Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ŋaawoi ni Anyɛɔ Akɛtsuɔ Nii!

Ŋaawoi ni Anyɛɔ Akɛtsuɔ Nii!

Ŋaawoi ni Anyɛɔ Akɛtsuɔ Nii!

WOJI babaoo ni kɛ ŋaawoi srɔtoi haa ŋmɛnɛ lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa bɔ ni aaafee aye abua mɛi ni kɛ naagbai kpeɔ yɛ amɛshihilɛ mli lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, esoro Biblia lɛ kwraa. Eyɛ mli akɛ ŋaawoo ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua mɛi ni yɔɔ haomɔ mli lɛ moŋ, shi efeɔ babaoo fe nakai. Ŋaawoo ni yɔɔ mli lɛ yeɔ kɛbuaa mɛi koni amɛtsi amɛhe kɛjɛ nibii ni baanyɛ aha shihilɛ ajara yakatswaa lɛ ahe.

Biblia lɛ baanyɛ ‘atsɔɔ mɛi ni nako jwɛŋmɔ lɛ hiɛtɛɛ, kɛ oblanyo hu nilee kɛ jwɛŋmɔ.’ (Abɛi 1:4) Kɛ́ okɛ ŋaawoo ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, “jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ, sane shishinumɔ aaabu ohe, ní ejieo kɛjɛ gbɛ fɔŋ nɔ.” (Abɛi 2:11, 12) Susumɔ nɔkwɛmɔnii pɔtɛɛ komɛi ni tsɔɔ bɔ ni kɛ́ okɛ Biblia mli ŋaawoo tsu nii lɛ, ebaanyɛ ebaa ogbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ yi, esaa oweku shihilɛ, ní eha otsɔ nitsulɔ loo nitsumɔtsɛ kpakpa lɛ ahe okwɛ.

Okɛ Hiɛshikamɔ Atsu Nii kɛ́ Oonu Dãa

Biblia lɛ eteee shi ewooo dãa fioo ni aaanu. Bɔfo Paulo tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ wein he beni ewo oblanyo fioo Timoteo ŋaa akɛ: “Nuu wein fioo yɛ omusu kɛ ohelai ni yeɔo kpitiokpitio lɛ ahewɔ.” (1 Timoteo 5:23) Saji krokomɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ efeee dãa koni akɛtsa helai pɛ kɛkɛ. Awie dãa he akɛ ‘ehaa adesa tsui nyɔɔ emli.’ (Lala 104:15) Shi kɛlɛ, Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ wɔkatsɔmɔ “dãatɔlɔi.” (Tito 2:3) Ekɛɔ akɛ: “Kaaŋɔ ohe ofutu dãatɔlɔi kɛ mɛi ni feɔ loo he fú lɛ! Ejaakɛ dãatɔlɔ kɛ fulɔ lɛ, amɛaaye ohia.” (Abɛi 23:20, 21) Kɛ́ akpoo ŋaawoo kpakpa nɛɛ lɛ, mɛni jɛɔ mli kɛbaa? Kadimɔ amaniɛbɔi ni jɛ maji fioo komɛi anɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ.

Amaniɛbɔɔ ni Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo lɛ kɛha yɛ sane ni ji Global Status Report on Alcohol 2004 lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ: “Naagbai ni dãanumɔ kɛbaa lɛ haa Irelandbii fiteɔ shika ni naa shɛɔ U.S. dɔlai akpekpei toi akpei 3 daa afi.” Nibii ni ha afite shika babaoo lɛ ekomɛi ji “gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he nyɔmɔ ní abɔ (dɔlai akpekpei 350), tsɔne mli osharai ahe nyɔmɔ ní abɔ (dɔlai akpekpei 380), nyɔmɔ ní abɔ yɛ awuiyeli ni jɛ dãatɔɔ hewɔ (dɔlai akpekpei 126), nyɔmɔ ni nitsumɔhei bɔ yɛ dãatɔlɔi ni folɔ nitsumɔ mli lɛ ahewɔ (dɔlai akpekpei 1300).”

