Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛɛ Gbɛ Nɔ Wɔɔtsɔ Wɔwu Wɔshi Daimonioi?

Mɛɛ Gbɛ Nɔ Wɔɔtsɔ Wɔwu Wɔshi Daimonioi?

Mɛɛ Gbɛ Nɔ Wɔɔtsɔ Wɔwu Wɔshi Daimonioi?

“Ŋwɛibɔfoi hu ni ehiɛɛɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnukpayeli lɛ mli, shi moŋ amɛshi amɛ diɛŋtsɛ amɛ shihilɛhe lɛ, [Nyɔŋmɔ] ekɛ naanɔ kpãai efimɔ amɛ eto duŋ kpii mli eha gbi wulu lɛ nɔ kojomɔ lɛ.”—YUDA 6.

1, 2. Mɛɛ saji abiɔ yɛ Satan Abonsam kɛ daimonioi lɛ ahe?

BƆFO PETRO bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛhiɛ akãa shi, nyɛsaraa; ejaakɛ nyɛhenyɛlɔ, abonsam lɛ, nyiɛ tamɔ jata ni hũuɔ eetao mɔ ni eeemi.” (1 Petro 5:8) Beni bɔfo Paulo wieɔ daimonioi lɛ ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi misumɔɔɔ akɛ nyɛkɛ daimonioi bɔɔ naanyo. Nyɛnyɛŋ Nuŋtsɔ lɛ kpulu lɛ kɛ daimonioi akpulu lɛ nyɛnu shikome; nyɛnyɛŋ Nuŋtsɔ lɛ okpɔlɔ lɛ nɔ nii kɛ daimonioi anɔ lɛ nɔ nii nyɛye shikome.”—1 Korintobii 10:20, 21.

2 Shi, namɔ ji Satan Abonsam, ni namɛi ji daimonioi lɛ? Mɛɛ be, ni te fee tɛŋŋ amɛba shihilɛ mli? Ani Nyɔŋmɔ bɔ amɛ? Te amɛnáa adesai anɔ hewalɛ amɛhaa tɛŋŋ? Ani wɔbaanyɛ wɔbu wɔhe kɛjɛ amɛhe, ni kɛ́ nakai ni lɛ mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai?

Te Fee Tɛŋŋ Satan kɛ Daimonioi lɛ Ba Shihilɛ Mli?

3. Te fee tɛŋŋ Nyɔŋmɔ ŋwɛibɔfo ko batsɔ Satan Abonsam?

3 Beni abɔ adesai awo Eden abɔɔ lɛ mli etsɛɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ŋwɛibɔfo ko tse atũa. Mɛni ha efee nakai? Nɔ̃ hewɔ ji ákɛ ehiɛ esɔɔɔ nitsumɔ ni aha lɛ yɛ Yehowa asafo ni yɔɔ ŋwɛi lɛ mli lɛ. Beni abɔ Adam kɛ Hawa lɛ, ená hegbɛ elaka amɛ ni amɛbo lɛ toi, ni amɛjá lɛ yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ moŋ najiaŋ. Nyɔŋmɔ hiɛ atũa ni ŋwɛibɔfo nɛɛ tse kɛ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ ni elaka amɛ ni amɛkɔ gbɛ fɔŋ lɛ ha ebatsɔ Satan Abonsam. Sɛɛ mli lɛ, ŋwɛibɔfoi krokomɛi hu yanyiɛ esɛɛ yɛ atuatsemɔ lɛ mli. Te ebalɛ tɛŋŋ?—1 Mose 3:1-6; Romabii 5:12; Kpojiemɔ 12:9.

4. Dani Noa Nu Afua lɛ baaba lɛ, mɛni ŋwɛibɔfoi komɛi fee?

4 Ŋmalɛi ni Nyɔŋmɔ tsɔ emumɔ lɛ nɔ eha aŋmala lɛ haa wɔleɔ akɛ, dani Noa Nu Afua lɛ baaba lɛ, ŋwɛibɔfoi komɛi kɛ hiŋmɛi ko bɔi yei ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ akwɛmɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ bihii [ni yɔɔ ŋwɛi] lɛ yana akɛ gbɔmɛi abiyei lɛ ahe yɛ fɛo, ni amɛwɛwɛɛ amɛteaŋ yei fɛɛ ni amɛsumɔɔ.” Abɔɔɔ ŋwɛibɔfoi ni amɛkɛ yei ahi shi. Abale bii ni amɛfɔ lɛ akɛ Nefilim. (1 Mose 6:2-4) Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ mumɔŋ bɔɔ nii ni gbó Nyɔŋmɔ nɔ toi lɛ yafata Satan he kɛtse atũa amɛshi Yehowa.

