Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha Asafo Lɛ Ajie Yehowa Yi

Ha Asafo Lɛ Ajie Yehowa Yi

Ha Asafo Lɛ Ajie Yehowa Yi

“Matsĩ ogbɛi lɛ atã matsɔɔ minyɛmimɛi lɛ; asafo teŋ hu . . . majie oyi yɛ.”—HEBRIBII 2:12.

1, 2. Mɛni hewɔ asafo lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ waa lɛ, ni mɛɛ yiŋtoo titri hewɔ ato?

YƐ YINƆI fɛɛ amli lɛ, weku lɛ ebafee he ko ni aŋkroaŋkroi ená naanyobɔɔ kɛ hebuu yɛ mli. Kɛlɛ, Biblia lɛ wieɔ kuu kroko ni aŋkroaŋkroi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo náa naanyobɔɔ kɛ hebuu ni sa kadimɔ yɛ mli lɛ he. No ji Kristofoi asafo lɛ. Kɛ́ weku ni oyɔɔ mli lɛ amlibii sumɔɔ amɛhe ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛhe jio, amɛfeee nakai jio, ohiɛ baanyɛ asɔ nibii ni Nyɔŋmɔ eto he gbɛjianɔ eha wɔ yɛ asafo lɛ mli, kɛ nibii hu ni etsɔɔ asafo lɛ nɔ efeɔ ehaa wɔ lɛ, ni esa akɛ ohiɛ asɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ oji mɔ ko ni kɛ Yehowa Odasefoi asafo lɛ bɔɔ lɛ, no lɛ obaanyɛ oye naanyobɔɔ kpakpa ni kã okɛ emlibii lɛ ateŋ kɛ hebuu ni onáa yɛ asafo lɛ mli lɛ he odase.

2 Asafo lɛ jeee kuu ko kɛkɛ. Ejeee maŋbii akuu, ni asaŋ ejeee kuu ko ni mɛi ni hiɛ hegbɛ kome, mɛi ni tee skul kome, loo mɛi ni nyaa shwɛmɔ akaŋshii loo hiɛtserɛjiemɔ pɔtɛɛ ko tse. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, yiŋtoo titri ni akɛtse asafo lɛ ji ni akɛjie Yehowa Nyɔŋmɔ yi. Nakai eji kɛjɛ blema tɔ̃ɔ, ni Lalai Awolo lɛ maa enɛ nɔ mi. Lala 35:18 lɛ kɛɔ akɛ: “Madao shi yɛ asafo kpele mli, majie oyi yɛ mɛi pii ateŋ.” Lala 107:31, 32 lɛ hu woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Amɛjie Yehowa yi yɛ emlihilɛ kɛ enaakpɛɛ nii ni etsuɔ ehaa gbɔmɛi abii lɛ ahewɔ, ni amɛkafo lɛ yɛ maŋ lɛ asafo lɛŋ.”

3. Taakɛ Paulo tsɔɔ mli lɛ, mɛni he nii asafo lɛ tsuɔ?

3 Kristofonyo bɔfo Paulo hu wie nɔ kroko ni he hiaa waa ni asafo lɛ tsuɔ he nii lɛ he beni egbala jwɛŋmɔ kɛtee “Nyɔŋmɔ we, ni ji Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ asafo lɛ, anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔnɔ lɛ” nɔ lɛ. (1 Timoteo 3:15) Mɛɛ asafo he Paulo wieɔ lɛ? Te Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji “asafo” lɛ tsuɔ nii ehaa tɛŋŋ, ni te esa akɛ asafo lɛ aná wɔshihilɛ kɛ wɔgbɛkpamɔi anɔ hewalɛ aha tɛŋŋ? Bɔni afee ni wɔná sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia bɔ ni akɛ wiemɔ ni ji “asafo” lɛ tsu nii aha yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ mli wɔkwɛa.

4. Bei babaoo lɛ, te Hebri Ŋmalɛi lɛ kɛ wiemɔ ni ji “asafo” lɛ tsuɔ nii ehaa tɛŋŋ?

4 Aná Hebri wiemɔ ni afɔɔ shishitsɔɔmɔ akɛ “asafo” lɛ kɛjɛ wiemɔ ko ni eshishi diɛŋtsɛ ji “henaabuamɔ” loo “gwabɔɔ” lɛ mli. (5 Mose 4:10; 9:10) Lalatsɛ lɛ wie bɔfoi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ahe ákɛ “asafo,” ni abaanyɛ awie mɛi fɔji ni yi fa hu ahe ákɛ asafo. (Lala 26:5; 89:6-8) Shi bei babaoo lɛ, Hebri Ŋmalɛi lɛ kɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii kɛ́ eewie Israelbii lɛ ahe. Nyɔŋmɔ kɛɛ Yakob “[baa]tsɔ maji asafo,” ni eba mli nakai. (1 Mose 28:3; 35:11; 48:4) Aŋɔ Israelbii lɛ loo ahala amɛ ákɛ “Yehowa asafo,” ‘anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gwabɔɔ.’—4 Mose 20:4; Nehemia 13:1; Yoshua 8:35; 1 Samuel 17:47; Mika 2:5.

