Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ye Obua Mɛi Koni Amɛkɛ Nɔ Ni Biblia Lɛ Tsɔɔ Lɛ Atsu Nii

Ye Obua Mɛi Koni Amɛkɛ Nɔ Ni Biblia Lɛ Tsɔɔ Lɛ Atsu Nii

Ye Obua Mɛi Koni Amɛkɛ Nɔ Ni Biblia Lɛ Tsɔɔ Lɛ Atsu Nii

“Shi shikpɔŋ kpakpa mli nɔ lɛ ji mɛi ni beni amɛnu wiemɔ lɛ amɛkɛtoɔ tsui krɔŋŋ ni hi mli, ni amɛkɛ tsuishiŋmɛɛ woɔ yibii.”—LUKA 8:15.

1, 2. (a) Mɛni hewɔ afee wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? lɛ? (b) Yehowa ejɔɔ kaselɔfeemɔ nitsumɔ ni ewebii lɛ tsuɔ lɛ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

BENI Yehowa Odasefonyo daa gbɛgbalɔ ko wieɔ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? * lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Wolo lɛ nɔ̃ bɛ. Mɛi ni mikɛkaseɔ nii lɛ nyaa he jogbaŋŋ, ni mi hu nakai nɔŋŋ. Wolo nɛɛ yeɔ buaa ni anyɛɔ akɛ mɛi jeɔ Biblia mli nikasemɔ shishi yɛ amɛshinaai anaa.” Beni Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ko ni eda lɛ hu wieɔ wolo kometoo lɛ nɔŋŋ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Eyɛ mli akɛ miná hegbɛ miye mibua mɛi babaoo ni amɛbale Yehowa yɛ afii 50 ni mikɛ ekãa etsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ moŋ, shi kɛ́ makɛɛ lɛ, wolo ni wɔkɛ mɛi kaseɔ nɛɛ nɔ̃ bɛ. Nɔkwɛmɔnii ni yɔɔ mli lɛ taa mɔ mli, ni emli mfonirii lɛ hu yɛ fɛo jogbaŋŋ.” Ani nakai onaa Biblia Tsɔɔ wolo lɛ? Afee wolo ni akɛkaseɔ Biblia nɛɛ bɔni afee ni eye ebua bo ni onyɛ otsu fãmɔ ni Yesu kɛha lɛ he nii. Efã akɛ: “Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.”—Mateo 28:19, 20.

2 Ŋwanejee bɛ he akɛ, Yehowa tsui nyɔɔ emli loo emii shɛɔ ehe yɛ e-Dasefoi 6,600,000 ni ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtsuɔ fãmɔ ni Yesu kɛha akɛ afee kaselɔi lɛ he nii lɛ hewɔ. (Abɛi 27:11) Ekã shi faŋŋ akɛ, Yehowa miijɔɔ amɛnitsumɔ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 2005 lɛ, ashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ maji kɛ ŋshɔkpɔi 235 anɔ, ni kɛ́ aja mli lɛ, akɛ mɛi fe 6,061,500 kase Biblia lɛ. Enɛ ha mɛi babaoo ‘nu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ, ni amɛmɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ, taakɛ bɔ ni eji hu lɛɛlɛŋ lɛ, shi jeee akɛ gbɔmɛi awiemɔ.’ (1 Tesalonikabii 2:13) Afii enyɔ ni eho lɛ amli lɛ, kaselɔi heei fe akpei 500 efee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli ni amɛhi shi yɛ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ anaa, ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ.

3. Mɛɛ sanebimɔi ni kɔɔ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ kɛ nitsumɔ he wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Ani okɛ mɔ ko ekase nii nyɛsɛɛ nɛɛ ní oná miishɛɛ ni jɛɔ nakai feemɔ mli kɛbaa lɛ eko? Ayɛ aŋkroaŋkroi komɛi lolo yɛ jeŋ fɛɛ ni hiɛ “tsui krɔŋŋ ni hi” ní kɛ́ amɛnu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ, ‘amɛkɛbaato ni amɛkɛ tsuishiŋmɛɛ awo yibii.’ (Luka 8:11-15) Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni ooofee okɛ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ atsu nii yɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he wɔkwɛa. Wɔbaasusu sanebimɔi etɛ ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli, ni nomɛi ji: (1) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oje Biblia mli nikasemɔ shishi? (2) Mɛni ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ nii? (3) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye obua mɔ ko koni ekase Biblia lɛ ni asaŋ ebatsɔ mɔ ni tsɔɔ mɛi krokomɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni ji Biblia lɛ?

