Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Miimɛ Maŋtsɛyeli Ko Ni “Jɛɛɛ Je Nɛŋ”

Miimɛ Maŋtsɛyeli Ko Ni “Jɛɛɛ Je Nɛŋ”

Wala Shihilɛ He Sane

Miimɛ Maŋtsɛyeli Ko Ni “Jɛɛɛ Je Nɛŋ”

Taakɛ Nikolai Gutsulyak Gba

Miyaje gboklɛfoi komɛi ni tse atua lɛ ateŋ shwane shwane kɛ nyɔɔŋ nyɔɔŋ gbii 41. Trukaa kɛkɛ ni okpɛlɛmii agbɛɛmɔ ha mihɛle shi kɛjɛ wɔ mli. Asraafoi kɛ tawuu tsɔji bote nsara lɛ mli, ni amɛbɔi gboklɛfoi lɛ tutuamɔ. Mikɛ gbele teŋ jɛkɛɛɛ.

TE FEE tɛŋŋ ni miyaje shihilɛ nɛɛ mli? Ha magba bo. Sane nɛɛ ba yɛ afi 1954. No mli lɛ miye afii 30. Taakɛ eji yɛ Yehowa Odasefoi babaoo ni hi shi yɛ Soviet nɔyeli lɛ shishi lɛ agbɛfaŋ lɛ, awo mi tsuŋ yɛ mihe ni mikɛwooo maŋkwramɔŋ saji amli kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ní mishiɛɔ mitsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ hewɔ. Mifata Odasefoi hii 46 kɛ yei 34 ni awo amɛ tsuŋ yɛ hekome lɛ ahe. Awo wɔ tsuŋ yɛ nsra ko ni anyɛ̃ɔ mɛi anɔ koni amɛtsu nii dɛŋdɛŋ yɛ mli lɛ mli yɛ akrowa ko ni bɛŋkɛ Kengir yɛ Kazakhstan maŋ-te lɛŋ. Akɛ wɔ yafata gboklɛfoi akpei abɔ krokomɛi ahe yɛ jɛmɛ.

Soviet Union hiɛnyiɛlɔ Joseph Stalin gbo yɛ afi ni tsɔ hiɛ lɛ mli. Gboklɛfoi babaoo kpa gbɛ akɛ Moscow nɔyeli hee lɛ baabo ŋkɔmɔ ni amɛyeɔ akɛ tsuŋwoohe lɛŋ shihilɛ ehiii kwraa lɛ toi. Ŋtsɔidɔɔmɔ ha gboklɛfoi lɛ tse atũa. Ákɛ Odasefoi lɛ, beni atuatsemɔ nifeemɔ nɛɛ yaa nɔ lɛ, ehe bahia ni wɔhã atuatselɔi ni mli efu lɛ kɛ asraafoi ni buɔ nsra lɛ he lɛ fɛɛ ale wɔshidaamɔ. Yiŋ ni wɔkpɛ akɛ wɔfiŋ kui enyɔ lɛ ateŋ ekoeko sɛɛ lɛ bi ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ.

Atse Atũa!

Atuatsemɔ lɛ je shishi yɛ nsra lɛ mli yɛ May 16. Gbii enyɔ sɛɛ lɛ, gboklɛfoi ni fa fe 3,200 ŋmɔ amɛyiŋ kpɔ akɛ amɛtsuŋ nii dɔŋŋ ja aha shihilɛ ni yɔɔ nsra lɛ mli lɛ efee mlɛo, ní akɛ hegbɛi komɛi eha mɛi ni awo amɛ tsuŋ yɛ maŋkwramɔŋ saji ahewɔ lɛ. Nibii tee nɔ oyayaayai. Klɛŋklɛŋ lɛ, atuatselɔi lɛ wo bulɔi lɛ afoi kɛjɛ nsra lɛ mli. No sɛɛ lɛ, amɛfolɔ afabaŋ lɛ hei komɛi ní amɛbaanyɛ amɛtsɔmɔ jɛmɛ kɛjo foi. No sɛɛ lɛ amɛkumɔ gbogbo ni akɛfo hii kɛ yei ashihilɛhei lɛ mli lɛ amɛshwie shi, ni amɛha hii kɛ yei lɛ fɛɛ futu. Gboklɛfoi lɛ ekomɛi po bote gbalashihilɛ mli yɛ miishɛɛ gbii fioo ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ mli, ni osɔfoi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ ji mɛi ni kwɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ nɔ. Gboklɛfoi 14,000 lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe wo atuatsemɔ ni tee nɔ yɛ shihilɛhei srɔtoi etɛ ni yɔɔ nsra lɛ mli lɛ mli.

