ? ni asaŋ mɛɛ gbɔmɔtso amɛkɛaaba?” Kɛkɛ ni eha hetoo akɛ: “Nɔ ni bo diɛŋtsɛ oduɔ lɛ, ja egbo fɛɛ dã . . . shi Nyɔŋmɔ haa lɛ tso bɔ ni esumɔɔ, . . . shi kɛlɛ esoro ŋwɛi nii anunyam, ni esoro shikpɔŋ nɔ nii lɛ hu anɔ.”—1 Korintobii 15:35-40.

7 Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ Kristofoi ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ efɔ amɛ mu lɛ agboi dani amɛnine anyɛ ashɛ amɛŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ nɔ. Kɛ́ amɛgboi lɛ, amɛgbɔmɔtsei lɛ kuɔ sɛɛ kɛyaa sũ mli. (1 Mose 3:19) Yɛ Nyɔŋmɔ be ni eto lɛ mli lɛ, ateeɔ amɛshi kɛ gbɔmɔtso henɔ ko ni sa kɛha shihilɛ yɛ ŋwɛi. (1 Yohane 3:2) Nyɔŋmɔ haa amɛ naanɔ shihilɛ hu ni gbele bɛ mli. Enɛ jeee nɔ ko ni amɛná kɛjɛ fɔmɔ mli, oookɛɛ nɔ ni akɛ susuma ni gbooo wo amɛ mli. Paulo kɛɛ akɛ, esa akɛ ‘nɛkɛ gbele nɔ̃ nɛɛ awo nɔ ni gbooo lɛ.’ Naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ ji Nyɔŋmɔ dɛŋ nikeenii, ni mɛi ni náa klɛŋklɛŋ shitee lɛ ‘woɔ’ enɛ.—1 Korintobii 15:50, 53; 1 Mose 2:7; 2 Korintobii 5:1, 2, 8.

8. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ halaaa mɛi 144,000 lɛ kɛjɛɛɛ jamɔi srɔtoi amli lɛ?

8 Mɛi 144,000 lɛ pɛ baaná klɛŋklɛŋ shitee lɛ. Yehowa bɔi amɛ halamɔ kɛjɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. beni etée Yesu shi etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ. ‘Aŋma Yesu gbɛi kɛ etsɛ gbɛi yɛ’ amɛ fɛɛ “amɛhiɛŋtsei anɔ.” (Kpojiemɔ 14:1, 3) Enɛ hewɔ lɛ, ahalaaa amɛ kɛjɛɛɛ jamɔi srɔtoi babaoo amli. Kristofoi ji amɛ fɛɛ, ni amɛyɛ he miishɛɛ akɛ Yehowa, ni ji Tsɛ lɛ gbɛi kã amɛnɔ. Kɛ́ atée amɛshi lɛ, ahaa amɛ nitsumɔ yɛ ŋwɛi. Hegbɛ ni amɛná akɛ amɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ haa amɛnáa miishɛɛ waa.

Ani Klɛŋklɛŋ Shitee lɛ Miiya Nɔ Amrɔ Nɛɛ?

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Kpojiemɔ 12:7 lɛ kɛ 17:14 lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔna be ni klɛŋklɛŋ shitee lɛ jeɔ shishi?

