Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nibii Kpakpai ni Mihala lɛ Ha Miná Jɔɔmɔi Miwala Gbii Abɔ Fɛɛ

Nibii Kpakpai ni Mihala lɛ Ha Miná Jɔɔmɔi Miwala Gbii Abɔ Fɛɛ

Wala Shihilɛ He Sane

Nibii Kpakpai ni Mihala lɛ Ha Miná Jɔɔmɔi Miwala Gbii Abɔ Fɛɛ

Taakɛ Paul Kushnir Gba

YƐ AFI 1897 lɛ minii kɛ minaa fã kɛjɛ Ukraine kɛtee Canada, ni amɛyahi he ko ni bɛŋkɛ Yorkton, yɛ Saskatchewan. Amɛkɛ bii ejwɛ teehii etɛ kɛ yoo kome. Yɛ afi 1923 lɛ, amɛbiyoo ni atsɛɔ lɛ Marinka lɛ fɔ́ mi; ni miji ebi ni ji kpawo nɔ. Nakai beaŋ lɛ, shihilɛ bɛ haŋtsii, ni toiŋjɔlɛ yɛ. Wɔnáa niyenii kpakpa wɔyeɔ ni wɔnáa atadei ni akɛgbeɔ fɛ̃i wɔwoɔ, ni nɔyeli lɛ haa nibii ni he hiaa yɛ shihilɛ mli. Akutsoŋbii lɛ kɛ miishɛɛ yeɔ kɛbuaa amɛhe kɛtsuɔ nitsumɔi komɛi ni wawai. Yɛ afi 1925 naagbee gbɛ lɛ, Biblia Kaselɔ ko, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ basara wɔ. Nakai saramɔ lɛ tsirɛ wɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ, ni mihiɛ sɔɔ nakai yiŋkpɛɛ lɛ lolo.

Wɔweku lɛ Nine Shɛ Biblia Mli Anɔkwale lɛ Nɔ

Biblia Kaselɔ lɛ ha mimami woji bibii komɛi, ni etsɛɛɛ ni eyɔse anɔkwalei ni yɔɔ mli lɛ. Etee hiɛ oyayaayai yɛ mumɔŋ, ni abaptisi lɛ yɛ afi 1926. Beni mimami batsɔ Biblia Kaselɔ lɛ, eha wɔweku lɛ ná susumɔ kroko kwraa yɛ shihilɛ he. Wɔshĩa lɛ batsɔ he ko ni afeɔ mɛi gbɔ yɛ waa. Bei pii lɛ, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi ni atsɛɔ amɛ Nyɔŋmɔjamɔ he gbɛfalɔi yɛ nakai beaŋ lɛ kɛ Biblia Kaselɔi krokomɛi bahiɔ wɔŋɔɔ. Yɛ afi 1928 lɛ, nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko jie “Eureka Drama” ni ji “Photo-Drama of Creation” lɛ ní afo nɔ kuku lɛ eha wɔ. Wɔkɛ wɔtsobi ni afee lɛ tamɔ kɔkɔdene ní kɛ́ amia lɛ egbɛɛɔ lɛ ma lɛ. Kɛ́ emia kɔkɔdene lɛ ní egbɛɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ eshɛ be ni akɛbaatsake foto lɛ. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔkɛ wɔtsobi lɛ ha lɛ ni ekɛjie drama lɛ!

Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Emil Zarysky lɛ kɛ etsɔne ni anyɛɔ awɔɔ mli lɛ fɔɔ wɔ saramɔ. Bei pii lɛ, ekɛ ebi nuu ni eda baa, ni ebi nuu lɛ wo wɔ gbekɛbii lɛ hewalɛ koni wɔbatsɔmɔ be-fɛɛ sɔɔlɔi loo gbɛgbalɔi. Gbɛgbalɔi babaoo hu bahiɔ wɔshĩa lɛ mli. Be ko lɛ, mimami hã gbɛgbalɔ ko atade ni ewo beni ekpɛɔ gbɛgbalɔ lɛ atade ni efɛne lɛ ehaa lɛ lɛ. Gbɛgbalɔ lɛ hiɛ je ehe nɔ ni ekɛ atade lɛ tee. Be saŋŋ sɛɛ lɛ, ekɛ atade lɛ maje kɛba, ni ekpa fai. Eŋma akɛ: “Akɛni minyɛɛɛ mawo majemɔ shika lɛ hewɔ ni mitsɛ nakai lɛ.” Wɔná ni kulɛ atade lɛ hi edɛŋ! Mishwe akɛ wɔsɛɛ ko lɛ, manyɛ makase gbɛgbalɔi ni yɔɔ he kɛ-afɔleshaa mumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ. Mihiɛ sɔɔ mimami gbɔfeemɔ su lɛ waa ejaakɛ no ha wɔná miishɛɛ waa yɛ wɔshihilɛ mli ni wɔná suɔmɔ waa wɔha nyɛmimɛi lɛ.—1 Petro 4:8, 9.