Atuatselɔi lɛ to kuu ko yɛ nsra lɛ mli koni amɛkɛ asraafoi lɛ asusu saji ahe. Shi kɛlɛ, etsɛɛɛ kɛkɛ ni kuu lɛ mli bii lɛ gbá wo amɛhe, ni amɛteŋ mɛi ni yitseiaŋ wala waa lɛ bɔi nsra lɛ nɔ kwɛmɔ. Nsra lɛŋ shihilɛ bafee hirihiri waa. Bɔni afee ni nibii aya nɔ jogbaŋŋ lɛ, mɛi ni nyiɛ atuatsemɔ lɛ hiɛ lɛ to kuu ni baabu nsra lɛ he, asraafoi akuu, kɛ kuu ni kɛ adafitswai baaha he gbɛjianɔ. Hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ tsɔji ni haa wiemɔ gbɛɛɔ ni afimɔ akpɛtɛ tsei ahe yɛ nsra lɛ mli fɛɛ lɛ tsu nii kɛtswa atuatsemɔ shɛɛ saji kɛha gboklɛfoi lɛ ahe adafi, ni enɛ ha atuatsemɔ mumɔ ni yɔɔ nsra lɛ mli lɛ mli bawa waa. Atuatselɔi lɛ haaa mɔ ko mɔ ko ajo foi, ni amɛgbalaa mɛi ni teɔ shi kɛwoɔ amɛ lɛ atoi, ni amɛha ale akɛ amɛfee klalo akɛ amɛbaagbe mɔ fɛɛ mɔ ni booo amɛ toi lɛ. Mɛi komɛi wie akɛ agbe gboklɛfoi lɛ ekomɛi po momo.

Akɛni atuatselɔi lɛ yɔse akɛ asraafoi lɛ baaba abatutua amɛ hewɔ lɛ, amɛsaa amɛhe jogbaŋŋ amɛto koni amɛfã amɛhe. Bɔni afee ni gboklɛfoi babaoo anyɛ afã nsra lɛ he lɛ, hiɛnyiɛlɔi lɛ fã koni gboklɛfoi lɛ fɛɛ ahiɛ tawuu nii. Enɛ hewɔ lɛ, gboklɛfoi lɛ fãmɔ samfɛji amli dadei ni amɛkɛsɔ̃ kaklai kɛ tawuu nibii krokomɛi. Amɛbɔ mɔdɛŋ po ni amɛnine shɛ tui kɛ okpɛlɛmii anɔ.

Anyɛ Wɔnɔ ni Wɔkɛ Wɔhe Awo Mli

Atuatselɔi lɛ ateŋ mɛi enyɔ ba miŋɔɔ yɛ nakai beaŋ. Mɔ kome hiɛ kakla ni ajɔɔ naa etsɛko. Ekɛɛ mi akɛ: “Hemɔ enɛ! Kɛ́ efi bo lɛ, okɛbaabu ohe.” Misɔle yɛ miyitsoŋ mibi Yehowa koni eha manyɛ maye mihe nɔ. Mikɛɛ lɛ akɛ: “Kristofonyo Yehowa Odasefonyo ji mi. Awo mi kɛ Odasefoi krokomɛi lɛ atsuŋ yɛ biɛ ejaakɛ jeee gbɔmɛi wɔkɛwuɔ ta, shi moŋ mumɔi asafo ni anaaa amɛ wɔkɛwuɔ. Wɔhemɔkɛyeli lɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ ji wɔtawuu nii.”—Efesobii 6:12.