5. Beni Yehowa kɛ Nu Afua lɛ kpata mɛi ahiɛ lɛ, mɛni ba ŋwɛibɔfoi atuatselɔi lɛ anɔ?

5 Beni Yehowa kɛ Nu Afua lɛ kpata adesai ahiɛ lɛ, Nefilim lɛ kɛ amɛnyɛmɛi adesai lɛ hu gboi. Nu afua lɛ ha ŋwɛibɔfoi atuatselɔi lɛ tsake amɛheloo gbɔmɔtsei ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee mumɔi ashihilɛhe lɛ yɛ ŋwɛi. Shi kɛlɛ, aŋmɛɛɛ amɛgbɛ ni amɛŋɔ ‘hegbɛ ni no mli lɛ amɛhiɛ’ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. Nɔ̃ moŋ ni afee amɛ ji akɛ, ‘afimɔ amɛ ato duŋ kpii’ ko ni ale lɛ akɛ Tartarus lɛ mli.—Yuda 6; 2 Petro 2:4.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ daimonioi lɛ tsɔɔ amɛlakaa mɛi?

6 Kɛjɛ be ni ashɔ̃ ‘hegbɛ ni no mli lɛ’ ŋwɛibɔfoi fɔji lɛ ‘hiɛ’ lɛ yɛ amɛdɛŋ lɛ amɛbatsɔmɔ daimonioi ni amɛyafata Satan he ni amɛyeɔ amɛbuaa lɛ kɛtsuɔ eyiŋtoo fɔji lɛ ahe nii. Eyɛ mli akɛ kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ daimonioi lɛ nyɛɛɛ atsake amɛhe amɛtsɔmɔ adesai dɔŋŋ moŋ, shi amɛbaanyɛ amɛlaka hii kɛ yei ni amɛkɛ amɛhe awo bɔlɛnamɔ nifeemɔi ni bɛ hiŋmɛi nɔ amli. Kɛfata he lɛ, daimonioi lɛ tsɔɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi tamɔ ayɛkpɛmɔ, ŋkunyaayeli kɛ mumɔi atsɛlɔi anɔ amɛlakaa mɛi. (5 Mose 18:10-13; 2 Kronika 33:6) Nɔ ni mɛɔ Abonsam lɛ no nɔŋŋ mɛɔ mɛi fɔji lɛ hu, ni no ji hiɛkpatamɔ kwraa kɛmiijɛ shihilɛ mli. (Mateo 25:41; Kpojiemɔ 20:10) Shi dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, esa akɛ wɔfi shi shiŋŋ ni wɔwu wɔshi amɛ. Wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu hewalɛ ni Satan yɔɔ kɛ gbɛ nɔ ni wɔɔtsɔ wɔwu wɔshi lɛ kɛ edaimonioi lɛ yɛ omanyeyeli mli lɛ he.

Mɛɛ Hewalɛ Satan Yɔɔ?