Bɔ ni Ooofee Oje Biblia Mli Nikasemɔ Shishi

4. Mɛni baaha mɛi komɛi ashashao shi akɛ amɛaakase Biblia lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye obua amɛ koni amɛkashashao shi akɛ amɛaafee nakai?

4 Kɛ́ oyanina ŋmɔtɔ babaoo ko yɛ gbɛ nɔ, ni mɔ ko kɛɛ bo akɛ ohulu kɛteke lɛ, ekolɛ ofeŋ. Shi kɛ́ akɛ tɛi shwie ŋmɔtɔ lɛ mli akɛ onyiɛ nɔ lɛ, no lɛ okɛ miishɛɛ baafee nakai. Nakai nɔŋŋ shiatsɛ ni bɛ dekã lɛ baashashao shi akɛ ebaakase Biblia lɛ. Ebaasusu akɛ Biblia lɛ kasemɔ heɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye obua lɛ ni ekashashao shi akɛ eeekase? Obaanyɛ okɛ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ atsu nii ni okɛ mɔ lɛ asusu emli saji lɛ ahe kukuji kpitiokpitio, ni kɛtsɔ no nɔ lɛ, ebaaŋmɛ gbɛ ni okɛ lɛ akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa. Kɛ́ osaa ohe jogbaŋŋ lɛ, no lɛ sɛɛkuu-kɛsaramɔi fɛɛ ni oooya mɔ lɛ ŋɔɔ oyafee lɛ baafee tamɔ nɔ ko ni eetsɔ nɔ ekɛ Yehowa aná naanyobɔɔ.

5. Mɛni hewɔ esa akɛ okane Biblia Tsɔɔ wolo lɛ?

5 Shi kɛlɛ, dani obaanyɛ okɛ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ aye abua mɔ ko lɛ, esa akɛ ole emli saji lɛ jogbaŋŋ. Ani okane wolo muu lɛ fɛɛ? Be ko beni nyɛminuu ko kɛ eŋa ba hejɔɔmɔ ni amɛyaahere kɔɔyɔɔ yɛ ŋshɔnaa lɛ, amɛkɛ wolo lɛ eko tee koni amɛyakane. Beni amɛkaneɔ lɛ, yoo ko ni jɛ maŋ lɛ mli ni eba eehɔ̃ɔ nii eeha gbɔi ni eba shisharamɔ yɛ jɛmɛ lɛ bɔi amɛ bɛŋkɛmɔ, ni beni eshɛ amɛmasɛi lɛ, ena wolo lɛ gbɛi ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? lɛ. Yoo lɛ ha amɛle akɛ ŋmɛlɛtswaa fioo ko ni eho lɛ ni esɔle ebi Nyɔŋmɔ koni eha ele nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ. Nyɛminuu lɛ kɛ eŋa lɛ kɛ miishɛɛ ha yoo lɛ wolo lɛ ekome. Kɛ́ oomɛ mɔ ko aloo nyɛba hejɔɔmɔ fioo yɛ skul loo yɛ nitsumɔhe lɛ, ani ‘oheɔ be’ koni okɛkane wolo nɛɛ ekolɛ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ? (Efesobii 5:15, 16) Kɛ́ ofee nakai lɛ, no lɛ obaale saji ni yɔɔ Biblia kasemɔ wolo nɛɛ mli lɛ, ni ekolɛ no baaha oná hegbɛ hu ni okɛ mɛi asusu emli saji lɛ ahe.

6, 7. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ okɛ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ aje Biblia mli nikasemɔ shishi?

