Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ŋmɔ ni ‘Egba Futaa ni Sa Kpamɔ’

Ŋmɔ ni ‘Egba Futaa ni Sa Kpamɔ’

Ŋmɔ ni ‘Egba Futaa ni Sa Kpamɔ’

Guajira Ŋshɔkpɔ lɛ yɛ South America kooyigbɛ. Eyɛ Colombia kooyigbɛ kɛ Venezuela kooyi-anaigbɛ. Ŋshɔkpɔ nɛɛ nɔ miihe atamɔ shia ŋa nɔ, ni jɛmɛ dɔɔ waa. Yɛ bɔ ni jɛmɛ dɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ tsuɔ nii waa akɛ okwaafoi. Ŋshɔ nɔ kɔɔyɔɔ kɛ kɔɔyɔɔ ni tswaa kɛjɛɔ kooyi-bokagbɛ ni batsɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ haa anyɛɔ ahiɔ jɛmɛ, ni enɛ haa mɛi ni bashɛraa shi yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ náa jɛmɛ shikamɔ kɛ ŋshɔnaa fɛfɛji lɛ ahe miishɛɛ jogbaŋŋ.

BIƐ Wayuu Indiabii lɛ yɔɔ. Wayuubii lɛ ayifalɛ aaashɛ 305,000, ni amɛteaŋ 135,000 yɛ Colombia. Wayuubii lɛ ebahi ŋshɔkpɔ lɛ nɔ kwraa dani Spainbii lɛ baye ŋshɔkpɔ lɛ nɔ.

Nii titri ni Wayuubii lɛ tsuɔ ji okwaayeli kɛ kooloi alɛɛ. Amɛyaa wuo ni amɛkɛ maji ni bɔle amɛ lɛ hu yeɔ jara. Yei lɛ ahe esa jogbaŋŋ kɛ nibii fɛfɛji lòo, ni mɛi ni bashɛraa shi yɛ jɛmɛ lɛ fɔɔ nibii ni amɛlòɔ lɛ hémɔ.

Ale Wayuubii lɛ akɛ amɛyeɔ anɔkwa ni amɛle gbɔfeemɔ. Shi kɛlɛ, amɛ hu amɛyɛ “jaramɔ bei” amli. (2 Timoteo 3:1) Nibii titri ni gbaa amɛnaa lɛ ateŋ ekome ji ohia, ni enɛ eha mɛi eyaaa skul, eha anáaa niyenii kpakpa aha gbekɛbii, eha abɛ helatsamɔhei, ni yɛ hei komɛi lɛ, eha gbekɛbii lɛ atoi egbo.

Kristendom sɔlemɔi lɛ etsu mɛi ni gbɛɛɔ amɛsɔlemɔi lɛ ahe saji amɛshwãa kɛtee Wayuubii lɛ aŋɔɔ afii babaoo. Enɛ hewɔ lɛ, sɔlemɔ lɛ ni kwɛɔ tsɔɔlɔi atsɔsemɔ skul kɛ skul krokomɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ babaoo anɔ. Wayuubii lɛ ateŋ mɛi pii ekpɛlɛ nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛ́mɔ akɛ Kristofoi anifeemɔi, tamɔ amaga jamɔ, kɛ gbekɛbii abaptisimɔ nɔ, shi kɛlɛ, amɛŋmɛko hemɔkɛyelii kɛ kusumii ni damɔ blema adesãi anɔ lɛ ahe, ni amɛhiɛ apasa hemɔkɛyelii amli kpɛŋŋ lolo.

Wayuubii lɛ ateŋ mɛi babaoo sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, no hewɔ lɛ, amɛboɔ Biblia mli anɔkwalei ni Yehowa Odasefoi tsɔɔ lɛ toi. Yɛ afi 1980 afii lɛ ashishijee lɛ, no mli lɛ Odasefoi ni ji Wayuubii kpawo pɛ yɔɔ Guajira, ni amɛteŋ mɛi etɛ hi Ríohacha ni ji maŋtiase lɛ. Yɛ Wayuubii lɛ asɛɛ lɛ, no mli lɛ ayɛ Odasefoi 20 krokomɛi yɛ jɛmɛ ni shiɛɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ yɛ Spain wiemɔ mli.

Ashiɛ Atsɔɔ Amɛ yɛ Amɛ Diɛŋtsɛ Amɛmaŋ Wiemɔ Mli

Wayuubii ni yɔɔ Ríohacha lɛ ateŋ mɛi pii le Spain wiemɔ fioo kɛfata amɛmaŋ wiemɔ ni ji Wayuunaiki lɛ he. Shishijee lɛ, mɛi booo Maŋtsɛyeli lɛ he sane ni ashiɛɔ lɛ toi ekpakpa ko. No mli lɛ, maŋbii lɛ sumɔɔɔ ni amɛkɛ mɛi ni jeee Wayuubii lɛ bɔɔ. Amɛtsɛ́ɔ mɛi ni tamɔ nakai lɛ akɛ arijunas. Kɛ́ Odasefoi lɛ tee Wayuubii lɛ aŋɔɔ yɛ shĩa ni amɛkɛ amɛ miiwie lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo kɛ Odasefoi lɛ wieɔ Wayuunaiki shi jeee Spain wiemɔ. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, Odasefoi lɛ shiɔ amɛ kɛyaa shĩa kroko.