Dãatɔɔ haa adesai piŋɔ kwraa fe nyɔmɔ ni ehaa amɛbɔɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Australia lɛ, dãatɔlɔi fee mɛi ni fa fe akpei 500 niseniianii yɛ afi kome pɛ mli. Yɛ France lɛ, weku mli bii ni ayiɔ amɛ lɛ oha mlijaa 30 jɛ dãatɔɔ hewɔ. Yɛ amaniɛbɔi nɛɛ ahewɔ lɛ, ani nilee bɛ ŋaawoo ni Biblia lɛ kɛhaa yɛ dãa he lɛ mli kɛha bo?

Tsĩ Ohe Kɛjɛ Subaŋi ni Fiteɔ Mɔ lɛ Ahe

Kɛjɛ afi 1942 tɔɔ beni abuɔ tawashɛremɔ akɛ obla ni eba nɔ lɛ, Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ fee lɛ faŋŋ eha mɛi ni kaneɔ lɛ akɛ tawashɛremɔ kɛ Biblia mli shishitoo mlai kpaaa gbee, ni ákɛ esa akɛ atsi he kɛjɛ he. Sane ko ni akala nakai afi lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ mɛi ni miisumɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ kɛ Biblia mli famɔ akɛ ‘amɛtsuu amɛhe kɛjɛ heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli’ lɛ atsu nii. (2 Korintobii 7:1) Amrɔ nɛɛ, aaafee afii 65 eho, shi ani efeko faŋŋ akɛ nilee yɛ Biblia mli ŋaawoo nɛɛ mli?

Yɛ afi 2006 lɛ, Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo lɛ tsɔɔ akɛ tawashɛremɔ ji “nibii ni gbeɔ mɛi fe fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ ateŋ nɔ ni ji enyɔ nɔ.” Daa afi lɛ, mɛi ni naa shɛɔ akpekpei enumɔ gboiɔ yɛ tawashɛremɔ hewɔ. Kɛ́ akɛto he lɛ, HIV loo AIDS hela lɛ gbeɔ mɛi akpekpei etɛ daa afi. Yɛ afi 1900 afii lɛ amli lɛ, tawashɛremɔ gbe mɛi ni naa shɛɔ akpekpei 100, ni yibɔ nɛɛ miihe ashɛ mɛi ni agbe yɛ tai fɛɛ ni awu yɛ nakai afii lɛ amli lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, akpɛlɛɔ nɔ yɛ he fɛɛ he akɛ nilee yɛ mli akɛ aaatsi he kɛjɛ tawashɛremɔ he.

“Nyɛjoa Ajwamaŋbɔɔ Naa Foi”

Mɛi pii ekpɛlɛɛɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ bɔlɛnamɔ he saji ahe lɛ nɔ. Aha mɛi babaoo ehe eye akɛ Biblia lɛ buɔ bɔlɛnamɔ akɛ eji esha, shi jeee nakai kwraa eji. Biblia lɛ kɛ ŋaawoo kpakpa haa yɛ bɔ ni esa akɛ mɛi ajie bɔlɛnamɔ henumɔi akpo aha lɛ he. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ nuu kɛ yoo ni amɛji gbalashihilɛ mli hefatalɔi pɛ yɔɔ hegbɛ akɛ amɛnáa bɔlɛ. (1 Mose 2:24; Mateo 19:4-6; Hebribii 13:4) Bɔlɛnamɔ haa gbalashihilɛ mli hefatalɔi jieɔ suɔmɔ kɛ mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe. (1 Korintobii 7:1-5) Bii ni jɛɔ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ mli kɛbaa lɛ náa fɔlɔi enyɔ ni yeɔ kɛbuaa amɛhe.—Kolosebii 3:18-21.