6 Kɛ́ okɛ wolo lɛ miitsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, okɛ mfonirii, ŋmalɛi, kɛ sanebimɔi ni yɔɔ baafa 4, 5, kɛ 6 lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ oje owiemɔ lɛ shishi kɛ sanebimɔ tamɔ, “Kɛ́ okwɛ naagbai babaoo ni adesai kɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ, nɛgbɛ osusuɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔná gbɛtsɔɔmɔ kpakpa kɛjɛ?” Bo hetoo ni mɔ lɛ baaha lɛ toi jogbaŋŋ, koni no sɛɛ lɛ okane 2 Timoteo 3:16, 17, ni ogbála mli otsɔɔ lɛ akɛ Biblia lɛ kɛ naagbai ni adesai kɛkpeɔ lɛ anaa tsabaa diɛŋtsɛ haa. No sɛɛ lɛ, okɛ wolo lɛ baafa 4 kɛ 5 lɛ atsɔɔ lɛ, ni obi lɛ akɛ: “Te shihilɛi ni afee he mfoniri yɛ baafai nɛɛ amli lɛ ateŋ nɔ ni haoɔ bo waa?” Kɛ́ shiatsɛ lɛ tsɔɔ bo amɛteŋ nɔ ni haoɔ lɛ lɛ, ha emɔ wolo lɛ mli eha bo koni okane ŋmalɛ ni aŋma yɛ naagba ni ekɛɛ no haoɔ lɛ lɛ masɛi lɛ yɛ o-Biblia lɛ mli otsɔɔ lɛ. No sɛɛ lɛ, kanemɔ sane ni yɔɔ baafa 6 lɛ, ni obi lɛ akɛ, “Te sanebimɔi ekpaa ni abi yɛ baafa nɛɛ shishigbɛ lɛ ateŋ nɔ ni obaasumɔ koni oná ehetoo lɛ?” Kɛ́ etsɔɔ bo emli nɔ ni ebaasumɔ koni aha lɛ hetoo lɛ, okɛ saneyitso ni haa nakai sanebimɔ lɛ hetoo lɛ atsɔɔ lɛ, ni oshi wolo lɛ oha lɛ, ni asaŋ oto gbɛjianɔ kpakpa koni oku sɛɛ oya eŋɔɔ ni nyɛyasusu nakai sanebimɔ lɛ he.

7 Nɔkwɛmɔnɔ ni wɔsusu he lɛ baahé aaafee minitii enumɔ. Kɛlɛ, yɛ nakai minitii fioo lɛ mli lɛ, obaale nɔ ni haoɔ shiatsɛ lɛ, okɛ lɛ baakane ŋmalɛi enyɔ ni nyɛsusu he, ni asaŋ oto gbɛjianɔ kɛha sɛɛkuu-kɛsaramɔ. Sane kuku ni okɛ shiatsɛ lɛ baagba lɛ baanyɛ afee hewalɛwoo kɛ miishɛjemɔ wiemɔ ni enu eko etsɛ. Enɛ baanyɛ aha shiatsɛ ni bɛ dekã lɛ akwɛ akɛ ebaaná be saŋŋ eha bo yɛ be mli ni oyeɔ obuaa lɛ koni efã enane kɛyi “gbɛ ni . . . kɛ mɔ yaa wala mli lɛ” nɔ lɛ. (Mateo 7:14) Kɛ́ be shwie mli ni shiatsɛ lɛ ná nikasemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, no lɛ esa akɛ oha be ni nyɛkɛkaseɔ nii lɛ aya hiɛ. Obaanyɛ ofee enɛ kɛtsɔ ní ooobi lɛ koni nyɛta shi kɛkase nii lɛ yɛ be falɛ pɔtɛɛ ko mli lɛ nɔ.

Gbɛ ni Hi Fe Fɛɛ ni Atsɔɔ Nɔ Atsɔɔ Nii

8, 9. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye obua o-Biblia kaselɔ lɛ koni enyɛ edamɔ naatsĩi nibii kɛ kaai ni ekɛaakpe lɛ anaa? (b) Nɛgbɛ abaaná nibii ni la nyɛɛɛ ashã ni akɛtswaa hemɔkɛyeli lɛ yɛ?