5. Mɛni ji Hela wiemɔ ni afɔɔ shishi tsɔɔmɔ akɛ “asafo” lɛ, ni abaanyɛ akɛ wiemɔ nɛɛ atsu nii kɛ́ aawie mɛni he?

5 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ asafo lɛ ji ek·kle·siʹa, ni aná kɛjɛ Hela wiemɔi enyɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “abua mɛi anaa” lɛ mli. Abaanyɛ akɛ wiemɔ nɛɛ atsu nii hu kɛ́ aawie mɛi komɛi ni ebua amɛhe naa ní jeee yɛ jamɔ hewɔ lɛ ahe, tamɔ “asafo” ni Demetrio wo amɛyiŋ ni amɛte shi amɛwo Paulo yɛ Efeso lɛ nɛkɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:32, 39, 41) Shi Biblia lɛ kɛ Hela wiemɔ nɛɛ fɔɔ nitsumɔ kɛ́ eewie Kristofoi asafo lɛ he. Atsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi yɛ Bibliai komɛi amli akɛ “sɔlemɔ,” shi wolo ko (The Imperial Bible-Dictionary) tsɔɔ mli akɛ sɔlemɔ ni atsɔɔ lɛ “jeee . . . tsũ diɛŋtsɛ ni Kristofoi kpeeɔ yɛ mli kɛha jamɔ lɛ.” Shi naakpɛɛ sane ji akɛ, kɛ́ hooo lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “asafo” lɛ tsu nii yɛ gbɛ̀i srɔtoi ejwɛ anɔ yɛ Hela Ŋmalɛ lɛ mli.

“Nyɔŋmɔ Asafo” ni Afɔ Amɛ Mu Lɛ

6. Mɛni David kɛ Yesu fɛɛ fee yɛ asafo lɛ mli?

6 Beni bɔfo Paulo tsɔɔ akɛ David wiemɔi ni yɔɔ Lala 22:23 lɛ kɔɔ Yesu he lɛ, eŋma akɛ: “‘Matsĩ ogbɛi lɛ atã matsɔɔ minyɛmimɛi lɛ; asafo teŋ hu malá majie oyi yɛ.’ No hewɔ lɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ lɛ esa akɛ [Yesu] etamɔ enyɛmimɛi lɛ, koni etsɔ mɔbɔnalɔ kɛ anɔkwa osɔfonukpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” (Hebribii 2:12, 17) David jie Nyɔŋmɔ yi yɛ blema Israel asafo lɛ mli. (Lala 40:10) Shi mɛni he ji nɔ ni Paulo wieɔ beni ekɛɛ Yesu jie Nyɔŋmɔ yi ‘yɛ asafo teŋ’ lɛ? Mɛɛ asafo he ewieɔ lɛ?

7. Mɛni titri Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ fɔɔ he wiemɔ akɛ “asafo”?

7 Ŋmalɛ ni wɔkaneɔ yɛ Hebribii 2:12, 17 lɛ he hiaa waa. Ehaa wɔnaa akɛ Kristo yɛ asafo ko mli, ni ákɛ etsĩ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tã etsɔɔ enyɛmimɛi lɛ yɛ nakai asafo lɛ mli. Namɛi ji enyɛmimɛi lɛ? Amɛfata ‘Abraham seshi’ ni ji Kristo nyɛmimɛi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu ní yɔɔ “ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko” lɛ ahe. (Hebribii 2:16–3:1; Mateo 25:40) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ̃ titri ni Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ fɔɔ he wiemɔ akɛ “asafo” ji kuu ni ji Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ. Mɛi 144,000 ni afɔ amɛ mu nɛɛ ni feɔ “kromɔbii ni aŋma amɛgbɛii yɛ ŋwɛi lɛ . . . asafo lɛ.”—Hebribii 12:23.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eha ale akɛ abaato Kristofoi asafo lɛ?