7. Mɛɛ hewalɛ Satan yɔɔ yɛ je lɛ nɔ?

7 Satan egbe Yehowa he guɔ yɛ yinɔi fɛɛ amli, ni ená adesai kpotoo anɔ hewalɛ. (Abɛi 27:11) Yohane Klɛŋklɛŋ Wolo 5:19 lɛ kɛɔ akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” No hewɔ ni beni Abonsam kaa Yesu lɛ eŋɔ “je nɛŋ maŋtsɛyelii lɛ fɛɛ” kɛ emli hegbɛi kɛ anunyam lɛ etsɔɔ lɛ ákɛ ebaaŋɔ eha Lɛ lɛ. (Luka 4:5-7) Beni bɔfo Paulo wieɔ Satan he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi kɛ hà ahà wɔsanekpakpa lɛ nɔ tete lɛ, mɛi ni laajeɔ lɛ amli kɛkɛ ahà nɔ yɛ, mɛi amli ní je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ eshwila mɛi ní heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi lɛ yɛ, koni Kristo, ni ji Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ, anunyam sanekpakpa lɛ la ní tsoɔ lɛ akakpɛ́ miiha amɛ.” (2 Korintobii 4:3, 4) Satan ji “amalelɔ kɛ malemɔ tsɛ,” shi efeɔ enii tamɔ “la bɔfo.” (Yohane 8:44; 2 Korintobii 11:14) Ele gbɛ̀i anɔ ni eeetsɔ eshwila je nɛŋ nɔyelɔi lɛ kɛ amɛshishibii lɛ ajwɛŋmɔi, ni eyɛ hewalɛ hu ni ekɛaafee nakai. Etsɔɔ saji ni ejaaa, jamɔŋ mli adesãi kɛ amalei anɔ ni elakaa mɛi.

8. Mɛni Biblia lɛ haa wɔleɔ yɛ hewalɛ ni Satan náa yɛ mɛi anɔ lɛ he?

8 Sane ko ni tee nɔ yɛ gbalɔ Daniel beaŋ yɛ afi 536 D.Ŋ.B. kɛmɔ afi 535 D.Ŋ.B lɛ haa wɔnaa hewalɛ ni Satan yɔɔ kɛ bɔ ni enáa mɛi anɔ hewalɛ hã. Nɔ ni ba ji akɛ Yehowa tsu ŋwɛibɔfo ko koni eyawo Daniel hewalɛ, shi beni ŋwɛibɔfo lɛ yaa lɛ, “Persia maŋtsɛyeli lɛ nɔ lumɔ lɛ [mumɔ]” yatsĩ enaa. Etsĩ ŋwɛibɔfo anɔkwafo lɛ naa gbii 21 kɛyashi “Mikael ni ji lumɛi onukpai lɛ ateŋ mɔ kome lɛ” yaye ebua lɛ. Atsĩ “Hela lumɔ [daimonio] lɛ” hu tã yɛ nakai sane lɛ mli. (Daniel 10:12, 13, 20) Kpojiemɔ 13:1, 2 lɛ wie Satan he akɛ, “drako” ní ŋɔ “ehewalɛ lɛ kɛ emaŋtsɛyeli lɛ kɛ hegbɛ kpeteŋkpele lɛ” eha maŋkwramɔ nɔyelɔi ni afee amɛhe mfoniri ákɛ kooloo lɛ.

9. Namɛi Kristofoi kɛná nɔmɔ lɛ?

9 Ebɛ naakpɛɛ akɛ bɔfo Paulo ŋma akɛ: ‘Ejaakɛ jeee heloo kɛ lá wɔkɛna nɔmɔ lɛ, shi moŋ wɔkɛ onukpayelii kɛ hegbɛi kɛ je nɛŋ lumɛi ni yɔɔ benɛ be duŋ lɛ mli lɛ, kɛ mumɔi fɔji asafo ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ.’ (Efesobii 6:12) Yɛ wɔgbii nɛɛ amli po lɛ, Satan Abonsam tsɔɔ daimonioi anɔ etsirɛɔ nɔyelɔi kɛ adesai ayisɛɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni ehiii tamɔ wekui ashishibulemɔ, awuiyeli ni akɛ tutuaa mɛi kɛ mɛi ahiɛkpatamɔ mli. Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i anɔ ni wɔɔtsɔ wɔwu wɔshi mumɔŋ bɔɔ nii ni yɔɔ hewalɛ nɛɛ yɛ omanyeyeli mli lɛ ahe wɔkwɛa.

Mɛni Wɔyɔɔ ni Wɔkɛaabu Wɔhe Kɛjɛ Daimonioi lɛ Ahe?

10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔwu wɔshi Satan kɛ ebɔfoi fɔji lɛ?

