Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ni Wɔɔshã Afɔlei Ni Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ

Ni Wɔɔshã Afɔlei Ni Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ

Ni Wɔɔshã Afɔlei Ni Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ

WOLO ni ji The Mighty Aztecs lɛ kɛɔ akɛ: “Aztecbii lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ wala jɛ gbele mli, ni amɛkɛ gbɔmɛi shãa afɔle fe mɛi fɛɛ yɛ Mesoamerica.” Wolo lɛ tsa nɔ akɛ: “Beni amɛnɔyeli lɛ mli bɔi lɛɛmɔ lɛ, amɛtee nɔ amɛkɛ gbɔmɛi babaoo shã afɔle bɔni afee ni nɔyeli lɛ mli awa.” Niiamlitaomɔ wolo kroko tsɔɔ akɛ, ebashɛ he ko ni Aztecbii lɛ kɛ gbɔmɛi ni naa shɛɔ 20,000 shãa afɔle daa afi.

Gbɔmɛi ni ehi shi yɛ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ eshã afɔlei srɔtoi amɛha amɛnyɔŋmɔi, yɛ gbeyei ni amɛsheɔ, amɛyiŋ ní efutu amɛ loo akɛni amɛnuɔ he akɛ amɛyeɔ fɔ́ lɛ hewɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ofe lɛ to afɔlei komɛi ni ashãa lɛ ahe gbɛjianɔ. Enɛ hewɔ lɛ, abaanyɛ abi yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: Mɛɛ afɔlei saa Nyɔŋmɔ hiɛ? Ni ani esa akɛ ashã shãa afɔlei kɛ gbee afɔlei yɛ jamɔ mli ŋmɛnɛ?

Shãa Afɔlei kɛ Gbee Afɔlei ní Ashã yɛ Anɔkwa Jamɔ Mli

Beni Yehowa to Israel maŋ lɛ shishi lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ ni tsɔɔ bɔ ni etaoɔ akɛ Israelbii lɛ aja lɛ aha lɛ ha amɛ, ni ebi ni amɛshã shãa afɔlei kɛ gbee afɔlei. (4 Mose yitso 28 kɛ 29) Shikpɔŋ lɛ nɔ nibaanii fata nibii ni akɛshã afɔlei lɛ ahe; akɛ kooloi tamɔ tsinai, too gwantɛŋi, abotiai, kosɛɛ okpoi, kɛ shĩa okpoi hu shã ekrokomɛi. (3 Mose 1:3, 5, 10, 14; 23:10-18; 4 Mose 15:1-7; 28:7) Ashãa shãa afɔlei ni biɔ ni asha afɔle muu lɛ fɛɛ yɛ la mli. (2 Mose 29:38-42) Ashãa shidaa afɔle hu, ni mɛi ni shãa lɛ náa mli gbɛfaŋnɔ kɛtsɔ nibii ni akɛshãa afɔle ahaa Nyɔŋmɔ lɛ eko ni amɛyeɔ lɛ nɔ.—3 Mose 19:5-8.

Atsɔ afɔlei fɛɛ ni ashã aha Nyɔŋmɔ yɛ Mose Mla lɛ mli lɛ nɔ ajá Nyɔŋmɔ ni ayɔse lɛ akɛ jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ. Israelbii lɛ shã afɔlei nɛɛ koni amɛkɛda Yehowa shi yɛ ejɔɔmɔi kɛ amɛhe ni ebuɔ lɛ hewɔ, ni Yehowa kɛ amɛhe eshai ke amɛ kɛtsɔ afɔleshaai nɛɛ hu anɔ. Kɛ́ amɛkɛ anɔkwayeli bo Yehowa famɔi ni kɔɔ jamɔ he lɛ atoi lɛ, ejɔɔ amɛ waa diɛŋtsɛ.—Abɛi 3:9, 10.