Ataa ebatsɔɔɔ Biblia Kaselɔ; kɛlɛ eteee shi ewooo wɔ. Yɛ afi 1930 lɛ, eŋmɛ nyɛmimɛi lɛ agbɛ po ni amɛfee gbi kome kpee yɛ egba wulu ko shishi. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ miye afii kpawo pɛ moŋ, shi miishɛɛ kɛ bulɛ ni yɔɔ nakai kpee lɛ he lɛ sa mihiɛ waa. Ataa gbo yɛ afi 1933. Eyɛ mli akɛ Awo batsɔ yoo okulafo ni miikwɛ bii kpaanyɔ moŋ, shi egbaaa afã kɛjɛɛɛ efai shi ni etswa akɛ ebaaha wɔhi anɔkwa jamɔ mli lɛ he kɔkɔɔkɔ. Ekɛ miyaa kpeei be fɛɛ be. Yɛ nakai beaŋ lɛ ebafee tamɔ nɔ ni kpeei lɛ asɛɛ tsɛɔ tsɔ, ni mishweɔ akɛ mafata gbekɛbii krokomɛi ni jeɔ kpo amɛyashwɛɔ lɛ ahe. Shi kɛlɛ, akɛ ni mibuɔ Awo waa hewɔ lɛ mijeee kpo. Kɛ́ Awo miihóo nii lɛ, bei pii etsɛɔ ŋmalɛ ni ebiɔ koni mitsɔɔ Biblia lɛ mli he ni aŋma yɛ. Yɛ afi 1933 lɛ wɔŋmɔshi nii ba waa, ni Awo kɛ shika ni wɔná lɛ eko yahe kar. Wɔkutsoŋbii lɛ ekomɛi wie amɛ shi lɛ akɛ ekpata shika lɛ hiɛ, shi ele akɛ tsɔne lɛ baaye abua wɔ koni wɔtsu wɔteokrase nifeemɔi ahe nii. Esane ja.

Mɛi Krokomɛi Ye Amɛbua Mi ni Mihala Nibii Kpakpai

Be shɛɔ ni esa akɛ mɔ ko ni ebatsɔ oblanyo loo oblayoo lɛ ahala nibii ni baasa ewɔsɛɛ shihilɛ he. Beni be ni tamɔ nɛkɛ bashɛ kɛha minyɛmimɛi yei onukpai ni atsɛɔ amɛ Helen kɛ Kay lɛ, amɛkɛ amɛhe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Wɔweku lɛ fee oblanyo ko ni yɔɔ jeŋba kpakpa ni eji gbɛgbalɔ ni atsɛɔ lɛ John Jazewsky lɛ gbɔ. Awo kɛɛ John koni ekɛ wɔ ahi shi be fioo ni eye ebua wɔ yɛ ŋmɔ lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ John kɛ Kay bote gbalashihilɛ mli, ni amɛsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ he ko ni kɛ wɔshĩa lɛ jɛkɛɛɛ tsɔ. Beni miba skul gbɛhamɔ lɛ, amɛfɔ̃ mi nine ní mifata amɛhe kɛya shiɛmɔ, ni no mli lɛ miye afii 12. Hegbɛ ni miná nɛɛ ha mina bɔ ni gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɔɔ ha.

