Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ̃ Hewɔ Ni Esaaa Akɛ Wɔfeɔ Nii Kɛtekeɔ Nɔ

Nɔ̃ Hewɔ Ni Esaaa Akɛ Wɔfeɔ Nii Kɛtekeɔ Nɔ

Nɔ̃ Hewɔ Ni Esaaa Akɛ Wɔfeɔ Nii Kɛtekeɔ Nɔ

YEHOWA ji mɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ enifeemɔi amli fe mɔ fɛɛ mɔ. “Enitsumɔi hi pɛ,” ni ebɛ keketee kɛ jalɛsaneyeli ejaakɛ be fɛɛ be lɛ ekɛ mɔbɔnalɛ feɔ nakai. (5 Mose 32:4) Ejieɔ suɔmɔ kpo yɛ gbɛ ni ja nɔ ejaakɛ mlai ni tɔmɔ ko bɛ he anɔ edamɔɔ efeɔ nakai. (Lala 89:15; 103:13, 14) Beni abɔ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ, no mli lɛ amɛŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ nii fɛɛ amli. Amɛfeee nɔ ko kɛtekeee nɔ. Shi esha ni amɛfee lɛ ha “kpa” ba amɛhe—amɛbatsɔmɔ mɛi ni yeee emuu—ni no haaa amɛnyɛ amɛŋmɛ pɛpɛɛpɛ dɔŋŋ.—5 Mose 32:5.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Ani ota tsɔne ko mli aloo okɔokpe ko nɔ ní etai lɛ eko eje kpaai pɛŋ? Tai ni eje kpaai lɛ haa tsɔne lɛ loo okɔokpe lɛ shimɔɔ shi, ni ekɛ mɔ wala hu woɔ oshara mli. Ebaabi ni asaa nakai tai lɛ dani efite kwraa loo ejwa. Nakai nɔŋŋ emuu ni wɔyeee lɛ haa wɔfeɔ nibii komɛi ni bɛ amɛgbɛ nɔ. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ koni wɔjaje nibii lɛ, no baanyɛ aha wɔkɛ naagbai babaoo akpe yɛ shihilɛ mli, ni ebaanyɛ po ni ekɛ wɔwala awo oshara mli.

Yɛ bei komɛi amli lɛ, sui kpakpai ni wɔyɔɔ, kɛ nibii ni wɔhe esa jogbaŋŋ kɛ efeemɔ lɛ baanyɛ aha wɔfee nii kɛteke nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Mose Mla lɛ bi koni Israelbii lɛ amu amɛtadei lɛ anaa moŋ, shi akɛni Farisifoi ni hi shi yɛ Yesu gbii lɛ amli lɛ miitao ni esoro amɛ yɛ mɛi krokomɛi ahe hewɔ lɛ, amɛfee “amɛtadei anaamui lɛ kpelei” kɛteke nɔ. Jwɛŋmɔ ni amɛkɛfee nakai ji ní ana amɛ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ fe amɛnyɛmimɛi krokomɛi lɛ.—Mateo 23:5; 4 Mose 15:38-40.

Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi komɛi tsɔɔ gbɛ̀i srɔtoi fɛɛ anɔ koni amɛgbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba amɛnɔ, ni amɛteŋ mɛi komɛi po kɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni haa mɛi ahe jɔ̃ɔ amɛhe amli. Nɔ̃ pɔtɛɛ ni amɛtaoɔ amɛkɛɛ mɛi ji akɛ: “Naa mi! Mi hu gbɔmɔ ji mi!” Kɛlɛ, jeee nii ni mɔ baafee kɛteke nɔ yɛ etadewoo mli, yɛ ejeŋba mli, kɛ agbɛnɛ hu yɛ enifeemɔ mli baaha ana akɛ eji Kristofonyo diɛŋtsɛ.

Esa akɛ Wɔná Jwɛŋmɔ ni Ja yɛ Nitsumɔ Mli

Nitsumɔ kpakpa ni wɔtsuɔ lɛ fata he ni wɔnáa miishɛɛ yɛ shihilɛ mli ekɔɔɔ he eko mɔ ni wɔji loo he ni wɔyɔɔ. Abɔ wɔ koni nitsumɔi kpakpai aha wɔmii ashɛ wɔhe. (1 Mose 2:15) No hewɔ lɛ, Biblia lɛ wieɔ eshiɔ anihaofeemɔ. Bɔfo Paulo fee lɛ faŋŋ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko sumɔɔɔ akɛ etsuɔ nii lɛ, ekaye nii hu.” (2 Tesalonikabii 3:10) Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee akɛ hejɔ̃feemɔ haa mɔ yeɔ ohia ni emii shɛɛɛ ehe kɛkɛ, shi moŋ ehaaa ená Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ hu.