Nɔ titri ni he hiaa Yehowa ji mɛi ni shãa afɔlei lɛ asubaŋ. Yehowa tsɔ egbalɔ Hosea nɔ ekɛɛ akɛ: “Mɔbɔnalɛ misumɔɔ, ni jeee afɔle, kɛ Nyɔŋmɔ he nilee hu fe shãa afɔlei.” (Hoshea 6:6) No hewɔ lɛ, beni maŋbii lɛ kpale kɛjɛ anɔkwa jamɔ he, ni amɛkɛ amɛhe wo jeŋba shara mli, ní amɛshwie lá shi lɛ, afɔlei ni amɛshãa yɛ Yehowa afɔleshãalatɛ lɛ nɔ lɛ fɛɛ fee efolo. No hewɔ ni Yehowa tsɔ Yesaia nɔ ekɛɛ Israel maŋ lɛ akɛ: “Mɛni nyɛfɔlei babaoo lɛ feɔ haa mi? Shãa afɔlei ni akɛ too agboi shãa lɛ kɛ lɛ̀ɛ kooloi afɔ lɛ eje mitsine, ni tsinai kɛ too gwantɛŋi kɛ too kpakpoi ala lɛ esaaa mihiɛ!”—Yesaia 1:11.

“Nɔ ni Miwoko He Kita”

Esoro Kanaanbii lɛ kwraa yɛ Israelbii lɛ ahe, ejaakɛ amɛkɛ amɛbii shãa afɔlei amɛhaa amɛnyɔŋmɔi, tamɔ Amonbii anyɔŋmɔ ni atsɛɔ lɛ Molek, ni egbɛi kroko hu ji Milkom lɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 11:5, 7, 33; Bɔfoi lɛ Asaji 7:43) Halley’s Bible Handbook lɛ kɛɔ akɛ: “Jamɔ mli nifeemɔ ko ni Kanaanbii lɛ kɛ amɛhe woɔ mli ji bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, ni amɛfeɔ enɛ yɛ amɛnyɔŋmɔi lɛ ahiɛ; ni no sɛɛ lɛ, amɛgbeɔ amɛkromɔbii kɛshãa afɔle amɛhaa nɛkɛ nyɔŋmɔi nɛɛ nɔŋŋ.”

Ani nifeemɔi nɛɛ saa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ? Dabi kɔkɔɔkɔ. Beni eshwɛ fio ni Israelbii lɛ baaya Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yehowa kɛ famɔ ni yɔɔ 3 Mose 20:2, 3 lɛ ha amɛ akɛ: “Kɛɛmɔ Israelbii lɛ akɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni ji Israelnyo loo gbɔ ni toɔ gbɔ yɛ Israel ni ŋɔɔ eseshibii lɛ eko ehaa Molek lɛ, gbe agbe lɛ; shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ atswia lɛ tɛi. Ni mi lɛ maŋɔ mihiɛ maka nakai gbɔmɔ lɛ, ni mafo lɛ kɛaajɛ emaŋ lɛŋ mashɛ mafɔ; ejaakɛ eŋɔ eseshibii lɛ eko eha Molek, ni eŋɔwo mihekrɔŋkrɔŋ lɛ he muji, ni ebule migbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ.”

Eyɛ mli akɛ etamɔ nɔ ni enɛ feemɔ baawa moŋ, shi Israelbii lɛ ekomɛi ni kwa anɔkwa jamɔ lɛ kɛ amɛhe yawo nɛkɛ yiwalɛ nifeemɔ, ni ji bii ni akɛshãa afɔle ahaa amale nyɔŋmɔi nɛɛ mli. Lala 106:35-38 lɛ wie enɛ he akɛ: “Amɛkɛ amɛhe futu jeŋmaji lɛ, ni amɛkase amɛnifeemɔ nii lɛ, ni amɛsɔmɔ amɛmagai lɛ, ni amɛtsɔmɔ tsɔne amɛha amɛ. Ni amɛŋɔ amɛbihii kɛ amɛbiyei amɛshãshãa afɔlei amɛha wɔji, ni amɛshwie mɛi ní efeko efɔŋ, ni ji amɛbihii kɛ amɛbiyei lɛ, alá shi, ni amɛkɛshã afɔle amɛha Kanaan amagai lɛ, ni amɛkɛ lá bule shikpɔŋ lɛ.”

Yehowa tsɔ egbalɔ Yeremia nɔ etsɔɔ bɔ ni enyaaa Yudabii lɛ anifeemɔ nɛɛ he, akɛ: “Amɛkɛ amɛnihii nii lɛ eto shĩa ní aŋɔ migbɛi awo lɛ lɛ, ni amɛkɛbule lɛ; ni amɛmamɔ Tofet hei grɔŋŋi lɛ ní yɔɔ Hinom bi lɛ jɔɔ lɛŋ lɛ, koni amɛshã amɛbihii kɛ amɛbiyei yɛ la mli, nɔ ni miwoko he kita, ni esaa ebako miyiŋ lɛ.”—Yeremia 7:30, 31.

