Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kaselɔ Feemɔ Nitsumɔ Lɛ Fee Nɔ̃ Titri Yɛ Mishihilɛ Mli

Kaselɔ Feemɔ Nitsumɔ Lɛ Fee Nɔ̃ Titri Yɛ Mishihilɛ Mli

Wala Shihilɛ He Sane

Kaselɔ Feemɔ Nitsumɔ Lɛ Fee Nɔ̃ Titri Yɛ Mishihilɛ Mli

TAAKƐ LYNETTE PETERS GBA

Amɛba koni amɛbajie wɔ kɛshi jɛmɛ oya. Asraafonyo ko hiɛ tu ni efee klalo kɛdamɔ tsu lɛ yiteŋ. Asraafoi kamɔ jwɛifɔ ni yɔɔ shĩa lɛ hiɛ lɛ mli ni amɛtá amɛtui. Nakai Hɔgbaa leebi lɛ, beni mi kɛ minanemɛi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi krokomɛi lɛ joɔ foi kɛyaa kɔɔyɔŋ lɛlɛ ni ma jɛi lɛ he lɛ, wɔmia wɔhiɛ koni wɔtsui akafã. Beni wɔhɛleɔ shi lɛ, wɔtá kɔɔyɔŋ lɛlɛ lɛ mli kɛmiiya. Minitii 10 sɛɛ lɛ, wɔyaje asraafoi ameele ko ni aŋmɛ lɛ sɛkɛ yɛ ŋshɔ lɛ naa lɛ mli shweshweeshwe.

ENƆ jetsɛremɔ lɛ, wɔná wɔle akɛ atuatselɔi komɛi kɛ okpɛlɛmi ewule gbɔiatoohe ni wɔyaba abo yɛ mli nakai gbɛkɛ lɛ amɛshwie shi. Agbɛnɛ maŋ basabasafeemɔ ní tee nɔ yɛ Sierra Leone afii pii lɛ batsɔ ta diɛŋtsɛ. Abi ni maŋsɛɛ bii fɛɛ, ni wɔ hu wɔfata he lɛ ashi maŋ lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Bɔni afee ni ole nɔ hewɔ ni miyaje shihilɛ nɛɛ mli lɛ, ha ma je shishi kwraa.

Afɔ́ mi yɛ British Guiana ní kɛjɛ afi 1966 kɛbaa nɛɛ atsɛɔ lɛ Guyana lɛ. Beni miji gbekɛ yɛ jɛmɛ yɛ afi 1950 afii lɛ amli lɛ, no mli lɛ nɔ ko gbaaa minaa, ni miyɛ miishɛɛ waa. Fɔlɔi pii sumɔɔ waa ni amɛbii aya skul, ni amɛkpaa amɛbii lɛ agbɛ akɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ yɛ skul. Mikaiɔ akɛ nuu ko ni tsuɔ nii yɛ shikatoohe lɛ bi mipapa akɛ, “Mɛni hewɔ obɔɔ nyɔmɔ babaoo yɛ obii lɛ askulyaa he nakai lɛ?” Ataa ha lɛ hetoo akɛ, “Ja amɛná skul nikasemɔ ni fe fɛɛ dani amɛbaaye omanye wɔsɛɛ.” Nakai beaŋ lɛ, esusu akɛ abaanyɛ aná skul nikasemɔ ni fe fɛɛ lɛ yɛ skul nikasemɔhei ni amɛhe gbɛi waa lɛ amli. Etsɛŋ ni ebaatsake ejwɛŋmɔ.

Beni miye afii 11 lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ kɛ mimami bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Ekɛ yoo ko ni yɔɔ akutso lɛ mli lɛ tee kpee yɛ Maŋtsɛyeli Asa ko nɔ. Nɔ ni amɛnu nakai gbɛkɛ lɛ tsɔ amɛ fɛɛ amɛyiŋ akɛ amɛna anɔkwale lɛ. Sɛɛ mli lɛ, mimami gba yoo ko ni yɔɔ akutso lɛ mli nɔ ni eyanu lɛ. Etsɛɛ kɛkɛ ni Daphne Harry (sɛɛ mli lɛ Baird) kɛ Rose Cuffie ni amɛji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ kɛ amɛyi etɛ lɛ fɛɛ bɔi nikasemɔ. Eshɛɛ afi ni abaptisi Awo kɛ enanemɛi enyɔ lɛ fɛɛ. Afii enumɔ sɛɛ lɛ, mipapa shi Seventh-Day Adventist Sɔlemɔ lɛ, ni abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefonyo.