Sɛɛ mli lɛ mi kɛ minyɛmi nuu John pɛ bɔi ŋmɔ lɛ nɔ kwɛmɔ. Enɛ haa Awo náa hegbɛ kɛsɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ yɛ Maawɛ kɛ Manyawale nyɔji lɛ amli. Etáa shwiili ni okpɔŋɔ nuumo ko gbalaa lɛ mli. Akɛni okpɔŋɔ nɛɛ kuɛŋ ti hewɔ lɛ Ataa wo lɛ gbɛi akɛ Saul, shi Awo naa okpɔŋɔ nɛɛ akɛ eji kooloo ni he jɔ ni ebaanyɛ ekudɔ. Mi kɛ John fɛɛ sumɔɔ ŋmɔ lɛ mli yaa waa, shi akɛni be fɛɛ be kɛ́ Awo jɛ shiɛmɔ eba lɛ ebagbaa wɔ niiashikpamɔi ni ená hewɔ lɛ, eha suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha ŋmɔ lɛ mli yaa lɛ bɔi shi baa, ni wɔbaná gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ he miishɛɛ babaoo. Yɛ afi 1938 lɛ, mikɛ mihe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli waa, ni abaptisi mi yɛ February 9, 1940.

Yɛ be ko sɛɛ lɛ, awo mi asafo lɛ nɔkwɛlɔ. Mikwɛ asafo lɛ woji ni akɛtoɔ lɛ anɔ, ni be fɛɛ be ni shweremɔ ko baaba lɛ, mináa he miishɛɛ waa. Miyɛ mi diɛŋtsɛ mishikpɔŋkuku ni mishiɛɔ yɛ mli, ni jɛmɛ kɛ wɔshĩa lɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 16. Kɛ́ eshɛ fɛ̃i be lɛ, minyiɛɔ kɛyaa jɛmɛ daa otsi ni mihiɔ weku ko ni yɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ gbi kome loo gbii enyɔ, ni miwɔɔ tsu bibioo ko ni yɔɔ amɛtsu lɛ yiteŋ lɛ mli. Mikɛ Luther jamɔ lɛ mli osɔfo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ gba sane ni mikɛ ŋaalee tsuuu nii. Enɛ hewɔ lɛ, ewo mihe gbeyei akɛ kɛ́ mishiɛ mitsɔɔ esɔlemɔ lɛ mli bii ekoŋŋ lɛ, ebaaha polisifoi lɛ amɔ mi. Shi no ha mitswa mifai shi moŋ waa akɛ maya nɔ mashiɛ.

Yɛ afi 1942 lɛ, minyɛmi yoo Kay kɛ ewu John to gbɛjianɔ koni amɛya kpee wulu ni abaafee yɛ Cleveland ni yɔɔ Ohio yɛ United States lɛ. Miná miishɛɛ waa akɛ amɛfɔ̃ mi nine koni mifata amɛhe kɛya. Nakai kpee lɛ ji nibii ni ha miná miishɛɛ fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome. Ewaje otii ni mikɛmamɔ mihiɛ kɛha wɔsɛɛ lɛ. Beni Nyɛminuu Nathan Knorr ni kwɛɔ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ wie yɛ gbɛ ni kanyaa mɔ nɔ akɛ aaatao mɛi 10,000 ni kɛ amɛhe baaha akɛ gbɛgbalɔi lɛ, oya nɔŋŋ ni mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ mihe baaha!

Yɛ January 1943 lɛ, nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Henry basara wɔsafo lɛ. Eha wiemɔ ko ni kanyaa mɔ, ni wɔná he miishɛɛ waa. Enɔ jetsɛremɔ lɛ, fɛi ye waa bɔ ni nui fɛɛ tsɔmɔ ais (-40 degrees Celsius), ni ahum ko ni tswa kɛjɛ kooyi-anaigbɛ lɛ ha fɛi lɛ mli wo wu. Bei pii kɛ fɛi miiye tamɔ nɛkɛ lɛ wɔjeee kpo, shi Henry ekpɛlɛɛɛ kwraa akɛ shiɛmɔ nɔŋŋ etaoɔ eya nɛɛ. Ekɛ mɛi krokomɛi ta shwiili ni okpɔŋɔ gbalaa ni latɛ yɔɔ mli lɛ mli kɛtee akrowa ko ni jɛkɛmɔ ji kilomitai 11. Mikome pɛ mitee shiɛmɔ ni miyashiɛ mitsɔɔ weku ko ni bihii enumɔ yɔɔ mli. Amɛkpɛlɛ ni mikɛ amɛ akase Biblia lɛ, ni sɛɛ mli lɛ, amɛ fɛɛ amɛkpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ.