9 Mɛɛ be klɛŋklɛŋ shitee lɛ jeɔ shishi? Odaseyeli ni mli wa yɛ ni tsɔɔ akɛ eeya nɔ amrɔ nɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ Kpojiemɔ yitso 12 lɛ atoa yitso 17 lɛ he wɔkwɛa. Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua Kpojiemɔ yitso 12 lɛ he. Wɔkaneɔ yɛ jɛmɛ akɛ Yesu Kristo ni awó lɛ akɛ Maŋtsɛ hee lɛ kɛ ebɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fã Satan kɛ edaimonioi lɛ anɔ ta. (Kpojiemɔ 12:7-9) Taakɛ Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ etee nɔ etsɔɔ lɛ, nakai ta lɛ je shishi kɛjɛ afi 1914. * Shi kadimɔ akɛ, awieee akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɔ ko fata Yesu he kɛwu nakai ŋwɛi ta lɛ. Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusuɔ Kpojiemɔ yitso 17 lɛ he. Wɔkaneɔ yɛ jɛmɛ akɛ, yɛ “Babilon Kpeteŋkpele lɛ” hiɛkpatamɔ sɛɛ lɛ, Toobi lɛ baaye jemaji lɛ anɔ kunim. Kɛkɛ ni etsa nɔ akɛ: “Ni mɛi ní kɛ lɛ yɔɔ lɛ ji mɛi ní atsɛ́ kɛ mɛi ní ahala kɛ mɛi ní heɔ yeɔ [loo anɔkwafoi] lɛ.” (Kpojiemɔ 17:5, 14) Kɛ́ “mɛi ní atsɛ́ kɛ mɛi ní ahala kɛ mɛi ní heɔ yeɔ lɛ” baafata Yesu he kɛye Satan je lɛ nɔ kunim kwraa yɛ naagbee lɛ, belɛ esa akɛ amɛfee mɛi ni atée amɛ shi momo. No hewɔ lɛ eyɛ faŋŋ akɛ abaatée mɛi ni afɔ amɛ mu ni gboiɔ dani Harmagedon baashɛ lɛ ashi yɛ be ni kã afi 1914 kɛ Harmagedon teŋ lɛ mli.

10, 11. (a) Namɛi ji onukpai 24 lɛ, ni mɛni amɛteŋ mɔ kome ha Yohane le? (b) Te wɔbaanyɛ wɔmu sane naa yɛ enɛ he wɔha tɛŋŋ?

10 Ani wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ be tuuŋtu ni klɛŋklɛŋ shitee lɛ je shishi? Kpojiemɔ 7:9-15 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa sane lɛ naa. Bɔfo Yohane na “asafo babaoo ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akane” yɛ ninaa mli. Onukpai 24 lɛ ateŋ mɔ kome tsɔɔ Yohane mɛi ni ji nakai asafo babaoo lɛ, ni nakai onukpai 24 lɛ damɔ shi kɛha 144,000 ni kɛ Kristo baaye nɔ beni amɛyɔɔ amɛŋwɛi anunyam lɛ mli lɛ. * (Luka 22:28-30; Kpojiemɔ 4:4) Yohane yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ebaaya ŋwɛi; shi akɛni eji adesa lolo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ beni onukpa lɛ kɛ lɛ wie lɛ hewɔ lɛ, Yohane damɔ shi kɛha mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni amɛnine shɛko amɛŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ nɔ lɛ yɛ ninaa lɛ mli.

11 Akɛni onukpai 24 lɛ ateŋ mɔ kome ji mɔ ni tsɔɔ Yohane mɛi ni asafo babaoo lɛ ji lɛ hewɔ, te wɔbaanyɛ wɔmu sane naa wɔha tɛŋŋ? Etamɔ nɔ ni onukpai 24 lɛ ateŋ mɛi ni atée amɛ shi lɛ náa anɔkwalei ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni akɛhaa ŋmɛnɛ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ? Ejaakɛ aha Nyɔŋmɔ tsuji ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ le mɛi ni asafo babaoo lɛ ji diɛŋtsɛ yɛ afi 1935. Kɛ́ onukpai 24 lɛ ateŋ mɔ kome akɛtsu nii koni eha alé nakai anɔkwa sane ni he hiaa lɛ, no lɛ esa akɛ efee mɔ ni atée lɛ shi kɛtee ŋwɛi momo kɛ hooo kwraa lɛ dani afi 1935 shɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ je shishi yɛ be ko ni kã afi 1914 kɛ afi 1935 teŋ lɛ mli. Ani wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ be tuuŋtu ni ji?

12. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni abaanyɛ akɛɛ akɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ je shishi yɛ April 1918 lɛ.