Naakpɛɛ sane ji akɛ, nuu lɛ kɛ eyitso kpɛlɛ nɔ akɛ enu shishi. Shi mɔ kroko lɛ ma mi atswɛrɛ waa. Tɔ̃ɔ kɛkɛ ni amɛshi amɛtee. Atuatselɔi lɛ tee shihilɛhei srɔtoi lɛ fɛɛ amli, ni amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaanyɛ Odasefoi lɛ anɔ koni amɛkɛ amɛhe awo atuatsemɔ lɛ mli. Shi wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi lɛ fɛɛ kpoo.

Atuatselɔi akuu lɛ kpe ni amɛsusu yiŋ ni Yehowa Odasefoi lɛ ekpɛ akɛ amɛkɛ amɛhe woŋ nɔ ni yaa nɔ lɛ mli lɛ he. Amɛkɛɛ akɛ: “Jamɔi krokomɛi amli bii fɛɛ—Pentekostbii, Adventistbii, Baptistbii, kɛ mɛi fɛɛ—kɛ amɛhe miiwo atuatsemɔ lɛ mli. Yehowa Odasefoi pɛ ekpoo akɛ amɛaafee nakai. Mɛni esa akɛ wɔfee amɛ?” Amɛteŋ mɔ kome wo ŋaa akɛ ashɛ wɔteŋ mɔ kome afɔ̃ flɔnɔɔ ni yɔɔ nsra lɛ mli lɛ mli bɔni afee ni no ahã wɔshe gbeyei. Shi gboklɛfonyo ko ni mɛi krokomɛi lɛ buɔ lɛ waa ní tsutsu ko lɛ eji asraafonyo nukpa lɛ te shi ni ekɛɛ: “Nilee bɛ enɛ mli. Nyɛhaa wɔkɛ amɛ fɛɛ awoa shihilɛhe ni bɛŋkɛ agbo lɛ naa gbɛ tuuntu lɛ mli. Enɛ baaha kɛ́ asraafoi lɛ kɛ tawuu tsɔji batutua wɔ lɛ, amɛgbe Odasefoi lɛ klɛŋklɛŋ. Ni enɛ haŋ wɔye amɛlá yi sɔ̃.” Mɛi krokomɛi lɛ kpɛlɛ eŋaawoo lɛ nɔ.

Akɛ Wɔ Yawo He ko ni Oshara Baanyɛ Anina Wɔ

No sɛɛ etsɛɛɛ kɛkɛ ni gboklɛfoi lɛ bɔi bolɔmɔ yɛ nsra lɛ mli akɛ, “Yehowa Odasefoi lɛ, nyɛjea kpo!” Kɛkɛ ni amɛkpala wɔyi 80 lɛ fɛɛ kɛtee shihilɛhe ni yɔɔ nsra lɛ naa gbɛ lɛ mli. Amɛjie saatsei ni afee koni akãmɔ ŋwɛi kɛ shishi lɛ fɛɛ kɛjɛ shihilɛhe lɛ mli bɔni afee ni gbɛ aba tsu lɛ mli, ni amɛfã wɔ akɛ wɔbote mli. Jɛmɛ batsɔ wɔtsuŋwoohe yɛ nsra lɛ mli.

Bɔni afee ni hii kɛ yei lɛ akafutu lɛ, nyɛmimɛi yei ni fata wɔhe lɛ tsara mamai ni wɔkɛ ja tsu lɛ mli enyɔ—hii lɛ yɛ afã kome, ni yei lɛ hu yɛ afã kroko lɛ. (Sɛɛ mli Odasefonyo ko ni jɛ Russia lɛ tɛŋ tsuŋwoohe nɛɛ taakɛ eyɔɔ shishigbɛ lɛ.) Eyɛ mli akɛ wɔfĩfia yɛ nakai tsuŋwoohe lɛŋ moŋ, shi bei pii lɛ wɔfeɔ ekome kɛsɔleɔ, ni wɔbiɔ Yehowa koni ehã wɔ nilee kɛ “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ.”—2 Korintobii 4:7.