Wɔtee nɔ Wɔshiɛ Beni Atsĩ Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Naa

Beni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ, atsĩ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ naa yɛ Canada. Ehe bahia ni wɔkɛ wɔ-Biblia he woji lɛ ato, ni wɔná hei babaoo yɛ wɔŋmɔ lɛ mli wɔkɛ woji lɛ to. Polisifoi lɛ fɔɔ wɔŋɔɔ baa, shi amɛnine shɛɛɛ woji lɛ anɔ. Wɔkɛ Biblia lɛ pɛ tsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Wɔkpeɔ akɛ kui bibii, ni ahala mi kɛ minyɛmi nuu John koni wɔkɛ woji ayaha nyɛmimɛi lɛ yɛ teemɔŋ.

Beni ta lɛ yaa nɔ lɛ, wɔsafo lɛ fata he kɛja wolo bibioo ni ji End of Nazism lɛ yɛ maŋ lɛŋ fɛɛ. Wɔje kpo nyɔɔŋteŋ. Kɛ́ wɔmiidɛkɛ shi kɛmiibɛŋkɛ shĩa ko ní wɔyashi wolo bibioo lɛ eko yɛ shinaa lɛ naa lɛ, misheɔ gbeyei waa. Enɛ ji nitsumɔ ni gbeyeishemɔ yɔɔ mli fe fɛɛ ni mitsu yɛ mishihilɛ mli. Wɔmu fuaa beni wɔshi wolo bibioo lɛ naagbee nɔ̃ lɛ! Beni wɔgbe naa lɛ, wɔkɛ oyaiyeli bote wɔtsɔne lɛ mli, wɔkwɛ akɛ wɔyi eshɛ lo, kɛkɛ ni wɔfã tsɔne lɛ kɛbote duŋ lɛ mli kɛtee.

Gbɛgbamɔ Nitsumɔ lɛ, Tsuŋwooi, kɛ Kpee Bibii

Yɛ May 1, 1943 lɛ, miwo gbɛfãa baagi bibioo ko ni mikɛ Awo ye shɛɛ. Miyi gbɛ kɛtee he ni miyatsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ni no mli lɛ mihiɛ dɔlai 20. Nyɛminuu Tom Troop kɛ eweku ni he yɔɔ miishɛɛ waa ni yɔɔ Quill Lake yɛ Saskatchewan lɛ here mi hiɛmɛɛ. Afi kome sɛɛ lɛ, mishi kɛtee shikpɔŋkuku ko ni etse ehe banee ni yɔɔ Weyburn yɛ Saskatchewan lɛ mli. Amɔ mi yɛ December 24, 1944 beni miiye gbɛjegbɛ nɔ odase lɛ. Beni awo mi tsuŋ yɛ jɛmɛ bei fioo sɛɛ lɛ, ajie mi kɛtee tsuŋwoohe ko yɛ Jasper yɛ Alberta. No mli lɛ Odasefoi krokomɛi fata mihe, ni Canada Gɔŋkpɔi, ni ji Yehowa adebɔɔ nii ni yɔɔ fɛo waa lɛ ebɔle wɔ. Yɛ afi 1945 shishijee gbɛ lɛ, tsuŋwoohe nɔkwɛlɔi lɛ ŋmɛ wɔ gbɛ koni wɔya kpee ko yɛ Edmonton yɛ Alberta. Nyɛminuu Knorr kɛ amaniɛbɔɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni kɔɔ bɔ ni nitsumɔ lɛ shwereɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ he lɛ ha wɔ. Wɔshwe gbi ni abaaŋmɛɛ wɔhe ni wɔbaaná hegbɛ ni wɔkɛ wɔhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ kɛmɔ shi ekoŋŋ.

Beni aŋmɛɛ mihe lɛ, mikɛ mihe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, atswa adafi akɛ abaafee “Shweremɔ ni Yaa nɔ Yɛ Jeŋmaji Fɛɛ Amli” Kpee lɛ yɛ Los Angeles yɛ California. Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ he ni misɔmɔɔ yɛ akɛ gbɛgbalɔ lɛ kɛ sɛi ni mɛi 20 baanyɛ atara nɔ lɛ wo etsɔne ni akɛwoɔ jatsu lɛ mli. Yɛ August 1, 1947 lɛ, wɔfã gbɛ kilomitai 7,200, ni wɔhiɛ kpaŋ nakai gbɛfãa lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Wɔtsɔ ŋa nɔ, ŋa kpataa nɔ, kɛ shikpɔji ni yɔɔ fɛo nɔ, ni Yellowstone kɛ Yosemite shisharamɔhei lɛ hu fata he. Wɔye gbii 27 yɛ gbɛ lɛ nɔ—eji gbɛfãa ko ni yɔɔ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ!