Mi kɛ minyɛmimɛi yei enyɔ—ni wɔji bii nyɔŋma lɛ ateŋ onukpai—lɛ yajieɔ wɔhiɛtserɛ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ ashĩa, he ni Daphne kɛ Rose yɔɔ lɛ. Kɛ́ wɔtee jɛmɛ lɛ, amɛgbaa wɔ niiashikpamɔi ni amɛná yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi nɛɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa, ni amɛkɛ miishɛɛ tsɔɔ mɛi krokomɛi anɔkwalei ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ ha miná shwelɛ akɛ matsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ.

Shi mɛni tuuŋtu ye kɛbua mi ni mijwɛŋmɔ hi be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, beni miwekumɛi kɛ minanemɛi skulbii fɛɛ miijwɛŋ skul ni amɛbaaya koni amɛná nitsumɔ kpakpa lɛ he lɛ? Nibii pii bafee kaa kɛha mi—kulɛ manyɛ matsɔ mlalelɔ, datrɛfonyo, mɔ ni yɔɔ lalai ahe nilee, loo nɔ̃. Nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni mifɔlɔi fee lɛ ha mina nɔ ni esa akɛ mafee. Amɛhi shi yɛ anɔkwale lɛ naa, amɛkɛ hiɛdɔɔ kase Biblia lɛ, ni amɛkɛ amɛhe ha akɛ amɛbaaye amɛbua mɛi krokomɛi koni amɛbale Yehowa. * Kɛfata he lɛ, amɛfɔɔ be fɛɛ sɔɔlɔi anine fɔ̃ɔ kɛbaa wɔshĩa lɛ. Miishɛɛ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei nɛɛ jie lɛ kpo lɛ wo shwelɛ ni miyɔɔ akɛ maha kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ afee nɔ̃ titri yɛ mishihilɛ mli lɛ mli hewalɛ.

Beni miye afii 15 lɛ, abaptisi mi. Ni beni migbe nɔtsamɔ skul naa nɔŋŋ lɛ, mikɛ mihe wo daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Philomena, ni etsuɔ nii yɛ helatsamɔhe lɛ ji klɛŋklɛŋ mɔ ni miye kɛbuaa ni ejɔɔ ehe nɔ ni abaptisi lɛ. Beni mina akɛ eesumɔ ni ejá Yehowa lɛ, miná miishɛɛ waa, ni enɛ wo shwelɛ ni miyɔɔ akɛ maya nɔ matsu be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli hewalɛ waa. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni miná nitsumɔ akɛ woloŋmalɔ, ni awoɔ mi nyɔmɔ jogbaŋŋ. Shi mikpoo nitsumɔ nɛɛ, ni mihala moŋ akɛ matsa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ.

Miyɛ mifɔlɔi aŋɔɔ lolo, ni maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi yaa nɔ amɛbasaraa wɔ. Minyãa he pam akɛ mabo amɛniiashikpamɔi lɛ atoi! Enɛɛmɛi fɛɛ waje shwelɛ ni miyɔɔ akɛ matsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ lɛ, eyɛ mli moŋ akɛ etamɔ nɔ ni minyɛŋ nakai oti lɛ he mashɛ. Átsu maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi kɛtee Guyana kɛjɛ nakai beaŋ aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Gbi ko yɛ afi 1969 lɛ, efee mi naakpɛɛ shi eŋɔɔ minaa hu akɛ afɔ̃ mi nine koni maya Buu-Mɔɔ Gilead Skul lɛ yɛ Brooklyn, yɛ New York.

Nitsumɔ ko ní Mikpaaa Gbɛ

Gilead klass ni ji 48 lɛ mli bii lɛ jɛ maji 21 amli, ni amɛyibɔ ji 54. Wɔyi 17 ji nyɛmimɛi yei ni boteko gbalashihilɛ mli. Eyɛ mli akɛ afii 37 sɔŋŋ eho moŋ, shi mikaiɔ nibii ni tee nɔ yɛ nakai nyɔji enumɔ lɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ. Wɔkase nibii babaoo—jeee Ŋmalɛ mli anɔkwalei pɛ kɛkɛ, shi moŋ awo wɔ ŋaa, ni atsɔɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔhi shi akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi wɔsɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mikase bɔ ni akɛ gbɛtsɔɔmɔ tsuɔ nii ahaa, bɔ ni esa akɛ maŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ atade heei ni baa nɔ lɛ he, kɛ bɔ ni esa akɛ mamia mihiɛ kɛ mikɛ naagbai miikpe.