Akɛni Israelbii lɛ kɛ amɛhe wo nifeemɔi ni yɔɔ nyaŋemɔ nɛɛ amli hewɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ Nyɔŋmɔ kpoo amɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ akpata amɛmaŋtiase ni ji Yerusalem lɛ hiɛ, ni aŋɔ maŋbii lɛ nom kɛtee Babilon. (Yeremia 7:32-34) Eyɛ faŋŋ akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ekpɛlɛɛɛ gbɔmɛi ni akɛshãa afɔle lɛ nɔ, ni ejeee anɔkwa jamɔ nifeemɔ. Ekɔɔɔ he eko gbɛ nɔ ni aaatsɔ akɛ gbɔmɔ ashã afɔle lɛ, eji yiwalɛ nifeemɔ, ni mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwale mli lɛ tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ nakai nifeemɔ yɔɔ tsakpãa lɛ he.

Kristo Yesu Kpɔ̃mɔ Afɔleshãa Lɛ

Shi ekolɛ mɛi komɛi baabi akɛ, ‘Mɛni hewɔ Yehowa bi ni akɛ kooloi ashã afɔle yɛ Mla ni ekɛha Israelbii lɛ mli lɛ mɔ?’ Bɔfo Paulo susu sanebimɔ nɛɛ he, ni ekɛ hetoo nɛɛ ha akɛ: “Agbɛnɛ mɛɛ ji mla lɛ mɔ? Nɔtɔmɔi lɛ ahewɔ aŋɔfata he, kɛbashi beyinɔ ní seshi ní awo shi aha lɛ aaaba . . . No hewɔ lɛ mla lɛ etsɔ wɔtsɔselɔ kɛmiiya Kristo ŋɔɔ.” (Galatabii 3:19-24) Kooloi afɔlei ni ashã yɛ Mose Mla lɛ naa lɛ fee afɔle kpele ko ni Yehowa Nyɔŋmɔ baashã yɛ adesai ahewɔ lɛ he mfoniri—e-Bi Yesu Kristo afɔleshaa lɛ. Yesu wie suɔmɔ nifeemɔ nɛɛ he akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala.”—Yohane 3:16.

Yɛ suɔmɔ ni Yesu yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ adesai hewɔ lɛ, ejɛ etsui mli ekɛ ewala ni yeɔ emuu akɛ adesa lɛ shã afɔle yɛ Adam shwiei lɛ ahewɔ. (Romabii 5:12, 15) Yesu kɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ bi lɛ baaa ni asɔmɔ lɛ, shi eba sɔɔmɔ moŋ, ni eŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.” (Mateo 20:28) Mɔ ko kwraa bɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ ní baanyɛ akpɔ̃ adesai kɛjɛ esha kɛ gbele ní Adam kɛ amɛ yawo mli lɛ mli. (Lala 49:8, 9) No hewɔ lɛ Paulo wie Yesu he akɛ, “jeee too kpakpoi loo tsinabii alá, shi moŋ lɛ diɛŋtsɛ elá lɛ ekɛbote he krɔŋkrɔŋ lɛ mli shikome nyɔŋlo, ekɛná naanɔ kpɔmɔ lɛ.” (Hebribii 9:12) Nyɔŋmɔ tsɔ kpɛlɛmɔ ni ekpɛlɛ Yesu lá ni ekɛshã afɔle lɛ nɔ “egbe wɔhe wolo ni aŋma” lɛ. Ní tsɔɔ akɛ Yehowa jie Mla kpaŋmɔ ní biɔ ni ashã shãa afɔlei kɛ gbee afɔlei lɛ kɛtee, ni ekɛ ‘duromɔ keenɔ ni ji naanɔ wala’ lɛ ye najiaŋ.—Kolosebii 2:14; Romabii 6:23.

