Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Atee Hiɛ Kɛ Bibliai ni Akalaa yɛ Afrikabii Awiemɔi Amli

Atee Hiɛ Kɛ Bibliai ni Akalaa yɛ Afrikabii Awiemɔi Amli

Atee Hiɛ Kɛ Bibliai ni Akalaa yɛ Afrikabii Awiemɔi Amli

BLEMA tɔ̃ɔ mɛi ni jɛ Europa kɛ Amerika Kooyigbɛ ni amɛkaneɔ Biblia lɛ yɔse akɛ ebaabi ni Afrikabii aná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ eko yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔi amli. Enɛ ha mɛi pii tee Afrika ni amɛyakase Afrikabii awiemɔi. Amɛteŋ mɛi komɛi kala woji yɛ Afrikabii awiemɔi amli ni amɛfee wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ woji hu. No sɛɛ lɛ, amɛje shishi akɛ amɛaatsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Afrikabii awiemɔi srɔtoi amli. Amɛnáaa enɛ feemɔ mlɛo. Wolo ko (The Cambridge History of the Bible) tsɔɔ mli akɛ: “Enyɛɔ eheɔ mɔ afii babaoo ni ekɛmiitao wiemɔ ni sa koni ekɛtsɔɔ Kristofoi atsɔɔmɔi ni abuɔ akɛ amɛshishinumɔ waaa fe fɛɛ lɛ tete ashishi.”

Yɛ afi 1857 lɛ, Tswanabii lɛ bafee Afrikabii ni kulɛ abɛ wolo ko yɛ amɛwiemɔ mli lɛ ateŋ mɛi klɛŋklɛŋ ni atsɔɔ Biblia muu lɛ shishi kɛtee amɛwiemɔ mli. * Akalaaa Biblia nɛɛ akɛ wolo muu kome. Sɛɛ mli lɛ, atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Afrikabii awiemɔi krokomɛi amli. Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa jeɔ kpo yɛ Bibliai ni akala yɛ Afrikabii awiemɔi amli kɛje shishi lɛ babaoo a-Hebri Ŋmalɛi loo “Kpaŋmɔ Momo” lɛ kɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi loo “Kpaŋmɔ Hee” lɛ amli. Kɛlɛ, ekrokomɛi ni akala yɛ sɛɛ mli lɛ, akɛni aŋkroaŋkroi ni tsɔɔ shishi lɛ ebuuu Mɔ ni ŋma Biblia lɛ ni ji Yehowa gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ hewɔ lɛ, amɛjie yɛ mli. Nɔ̃ moŋ ni amɛfee ji akɛ, amɛyanyiɛ Yudafoi apasa hemɔkɛyeli ni haa amɛkɛ sablai tamɔ Nyɔŋmɔ loo Nuŋtsɔ yeɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ najiaŋ lɛ sɛɛ. Enɛ ha ehe bahia koni mɛi ni yɔɔ Afrika ni amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ aná Biblia shishitsɔɔmɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsuɔ nii.

Kɛjɛ afi 1980 afii lɛ amli kɛbaa nɛɛ, Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ ebɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ ni eha atsɔɔ New World Translation of the Holy Scriptures lɛ shishi kɛtee wiemɔi titrii ni awieɔ yɛ Afrika lɛ babaoo amli. Enɛ eha amrɔ nɛɛ, mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ Afrika ni amɛsumɔɔ Biblia lɛ ená New World Translation lɛ eko yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔi amli. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, atsɔɔ New World Translation muu lɛ fɛɛ loo efã ko shishi kɛtee Afrikabii awiemɔi srɔtoi 17 mli.

Mɛi ni kaneɔ Biblia ni atsɔɔ shishi kɛtee Afrikabii awiemɔi amli lɛ amii shɛɔ amɛhe akɛ amɛná Biblia shishitsɔɔmɔ ni kɛ Yehowa ni ji Nyɔŋmɔ gbɛi ni yɔɔ nyam lɛ tsuɔ nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Yesu ho edamɔ kpeehe lɛ yɛ Nazaret ní ewieɔ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ he lɛ, ekane Yesaia wolokpo lɛ mli sane ko ni e-Tsɛ gbɛi jeɔ kpo yɛ mli lɛ. (Yesaia 61:1, 2) Taakɛ Luka Sanekpakpa ni yɔɔ New World Translation lɛ mli lɛ tsɔɔ mli lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Yehowa mumɔ lɛ yɛ minɔ, ejaakɛ efɔ mi mu koni mijaje sanekpakpa lɛ mitsɔɔ ohiafoi, etsu mi koni mibatsá mɛi ní amɛtsui ekumɔ lɛ, koni mishiɛ heyeli mitsɔɔ nomii lɛ, kɛ hiŋmɛigbelemɔ ha shwilafoi, koni miŋmɛɛ pilafoi lɛ ahe ní amɛye amɛhe, ní mishiɛ afi ko ni sa Yehowa hiɛ.”—Luka 4:18, 19.

Aná hiɛyaa kroko ni sa kadimɔ yɛ Bibliai ni akalaa yɛ Afrikabii awiemɔi amli lɛ mli yɛ August afi 2005 lɛ mli. Yɛ nakai nyɔŋ lɛ nɔ lɛ, akala New World Translation 76,000 ní atsɔɔ shishi kɛtee Afrikabii awiemɔi srɔtoi amli yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ South Africa lɛ. Bibliai nɛɛ amli 30,000 ji nɔ ni akala yɛ Shona wiemɔ mli. Ajie enɛ kpo yɛ “Nyɔŋmɔ Toi ni Aaabo” Kpokpaa Wulu nɔ Kpeei ni Yehowa Odasefoi fee yɛ Zimbabwe lɛ ashishi.

Yɛ nakai nyɔŋ ni hiɛ kpaŋ nɔ lɛ nɔ lɛ, mɛi ni yashara shi yɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ South Africa lɛ yana ni aakala Biblia heei ni akala yɛ Afrikabii awiemɔi amli lɛ, ni amɛmii shɛ amɛhe jogbaŋŋ. Nhlanhla ni fata mɛi ni tsuɔ nii yɛ Betel ní ye bua kɛkala Bibliai nɛɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Eŋɔɔ minaa jogbaŋŋ akɛ mifata he ni akala New World Translation lɛ yɛ Shona kɛ Afrikabii awiemɔi krokomɛi lɛ amli.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, Betel nitsulɔi fɛɛ ni yɔɔ South Africa lɛ hu amii shɛ amɛhe yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ.

Amrɔ nɛɛ, mɛi ni yɔɔ Afrika lɛ anine baashɛ Bibliai heei anɔ oya ní amɛfiteee shika babaoo yɛ he tamɔ beni akalaa yɛ maŋsɛɛ ni akɛmajeɔ amɛ lɛ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amrɔ nɛɛ Afrikabii ená Biblia shishitsɔɔmɔ ni ja ní asaŋ Mɔ ni ŋma ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ jeɔ kpo yɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Beni shɛɔ afi 1835 lɛ, no mli lɛ atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Madagascarbii awiemɔ ni ji Malagasy lɛ mli, ni beni shɛɔ afi 1840 lɛ, no mli lɛ atsɔɔ shishi kɛtee Etiopiabii awiemɔ ni ji Amhara mli. Ayɛ woji yɛ wiemɔi nɛɛ amli momo dani atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ Tswana Biblia ni akala yɛ afi 1840 lɛ mli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Harold Strange Library of African Studies

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Mɛi ni jɛ Swaziland ní miishara shi yɛ South Africa nitsumɔhe nine lɛ miikwɛ Bibliai heei ni akalaa yɛ jɛmɛ lɛ