Be fɛɛ be lɛ, mifɔlɔi maa bɔ ni ehe hiaa ní aya kpee daa lɛ nɔ mi. Kɛ́ mɔ ko kwa ekɛɛ ebɛ hewalɛ, ni no hewɔ lɛ enyɛɛɛ eya asafoŋ kpee Hɔgbaa lɛ, no lɛ, kɛ́ shɛ gbɛkɛ ní weku lɛ miijie amɛhiɛtserɛ lɛ, aŋmɛɛɛ lɛ gbɛ ni ekɛ ehe awo mli. Shi beni miyɔɔ Gilead skul lɛ, ebashɛ be ko ni mibɔ̃i asafoŋ kpeei amli folɔmɔ. Sohaa gbɛkɛ ko lɛ, mibɔ mɔdɛŋ akɛ magbála nɔ hewɔ ni minyɛɛɛ maya kpee lɛ mli matsɔɔ Don kɛ eŋa Dolores Adams, ni jɛ Betel ni amɛkɛ tsɔne bawoɔ mli kɛyaa kpee lɛ. Mikɛɛ lɛ akɛ skul nifeemɔi ni akɛha wɔ ni wɔbatsu yɛ shĩa, kɛ nibii ni esa akɛ wɔŋmala kɛya skul lɛ fa pi! Te mafee tɛŋŋ mashi ni maya Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ kɛ Sɔɔmɔ Kpee lɛ? Nyɛminuu Adams kɛ mi susu nii ahe fioo, ni ekɛɛ mi akɛ: “Ha ohe nilee atsɔɔ bo nɔ ni esa akɛ ofee.” Mikpɛlɛ ŋaawoo nɛɛ nɔ, ni mifooo kpee mli dɔŋŋ kɛjɛ nakai gbɛkɛ lɛ nɔ kɛyaa. Yɛ afii ni eho lɛ amli fɛɛ lɛ, mihaaa nɔ ko atsĩ mi-Kristofoi akpeeiyaa naa, ja shihilɛ ko eba ni minyɛɛɛ he nɔ ko mafee.

Beni aje skul lɛ shishi lɛ, aaafee nyɔji enyɔ kɛ fã sɛɛ lɛ, skulbii lɛ bɔi he ni ekolɛ abaaha mɔ fɛɛ mɔ ayatsu nii yɛ lɛ he wiemɔ. Be fɛɛ be lɛ, misusuɔ akɛ abaaha ni mayashiɛ yɛ Guyana, ejaakɛ hiamɔ yɛ jɛmɛ waa. Mihiɛ fee mi yaa beni miná mile akɛ mikuŋ misɛɛ kɛyaŋ jɛmɛ lɛ. Heni akɛha mi moŋ ji Sierra Leone yɛ Afrika Anaigbɛ. Mida Yehowa shi waa akɛ eha shwelɛ ni miyɔɔ akɛ matsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ yɛ maŋsɛɛ shɔŋŋ lɛ eba mli agbɛnɛ!

Nibii Babaoo yɛ ni Makase

Kɛ́ akɛɛ mitsɔɔ bɔ ni mina Sierra Leone miha klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, nɔ ni makɛɛ ji akɛ “jɛi yɛ fɛo pam,” gɔŋkpɔi kɛ gɔji babaoo yɛ jɛmɛ, ni amɛŋshɔi lɛ anaa yɛ fɛo. Shi kɛlɛ, nɔ ni yɔɔ fɛo waa yɛ Afrika Anaigbɛ maŋ nɛɛ he ji maŋbii lɛ, ejaakɛ suɔmɔ kɛ mlihilɛ kpo ni amɛjieɔ lɛ haa maŋsɛɛbii po ahiɛ mɛɔ. Enɛ yeɔ kɛbuaa maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi heei ni yaa jɛmɛ lɛ waa, ni ehaaa amɛhiɛ atse shĩa. Sierra Leonbii sumɔɔ ni amɛwie amɛkusumii kɛ amɛnifeemɔi ahe, titrii lɛ koni amɛtsɔɔ gbɔi Krio, ni ji wiemɔ titrii ni mɛi pii wieɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ.

Ayɛ abɛbuai babaoo yɛ Krio wiemɔ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, amɛbuɔ abɛ akɛ, mɔ ko tsuɔ ni mɔ kroko moŋ yeɔ. Kwɛ bɔ ni enɛ tsɔɔ jalɛsane ni ayeee yɛ je lɛŋ lɛ mli faŋŋ ha!—Yesaia 65:22.