Mɛi babaoo hu náa nitsumɔ he miishɛɛ aahu akɛ amɛtsuɔ nii ní amɛleee hejɔɔmɔ, ni amɛbatsɔmɔɔ tamɔ nyɔji amɛhaa nii ni amɛtsuɔ lɛ. Amɛshiɔ shĩa leebi maŋkpa kɛyaa nitsumɔ ni amɛbaa beni jenamɔ yi ewa, ni amɛkɛɔ akɛ amɛweku lɛ hilɛ-kɛhamɔ hewɔ amɛfeɔ nakai. Shi kɛlɛ, awui moŋ amɛbe fɛɛ ni amɛkɛwoɔ amɛnitsumɔ mli lɛ yeɔ amɛwekui lɛ. Yoo ko ni ewu yaa nɔ ekɛ ŋmɛlɛtswai babaoo tsuɔ beni akpa nitsumɔ sɛɛ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ ebaabi ni mikɛ nibii fɛfɛji ni jara wa ni yɔɔ shĩa nɛɛ aha bɔni afee miwu aná be eha mi kɛ wɔbii lɛ, mafee nakai fe nine.” Esa akɛ mɛi ni tsuɔ nii fe nine lɛ kɛ hiɛdɔɔ asusu Maŋtsɛ Salomo diɛŋtsɛ niiashikpamɔ lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Mitsɔ̃ mihe mikwɛ minitsumɔi lɛ fɛɛ ni miniji etsu lɛ, kɛ deŋme ni migbo kɛtsu lɛ: ni naa, fɛɛ lɛ yakayaka nɔ ko kɛ kɔɔyɔɔ hakumɔ ni!”—Jajelɔ 2:11.

Hɛɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ wɔhe anihaolɔi, ni esaaa akɛ wɔtsuɔ nii hu fe nine. Wɔbaanyɛ wɔkɛ ekãa atsu nii, shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ebaabi ni wɔkai akɛ kɛ́ wɔtsɔmɔ tamɔ nyɔji wɔha nii ni wɔtsuɔ lɛ, no baaha wɔmiishɛɛ atã loo eha wɔŋmɛɛ nibii krokomɛi hu.—Jajelɔ 4:5, 6.

Kwa Shwɛmɔ kɛ Ŋɔɔmɔ ní Akɛhe Woɔ Mli Kɛtekeɔ Nɔ

Biblia lɛ gba yɛ wɔ be nɛɛ he akɛ: “Gbɔmɛi aaatsɔmɔ . . . mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ.” (2 Timoteo 3:2, 4) Shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ sɛɛ ni adiɔ lɛ fata nibii ni Satan tsɔɔ nɔ etsiɔ mɛi babaoo kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ he lɛ ahe. Hiɛtserɛjiemɔi kɛ shwɛmɔi ni yɔɔ oshara waa ní mɛi kɛ amɛhe woɔ mli kɛshwɛɔ amɛhiɛ lɛ miihé shi babaoo. Hiɛtserɛjiemɔi kɛ shwɛmɔi ni tamɔ nakai lɛ miifa ejaakɛ mɛi babaoo kɛ amɛhe miiwo mli. Mɛni eha shwɛmɔi nɛɛ ehé shi waa nakai lɛ? Nɔ̃ hewɔ ni ebalɛ nakai ji akɛ, mɛi babaoo atsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ shihilɛ mli, ni no haa amɛtaoɔ nifeemɔi ni kɛ́ amɛkɛ amɛhe wo mli ní amɛbaaná miishɛɛ babaoo. Shi miishɛɛ ni tamɔ nakai námɔ lɛ biɔ ni mɔ kɛ ehe awo nifeemɔi ni yɔɔ oshara waa amli. Bulɛ ni anɔkwa Kristofoi yɔɔ kɛha nikeenii ni ji wala kɛ Mɔ ni kɛduroɔ lɛ haa amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ shwɛmɔi ni yɔɔ oshara waa lɛ ahe.—Lala 36:10.

Beni Nyɔŋmɔ bɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ, nɛgbɛ ekɛ amɛ wo? Ekɛ amɛ wo Eden abɔɔ lɛ mli. Eden shishi diɛŋtsɛ ji “Miishɛɛ” loo “Nyamɔ.” (1 Mose 2:8) Eyɛ faŋŋ akɛ, miishɛɛ ni adesai aaaná yɛ shihilɛ mli lɛ fata yiŋtoi ahewɔ ni Yehowa bɔ amɛ lɛ ahe.