8 Kɛ́ mɔ kɛ nibii ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ bɔi nitsumɔ lɛ, ekolɛ ekɛ naagbai ni baanyɛ atsĩ ehiɛyaa naa baakpe. Bɔfo Paulo wie akɛ: “Mɛi fɛɛ hu ni taoɔ akɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔjamɔ naa yɛ Kristo Yesu mli lɛ, aaawa amɛyi.” (2 Timoteo 3:12) Paulo kɛ kaai ni tamɔ nakai lɛ to la ni nyɛɔ ekpatãa tsũmaa nibii ni ehiii ahiɛ, shi enyɛɛɛ ekpata nibii ni akɛ shika, jwiɛtɛi, kɛ tɛi ni jara wa fee lɛ ahiɛ lɛ he. (1 Korintobii 3:10-13; 1 Petro 1:6, 7) Bɔni afee ni onyɛ oye obua o-Biblia kaselɔ lɛ koni ená sui ni baaye abua lɛ ni enyɛ edamɔ kaai ni ekɛaakpe lɛ anaa lɛ, ebaabi ni oye obua lɛ koni ekɛ nibii ni la nyɛɛɛ ashã atswa ehemɔkɛyeli lɛ.

9 Lalatsɛ lɛ kɛ “Yehowa wiemɔi lɛ” to “jwiɛtɛi ni aka yɛ shikpɔŋ flɔnɔɔ mli ní atsuu he shii kpawo” he. (Lala 12:7) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nibii kpakpai fɛɛ ni abaanyɛ akɛtswa hemɔkɛyeli ama shi yɛ Biblia lɛ mli. (Lala 19:8-12; Abɛi 2:1-6) Ni Biblia Tsɔɔ wolo lɛ tsɔɔ bo gbɛ nɔ ni oootsɔ okɛ Ŋmalɛi lɛ atsu nii jogbaŋŋ.

10. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ogbala mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ jwɛŋmɔ kɛya Biblia lɛ nɔ?

10 Kɛ́ okɛ nikaselɔ lɛ miikase nii lɛ, gbalamɔ ejwɛŋmɔ kɛya ŋmalɛi ni yɔɔ yitso ni nyɛsusuɔ he lɛ mli lɛ anɔ. Okɛ sanebimɔi atsu nii ni okɛye obua nikaselɔ lɛ koni enu Biblia ŋmalɛi otii lɛ ashishi ni ekɛtsu nii. Kwɛmɔ jogbaŋŋ ni okakpɛ yiŋ oha lɛ yɛ nɔ ni esa akɛ efee lɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ, kasemɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Beni nuu ko ni le Mose Mla lɛ jogbaŋŋ yabi Yesu sane lɛ, Yesu bi lɛ akɛ: “Mɛni aŋma yɛ mla lɛ mli lɛ? te okaneɔ tɛŋŋ?” Nuu lɛ jɛ Ŋmalɛi lɛ amli eha lɛ hetoo, ni Yesu ye ebua lɛ ni ena bɔ ni eeefee ekɛ shishitoo mla ni yɔɔ Mla lɛ mli lɛ aaatsu nii. Kɛfata he lɛ, Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ko ni ekɛye ebua nuu lɛ ni ena hewalɛ ni esa akɛ nitsɔɔmɔ lɛ aná yɛ enɔ. (Luka 10:25-37) Nɔkwɛmɔnii babaoo ni shishinumɔ waaa yɛ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ mli ní obaanyɛ okɛtsu nii ni okɛye obua mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ koni ekɛ Biblia shishitoo mlai atsu nii.

11. Yitsei loo kukuji enyiɛ esa akɛ nyɛkase yɛ shitamɔ fɛɛ shitamɔ mli?

11 Taakɛ bɔ ni Yesu kɛ saji ni amɛshishinumɔ waaa tsɔɔ nibii ni amɛshishinumɔ wa lɛ amli lɛ, nakai nɔŋŋ wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ mli kɛgbála Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ yɛ kukuji ni amɛshishinumɔ waaa. (Mateo 7:28, 29) Kasemɔ Yesu ni okɛ wiemɔi ni tamɔ nakai atsu nii kɛ́ okɛ mɛi miikase nii. Ha owiemɔ lɛ afee kuku, emli akã shi, ni asaŋ efee nɔ ni ja. Kaawo nikasemɔ lɛ foi. Yɛ no najiaŋ lɛ, susumɔ shihilɛ mli ni mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ yɔɔ kɛ enyɛmɔ he ni okɛna kukuji abɔ ni nyɛbaanyɛ nyɛsusu he yɛ shitamɔ fɛɛ shitamɔ mli. Yesu le ekaselɔi lɛ anyɛmɔi, ni no hewɔ lɛ, etsɔɔɔ amɛ nibii babaoo yɛ be kome mli fe bɔ ni amɛbaanyɛ amɛnu shishi.—Yohane 16:12.