Miná kpee lɛ he miishɛɛ waa, ni mihiɛ kpaŋ nɔ gbi ko gbi ko. Bɔni afee ni maná kpee lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi lɛ, misɔmɔ akɛ mɔ ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ beni kpee lɛ miiya nɔ, ni kɛ́ akpa lɛ, mifataa mɛi ni buɔ lɛ ahe. Beni mitee kpee ni afee aha mɛi ni miisumɔ ni amɛsɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ sɛɛ lɛ, miŋmala gbɛbimɔ wolo lɛ nɔ nii, shi mikpaaa gbɛ akɛ abaatsɛ́ mi. Beni mimɛɔ lɛ, abi koni gbɛgbalɔi ayasɔmɔ yɛ Canada kpokpaa ni atsɛɔ lɛ Quebec lɛ mli yɛ 1948, ni mi kɛ mihe ha.—Yesaia 6:8.

Beni Mitee Gilead kɛ No Sɛɛ

Yɛ afi 1949 lɛ, miná miishɛɛ waa akɛ afɔ̃ mi nine koni miya Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 14 lɛ. Tsɔsemɔ ni miná yɛ jɛmɛ lɛ waje mihemɔkɛyeli lɛ, ni eha mibɛŋkɛ Yehowa waa. No mli lɛ John kɛ Kay egbe klas ni ji 11 lɛ naa momo ni amɛmiisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ Northern Rhodesia (amrɔ nɛɛ Zambia). Minyɛmi nuu John gbe Gilead naa yɛ afi 1956. Ekɛ afii 32 sɔmɔ yɛ Brazil kɛyashi egbo, ni eŋa Frieda fata ehe kɛsɔmɔ.

Tɛligram enyɔ ni minine shɛ nɔ kɛjɛ Awo kɛ Troop weku ni yɔɔ Quill Lake lɛ ŋɔɔ gbi ni migbe skul lɛ naa yɛ February 1950 lɛ wo mi hewalɛ waa. Tɛligram ni jɛ Troop weku lɛ ŋɔɔ ni hiɛ saneyitso akɛ “Ŋaawoo Kɛha Mɔ ni Egbe Skul Naa” lɛ kɛɛ akɛ: “Ŋmɛnɛ, ogbi nɛ. Gbi ni ohiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ; ni eba akɛ oooye omanye ní omii ashɛ ohe daa.”

Akɛɛ mi akɛ mayasɔmɔ yɛ Quebec maŋtiase lɛ mli, shi mikɛ be kukuoo ko tsu nii yɛ Kingdom Farm, ni yɔɔ New York State, he ni kulɛ afeɔ Gilead Skul lɛ yɛ lɛ. Be ko lɛ, Nyɛminuu Knorr bi mi kɛji masumɔ ni maya Belgium. Shi gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, ebi mi kɛji masumɔ ni mayasɔmɔ yɛ Netherlands. Beni minine shɛ wolo ni tsɔɔ he ni mayasɔmɔ yɛ lɛ nɔ lɛ, aŋma yɛ mli akɛ “yaa ni oyasɔmɔ akɛ nitsumɔhe nine lɛ nɔkwɛlɔ.” Mihiɛ fee mi yaa.

Yɛ August 24, 1950 lɛ, mikɛ meele fã gbɛ gbii 11 kɛtee Netherlands—be ni fá bɔ ni ha minyɛ mikane New World Translation of the Christian Greek Scriptures ní ajie lɛ kpo ehee lɛ fɛɛ. Miyashɛ Rotterdam yɛ September 5, 1950, ni Betel weku lɛ kɛ miishɛɛ here mi atuu. Yɛ bɔ ni Jeŋ Ta II lɛ efite nibii eha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ bɔ mɔdɛŋ amɛje Kristofoi anifeemɔi srɔtoi lɛ ashishi ekoŋŋ. Be mli ni miboɔ saji ni tsɔɔ bɔ ni amɛye anɔkwa yɛ yiwaa ni mli wa ni akɛba amɛnɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, misusu akɛ ebaawa kɛha nyɛmimɛi lɛ akɛ amɛaasɔmɔ yɛ nyɛmi nuu fioo ni bɛ niiashikpamɔ tsɔ lɛ gbɛtsɔɔmɔ shishi akɛ nitsumɔhe nine lɛ nɔkwɛlɔ. Shi etsɛɛɛ ni ebafee faŋŋ akɛ ehe ehiaaa ni mashe gbeyei.