Yesu fee jwɛŋmɔ ni ja ni esa akɛ aná yɛ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ he lɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi eha wɔ. Etu ehe fɛɛ eha Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ, ni efɔ̃ɔɔ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ kɛ nitsumɔ kɔkɔɔkɔ. Ená be eha mɛi ni yelikɛbuamɔ he hiaa amɛ lɛ, ni efee nakai beni etɔ lɛ tete. (Mateo 14:13, 14) Eji anɔkwale akɛ afɔ̃ Yesu nine kɛtee okpɔlɔŋmɛɛi ashishi, ni ená be hu kɛjɔɔ ehe ni ejie ehiɛtserɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, no mli lɛ ele akɛ ehenyɛlɔi komɛi wieɔ amɛshiɔ nifeemɔi nɛɛ ni ekɛ ehe woɔ mli lɛ. Amɛwie ehe akɛ: “Naa! Nuu fulɔ kɛ dãanulɔ.” (Luka 7:34; 10:38; 11:37) Kɛlɛ, Yesu nuuu he akɛ kɛ́ mɔ tu ehe diɛŋtsɛ eha Nyɔŋmɔ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ enáa ehewɔ miishɛɛ ko kwraa yɛ shihilɛ mli.

Ŋwanejee bɛ he akɛ, esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ hiɛtserɛjiemɔi amli fe nine. Kɛ́ wɔkɛ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ fee oti titri yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, no nyɛŋ aha wɔná miishɛɛ diɛŋtsɛ. Gbɛ ni tamɔ nakai ni wɔɔkɔ lɛ baanyɛ aha wɔku wɔhiɛ wɔshwie nibii ni he hiaa titri lɛ anɔ, ni emli eko ji wekukpãa ni kã wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. Shi kɛlɛ, esaaa akɛ wɔhiɔ shi ni wɔnáaa wɔhewɔ miishɛɛ ko kwraa, ni esaaa hu ni wɔwieɔ wɔshiɔ mɛi ni náa amɛhewɔ miishɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ.—Jajelɔ 2:24; 3:1-4.

Ŋmɛɛ Pɛpɛɛpɛ yɛ Shihilɛ Mli Koni Oná Miishɛɛ

Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo.” (Yakobo 3:2) Beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkafee nii kɛmiiteke nɔ lɛ, ekolɛ wɔbaana akɛ eji anɔkwale akɛ wɔtɔ̃ɔ babaoo. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ ní wɔkafee nii kɛmiiteke nɔ? Ojogbaŋŋ, ebaabi ni wɔle wɔnyɛmɔi kɛ wɔfãtɔɔi. Enɛ feemɔ bɛ mlɛo. Wɔbaanyɛ wɔfee nii kɛteke nɔ ní wɔleee. Belɛ nilee yɛ mli akɛ wɔkɛ Kristofoi ni edara yɛ Nyɔŋmɔ he nilee mli aaabɔ ni wɔbo ŋaawoi kpakpai ni amɛkɛhaa lɛ atoi. (Galatabii 6:1) Wɔbaanyɛ wɔbi ŋaawoo kpakpa ni tamɔ nɛkɛ kɛjɛ wɔnaanyo ko ni wɔmuɔ wɔfɔ̃ɔ enɔ loo asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ niiashikpamɔ dɛŋ. Ŋaawoi ni tamɔ nakai ni ajɛɔ Biblia lɛ mli akɛhaa wɔ kɛ agbɛnɛ hu nibii ni wɔkaneɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli baanyɛ afee tamɔ “ashwishwɛ” ko ni baaha wɔna kɛji Yehowa naa wɔ akɛ mɛi ni feɔ nii kɛtekeɔ nɔ aloo jeee nakai.—Yakobo 1:22-25.

Miishɛɛ sane ji akɛ, nii ni wɔfeɔ kɛtekeɔ nɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔtsake. Kɛ́ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee tsakemɔ ni wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ wɔnifeemɔi amli ní wɔná miishɛɛ. Tsakemɔ ni wɔɔfee lɛ baaha wekukpãa kpakpa ahi wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi yei kɛ hii lɛ ateŋ, ni asaŋ no baanyɛ aha mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ akase wɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, no baaha wɔnyɛ wɔkase Yehowa ni ji wɔ-Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni asaŋ eŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ enifeemɔi fɛɛ amli lɛ jogbaŋŋ.—Efesobii 5:1.

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 28 lɛ Jɛ]

©Greg Epperson/age fotostock