Biblia lɛ kɛ famɔ haa yɛ bɔlɛnamɔ jeŋba shara he akɛ: “Nyɛjoa ajwamaŋbɔɔ naa foi!” (1 Korintobii 6:18) Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ní akɛ famɔ nɛɛ ha? Nakai kuku lɛ tsá nɔ akɛ: “Esha fɛɛ esha ní gbɔmɔ feɔ lɛ, jeee egbɔmɔtso lɛ mli yɔɔ; shi mɔ ni bɔɔ ajwamaŋ lɛ, efeɔ esha eshiɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso lɛ.” Kɛ́ akɛ Biblia mli ŋaawoo ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ tsuuu nii lɛ, mɛni jɛɔ mli kɛbaa?

Susumɔ nɔ ni yaa nɔ yɛ United States lɛ he okwɛ. Yɛ maji ni etee hiɛ lɛ fɛɛ amli lɛ, jɛmɛ ji he ni gbekɛbii ni ŋɔɔ hɔ lɛ ayi fa fe fɛɛ yɛ—gbekɛbii afee 850,000 ŋɔɔ hɔ daa afi. Mɛi ni ejieee musu lɛ ateŋ mɛi babaoo fɔ́ɔ ni tsɛmɛi bɛ he. Nyɛmɛi ni darako nɛɛ ekomɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ suɔmɔ tsɔseɔ amɛbii lɛ, ni amɛteŋ mɛi komɛi yeɔ omanye. Shi kɛlɛ, dɔlɛ sane ji akɛ, efɔɔ kaa akɛ gbekɛbii hii ni nyɛmɛi ni darako nɛɛ fɔ́ɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo yagbeɔ naa yɛ tsuŋwoohe, ni bei pii lɛ biyei ni amɛfɔ́ɔ lɛ hu fɔ́ɔ be mli ni amɛdarako. Niiamlitaolɔ Robert Lerman kwɛ akɔntaabuu ni afee yɛ afii nyɔŋmai komɛi ni eho lɛ amli, ni eŋma akɛ: “Ekolɛ bii akwɛmɔ ni bakãa fɔlɔ kome pɛ nɔ lɛ ji nɔ ni haa gbekɛbii babaoo kpaa skul yaa, ni amɛteŋ mɛi babaoo tɔrɔɔ dãa ni amɛkɛ tsofai tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni ehaa gbekɛbii babaoo ŋɔɔ hɔ ni amɛfɔ́ɔ, ni ehaa gbekɛbii ni amɛtoi egbo lɛ ayi faa waa lɛ.”

Mɛi ni kɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara mli lɛ náa gbɔmɔtsoŋ kɛ jwɛŋmɔŋ helai. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wolo tɛtrɛɛ ni ji Pediatrics lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Niiamlipɛimɔ tsɔɔ akɛ oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ni mli wa lɛ náa jwɛŋmɔŋ naagba waa, ni amɛteŋ mɛi babaoo gbeɔ amɛhe.” The American Social Health Association lɛ wie gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he osharai krokomɛi ahe akɛ: “Mɛi ni yɔɔ [United States] lɛ fã kpotoo baaná helai ní anáa kɛtsɔ bɔlɛnamɔ nɔ lɛ eko yɛ amɛwala shihilɛ mli.” Kɛ́ mɛi kɛ Biblia mli ŋaawoo ni kɔɔ bɔlɛnamɔ he lɛ tsu nii lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ amɛbaaye amɛhe kɛjɛ tsui-kuumɔ kɛ piŋmɔ ni baanyɛ aba lɛ he!