12. Te esa akɛ okɛ saji krokomɛi ni fata he lɛ atsu nii oha tɛŋŋ?

12 Saji krokomɛi ni wieɔ saneyitsei 14 ahe yɛ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ mli. Ákɛ tsɔɔlɔ lɛ, bo ole mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ hiamɔ nii, ni no hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ ni ehe baahia ni nyɛsusu saji krokomɛi ni fata he lɛ ahe lɛ, obaanyɛ okɛ lɛ afee nakai. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nibii komɛi ni tsutsu lɛ mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ heɔ eyeɔ lɛ ha ewa kɛha lɛ akɛ eeenu sane ko shishi aloo eha ebibii saji yɛ saneyitsei pɔtɛɛi komɛi ahe lɛ, no lɛ ebaahi akɛ ogbála ejwɛŋmɔ kɛya saji krokomɛi ni fata he lɛ ateŋ nɔ ni wieɔ esanebimɔ aloo sane ni enuuu shishi lɛ nɔ lɛ he koni lɛ diɛŋtsɛ ekane yɛ sɛɛ mli. Yɛ shihilɛi krokomɛi amli lɛ, bɔ ni mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ hiamɔ nii lɛ yɔɔ ha lɛ baabi ni okɛ lɛ fɛɛ asusu saji krokomɛi ni fata he lɛ he. Ŋmalɛ naa saneyitsei ni saji krokomɛi ni fata he lɛ wieɔ he lɛ ateŋ ekomɛi ji, “‘Susuma’ kɛ ‘Mumɔ’—Mɛni Ji Wiemɔi Nɛɛ Ashishinumɔ Diɛŋtsɛ?” kɛ “‘Babilon Kpeteŋkpele lɛ’ Yɔsemɔ.” Kɛ́ oosumɔ lɛ, obaanyɛ okɛ mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ asusu saneyitsei nɛɛ ahe. Akɛni sanebimɔi bɛ saji krokomɛi ni fata he lɛ ahe hewɔ lɛ, ebaabi ni ole emli saji lɛ jogbaŋŋ bɔni afee ni kɛ́ nyɛmiisusu he lɛ, onyɛ obi saji ni shishinumɔ yɔɔ he.

13. Sɔlemɔ wajeɔ hemɔkɛyeli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Lala 127:1 kɛɔ akɛ: “Kɛ́ jeee Yehowa maa tsũ lɛ, no lɛ yakatswaa mɛi ni maa lɛ gboɔ he deŋme.” No hewɔ lɛ, kɛ́ oosaa ohe ni oyafee Biblia mli nikasemɔ lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa ni eye ebua bo. Ha ana yɛ sɔlemɔ ni okɛjeɔ nikasemɔ lɛ shishi kɛ nɔ ni okɛmuɔ naa lɛ amli akɛ wekukpãa kpakpa yɛ okɛ Yehowa teŋ. Wó mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ hewalɛ koni esɔle ni Yehowa aye abua lɛ ni enu E-Wiemɔ lɛ shishi ni asaŋ ená ekãa ni ekɛ ŋaawoo ni yɔɔ mli lɛ atsu nii. (Yakobo 1:5) Nakai ni eeefee lɛ baaye abua lɛ koni enyɛ edamɔ kaai anaa, ni agbɛnɛ hu no baaha ehemɔkɛyeli lɛ aya nɔ emli awa.