12 He ni wɔshɛ nɛɛ, ebaafee nɔ ni hi akɛ wɔkɛ Biblia mli sane ko aaato sane nɛɛ he. Yɛ October 29 Ŋ.B. lɛ, afɔ Yesu Kristo mu akɛ mɔ ni baaye Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. Afii etɛ kɛ fã sɛɛ yɛ April 33 Ŋ.B. beaŋ lɛ, atée lɛ shi akɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ̃ ni he wa. Belɛ, ani abaanyɛ awie akɛ akɛni awó Yesu maŋtsɛ yɛ October 1914 hewɔ lɛ, esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ ashitee lɛ je shishi afii etɛ kɛ fã sɛɛ, yɛ April 1918? Sane nɛɛ baanyɛ afee anɔkwale. Eyɛ mli akɛ anyɛŋ amã sane nɛɛ nɔ mi yɛ Biblia lɛ mli tɛɛ moŋ, shi ekɛ ŋmalɛi krokomɛi ni tsɔɔ akɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ je shishi beni Kristo bɔi maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ kpãa gbee.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ 1 Tesalonikabii 4:15-17 lɛ tsɔɔ yɛ akɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ je shishi mra mli yɛ be ni Kristo ba lɛ mli?

13 Ákɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Paulo ŋma akɛ: “Wɔ mɛi ni wɔhiɛ kamɔ ni baashwɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ baa be lɛ mli [beni eba, jeee beni eba lɛ naagbee] lɛ, wɔtsɔ́ŋ mɛi ni ewɔ lɛ ahiɛ; ejaakɛ lɛ Nuŋtsɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ oshebɔɔ kɛ ŋwɛi bɔfonukpa gbee kɛ Nyɔŋmɔ tɛtɛrɛmantɛrɛ aaajɛ ŋwɛi akpeleke shi, ni gbohii ni yɔɔ Kristo mli lɛ tsutsu baate shi, no sɛɛ lɛ wɔ mɛi ni wɔhiɛ kamɔ ni eshwɛ lɛ, aaasha wɔkɛ amɛ fɛɛ yɛ atatui amli kɛaatee Nuŋtsɔ lɛ kpeemɔ yɛ kɔɔyɔɔ mli, ni nakai wɔkɛ Nuŋtsɔ lɛ aaayahi shi daa.” (1 Tesalonikabii 4:15-17) Enɛ hewɔ lɛ, atée Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni gboi dani Kristo ba lɛ ashi kɛtee ŋwɛi, ni amɛtsɔ mɛi ni yɔɔ wala mli lolo beni Kristo ba lɛ ahiɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ, eeenyɛ efee akɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ je shishi mra mli be ní Kristo eba lɛ mli, ni eeya nɔ ‘yɛ be ní eba lɛ mli.’ (1 Korintobii 15:23) Yɛ nɔ najiaŋ ni klɛŋklɛŋ shitee lɛ aaaya nɔ yɛ be kome mli lɛ, etee nɔ yɛ be kplaŋŋ mli.

“Aŋɔ Atade Yuu Ni Yɛɔ Aha Amɛteŋ Mɔ Fɛɛ Mɔ”

14. (a) Mɛɛ be gbalɛi ni yɔɔ Kpojiemɔ yitso 6 lɛ ba mli? (b) Mɛni Kpojiemɔ 6:9 lɛ tsɔɔ?

14 Susumɔ odaseyeli ni yɔɔ Kpojiemɔ yitso 6 lɛ hu he okwɛ. Anaa yɛ jɛmɛ akɛ Yesu ta okpɔŋɔ akɛ Maŋtsɛ ni eeye kunim. (Kpojiemɔ 6:2) Jeŋmaji lɛ kɛ amɛhe miiwu tai wuji ni yɔɔ gbeyei. (Kpojiemɔ 6:4) Hɔmɔ yɛ he fɛɛ he. (Kpojiemɔ 6:5, 6) Gbele helai miikpãta adesai ahiɛ. (Kpojiemɔ 6:8) Je lɛŋ shihilɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ nibii ni agba afɔ̃ shi nɛɛ fɛɛ miiba mli kɛjɛ afi 1914. Shi nɔ kroko hu ba. Agbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee afɔleshaa latɛ ko nɔ. “Mɛi ni agbe yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ hewɔ kɛ odase ni amɛye lɛ hewɔ lɛ asusumai yɛ afɔleshãa latɛ lɛ shishi.” (Kpojiemɔ 6:9) Akɛni ‘wala loo susuma lɛ yɛ lá lɛ mli’ hewɔ lɛ, nɔ ni atsɔɔ diɛŋtsɛ akɛ eyɛ afɔleshaa latɛ lɛ shishi lɛ ji Yesu anɔkwa tsuji ní agbe amɛ yɛ ekãa ni amɛkɛyeɔ odase lɛ hewɔ lɛ alá lɛ.—3 Mose 17:11.