Ha Wekukpaa ni Mli Wa Ahi Oweku lɛ Mli

Biblia lɛ wieɔ babaoo fe kɔkɔbɔɔ kɛkɛ ni ekɛhaa yɛ jeŋbai gbohii ahe. Kadimɔ ŋaawoo kpakpa ni ekɛha yɛ bɔ ni aaafee atswa weku amã shi jogbaŋŋ lɛ he.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei.” (Efesobii 5:28) Yɛ nɔ najiaŋ ni wumɛi aaabu amɛŋamɛi akɛ sɛɛnamɔ ko bɛ amɛhe lɛ, awoɔ amɛ hewalɛ akɛ ‘amɛkɛ amɛ ahi shi yɛ nilee naa, ni amɛkɛ woo awo yoo akɛ nɔ ni he waaa tuutu ko.’ (1 Petro 3:7) Awoɔ wumɛi ŋaa yɛ béi ni baanyɛ aba lɛ he akɛ: “[Nyɛyaa nɔ] nyɛsumɔa nyɛŋamɛi, ni nyɛmli akajoa yɛ amɛnɔ.” (Kolosebii 3:19) Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ kɛ́ wu kɛ ŋaawoo nɛɛ tsuɔ nii lɛ, no baaha eŋa asumɔ lɛ ní ebu lɛ hu?

Biblia lɛ kɛ ŋaawoo nɛɛ haa ŋamɛi akɛ: “Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, tamɔ bɔ ni nyɛfeɔ nyɛhaa Nuŋtsɔ lɛ, ejaakɛ wu lɛ ji ŋa lɛ yitso, taakɛ bɔ ni Kristo hu ji asafo lɛ yitso . . . koni ŋa lɛ hu ashé ewu.” (Efesobii 5:22, 23, 33) Ani onaaa akɛ kɛ́ ŋa ko kɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii beni ekɛ ewu miiwie loo eewie ewu lɛ he lɛ, ewu lɛ baasumɔ lɛ waa?

Ákɛ fɔlɔi lɛ, ŋaawoo ni Biblia lɛ kɛhaa nyɛ yɛ bii atsɔsemɔ he ji akɛ, nyɛkɛ amɛ agbaa sane ‘beni nyɛta shi yɛ nyɛshĩa kɛ beni nyɛnyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni nyɛkã shi kɛ beni nyɛte shi.’ (5 Mose 6:7) Afãa tsɛmɛi titri koni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ jeŋba kpakpa, ni amɛjɛ suɔmɔ mli amɛtsɔse amɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Akɛɔ bii lɛ hu akɛ: “Nyɛboa nyɛfɔlɔi lɛ atoi” ni ‘nyɛwo nyɛtsɛmɛi kɛ nyɛnyɛmɛi.’ *Efesobii 6:1, 2.

Ani osusuɔ akɛ kɛ́ wekui kɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii lɛ, amɛbaaná he sɛɛ? Ekolɛ obaakɛɛ akɛ ‘hɛɛ, eji ŋaawoo kpakpa, shi ani manyɛ ni mikɛtsu nii?’ Wɔmiifɔ̃ bo nine ní oyasara Yehowa Odasefoi lɛ yɛ amɛ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Kɛ́ otee jɛmɛ lɛ, obaana wekui ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ Biblia mli ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ atsu nii. Okɛ amɛ agba sane. Kwɛmɔ bɔ ni weku mli bii lɛ kɛ amɛhe gbaa sane lɛ. Bo diɛŋtsɛ obaana akɛ kɛ́ wekui kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, ehaa amɛnáa miishɛɛ waa diɛŋtsɛ!