Shi kɛlɛ, saji komɛi yɛ ni esa akɛ atsu he nii. Miyashɛ shi etsɛɛɛ nɔŋŋ ni afee kpee wulu ko, ni mihiɛ sɔ gbɛjianɔ ni ato kɛha mɛi akpei abɔ ni ba kpee lɛ koni amɛwɔ he ni afee kpee lɛ yɛ lɛ. Mikɛ fɔ̃ amɛhiɛ akɛ, yɛ kpee ni abaafee yɛ enɛ sɛɛ lɛ, ebaahi akɛ wɔtao wɔɔhe wɔha mɛi ni baaba lɛ yɛ mɛi ashĩai amli. Nyɛmimɛi lɛ na akɛ eji susumɔ kpakpa—shi amɛkɛɛ no ebahiŋ kɛhaŋ amɛ. Beni wɔsusu sane lɛ he sɛɛ lɛ, wɔba gbeekpamɔ akɛ mɛi ni baaba kpee lɛ fã baayawɔ he ni abaafee kpee lɛ yɛ lɛ, ni fã ni baashwɛ lɛ hu baayawɔ mɛi ni amɛjeee Odasefoi ni yɔɔ maŋ ni abaafee kpee lɛ yɛ mli lɛ ashĩai amli. Beni Nyɛminuu Knorr ba kpee lɛ, mikɛ miishɛɛ bɔ lɛ nibii kpakpai ni jɛ gbɛjianɔ ní wɔto nɛɛ mli kɛba lɛ he amaniɛ. Shi kɛlɛ, etsɛɛɛ ni miishɛɛ ni miná lɛ fɛɛ laaje beni mikane wɔkpee lɛ he amaniɛbɔɔ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ. Nakai amaniɛbɔɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔyɛ nɔmimaa akɛ be kroko lɛ nyɛmimɛi lɛ kɛ hemɔkɛyeli baatao wɔɔhei amɛha mɛi ni baaba kpee lɛ yɛ mɛi ashĩai amli, ni ji hei ni abaanyɛ aye odase jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ lɛ.” Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni wɔfee “be kroko”!

Yɛ July 1961 lɛ, afɔ̃ mɛi enyɔ nine kɛjɛ wɔnitsumɔhe nine lɛ koni amɛya kpee ni akɛ nitsumɔhe niji krokomɛi anajiaŋdamɔi baafee yɛ London lɛ. Nyɛminuu Knorr tswa adafi akɛ abaatsɔɔ New World Translation of the Holy Scriptures lɛ shishi kɛya wiemɔi babaoo ní Dutch wiemɔ hu fata he lɛ amli. Nakai adafitswaa lɛ ha wɔná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ! Miishɛɛ sane ji akɛ, wɔkpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ wɔbaatsɔɔ shishi. Afii enyɔ sɛɛ yɛ afi 1963 lɛ, eŋɔɔ minaa akɛ miná kpee ni afee yɛ New York lɛ mli gbɛfaŋnɔ beni ajie New World Translation of the Christian Greek Scriptures lɛ kpo yɛ Dutch wiemɔ mli lɛ.