Shiɛmɔ kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ yɛ miishɛɛ. Ewa dani obaana mɔ ko ni bɛ Biblia lɛ he miishɛɛ. Maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ kɛ mɛi ni kɛ afii pii esɔmɔ Yehowa lɛ eye kɛbua onukpai kɛ gbekɛbii ni jɛ shihilɛi srɔtoi kɛ wekui srɔtoi amli lɛ ni amɛbale anɔkwale lɛ yɛ afii ni eho lɛ amli.

Erla St. Hill, ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ ni mikɛtsu nii klɛŋklɛŋ kwraa lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa kɛ nitsumɔ. Kɛjɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ ekãa tsuɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ ashĩa lɛ mli nii fe nɔ fɛɛ nɔ. Eye kɛbua mi ni mina sɛɛnamɔ ni yɔɔ nibii pii ahe, tamɔ bɔ ni mafee male akutsoŋbii lɛ, Odasefoi kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni bɛ hewalɛ lɛ asaramɔ, kɛ bɔ ni afeɔ ayeɔ abuaa kɛtoɔ yarafeemɔi ahe gbɛjianɔ kɛ́ ehe miihia. Eye kɛbua mi hu ni mina akɛ kɛ́ mikpa shiɛmɔ lɛ esa akɛ mayabi nyɛmimɛi ni yɔɔ nakai shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ashi, kɛ́ be fioo ko kɛkɛ po maye yɛ amɛŋɔɔ dani mashi jɛmɛ. Nibii nɛɛ ni mifee lɛ ha miná nyɛmɛi, nyɛmimɛi hii kɛ yei, kɛ nanemɛi, ni maŋ ni mishiɛɔ yɛ mli lɛ batsɔ mimaŋ.—Marko 10:29, 30.

Mikɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni kɛ mi sɔmɔɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ hu bɔ gbagbalii. Amɛteŋ mɛi komɛi ji Adna Byrd ní mi kɛ lɛ hi tsu kome mli, ní sɔmɔ yɛ Sierra Leone kɛjɛ afi 1978 kɛyashi 1981, kɛ Cheryl Ferguson, ní mi kɛ lɛ yɔɔ tsu kome mli kɛjɛ afii 24 ni eho nɛ lɛ.

Maŋ Ta kɛ Kaai Ba

Aaafee nyɔŋ kome sɛɛ beni ajɔɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Sierra Leone lɛ nɔ yɛ afi 1997 lɛ, ta ha wɔshi maŋ lɛ mli, taakɛ mitsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ. Afii ekpaa dani ta lɛ aaafɛ lɛ, Odasefoi ni jo foi yɛ Liberia ta lɛ naa kɛbaba abo yɛ Sierra Leone lɛ ahemɔkɛyeli lɛ sa wɔhiɛ waa. Amɛteŋ mɛi komɛi ba kɛ amɛdɛŋ folo. Yɛ shihilɛ ni mli wa nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛyaa shiɛmɔ daa gbi. Suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa kɛ gbɔmɛi lɛ kanyaa mɔ waa.

Amrɔ nɛɛ ni wɔ diɛŋtsɛ hu wɔtsɔmɔ abobalɔi yɛ Guinea lɛ, wɔnyiɛɔ nyɛmimɛi ni jɛ Liberia lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, ni wɔyaa nɔ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ, ni wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe. Wɔku wɔsɛɛ kɛtee Sierra Leone yɛ afi sɛɛ, shi nyɔji kpawo sɛɛ lɛ, ta lɛ fɛ́ ekoŋŋ ni eha wɔsaa wɔku wɔsɛɛ kɛtee Guinea.

Etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔná wɔle akɛ kui ni wuɔ ta lɛ eko eyahi wɔ-maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashĩa ni yɔɔ Kissy lɛ mli, ni ákɛ aju wɔnibii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fɛɛ aloo afite amɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni enɛ aaaha wɔye ŋkɔmɔ lɛ, wɔná miishɛɛ moŋ ákɛ wɔyɛ wala mli. Wɔnibii fioo ko pɛ shwɛ, shi wɔmia wɔhiɛ.

Beni ajie wɔ yɛ ta lɛ mli nɔ ni ji shii enyɔ lɛ, mi kɛ Cheryl ni mi kɛ lɛ yɔɔ tsu kome mli lɛ tee nɔ wɔhi Guinea. Enɛ bi ni wɔkase French wiemɔ. Eyeee be ko kɛkɛ ni minanemɛi maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ ekomɛi kɛ French ni amɛkase lɛ bɔi shiɛmɔ, ni amɛhaaa tɔ̃mɔ ni amɛtɔ̃ɔ lɛ agba amɛnaa kwraa. Shi mi lɛ, miihĩ kwraa akɛ matɔ̃ kɛ miiwie, no hewɔ lɛ kɛ́ ehe bahia ni mawie French lɛ no dani miwieɔ. Egba minaa waa. Daa gbi lɛ, mikaiɔ mihe akɛ nɔ hewɔ ni miyɔɔ Guinea lɛ ji ní maye kɛbua mɛi koni amɛbale Yehowa.