Nitsulɔ ni Hiɛ Wa Kɛ Nitsumɔ, kɛ Nitsumɔtsɛ ni Yeɔ Anɔkwa

Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ hiɛ ni amiaa be fɛɛ be koni nitsumɔ akaŋmɛɛ mɔ lɛ he? Ekɛɔ akɛ hiɛ sɔɔ nitsulɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ kɛ nitsumɔ, ni ajieɔ eyi. Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo kɛɛ akɛ: “Kɛ́ oona nuu ni bɔɔ mɔdɛŋ yɛ enitsumɔ mli lɛ, maŋtsɛmɛi ahiɛ tete eeedamɔ.” (Abɛi 22:29) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, “anihaolɔ” he woɔ enitsumɔtsɛ mlila tamɔ “bɔ ni lasu feɔ hiŋmɛii lɛ.” (Abɛi 10:26) Biblia lɛ woɔ nitsulɔi ahewalɛ ni amɛye anɔkwa ni amɛtsu amɛnitsumɔ jogbaŋŋ. “Julɔ lɛ ekaju dɔŋŋ, shi moŋ ebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ eniji atsu nitsumɔ kpakpa.” (Efesobii 4:28) Esa ákɛ akɛ ŋaawoo nɛɛ atsu nii kɛji nitsumɔtsɛ lɛ bɛ nitsumɔhe lɛ po. “Nyɛboa nyɛ heloo gbɛfaŋ nuŋtsɔmɛi lɛ atoi yɛ nibii fɛɛ mli, jeee kɛ hiɛaŋ sɔɔmɔ, tamɔ mɛi ni taoɔ gbɔmɛi ahiɛnyam, shi moŋ yɛ tsui krɔŋŋ mli akɛ mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei.” (Kolosebii 3:22) Kɛ́ nitsumɔtsɛ ji bo lɛ, ani ohiɛ esɔŋ nitsulɔ ni kɛ ŋaawoo nɛɛ tsuɔ nii lɛ waa?

Biblia lɛ kɛ ŋaawoo nɛɛ haa nitsumɔtsɛmɛi akɛ: “Nitsulɔ lɛ, enyɔmɔwoo sa lɛ.” (1 Timoteo 5:18) Nyɔŋmɔ Mla ni ekɛha Israelbii lɛ bi ni nitsumɔtsɛmɛi awo amɛnitsulɔi anyɔmɔ jogbaŋŋ, ni amɛfee nakai yɛ be naa hu. Mose ŋma akɛ: “Kaaye onaanyo amim ni okaloo enii. Kaaha je miitsɛre apaafonyo nyɔmɔwoo lɛ nɔ.” (3 Mose 19:13) Ani eŋɔŋ onaa akɛ oootsu nii oha nitsumɔtsɛ ni boɔ Biblia mli ŋaawoo nɛɛ toi, ni woɔ bo nyɔmɔ jogbaŋŋ, ni efeɔ nakai yɛ be naa hu lɛ?

Nilee Jɛɛhe ko ní Nɔ Kwɔ

Ani efeɔ bo naakpɛɛ akɛ Biblia lɛ ní aŋma kɛjɛ blema tɔɔ lɛ kɛ ŋaawoo ni he baa sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ haa? Nɔ hewɔ ni Biblia lɛ enyɛ ehi shi kɛbashi amrɔ nɛɛ, be mli ni woji krokomɛi babaoo efee nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he lɛ ji akɛ, ejeee gbɔmɛi awiemɔ, shi moŋ eji “Nyɔŋmɔ wiemɔ.”—1 Tesalonikabii 2:13.

Wɔmiiwo bo hewalɛ koni ohe be kɛkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaaje shishi oná suɔmɔ oha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji Biblia lɛ Ŋmalɔ lɛ. Kɛ́ okɛ ŋaawoo ni ekɛhaa lɛ tsu nii lɛ, no baabu ohe kɛjɛ oshara he, ni ebaaye ebua bo yɛ oshihilɛ mli. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ‘obaatsi obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ, ni eeetsi ebɛŋkɛ bo.’ (Yakobo 4:8) Wolo ko kwraa bɛ ní baanyɛ aye abua bo yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 20 Kɛ́ ootao ole Biblia mli shishitoo mlai ni baanyɛ aye abua oweku lɛ, no lɛ kanemɔ wolo ni ji Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa ni Yehowa Odasefoi fee lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Ani osusuɔ akɛ ŋaawoo ni Biblia lɛ kɛhaa yɛ dãa he lɛ ji ŋaawoo kpakpa?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Ani okpɛlɛɔ Biblia mli ŋaawoo akɛ atsi he kɛjɛ tawa he lɛ nɔ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Globe: Based on NASA Photo

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 5 lɛ Jɛ]

Biblia mli ŋaawoo ni akɛtsuɔ nii lɛ haa weku shihilɛ yeɔ omanye