10 Wɔnyɛŋ wɔwu wɔshi Satan kɛ ebɔfoi fɔji lɛ kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ loo ŋaalee. Paulo woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Nyɛhe awaa yɛ Nuŋtsɔ lɛ kɛ ehewalɛ nyɛmɔ lɛ mli.” Esa akɛ wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ ni ebu wɔhe. Paulo tsa eŋaawoo lɛ nɔ akɛ: “Nyɛwoa Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ, koni nyɛnyɛ abonsam ŋaatsɔɔi lɛ anaa nyɛdamɔ. . . . Nyɛhiɛa Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ mli, koni nyɛnyɛ gbi fɔŋ lɛ naa nyɛkpee, ni beni nyɛgbe fɛɛ naa lɛ ni nyɛwo shidaamɔ.”—Efesobii 6:10, 11, 13.

11 Paulo wo enanemɛi Kristofoi lɛ ahewalɛ shii enyɔ koni amɛwo ‘Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ.’ Wiemɔ ni ji “fɛɛ” ni akɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ mɔ nyɛŋ ewo tawuu nii lɛ eko kɛ eko kɛkɛ ni enyɛ daimonioi lɛ atutuamɔi lɛ anaa edamɔ. Belɛ, mɛni ji mumɔŋ tawuu nii ni ehe hiaa waa ni Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ awo bɔni afee ni amɛnyɛ amɛwu amɛshi daimonioi lɛ?

Bɔ ni Wɔɔfee ‘Wɔdamɔ Shi Shiŋŋ’

12. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofonyo aaatsɔ ekɛ anɔkwale lɛ afĩ ehɛ?

12 Paulo tsɔɔ mli akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛdamɔa shi, ni nyɛkɛ anɔkwale afĩa nyɛhɛ, ni nyɛwoa jalɛ dama lɛ.” (Efesobii 6:14) Tawuu nibii enyɔ ni atsĩ tã yɛ ŋmalɛ lɛ mli ji hɛfii nii kɛ dama. Esa akɛ asraafonyo amia ehɛfii nii lɛ mli bɔni afee ni ekɛbu egboŋ (ehɛ loo emliteŋ) he, kɛ agbɛnɛ hu bɔni afee ni eklante ni tsɛkɛ egboŋ lɛ akagbee shi. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, esa akɛ wɔkɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ afĩ wɔmli ni awa koni wɔhi shi yɛ naa. Ani wɔto gbɛjianɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkaneɔ Biblia lɛ daa? Ani wɔkɛ wɔweku muu lɛ fɛɛ feɔ nakai? Ani wɔkɛ wɔweku lɛ kwɛɔ daa gbi ŋmalɛi lɛ amli daa? Kɛfata he lɛ, ani wɔsaji amlitsɔɔmɔ kɛ sanemlitsɔɔmɔ ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛhaa yɛ woji ni ekalaa lɛ amli lɛ nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ? (Mateo 24:45) Kɛ́ wɔha sanebimɔi nɛɛ fɛɛ ahetoo akɛ hɛɛ lɛ, no lɛ wɔkɛ Paulo ŋaawoo lɛ miitsu nii. Wɔyɛ vidioi kɛ DVD srɔtoi hu ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnine ashɛ Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔi anɔ. Kɛ́ wɔmɔ anɔkwale lɛ mli kpɛŋŋ lɛ, ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nilee mli ni wɔkakɔ gbɛ fɔŋ.

13. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu wɔfonirifeemɔŋ tsui lɛ he?

13 Dama buɔ asraafonyo tsitsi, etsui, kɛ nibii krokomɛi ahe. Kristofonyo baanyɛ abu efonirifeemɔŋ tsui lɛ ni ji emligbɛ gbɔmɔ lɛ he kɛtsɔ Nyɔŋmɔ jalɛ nifeemɔi lɛ ahe miishɛɛ ni eeená kɛ Yehowa jalɛ shishitoo mlai lɛ ní eeehi shi yɛ naa lɛ nɔ. Mfonirifeemɔŋ dama lɛ haaa wɔba Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shi. Kɛ́ ‘wɔnyɛ̃ nɔ̃ fɔŋ, ní wɔsumɔ nɔ̃ kpakpa’ lɛ wɔbaatsi wɔhe “kɛjɛ gbɛ fɔŋ fɛɛ gbɛ fɔŋ nɔ.”—Amos 5:15; Lala 119:101.