Yɛ nakai beaŋ fɛɛ lɛ, wɔyɛ oshara mli ejaakɛ atuatselɔi lɛ yɛ afã kome ni Soviet asraafoi lɛ hu yɛ afã kroko, ni wɔyɛ amɛteŋ. Wɔteŋ mɔ ko leee nɔ ni afãi enyɔ lɛ fɛɛ eto ni amɛbaafee. Nyɛminuu Kristofonyo anɔkwafo ko ni eda wo wɔ hewalɛ akɛ: “Nyɛkakaa nyɛyiŋ nyɛsusua nɔ ni amɛbaafee lɛ he. Yehowa kwaŋ wɔ.”

Wɔnyɛmimɛi Kristofoi yei lɛ—gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ—ŋmɛ amɛtsui shi waa. Amɛteŋ mɔ kome eye afii 80, ni ehe miihia ni aye abuaa lɛ. Mɛi krokomɛi hu ahe miiye ni esa akɛ amɛná tsofa. Yɛ nakai beaŋ fɛɛ lɛ, atuatselɔi lɛ haaa wɔŋamɔ wɔshinaai lɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛkwɛ wɔyaa kɛ wɔbaa. Daa gbɛkɛ lɛ, gboklɛfoi ni hiɛ tawuu nibii baa wɔshihilɛhe lɛ. Bei komɛi lɛ wɔnuɔ ni amɛmiikɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ewɔ.” Kɛ́ je tsɛre ni amɛŋmɛ wɔ gbɛ koni wɔya niyelihe lɛ, be fɛɛ be lɛ wɔtáa hekome ni wɔsɔleɔ koni Yehowa abu wɔhe kɛjɛ basabasafeelɔi ahe.

Beni wɔyɔɔ nsra lɛ mli lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaaye wɔbua wɔhe koni wɔhiɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ nyɛmi nuu ko baagba wɔ Biblia mli sane ko blɛoo bɔ ni wɔ pɛ wɔnuɔ. No sɛɛ lɛ, ekɛ sane lɛ toɔ wɔshihilɛ lɛ he. Nyɛmi nuu onukpa ko sumɔɔ akɛ ewie Gideon tabilɔi lɛ ahe titri. Ekɛɔ wɔ akɛ: “Hii 300 ni hiɛ tɛtɛrɛmantɛrɛi, kpuji, kɛ kɔtii kɛ asraafoi 135,000 ni kɛ tawuu nii ewula amɛhe wu ta yɛ Yehowa gbɛi amli. Hii 300 lɛ fɛɛ ku amɛsɛɛ kɛba ni amɛteŋ mɔ ko mɔ ko epilaaa.” (Kojolɔi 7:16, 22; 8:10) Enɛ kɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii krokomɛi waje wɔ yɛ mumɔŋ. Mibatsɔ Odasefonyo etsɛko, shi hemɔkɛyeli ni mli wa ni nyɛmimɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ babaoo lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ wo mi hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Minu he akɛ Yehowa kɛwɔ yɛ diɛŋtsɛ.

Ta lɛ Je Shishi

Beni be shwieɔ mli lɛ, mɛi fee yeyeeye yɛ nsra lɛ mli. Gbeekpamɔ eyabaaa atuatselɔi lɛ kɛ maŋ nɔyelɔi lɛ ateŋ kwraa. Atuatselɔi lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ ma nɔ mi doo akɛ Moscow maŋ hiɛnyiɛlɔ lɛ atsu mɔ ko ní ekɛ amɛ abasusu saji ahe. Nɔyelɔi lɛ hu kɛɛ atuatselɔi lɛ agbala amɛhe sɛɛ, ni amɛŋmɛɛ amɛtawuu nibii lɛ ahe, ni amɛku amɛsɛɛ amɛyatsu nitsumɔ ni aha amɛ lɛ. Afãi enyɔ lɛ fɛɛ eŋmɛɛɛ saji ahe kɛsaaa. No mli lɛ asraafoi lɛ ebɔle nsra lɛ he kɛkpe, ni amɛfee klalo akɛ kɛ́ afã amɛ nɔŋŋ lɛ, amɛbaatutua atuatselɔi lɛ. Atuatselɔi lɛ hu esaa amɛhe amɛto, ni amɛtsĩtsĩi gbɛ̀i ni yɔɔ nsra lɛ mli lɛ, ni amɛbua tawuu nibii babaoo anaa. Mɔ fɛɛ mɔ kpá gbɛ akɛ etsɛŋ kwraa ni asraafoi lɛ kɛ gboklɛfoi lɛ baabɔi ta lɛ wuu.