Shi yɛ afi 1994 lɛ naagbee gbɛ lɛ, Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Colombia lɛ tsu gbɛgbalɔi krɛdɛɛi loo be-fɛɛ sɔɔlɔi komɛi koni amɛyasɔmɔ yɛ Ríohacha Asafo lɛ mli. Gbɛgbalɔi lɛ ha Wayuunyo Odasefonyo ko tsɔɔ amɛ Wayuunaiki wiemɔ. Beni gbɛgbalɔi lɛ le wiemɔi enyɔoo ko ni amɛbaanyɛ amɛkɛshiɛ lɛ, amɛbɔi shiɛmɔ yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli, ni amrɔ nɔŋŋ lɛ, amɛyɔse tsakemɔ agbo yɛ maŋbii lɛ ahe, ni no ji akɛ amɛteŋ mɛi babaoo miibo amɛ toi agbɛnɛ. Eyɛ mli akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ ewieee Wayuunaiki wiemɔ lɛ jogbaŋŋ moŋ, shi efee shiatsɛmɛi lɛ naakpɛɛ ni amɛkɛ miishɛɛ bo amɛ toi, ni bei komɛi po lɛ, amɛ kɛ Odasefoi lɛ tsaa sanegbaa lɛ nɔ yɛ Spain wiemɔ enyɔoo ko ni amɛle lɛ mli!

‘Egba Futaa ni Sa Kpamɔ’

Bɔfo Paulo kɛ Kristofoi akaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ to okwaayeli he. Akɛni okwaayeli ji Wayuubii anitsumɔ titri hewɔ lɛ, amɛnu sane nɛɛ shishi jogbaŋŋ. (1 Korintobii 3:5-9) Yɛ mfonirifeemɔ shishinumɔ naa lɛ, Wayuu ŋmɔ lɛ ‘egba futaa diɛŋtsɛ ni sa kpamɔ.’—Yohane 4:35.

Neil ni eji Wayuu Indianyo ni yɔɔ Manaure lɛ miiye mliteŋ wu hela. Neil shwa Nyɔŋmɔ akɛ lɛ eha hela lɛ mɔ lɛ, ni enɛ ha ehao aahu akɛ eka akɛ ebaagbe ehe. Odasefonyo ko ni enitsumɔ haa ejɛɔ maŋ kome mli kɛyaa ekroko mli lɛ ŋɔ hegbɛ lɛ ni ebɔi shiɛmɔ yɛ shĩa kɛ shĩa. Eyana Neil ni ekɛ lɛ gba Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he sane. No mli lɛ, Neil eye afii 14 pɛ. Akɛni Odasefonyo lɛ na akɛ Neil yɛ wiemɔ lɛ he miishɛɛ hewɔ lɛ, ekɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Neil mii shɛ ehe akɛ eeele akɛ Yehowa sumɔɔ mɔ, ni enɛ ha ena akɛ jeee Nyɔŋmɔ ni eha epiŋɔ lɛ. Beni ekane Nyɔŋmɔ shiwoo akɛ ebaafee shikpɔŋ lɛ paradeiso, ni mɔ ko he yeŋ yɛ mli lɛ he sane lɛ, eta etsuiŋ diɛŋtsɛ!—Yesaia 33:24; Mateo 6:9, 10.

No mli lɛ, maŋsɔ̃ ko kã Neil weku lɛ kɛ weku ko teŋ. Neil wekumɛi lɛ wo baa kɛbu amɛhe. Neil tsɔɔ mli akɛ: “Shishijee lɛ, mitsui fã akɛ maha miwekumɛi lɛ ale hemɔkɛyeli hee ni miná lɛ, ni titri lɛ wɔweku nukpai ni abuɔ amɛ waa lɛ.” Beni Neil fɔlɔi nále akɛ ekɛ ehe woŋ nifeemɔi ni kɛ ŋmalɛi kpãaa gbee loo kusum nifeemɔi ni kɛ mumɔi atsɛmɔ yɔɔ tsakpãa amli lɛ, amɛmli wo la ni ehiii. Enɛ ha Neil fã kɛyahi Ríohacha ni ekɛ asafo ni yɔɔ jɛmɛ bɔi bɔɔ. Abaptisi lɛ yɛ sɛɛ mli. Awo lɛ asafoŋ sɔɔlɔ yɛ afi 1993 mli, ni afii etɛ sɛɛ lɛ, ebatsɔ daa gbɛgbalɔ. Awo lɛ asafoŋ onukpa yɛ afi 1997 mli. Yɛ afi 2000 lɛ mli lɛ, elɛɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni ebatsɔ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ.