14. Kɛ́ akɛɛ wɔkɛ ‘hejɔlɛ sanekpakpa lɛ he saamɔ-kɛtoo awo wɔnaji’ lɛ, te atsɔɔ tɛŋŋ?

14 Ako ni Roma asraafoi shiɔ kɛnyiɛɔ gbɛjegbɛ kakadaji ni yɔɔ Roma maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ anɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛwoɔ aspaatere ni sa. Te atsɔɔ tɛŋŋ beni akɛɛ Kristofoi kɛ ‘hejɔlɛ sanekpakpa lɛ he saamɔ-kɛtoo awo amɛnaji’ lɛ? (Efesobii 6:15) No tsɔɔ akɛ wɔfee klalo kɛha nitsumɔ. Wɔfee klalo akɛ wɔbaashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ be fɛɛ be ni sa mli. (Romabii 10:13-15) Wɔhe ni wɔkɛwoɔ Kristofoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ buɔ wɔhe kɛjɛɔ Satan “ŋaatsɔɔi” lɛ ahe.—Efesobii 6:11.

15. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ hemɔkɛyeli tsɛ̃ŋ he hiaa waa? (b) Mɛni ji “gãimlibii ní tsoɔ” ni baanyɛ agbɔjɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ?

15 Paulo kɛfata he akɛ: “Fɛɛ sɛɛ lɛ nyɛhiɛa hemɔkɛyeli tsɛ̃ŋ lɛ mli, nɔ̃ ni nyɛkɛaanyɛ mɔ fɔŋ lɛ gãimlibii ní tsoɔ lɛ fɛɛ nyɛgbe lɛ.” (Efesobii 6:16) Beni awoɔ wɔ ŋaa koni wɔhiɛ hemɔkɛyeli tsɛ̃ŋ lɛ mli lɛ akɛ wiemɔ ni ji “fɛɛ sɛɛ” tsu nii, ni tsɔɔ akɛ tawuu nii nɛɛ he hiaa waa. Esaaa akɛ wɔhemɔkɛyeli mli gbɔjɔɔ. Wɔhemɔkɛyeli ni tamɔ tsɛ̃ŋ wulu lɛ buɔ wɔhe kɛjɛɔ Satan “gãimlibii ní tsoɔ” lɛ ahe. Mɛni gãimlibii lɛ baanyɛ adamɔ shi kɛha ŋmɛnɛ? Ebaanyɛ edamɔ shi kɛha nibii ni yeɔ mɔ awui tamɔ jɛmɔi, amalei, kɛ anɔkwalei ni atsɔmɔ ni wɔhenyɛlɔi kɛ hemɔkɛyeli kwalɔi kɛtsuɔ nii koni amɛkɛ gbɔjɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ. “Gãimlibii” nɛɛ baanyɛ adamɔ shi aha heloonaa nibii asɛɛdii ahe kaai ni wɔkɛkpeɔ ni haa wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ maa nibii ni eba nɔ lɛ ahemɔ nɔ, ni ehaa wɔkaseɔ mɛi po ni kɛ nibii ni amɛyɔɔ lɛ tsɔɔ amɛhe lɛ. Ekolɛ amɛmamɔ tsũi wuji fɛfɛji ni amɛtaraa tsɔnei fɛfɛji amli aloo amɛwoɔ jwinei kɛ atadei ni jara wawai. Ekɔɔɔ he eko nɔ ni mɛi krokomɛi feɔ lɛ, esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa ni baanyɛ agbe “gãimlibii ní tsoɔ” nɛɛ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa ní gbɔjɔɔɔ lɛ?—1 Petro 3:3-5; 1 Yohane 2:15-17.

16. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa?

16 Wɔbaanyɛ wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Biblia lɛ ní wɔ diɛŋtsɛ wɔbaakase daa kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ wɔtsuiŋ ni wɔɔjɛ wɔsɔle lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ ni wɔná hemɔkɛyeli ni mli wa. No sɛɛ lɛ, ebaabi ni wɔtsu wɔsɔlemɔ lɛ he nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani wɔjeɔ gbɛ wɔkaseɔ Buu-Mɔɔ ni akaseɔ daa otsi lɛ kɛ jwɛŋmɔ akɛ kɛ́ wɔtee ní aakase lɛ, wɔ hu wɔkɛ wɔhe baawo mli? Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa.—Hebribii 10:38, 39; 11:6.