Ye Obua Biblia Kaselɔi lɛ ni Amɛbatsɔmɔ Tsɔɔlɔi

14. Mɛɛ hiɛyaa esa akɛ wɔ-Biblia kaselɔi lɛ aná?

14 Dani wɔ-Biblia kaselɔi lɛ baanyɛ aye “nii fiaa” ni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ anɔ lɛ, ebaabi ni amɛya amɛhiɛ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kaselɔi ni amɛbatsɔmɔ tsɔɔlɔi ni tsɔɔ mɛi Biblia lɛ. (Mateo 28:19, 20; Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-8) Mɛni obaanyɛ ofee ni okɛye obua mɛi ni okɛkaseɔ nii lɛ koni amɛya amɛhiɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ?

15. Mɛni hewɔ esa akɛ owo mɔ ni okɛkaseɔ Biblia lɛ hewalɛ koni eya Kristofoi akpeei daa lɛ?

15 Kɛ́ okɛ mɔ bɔi nikasemɔ lɛ, nakai gbi lɛ nɔŋŋ lɛ, kɛɛmɔ lɛ koni kɛ́ fee lɛ efata ohe kɛya asafoŋ kpeei. Ha ele akɛ kpeei nɛɛ ashishi ayatsɔseɔ bo akɛ tsɔɔlɔ ni tsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Kɛ́ nyɛgbe nikasemɔ naa lɛ, okɛ minitii fioo agbála tsɔsemɔ ni ajɛɔ Biblia lɛ mli akɛhaa bo yɛ asafoŋ kpeei kɛ kpokpaa nɔ kpeei srɔtoi ni afeɔ lɛ ashishi lɛ mli otsɔɔ lɛ, ni okɛ otsii fioo afee nakai. Okɛ miishɛɛ awie bɔ ni onáa kpeei nɛɛ ahe sɛɛ ohaa lɛ he. (Hebribii 10:24, 25) Kɛ́ mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ bɔi kpeeiyaa daa lɛ, no lɛ ebaanyɛ ebatsɔ tsɔɔlɔ ni tsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ.

16, 17. Mɛɛ otii nɛkɛ Biblia kaselɔi baanyɛ amɛkɛmamɔ amɛhiɛ ni amɛtsu he nii?

16 Ye obua o-Biblia kaselɔ lɛ koni ekɛ otii ni ebaanyɛ etsu he nii amamɔ ehiɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wó lɛ hewalɛ koni egba enanemɛi kɛ ewekumɛi nibii ni ekaseɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, wó lɛ ŋaa koni ekɛfee oti ni ma ehiɛ akɛ ebaakane Biblia muu lɛ fɛɛ. Kɛ́ oye obua lɛ ni eto gbɛjianɔ kɛha Biblia lɛ kanemɔ daa ni ekɛfee esu lɛ, enɛ baaye abua lɛ babaoo yɛ ebaptisimɔ sɛɛ. Kɛfata he lɛ, wó mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ ŋaa koni ekɛfee oti ni ma ehiɛ akɛ kɛ́ hooo lɛ, ekɛ Biblia ŋmalɛi ni haa sanebimɔi titrii ni yɔɔ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ yitso fɛɛ yitso mli lɛ ateŋ ekome baawo eyitsoŋ. Nakai ni eeefee lɛ baaha etsɔ “nitsulɔ ni hiɛ gbooo, ni jaa anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.”—2 Timoteo 2:15.

17 Kaaha mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ kase ŋmalɛi ewo eyitsoŋ koni kɛ́ mɛi bi lɛ nibii ni ekase ni eheɔ eyeɔ lɛ ahe sane ni eeha amɛ hetoo lɛ, ekane ŋmalɛi lɛ kɛjɛ eyitsoŋ loo ewie he kuku. Yɛ no najiaŋ lɛ, wó lɛ hewalɛ koni kɛ́ fee lɛ egbála Biblia ŋmalɛi ni haa saji ni abiɔ lɛ lɛ ahetoo lɛ mli etsɔɔ amɛ. Bɔni afee ni oye obua lɛ lɛ, obaanyɛ ni kɛ́ fee lɛ, ofee ohe ewekunyo loo enaanyo nitsulɔ ni obi lɛ sane yɛ nibii ni ekase ni eheɔ eyeɔ lɛ ahe koni eha bo hetoo. Kɛ́ eha bo hetoo egbe naa lɛ, tsɔɔmɔ lɛ gbɛ̀i anɔ ni eeetsɔ eha mɛi ahetoo yɛ “mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ” mli.—1 Petro 3:15.