Agbɛnɛ, susumɔ Wayuunyo ni atsɛ́ɔ lɛ Teresa ni Odasefoi kɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ hu sane lɛ he okwɛ. Daniel ni ji ehemɔ lɛ ye ehe fɛo ni eyi lɛ kɛ amɛbii etɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ sɛɛ mli lɛ, Daniel kpɛlɛ akɛ ebaafata Teresa he kɛkase Biblia lɛ moŋ, shi kɛfee lɛ, ekɛ enanemɛi yahɔɔ dãa tsei amli ni amɛtɔrɔɔ, ni bei komɛi lɛ, enɛ yaa nɔ gbii ejwɛ loo enumɔ. Enɛ ha eweku lɛ ye ohia. Kɛlɛ, Teresa tee nɔ ekase Biblia lɛ, ni etee Kristofoi akpeei. Enɛ ha Daniel na akɛ ehe miihia ni ekase Biblia lɛ. Kɛkɛ ni gbi ko lɛ, amɛbii lɛ ateŋ mɔ kome gbee nula mli yɛ oshara naa, ni eshã mɔbɔmɔbɔ ni egbo. Beni Teresa yeɔ ebinuu lɛ gbele lɛ he awerɛho lɛ, ehe bahia hu ni ekpee nɔnyɛɛ ni enanemɛi kɛ ekutsoŋbii kɛba enɔ koni ekɛ ehe awo kusumii komɛi ni afeɔ yɛ yarafeemɔ mli ni kɛ Ŋmalɛi lɛ kpãaa gbee lɛ anaa.

Beni Daniel kɛ Teresa tsɔɔ shihilɛ ni mli wawai nɛɛ amli lɛ, asafoi ni bɛŋkɛ he ni amɛyɔɔ lɛ amlibii lɛ wo amɛ hewalɛ ni amɛshɛje amɛmii. Beni agbe yarafeemɔ lɛ naa lɛ, Wayuu asafo lɛ mlibii lɛ tee nɔ amɛsara amɛ kɛshɛje amɛmii. Beni Daniel na suɔmɔ ni asafoŋbii lɛ jie lɛ kpo lɛ, no kanya lɛ ni etee ehiɛ yɛ Biblia lɛ kasemɔ mli. Ekpa dãatɔɔ, ni efɔ̃ɔ Teresa hu yii. Daniel kɛ Teresa bote gbalashihilɛ mli, ni ebɔi nitsumɔ waa koni enyɛ ekwɛ eweku lɛ. Amɛtee hiɛ yɛ Nyɔŋmɔ he nilee mli, ni abaptisi amɛ yɛ afi 2003 lɛ mli. Amɛ fɛɛ amɛkɛ mɛi babaoo kaseɔ Biblia lɛ. Yɛ odaseyeli kpakpa ni Teresa ye eweku lɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ewekumɛi lɛ ŋmɛɛɔ gbɛ ni Odasefoi lɛ baa amɛŋɔɔ ni amɛboɔ amɛ toi. Daniel nyɛminuu lɛ eko binuu ebatsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ, ni akɛ enyɛmi nuu lɛ biyei enyɔ miikase Biblia lɛ ni amɛyaa asafoŋ kpeei. Teresa wuyoo ko ní lɛ hu ebi gbo yɛ tsɔne oshara mli lɛ kɛ eweku lɛ hu ená he miishɛɛ akɛ amɛaakase Biblia lɛ.

Biblia Kasemɔ Woji ni Aŋmala yɛ Wayuunaiki Wiemɔ Mli

Yɛ afi 1998 mli lɛ, ajie wolo bibioo ni ji Na Wala Mli Ŋɔɔmɔ yɛ Shikpɔŋ Nɔ Kɛya Naanɔ! * lɛ kpo yɛ Wayuunaiki wiemɔ mli. Ebafee wolo ko ni akɛtsu nii waa yɛ Wayuu maŋ lɛ mli, ni akɛfee Biblia mli nikasemɔi. Yɛ afi 2003 mli lɛ, ato gbɛjianɔ koni atsɔse nyɛmimɛi hii babaoo ni amɛtsɔɔ Yehowa Odasefoi awoji lɛ ashishi kɛya Wayuunaiki wiemɔ mli. Yɛ mɔdɛŋ ni woji ashishitsɔɔlɔi ni yɔɔ Ríohacha lɛ bɔɔ hewɔ lɛ, atsɔɔ woji bibii babaoo ashishi kɛtee Wayuunaiki wiemɔ mli, ni enɛ eha kaselɔi ni wieɔ Wayuunaiki wiemɔ lɛ miiya amɛhiɛ yɛ Nyɔŋmɔ he nilee gbɛfaŋ.