Yiŋkpɛi kɛ Nitsumɔi Krokomɛi

Mikɛ Leida Wamelink bote gbalashihilɛ mli yɛ August 1961. Eweku muu lɛ fɛɛ kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ yɛ afi 1942 beni Nazibii lɛ waa Odasefoi lɛ ayi lɛ. Leida je gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ afi 1950, ni ebabɔi sɔɔmɔ yɛ Betel yɛ afi 1953. Bɔ ni ekɛ ekãa tsuɔ nii yɛ Betel kɛ asafo lɛ mli lɛ ha mina akɛ kɛ́ mikɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli lɛ, ebaawa mi yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Beni mikɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli nɔ ni fa fioo fe afi sɛɛ lɛ, afɔ̃ mi nine koni maya skul kroko ni baahé nyɔji nyɔŋma yɛ Brooklyn. Atooo gbɛjianɔ ahaaa wumɛi koni amɛkɛ amɛŋamɛi aya. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ Leida bɛ hewalɛ moŋ, shi ejɛ esuɔmɔ mli ekpɛlɛ nɔ akɛ mikpɛlɛ ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, Leida hela lɛ mli wo wu. Wɔmia wɔhiɛ akɛ wɔbaaya nɔ wɔtsu nii yɛ Betel, shi yɛ sɛɛ mli lɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔtsa be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ gbɛ kroko nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, aha wɔ hegbɛ koni wɔyatsu kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ehe bahia ni afee miŋa opireshɛn wulu ko. Nyɛmimɛi jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfĩ wɔsɛɛ ni wɔnyɛ wɔdamɔ shihilɛ lɛ naa. Yɛ afi sɛɛ lɛ, wɔnyɛ wɔyasɔmɔ po yɛ kpokpaa wulu nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Wɔkɛ ekãa tsu gbɛfãa nitsumɔ lɛ afii kpawo. Sɛɛ mli beni afɔ̃ mi nine koni mayatsɔɔ nii yɛ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul ni abaafee yɛ Betel lɛ, ehe bahia ekoŋŋ ni wɔkpɛ wɔyiŋ ojogbaŋŋ. Wɔkpɛlɛ ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ, shi akɛni wɔsumɔɔ gbɛfãa nitsumɔ lɛ waa hewɔ lɛ, tsakemɔ nɛɛ bafee nɔ ni wa kɛha wɔ. Mitsɔɔ klass srɔtoi 47 anii, ni eko fɛɛ eko hé otsii enyɔ. Enɛ ha miná hegbɛ ni sa ni mikɛ mumɔŋ nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ha asafoŋ onukpai lɛ.

No beaŋ lɛ, miito gbɛjianɔ koni yɛ afi 1978 lɛ, mayasara mimami. Shi trukaa kɛkɛ ni yɛ April 29, 1977 lɛ, wɔnine shɛ tɛligram nɔ akɛ Awo eje mli. Yɔsemɔ ni miyɔse akɛ minyɛŋ manu Awo gbee dɔŋŋ ni makɛɛ lɛ ekoŋŋ akɛ mihiɛ esɔ nibii fɛɛ ni efee eha mi lɛ ha miye awerɛho waa.

Beni agbe Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ naa lɛ, abi koni wɔhi Betel. Mikɛ afii nyɔŋmɔ ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ sɔmɔ akɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ. Sɛɛ mli lɛ, Nɔyeli Kuu lɛ hala sɛinɔtalɔ kroko, ni nɛkɛ mɔ nɛɛ nyɛ etsu nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ fe mi. Enɛ ŋɔɔ minaa waa diɛŋtsɛ.

Miisɔmɔ yɛ Minyɛmɔ Naa

Amrɔ nɛɛ mi kɛ Leida fɛɛ wɔye afii 83. Mikɛ nɔ ni fa fe afii 60 etsu be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ni miŋa anɔkwafo lɛ efata mihe kɛsɔmɔ afii 45. Ebuɔ misɛɛ ni efĩɔ yɛ nitsumɔi ni wɔtsu lɛ fɛɛ mli akɛ sɔɔmɔ ni ekɛhaa Yehowa lɛ fã. Amrɔ nɛɛ, wɔmiisɔmɔ yɛ wɔnyɛmɔ naa yɛ Betel kɛ asafo lɛ mli.—Yesaia 46:4.

Yɛ be kɛ beaŋ lɛ, wɔkɛ miishɛɛ kaiɔ nibii ni wɔtsu yɛ wɔshihilɛ mli lɛ ekomɛi. Wɔshwaaa wɔhe kɔkɔɔkɔ yɛ nɔ ni wɔnyɛ wɔtsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ hewɔ, ni wɔyɛ nɔmimaa akɛ nihalamɔi ni wɔfee yɛ mra mli yɛ wɔshihilɛ mli lɛ ji nɔ ni fe fɛɛ. Wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa ni wɔkɛ woo aha lɛ kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Mi kɛ minyɛmi nuu nukpa Bill, kɛ wɔkpɔŋɔ ni atsɛɔ lɛ Saul lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Gbi ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ August, 1961

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Mi kɛ Leida ŋmɛnɛ