15, 16. Tsɔɔmɔ nɔ hewɔ ni wiemɔi ni yɔɔ Kpojiemɔ 6:10, 11 lɛ kɔɔ klɛŋklɛŋ shitee lɛ he.

15 Taakɛ Abel ni ji jalɔ lɛ lá lɛ ji lɛ, Kristofoi nɛɛ ni agbe amɛ akɛ lá odasefoi lɛ alá lɛ agbee miibolɔ ni aye jalɛsane. (1 Mose 4:10) “Amɛbolɔ kɛ gbee waa akɛ: Owura [loo Nuŋtsɔ] krɔŋkrɔŋ kɛ anɔkwafo, mɛɛ beyinɔ po oookojo ni oootɔ wɔlá lɛ he owele yɛ mɛi ni hiɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ?” Mɛni tsa nɔ kɛba? “Ni aŋɔ atade yuu ni yɛɔ aha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ, ni akɛɛ amɛ akɛ amɛjɔɔ amɛhe be fioo ko lolo, kɛyashi beyinɔ ni amɛnanemɛi tsuji lɛ kɛ amɛnyɛmimɛi lɛ hu ni abaagbe amɛ taakɛ bɔ ni agbe amɛ diɛŋtsɛ hu lɛ ayikulɛ lɛ aaashɛ.”—Kpojiemɔ 6:10, 11.

16 Ani aŋɔ nɛkɛ atadei yuu ni yɛɔ nɛɛ ahã lá ni bua afɔleshaa latɛ lɛ shishi lɛ? Dabi! Akɛ atadei lɛ hã mɛi ni ashwie amɛlá shi yɛ okadifeemɔ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ lɛ. Amɛkɛ amɛwala shã afɔle yɛ Yesu gbɛi lɛ hewɔ, ni amrɔ nɛɛ atée amɛ shi akɛ mumɔŋ gbɔmɛi. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Wɔkaneɔ yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ shishijee gbɛ akɛ: “Kunimyelɔ lɛ, aaawo lɛ atadei yɛji, ni migbeŋ egbɛi yɛ wala-wolo lɛ mli gbi ko gbi ko.” Kaimɔ hu akɛ, onukpai 24 lɛ ‘wo atadei yɛji ni shika akekrei fimɔ amɛyitsei.’ (Kpojiemɔ 3:5; 4:4) No hewɔ lɛ, beni ta, hɔmɔ, kɛ tsɛŋemɔ helai bɔi adesai ahiɛkpatamɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ sɛɛ lɛ, atée mɛi 144,000 lɛ ateŋ mɛi ni egboi, ní lá ni jwere afɔleshaalatɛ lɛ shishi lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ashi kɛtee ŋwɛi, ni awo amɛ mfonirifeemɔŋ atadei yɛji.

17. Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa esa akɛ mɛi ní ahaa amɛ atadei yuu yɛji lɛ ‘ajɔɔ amɛhe’?

17 Esa akɛ nakai mɛi ni atée amɛ shi ehee lɛ ‘ajɔɔ amɛhe.’ Esa akɛ amɛkɛ tsuishitoo amɛ Nyɔŋmɔ oweletɔɔ gbi lɛ. “Amɛnanemɛi tsuji,” ni ji Kritofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ nako agbe anɔkwa ní esa akɛ amɛye yɛ kaa mli lɛ naa. Kɛ́ be ni Nyɔŋmɔ kɛ hiɛkpatamɔ baaba lɛ shɛ lɛ, ‘amɛhejɔɔmɔ’ lɛ baaba naagbee. (Kpojiemɔ 7:3) Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, mɛi ni atée amɛ shi lɛ baafata Nuŋtsɔ Yesu Kristo he kɛkpata mɛi fɔ̃ji lɛ kɛ mɛi ni shwie Kristofoi ni efeko nɔ ko lɛ alá shi lɛ ahiɛ.—2 Tesalonikabii 1:7-10.