Kɛjɛ afi 2001 lɛ kɛbaa nɛɛ, kɛ́ atee kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ, atsɔɔ wiemɔ lɛ shishi kɛbaa Wayuunaiki wiemɔ mli. Kɛ́ Biblia kaselɔi bo wiemɔi ni ahaa lɛ toi yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli lɛ, ekanyaa amɛ koni amɛya amɛhiɛ yɛ Biblia lɛ kasemɔ mli. Amɛmiikpa gbi ni abaafee Biblia mli drama lɛ hu yɛ Wayuunaiki wiemɔ mli lɛ gbɛ.

Ŋmɔ ko ni Eba Nii Jogbaŋŋ

Uribia maŋ lɛ yɛ Ríohacha kooyi-bokagbɛ, ni gbɛ ni kã amɛteŋ lɛ jɛkɛmɔ ji kilomitai 100. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 16 yɔɔ Uribia Wayuu asafo lɛ mli, ni amɛteŋ mɛi babaoo miibɔ mɔdɛŋ waa koni amɛshiɛ amɛtsɔɔ Indiabii ni yɔɔ akrowai lɛ. Beni asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ kome wieɔ shiɛmɔ ni amɛyaa yɛ akrowai nɛɛ eko lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Wɔtee akrowa ko ni alɛɛɔ kooloi yɛ jɛmɛ, ni tsũi aaafee 12 yɔɔ he ni alɛɛɔ kooloi lɛ yɛ lɛ. Tsũi lɛ anɔ kwɔlɔɔɔ ni amɛhe samfɛji lɛ hu daraaa. Afee agba yɛ tsũi lɛ eko fɛɛ eko hiɛ, ni nɔ ni akɛwo agba lɛ ji yotojolo ni ji aklate. Kɛ́ hulu lɛ naa wa lɛ, jɛmɛ weku lɛ kɛ gbɔi yataraa. Mɛi babaoo ná wiemɔ lɛ he miishɛɛ, ni enɛ ha wɔmii shɛ wɔhe, ni wɔto gbɛjianɔ koni wɔku wɔsɛɛ ni wɔkɛ amɛ ayaje Biblia kasemɔ shishi. Beni wɔtee lɛ, wɔna akɛ amɛteŋ mɛi pii leee nikanemɔ kɛ niŋmaa. Amɛtsɔɔ wɔ skul tsũ ko ni ashi ama shi akɛni anáaa shika ni akɛfee skul lɛ hewɔ. Mɔ ni kwɛɔ skul lɛ nɔ lɛ jɛ mlihilɛ mli eŋmɛ wɔ gbɛ koni wɔfee kakaaka kɛ Biblia kasemɔ yɛ tsũi lɛ ekome mli. Wayuubii ekpaa ekase nikanemɔ kɛ niŋmaa ni amɛmiiya amɛhiɛ yɛ Biblia ni amɛkaseɔ lɛ mli. Miishɛɛ ni mɛi jieɔ lɛ kpo yɛ wɔshɛɛ sane lɛ he lɛ eta wɔtsuiŋ waa, ni no hewɔ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaafee asafoŋ kpeei yɛ he ni alɛɛɔ kooloi lɛ yɛ lɛ.”

Odasefoi babaoo ni amɛjeee Wayuubii ekase Wayuunaiki wiemɔ lɛ, ni amɛmiiye amɛmiibua babaoo. Ŋmɛnɛ lɛ, asafoi kpaanyɔ kɛ kui enyɔ feɔ kpeei yɛ Wayuunaiki wiemɔ mli yɛ Guajira Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ.

Eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa miijɔɔ nii ni amɛtsuɔ lɛ nɔ. Ŋwanejee bɛ he akɛ, sanekpakpa lɛ ni ajajeɔ atsɔɔ Wayuubii lɛ baaya nɔ awo yibii babaoo. Wɔgbɛkpamɔ ji akɛ, beni mɛi yɔseɔ akɛ ehe miihia ni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ ní amɛbatsɔmɔɔ Kristofoi lɛ, nitsumɔ lɛ baashwere babaoo. Eba akɛ, Yehowa baawo shiɛlɔi babaoo agbɛ kɛya ŋmɔ ni ‘egba futaa ni sa kpamɔ’ nɛɛ mli.—Mateo 9:37, 38.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 18 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

[Shikpɔŋ he mfonirii babaoo ni yɔɔ baafa 16]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

VENEZUELA

COLOMBIA

LA GUAJIRA

Manaure

Ríohacha

Uribia

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 16 lɛ Jɛ]

Wayuu akrowa ni yɔɔ shishigbɛ lɛ: Victor Englebert