Yɛ June 26 lɛ, okpɛlɛmii agbɛɛmɔ ni naa wa ha wɔhɛle shi kɛjɛ wɔ mli. Akɛ tawuu tsɔji fite afabaŋ lɛ kɛbote nsra lɛ mli. Asraafoi nyiɛ tawuu tsɔji lɛ asɛɛ kɛbote nsra lɛ mli ni amɛbɔi okplɛmii tswiamɔ. Gboklɛfoi lɛ—hii kɛ yei fɛɛ—wo foi kɛyanina tawuu tsɔji lɛ, ni amɛbɔi bolɔ akɛ “Tsooboi!” Kɛkɛ ni amɛbɔi tɛi kɛ okplɛmii ní amɛ diɛŋtsɛ amɛfee, kɛ nɔ fɛɛ ni amɛnine baashɛ nɔ lɛ tswiamɔ. Nɔmɔ lɛ mli bawa, ni amɛwo wɔ Odasefoi lɛ jeeteŋ. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baatsɔ eha wɔsɔlemɔi kɛha yelikɛbuamɔ lɛ ahetoo?

Trukaa kɛkɛ ni asraafoi lɛ sha foi kɛbote he ni wɔyɔɔ lɛ. Amɛbolɔ akɛ: “Nyɛjea kpo, nyɛ mɛi krɔŋkrɔŋi! Nyɛfea oya, nyɛyaa afabaŋ lɛ sɛɛ!” Onukpa ni nyiɛ asraafoi lɛ ahiɛ lɛ fã asraafoi lɛ akɛ amɛkagbe wɔ, shi moŋ amɛhi wɔhe ní amɛbu wɔhe. Beni nɔmɔ lɛ yaa nɔ lɛ, wɔtara jwɛi fɔ ni yɔɔ nsra lɛ sɛɛ lɛ nɔ. Wɔnu okpɛlɛmii kɛ tui agbɛɛmɔi, bolɔmɔi, kɛ̃ɛmɔi, kɛ yaafo yɛ nsra lɛ mli, ni enɛ tee nɔ ŋmɛlɛtswai ejwɛ. Kɛkɛ ni jɛmɛ jɔ tiŋkoŋŋ. Beni je tsɛre lɛ, wɔna asraafoi ni amɛmiihole mɛi ni egboi lɛ kɛmiijɛ nsra lɛ mli. Wɔná wɔle akɛ apila loo agbe mɛi ohai abɔ.

Sɛɛ mli yɛ gbi lɛ mli lɛ, asraafonyo onukpa ko ní mile lɛ lɛ ba he ni wɔyɔɔ lɛ. Ekɛ miishɛɛ bi akɛ: “Nikolai, namɔ baa nyɛ yi? Wɔ aloo Yehowa?” Wɔjɛ wɔtsui mli wɔda lɛ shi akɛ ehere wɔyiwala, ni wɔkɛfata he akɛ, “Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji wɔtsɛ ofe lɛ tsirɛ bo koni obaa wɔyi, tamɔ bɔ ni etsirɛ mɛi komɛi ní amɛbaa etsuji ni hi shi yɛ Biblia beaŋ lɛ ayi lɛ.”—Ezra 1:1, 2.

Nakai asraafonyo lɛ nɔŋŋ tsɔɔ wɔ bɔ ni fee ni asraafoi lɛ le mɛi ni wɔji kɛ he ni wɔyɔɔ yɛ nsra lɛ mli. Ekɛɛ be ko beni asraafoi lɛ kɛ atuatselɔi lɛ susuɔ saji ahe lɛ, asraafoi lɛ folɔ atuatselɔi lɛ anaa akɛ amɛgbe gboklɛfoi ni fĩii amɛsɛɛ lɛ. Atuatselɔi lɛ jie naa akɛ Yehowa Odasefoi lɛ kɛ amɛhe wooo basabasafeemɔ lɛ mli, shi agbeko amɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ akɛ Odasefoi lɛ fɛɛ eyawo shihilɛhe kome mli yɛ nsra lɛ mli koni akɛgbala amɛtoi. Asraafoi lɛ kadi nakai wiemɔ lɛ.

