Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani Okaiɔ?

Ani oná Buu-Mɔɔ srɔtoi ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ akanemɔ he miishɛɛ? Belɛ, kwɛmɔ akɛ obaanyɛ oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahetoo lo:

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ gbɔfeelɔ ni tee nɔ ebi nɔ ni etaoɔ lɛ mli? (Luka 11:5-10)

Abɛbua nɛɛ haa wɔnaa bɔ ni esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha kɛ́ wɔmiisɔle. Esa akɛ wɔya nɔ wɔbi nɔ ni wɔtaoɔ lɛ, ni titri lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔbi koni aha wɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eko. (Luka 11:11-13)—12/15, baafa 20-22.

• Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ yoo okulafo lɛ kɛ kojolɔ lɛ he lɛ mli? (Luka 18:1-8)

Emaa bɔ ni ehe hiaa akɛ asɔle lɛ nɔ mi. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ kojolɔ lɛ, jalɔ ji Yehowa ni eesumɔ akɛ eye ebua wɔ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔná hemɔkɛyeli tamɔ yoo okulafo ni awie ehe yɛ abɛbua lɛ mli lɛ.—12/15, baafa 26-28.

• Mɛni hewɔ bɔfo Paulo kɛɛ Korinto Kristofoi lɛ ní amɛha ‘amɛmli alɛɛ’ lɛ? (2 Korintobii 6:11-13)

Etamɔ nɔ ni mɛi komɛi yɛ Korinto ni amɛhiɛ esɔɔɔ amɛnanemɛi heyelilɔi, amɛbɛŋkɛɛɛ mɛi ni amɛlɛɛɛ amɛtsui mli hu. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaajie hiɛsɔɔ kpo wɔtsɔɔ wɔnanemɛi heyelilɔi, ní wɔbɔ mɔdɛŋ po akɛ wɔɔná nanemɛi heei.—1/1, baafa 9-11.

• Mɛɛ naasɔomɔ awie he yɛ Kpojiemɔ 7:3 lɛ?

Kɛ́ Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ fɔ Kristofoi amu lɛ, etsɔɔ akɛ asɔo amɛnaa nɔ ni ji klɛŋklɛŋ nɔ̃. Shi Kpojiemɔ 7:3 lɛ kɔɔ naagbee naasɔomɔ ni akɛmaa mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ nɔ aduatsɔ akɛ amɛye anɔkwa kɛyashi naagbee lɛ he.—1/1, baafa 30-31.

• Mɛni fɔlɔi baanyɛ akase kɛjɛ Biblia mli sane ni kɔɔ Samuel he lɛ mli?

Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ fɔlɔi atsɔɔ amɛbii lɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ taakɛ bɔ ni Samuel fɔlɔi tsɔɔ lɛ lɛ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ amɛwo amɛbii lɛ hewalɛ koni amɛkɛ Yehowa sɔɔmɔ afee amɛnitsumɔ.—1/15, baafa 16.

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔyɛ he miishɛɛ akɛ wɔɔmɛ Yehowa?

‘Wɔmiikwɛ Yehowa gbi lɛ gbɛ,’ wɔmiikpa gbɛ akɛ ebaakpɔ̃ wɔ beni ekpataa mɛi fɛɛ ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛ lɛ. (2 Petro 3:7, 12) Eyɛ mli akɛ Yehowa miishwe akɛ efo efɔŋfeemɔi fɛɛ asɛɛ moŋ, shi eŋmɛ etsui shi bɔni afee ni ehere Kristofoi ayiwala yɛ gbɛ ni baawo egbɛi lɛ hiɛnyam nɔ. Esa akɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa le be ni sa ni ekɛaatsu saji ahe nii, shi dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ ekãa ajie eyi. (Lala 71:14, 15)—3/1, baafa 17-18.

• Ani kooloi ni he tse kpawo kpawo Noa kɛwo adeka lɛ mli aloo enyɔnyɔ toi kpawo?

Akɛɛ Noa ní ‘eŋɔ’ kooloi ni he tse ‘kpawo kpawo.’ (1 Mose 7:1, 2) Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ nakai ŋmalɛ lɛ mli lɛ shishi diɛŋtsɛ ji “kpawo kpawo.” Bɔ ni atĩ yibɔ lɛ mli shii enyɔ lɛ etsɔɔɔ nakai yibɔ lɛ toi enyɔ, taakɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ Noa ŋɔ kooloi lɛ kpawo kpawo ni ji nuu kɛ yoo nuu kɛ yoo nakai etɛ, ni ekomekome ni bɛ hefatalɔ lɛ ekɛshã afɔle. (1 Mose 8:20)—3/15, baafa 31.

• Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi ‘akwɛ’ bɔ ni onukpai ni nyiɛɔ hiɛ lɛ ahemɔkɛyeli lɛ yagbeɔ naa haa lɛ?

Bɔfo Paulo wo wɔ hewalɛ koni ‘wɔkwɛ’ loo wɔyɔse onukpai lɛ ajeŋba kpakpa lɛ naagbee jogbaŋŋ ni wɔkase amɛhemɔkɛyeli lɛ. (Hebribii 13:7) Wɔfeɔ nakai ejaakɛ afãa wɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli koni wɔfee nakai. Kɛfata he lɛ, wɔfeɔ nakai ejaakɛ onukpai lɛ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhilɛ-kɛhamɔ hu he miishɛɛ.—4/1, baafa 28.