Fiofio lɛ, mihe babɔi saa kɛtsɔ nikasemɔ kɛ mɛi ni wieɔ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ atoi ni miboɔ lɛ nɔ, ni mi bi gbekɛbii ni shiuuu sane nɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ koni amɛye kɛbua mi. Kɛkɛ ni trukaa lɛ, Yehowa asafo lɛ baye kɛbua wɔ kɛ nibii komɛi ni sa jogbaŋŋ. Kɛjɛ September 2001 kɛbaa nɛɛ, Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ etsɔɔ wɔ gbɛ̀i anɔ ni wɔɔtsɔ wɔkɛ woji tɛtrɛɛ bii lɛ aha, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkɛ woji wuji kɛ woji bibii aha mɛi ni jɛ jamɔ kui srɔtoi amli lɛ. Eyɛ mli akɛ minyɛɛɛ mawie wiemɔ lɛ tamɔ bɔ ni kulɛ mawie lɛ maha kɛ́ miiwie mi diɛŋtsɛ mimaŋ wiemɔ moŋ, shi amrɔ nɛɛ kɛ́ mitee shiɛmɔ lɛ minyɛɔ mikɛ ekãa babaoo wieɔ.

Akɛni atsɔse mi yɛ weku ni da mli hewɔ lɛ, eha minyɛ mile bɔ ni akɛ mɛi pii hiɔ shi yɛ hekome, ni be ko po lɛ, wɔyi 17 wɔhi shĩa kome mli. Mikɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ni fa fe 100 ehi shi yɛ afii 37 ni mikɛsɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ lɛ mli. Mɛɛ hegbɛ kpele po eji nɛkɛ akɛ mibale mɛi babaoo ní amɛ fɛɛ amɛhiɛ sui srɔtoisrɔtoi, shi kɛlɛ amɛ fɛɛ amɛhiɛ yiŋtoo kome! Ni mɛɛ miishɛɛ po eji nɛkɛ akɛ ooofee Nyɔŋmɔ hefatalɔ nitsulɔ, ni ofata he ni akɛye abua mɛi koni amɛkpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ!—1 Korintobii 3:9.

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, nibii babaoo ni etee nɔ yɛ miweku lɛ mli yɛ shĩa lɛ eŋmɛɛ mi, tamɔ minyɛmimɛi bibii lɛ agbalashihilɛ mlibotemɔ nɛkɛ. Ni minaaa minyɛmimɛi lɛ abii lɛ bɔ ni misumɔɔ akɛ mana amɛ. Enɛ ji afɔleshãa kɛha mi kɛ miweku lɛ mli bii fɛɛ, ni amɛjɛ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛwo mi hewalɛ koni maya nɔ matsu maŋsɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ.

Kɛlɛ, minine eshɛ nibii ni eŋmɛɛ mi yɛ shĩa lɛ anɔ yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ yɛ mimaŋsɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ mikpɛ miyiŋ akɛ mahi shi akɛ oshijafonyo moŋ, shi miyɛ mumɔŋ bii pii, jeee mɛi ni mikɛkase Biblia lɛ pɛ kɛkɛ, shi mɛi ni mikɛfee nanemɛi lɛ hu fata he. Kɛfata he lɛ, minanemɛi nɛɛ abii edara ni amɛbote gbalashihilɛ mli, ni amɛ hu amɛkɛ anɔkwale lɛ etsɔse amɛ diɛŋtsɛ amɛbii lɛ, ni manyɛ maye he odase. Amɛteŋ mɛi komɛi eha kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ efee nɔ̃ titri yɛ amɛshihilɛ mli taakɛ mi hu mifee lɛ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Mimami kɛ nɔ ni fa fe afii 25 tsu daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, ni beni mipapa ba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ, ekɛ ehe wo gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mli.

[Shikpɔŋ he mfonirii babaoo ni yɔɔ baafa 15]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

Aha mitee Sierra Leone, yɛ Afrika Anaigbɛ

GUINEA

SIERRA LEONE

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Minyɛmimɛi yei enyɔ ní mi kɛ amɛ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ yajieɔ wɔhiɛtserɛ yɛ afi 1950 afii lɛ amli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Mi kɛ minanemɛi Gilead Klas ni ji 48 lɛ mli bii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Beni ajɔɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Sierra Leone lɛ nɔ lɛ