17. Te wɔɔfee tɛŋŋ ‘wɔbu yiwalaheremɔ dadefai’ lɛ?

17 Beni Paulo tsɔɔ mumɔŋ tawuu nii lɛ mli lɛ emu naa kɛ ŋaawoo akɛ: “Walaheremɔ dadefai lɛ hu nyɛbua, kɛ mumɔŋ klante ni ji Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.” (Efesobii 6:17) Dadefai buɔ asraafonyo yitso kɛ ejwɛŋmɔ ni ekɛkpɛɔ eyiŋ lɛ he. Nakai nɔŋŋ wɔ-Kristofoi ahiɛnɔkamɔ lɛ buɔ wɔjwɛŋmɔ nyɛmɔi lɛ ahe. (1 Tesalonikabii 5:8) Taakɛ Yesu fee lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ eha wɔná lɛ moŋ nɔ fe nɔ ni wɔkɛ otii ni mɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ kɛmamɔɔ amɛhiɛ lɛ aaamamɔ wɔhiɛ ni wɔdi heloonaa nibii asɛɛ.—Hebribii 12:2.

18. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔfɔ̃ɔ Biblia lɛ kanemɔ daa lɛ?

18 Naagbee tawuu nii ní haaa Satan kɛ edaimonioi anyɛ aná wɔnɔ hewalɛ ji Nyɔŋmɔ wiemɔ loo eshɛɛ sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Enɛ fata yiŋtoo hewɔ ni esaaa akɛ wɔfɔ̃ɔ Biblia lɛ kanemɔ daa lɛ he. Kɛ́ wɔle Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, ebuɔ wɔhe kɛjɛɔ amale wiemɔi ni Satan kɛ edaimonioi lɛ gbɛɛɔ amɛshwãa lɛ ahe, ni ebuɔ wɔhe hu kɛjɛɔ mlila wiemɔi ni jɛɔ hemɔkɛyeli kwalɔi anaa lɛ ahe.

‘Nyɛsɔlea Daa’

19, 20. (a) Mɛni mɛɔ Satan kɛ edaimonioi lɛ? (b) Mɛni baanyɛ awaje wɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli?

19 Eshwɛ fioo ni abaakpata Satan, edaimonioi lɛ, kɛ yiwalɛ je nɛɛ hiɛ. Satan le akɛ “be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” Enɛ eha egiri naakpa, ni ekɛ mɛi ni “yeɔ Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔ ni amɛhiɛ Yesu Kristo odase lɛ” miiwu. (Kpojiemɔ 12:12, 17) Ehe miihia waa ni wɔwu wɔshi Satan kɛ edaimonioi lɛ.

20 Kwɛ bɔ ni wɔdaa shi yɛ ŋaa ni awoɔ wɔ koni wɔwo Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ lɛ hewɔ! Beni Paulo muɔ nibii ni ewie yɛ mumɔŋ tawuu nii lɛ ahe lɛ naa lɛ, ewo ŋaa akɛ: “Nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ fɛɛ asɔlea daa yɛ mumɔ mli, ni enɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ nyɛsaraa, ni nyɛkãa he daa nyɛkpaa fai nyɛhaa krɔŋkrɔŋbii lɛ fɛɛ.” (Efesobii 6:18) Sɔlemɔ baanyɛ awaje wɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli ni eha wɔhiɛ hu ahi wɔhe nɔ. Nyɛhaa wɔkɛ Paulo ŋaawoo lɛ atsua nii ní wɔya nɔ wɔsɔle ejaakɛ no baaye abua wɔ koni wɔwu wɔshi Satan kɛ edaimonioi lɛ.

Mɛni Okase?

• Te fee tɛŋŋ Satan kɛ edaimonioi lɛ ba shihilɛ mli?

• Mɛɛ hewalɛ Abonsam yɔɔ?

• Mɛni wɔyɔɔ ni wɔkɛaabu wɔhe kɛjɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ahe?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔwo Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

“Nyɔŋmɔ bihii lɛ yana akɛ gbɔmɛi abiyei lɛ ahe yɛ fɛo”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Ani obaanyɛ otsɔɔ nibii ekpaa ni feɔ wɔ mumɔŋ tawuu nii lɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Ohe ni okɛaawo nifeemɔi ni asha he mfoniri nɛɛ amli lɛ baabu ohe kɛjɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?