Wɔfee Shiŋŋ Kɛfi Maŋtsɛyeli lɛ Sɛɛ

Woloŋmalɔ ko ni jɛ Russia ni atsɛɔ lɛ Aleksandr Solzhenitsyn tsĩ atuatsemɔ ni tee nɔ yɛ tsuŋwoohe lɛ tã yɛ ewolo ni ji The Gulag Archipelago lɛ mli. Eŋma nɔ ni tee nɔ lɛ he sane, ni beni etsɔɔ nɔ ni kɛ atuatsemɔ lɛ ba lɛ, ekɛɛ akɛ, “eji anɔkwale akɛ wɔmiitao heyeli, . . . shi namɔ baanyɛ aha wɔ nakai heyeli lɛ?” Ákɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ nakai nsra lɛ nɔŋŋ mli lɛ, wɔ hu wɔshwe ni wɔná heyeli. Shi kɛlɛ, jeee heyeli kɛmiijɛ tsuŋwoohe, shi moŋ heyeli ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ pɛ baanyɛ ekɛba. Beni wɔyɔɔ tsuŋwoohe lɛ, wɔle akɛ hewalɛwoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ he miihia wɔ koni wɔfee shiŋŋ kɛfi e-Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ. Ni Yehowa ha wɔ nibii fɛɛ ni he hiaa wɔ. Eha wɔye kunim ní wɔhiɛɛɛ kakalai loo okpɛlɛmii.—2 Korintobii 10:3.

Yesu Kristo kɛɛ Pilato akɛ: “Mimaŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ; mimaŋtsɛyeli lɛ jɛ je nɛɛ mli jikulɛ, misɔɔlɔi lɛ aaapele he.” (Yohane 18:36) No hewɔ lɛ, ákɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ, wɔkɛ wɔhe wooo maŋkwramɔŋ basabasafeemɔi amli. Wɔná miishɛɛ akɛ beni basabasafeemɔ lɛ yaa nɔ kɛ no sɛɛ fɛɛ lɛ, mɛi krokomɛi na wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaafi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ. Solzhenitsyn ŋma yɛ bɔ ni wɔba wɔjeŋ wɔha yɛ nakai beaŋ lɛ he akɛ: “Yehowa Odasefoi lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaahi shi yɛ [Yehowa] mlai lɛ anaa, amɛkpoo akɛ amɛaafã nsra lɛ he loo ní amɛaabu he.”

Kɛjɛ beni nakai jaramɔ shihilɛ lɛ ba nɛɛ, nɔ ni fa fe afii 50 eho. Shi kɛlɛ, mikɛ miishɛɛ kaiɔ nakai bei lɛ ejaakɛ eha mikase tsuishiŋmɛɛ. Mikase bɔ ni esa akɛ amɛ Yehowa ní akɛ he afɔ̃ enɔ kwraa kɛha yiwalaheremɔ. Hɛɛ, taakɛ nanemɛi Odasefoi babaoo ni hi shi yɛ tsutsu Soviet Union lɛ ji lɛ, miyɔse akɛ Yehowa hãa mɛi ni mɛɔ Maŋtsɛyeli ni “jɛɛɛ je nɛŋ” lɛ yeɔ amɛhe, ebuɔ amɛhe, ni ebaa amɛyi lɛɛlɛŋ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 8, 9]

Nsara ni anyɛ̃ɔ mɛi anɔ koni amɛtsu nii dɛŋdɛŋ yɛ mli ni yɔɔ Kazakhstan he ni awo wɔ tsuŋ yɛ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Odasefoi lɛ ashihilɛhe ni atɛŋ, he ni yei lɛ hi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Mi kɛ nyɛmimɛi hii Kristofoi beni aŋmɛɛ wɔhe lɛ