Nɔ ni Etsɔɔ Kɛha Wɔ

18, 19. (a) Mɛni hewɔ obaanyɛ okɛɛ akɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ miiya nɔ amrɔ nɛɛ? (b) Te klɛŋklɛŋ shitee lɛ shishi ni onu lɛ haa onuɔ he ohaa tɛŋŋ?

18 Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ etsɔɔɔ be tuuŋtu ni klɛŋklɛŋ shitee lɛ je shishi, shi ejieɔ lɛ kpo ákɛ ebaaya nɔ yɛ be kplaŋŋ ko mli, yɛ be ní Kristo eba lɛ mli. Mɛi klɛŋklɛŋ ni atée amɛ shi ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni gboi dani Kristo ba emaŋtsɛyeli lɛ mli lɛ. Be mli ni ba ni Kristo eba lɛ yaa hiɛ lɛ, atsakeɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni kɛ anɔkwayeli gbeɔ amɛshikpɔŋ lɛ nɔ sɔɔmɔ lɛ naa lɛ yɛ “hiŋmɛitswaa mli” ni afeɔ amɛ mumɔŋ bɔɔ nii ni he wa. (1 Korintobii 15:52) Ani mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ anine baashɛ amɛ ŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ nɔ dani Harmagedon ta lɛ baafɛ́? Wɔleee. Shi kɛlɛ wɔle akɛ yɛ Nyɔŋmɔ be ni eto lɛ mli lɛ, abaana mɛi 144,000 lɛ fɛɛ ni amɛdamɔ ŋwɛi Zion Gɔŋ lɛ nɔ.

19 Wɔle hu akɛ mɛi 144,000 lɛ ateŋ mɛi babaoo eyafata Kristo he yɛ ŋwɛi momo. Amɛteŋ mɛi fioo ko pɛ eshwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛɛ odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ be ni Nyɔŋmɔ kɛbaakojo lɛ miibɛŋkɛ oyayaayai po nɛ! Etsɛŋ kwraa ni abaakpata Satan gbɛjianɔtoi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ahiɛ. Akɛ Satan diɛŋtsɛ hu baawo bu kwɔŋkwɔŋ mli. No sɛɛ lɛ, gbohiiashitee lɛ baanyɛ aje shishi, ni abaanyɛ atsɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ aha anɔkwafoi lɛ aye emuu taakɛ kulɛ Adam eye emuu lɛ. Kɛkɛ lɛ, gbalɛ ni Yehowa gba yɛ 1 Mose 3:15 lɛ baaná emlibaa diɛŋtsɛ. Mɛɛ hegbɛ kpele po eeeji nɛkɛ akɛ aaahi shi yɛ nakai bei lɛ mli!

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 9 Bɔni afee ni ole Ŋmalɛ naa odaseyeli ni tsɔɔ akɛ ba ni Kristo eba lɛ je shishi yɛ afi 1914 lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? ní Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 215-218 lɛ.

^ kk. 10 Bɔni afee ni ole gbɛ nɔ ni wɔtsɔ wɔle akɛ onukpai 24 lɛ damɔ shi kɛha Kristofoi ni áfɔ amɛ mu ní atée amɛshi kɛtee ŋwɛi lɛ, kwɛmɔ Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ! wolo lɛ ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 77 lɛ.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

Mɛɛ gbɛ nɔ ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ yeɔ kɛbuaa wɔ koni wɔyɔse be ni “klɛŋklɛŋ shitee lɛ” je shishi?

Kpojiemɔ 12:7; 17:14

Kpojiemɔ 7:13, 14

1 Korintobii 15:23; 1 Tesalonikabii 4:15-17

Kpojiemɔ 6:2, 9-11

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Mɛɛ gbohiiashitee srɔtoi tsɔɔ adesai ashi ni abaatee kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hiɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Akɛ atade yuu ni yɛɔ haa mɛi komɛi ni ewɔ yɛ gbele mli lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?