18. Kɛ́ akpɛlɛ mɔ ni okɛkaseɔ Biblia lɛ nɔ akɛ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ lɛ, mɛɛ yelikɛbuamɔ lolo obaanyɛ okɛha lɛ?

18 Yɛ be ni sa mli lɛ, mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ he baasa akɛ ekɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Maa nɔ mi oha lɛ akɛ, eji hegbɛ akɛ aaaŋmɛ lɛ gbɛ koni ekɛ ehe awo nitsumɔ nɛɛ mli. (2 Korintobii 4:1, 7) Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ kpɛlɛ enɔ ákɛ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ lɛ, ye obua lɛ ni esaa ehe kɛ shiɛmɔ wiemɔ kuku, koni okɛ lɛ atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Okɛ lɛ afɔ nitsumɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fãi lɛ fɛɛ mli, ni otsɔɔ lɛ bɔ ni asaa he kɛha sɛɛkuu-kɛsaramɔ kɛ bɔ ni afeɔ lɛ ahaa. Nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni ooofee yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ baaná enɔ hewalɛ kpakpa.—Luka 6:40.

‘Heremɔ Bo Diɛŋtsɛ kɛ Mɛi ni Boɔo Toi lɛ Fɛɛ Yiwala’

19, 20. Mɛɛ oti esa akɛ wɔkɛma wɔhiɛ, ni mɛni hewɔ?

19 Ŋwanejee bɛ he akɛ, ákɛ aaaye abua mɔ koni “[e]shɛ anɔkwale lɛ lee mli” lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo. (1 Timoteo 2:4) Kɛlɛ, kɛ́ mɔ ye ebua mɛi ni amɛkɛ nibii ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ tsu nii lɛ, no haa enáa miishɛɛ babaoo fe nibii krokomɛi ni haa emii shɛɔ ehe yɛ shihilɛ mli lɛ. (1 Tesalonikabii 2:19, 20) Yɛ anɔkwale mli lɛ, eji hegbɛ diɛŋtsɛ akɛ wɔji “Nyɔŋmɔ hefatalɔi nitsulɔi” yɛ nii ni atsɔɔ mɛi yɛ jeŋ fɛɛ lɛ mli!—1 Korintobii 3:9.

20 Etsɛŋ ni Yehowa baatsɔ Yesu Kristo kɛ ŋwɛibɔfoi hewalɔi anɔ ekɛ fɔbuu kojomɔ aba mɛi “ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo sanekpakpa lɛ toi lɛ” anɔ. (2 Tesalonikabii 1:6-8) Mɛi awala he eba oshara. Ani obaanyɛ okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ kɛ́ hooo lɛ, okɛ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? lɛ baatsu nii ni okɛfee Biblia mli nikasemɔ kome? Ohe ni okɛawo nitsumɔ nɛɛ mli lɛ baaha oná hegbɛ ‘ohere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔo toi lɛ ayiwala.’ (1 Timoteo 4:16) Amrɔ nɛɛ ji be ni ehe hiaa waa akɛ wɔye wɔbua mɛi koni amɛkɛ nibii ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ atsu nii.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 1 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

Mɛni Okase?

• Mɛni hewɔ afee Biblia Tsɔɔ wolo lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ okɛ mɔ aje Biblia mli nikasemɔ shishi yɛ Biblia Tsɔɔ wolo lɛ mli?

• Mɛni ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ nii?

• Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oye obua mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ koni ebatsɔ tsɔɔlɔ ni tsɔɔ mɛi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Ani okɛ wolo nɛɛ miitsu nii jogbaŋŋ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Sane kuku ni okɛ mɔ aaagba lɛ baanyɛ aha ená he miishɛɛ akɛ eeekase Biblia lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ogbala mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ jwɛŋmɔ kɛya Biblia lɛ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 30]

Ye obua mɔ ni okɛkaseɔ Biblia lɛ koni eya ehiɛ