Mumɔŋ Afɔlei

Akɛni akɛ kooloi eshãaa afɔlei dɔŋŋ yɛ anɔkwa jamɔ mli hewɔ lɛ, ani afɔlei komɛi yɛ lolo ni abiɔ ni wɔshã ŋmɛnɛ? Hɛɛ, nakai eji. Yesu Kristo tuu ehe fɛɛ eha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ, ni naagbee lɛ ekɛ ewala shã afɔle yɛ adesai ahewɔ. Enɛ hewɔ lɛ, ejaje akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛɔ misɛɛ lɛ, ha ní ekwa ehe ní ewó esɛŋmɔtso lɛ ní enyiɛ misɛɛ.” (Mateo 16:24) Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni miisumɔ ni enyiɛ Yesu sɛɛ lɛ ashã afɔlei pɔtɛɛi komɛi. Mɛni ji nɛkɛ afɔlei nɛɛ?

Nɔ kome ji akɛ, mɔ ni eje gbɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaanyiɛ Kristo sɛɛ lɛ ehiii shi ehaaa lɛ diɛŋtsɛ ehe dɔŋŋ, shi moŋ ehiɔ shi koni efee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Ekɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ yeɔ lɛ diɛŋtsɛ enibii ni eshweɔ kɛ nibii ni esumɔɔ akɛ efee lɛ anajiaŋ. Bɔfo Paulo wie enɛ he akɛ: “Anyɛmimɛi, mikɛ Nyɔŋmɔ mlitsɔlɛi miikpa nyɛ fai, akɛ nyɛŋɔ nyɛgbɔmɔtsei lɛ nyɛdamɔ shi akɛ afɔle ní hiɛ kã ni he tse ní sa Nyɔŋmɔ hiɛ ní nyɛjamɔ lɛ afee mumɔŋ jamɔ. Ni nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba, shi moŋ nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ní etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ní sa ehiɛ jogbaŋŋ ní hi kɛwula shi lɛ.”—Romabii 12:1, 2.

Kɛfata he lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ abu yijiemɔ wiemɔi ni wɔwieɔ lɛ akɛ afɔlei ni wɔshãa wɔhaa Yehowa. Gbalɔ Hoshea kɛ wiemɔ ni ji ‘wɔnaabui ni ji tsinahii’ lɛ tsu nii ni ekɛtsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ buɔ wɔnaabui ni wɔkɛjieɔ eyi lɛ akɛ afɔlei ni fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome. (Hoshea 14:2) Bɔfo Paulo wo Hebri Kristofoi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛhaa wɔtsɔa enɔ ní wɔkɛ yijiemɔ afɔle abahaa Nyɔŋmɔ daa; no ji naabui ní jajeɔ egbɛi lɛ ayibii lɛ.” (Hebribii 13:15) Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi kɛ amɛdekã fɛɛ shiɛɔ sanekpakpa lɛ, ni amɛfeɔ mɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ amli lɛ kaselɔi. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Amɛmiishã yijiemɔ afɔle amɛmiiha Nyɔŋmɔ nyɔŋ kɛ shwane yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he.—Kpojiemɔ 7:15.

Kɛfata shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, ejurɔ ni aaafee mɛi krokomɛi lɛ hu ji afɔle ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ. Paulo wo hewalɛ akɛ: “Ejurɔfeemɔ kɛ nikee lɛ, nyɛhiɛ akakpaa nɔ; ejaakɛ nakai afɔlei saa Nyɔŋmɔ hiɛ jogbaŋŋ.” (Hebribii 13:16) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ yijiemɔ afɔlei ni ashãa lɛ aaasa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, esa akɛ mɛi ni shãa lɛ aba amɛjeŋ jogbaŋŋ. Paulo wo ŋaa akɛ: “Nyɛbaa nyɛjeŋ bɔ ni sa Kristo sanekpakpa lɛ.”—Filipibii 1:27; Yesaia 52:11.

Taakɛ eji yɛ blema lɛ, afɔlei fɛɛ ni ashãa kɛfiɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ haa anáa miishɛɛ waa, ni ehaa anáa Yehowa dɛŋ jɔɔmɔi hu. Belɛ, nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ koni wɔshã afɔlei ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ jogbaŋŋ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

“Amɛbihii kɛ amɛbiyei, . . . amɛkɛshã afɔle amɛha Kanaan amagai lɛ”

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Anɔkwa Kristofoi tsɔɔ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ, kɛ yelikɛbuamɔ ní amɛkɛhaa yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ lɛ nɔ amɛshãa afɔlei ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