8 Yesu ha ale akɛ abaato Kristofoi “asafo” nɛɛ. Beni eshwɛ aaafee afi ni abaagbe lɛ lɛ, ekɛɛ ebɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome akɛ: “Bo ji Petro lɛ, ni nɛkɛ tɛsaa nɛɛ nɔ matswa misafo lɛ mamã, ni gbohiiaje agbói lɛ nyɛŋ enɔ aye.” (Mateo 16:18) Petro kɛ Paulo fɛɛ nu shishi yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ Yesu diɛŋtsɛ ji tɛsaa ni agba he sane afɔ̃ shi lɛ. Petro ŋma akɛ mɛi ni aŋɔɔ ákɛ “tɛi ni hiɛ kãmɔ” ni akɛtswaa mumɔŋ tsũ yɛ tɛsaa ni ji Kristo nɔ lɛ ji “maŋ ní eŋɔfee enɔ̃, koni [amɛ]jaje” Mɔ ni tsɛ́ amɛ lɛ “agbojee lɛ.”—1 Petro 2:4-9; Lala 118:22; Yesaia 8:14; 1 Korintobii 10:1-4.

9. Mɛɛ be abɔi Nyɔŋmɔ asafo lɛ too?

9 Mɛɛ be akɛ “maŋ ní eŋɔfee enɔ̃” lɛ bɔi Kristofoi asafo lɛ too? Enɛ je shishi yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. beni Nyɔŋmɔ fɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ eshwie kaselɔi ni ebua amɛhe naa yɛ Yerusalem lɛ anɔ lɛ. Sɛɛ mli yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, Petro ha Yudafoi kɛ mɛi komɛi ni etsake kɛba Yudafoi ajamɔ lɛ mli lɛ maŋ shiɛmɔ ko ni ŋɔɔ jogbaŋŋ. Yesu gbele lɛ he sane ni amɛnu lɛ tsurɔ amɛteŋ mɛi babaoo atsuiiaŋ; amɛtsake amɛtsui ni abaptisi amɛ. Biblia lɛ bɔɔ wɔ amaniɛ akɛ, abaptisi mɛi akpekpei etɛ, ni no sɛɛ nɔŋŋ lɛ amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ asafo ni ato ehee ní shwereɔ lɛ mlibii. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-4, 14, 37-47) Asafo lɛ shwere ejaakɛ mɛi babaoo ni ji Yudafoi kɛ mɛi ni etsake kɛba Yudafoi ajamɔ lɛ mli lɛ bakpɛlɛ nɔ akɛ heloonaa Israel jeee Nyɔŋmɔ asafo dɔŋŋ, ni ákɛ mɛi ni ebatsɔ Nyɔŋmɔ asafo diɛŋtsɛ ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu ní feɔ “Nyɔŋmɔ Israel lɛ.”—Galatabii 6:16; Bɔfoi lɛ Asaji 20:28.

10. Mɛɛ tsakpãa yɔɔ Yesu kɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ teŋ?

10 Bei pii lɛ, wiemɔ tamɔ ‘kɛtoɔ Kristo asafo lɛ he’ ni Biblia lɛ kɛtsuɔ nii lɛ haa wɔnaa srɔtofeemɔ ni yɔɔ Yesu kɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ teŋ. Yesu ji Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ Yitso. Paulo ŋma akɛ Nyɔŋmɔ “eŋɔ [Yesu] lɛ efee nibii fɛɛ yitso eha asafo lɛ ni ji egbɔmɔtso lɛ.” (Efesobii 1:22, 23; 5:23, 32; Kolosebii 1:18, 24) Ŋmɛnɛ lɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ mlibii lɛ ateŋ mɛi fioo pɛ eshwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yesu Kristo ni ji amɛ-Yitso lɛ sumɔɔ amɛ. Awie suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha amɛ lɛ he yɛ Efesobii 5:25 lɛ. Jɛmɛ kaneɔ akɛ: “Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ.” Esumɔɔ amɛ ejaakɛ amɛkɛ ekãa shãa “yijiemɔ afɔle” amɛhaa Nyɔŋmɔ, ni “no ji [amɛ]naabui ni [amɛkɛ]jajeɔ egbɛi lɛ ayibii lɛ” taakɛ bɔ pɛ ni Yesu fee beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.—Hebribii 13:15.

Nibii Krokomɛi ni Wiemɔ ni Ji “Asafo” lɛ Damɔ Shi Kɛha

11. Mɛni hu Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ wieɔ he akɛ “asafo”?

11 Jeee be fɛɛ be Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji “asafo” lɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ mɛi 144,000 ni afɔ amɛ mu lɛ akuu muu lɛ fɛɛ ní feɔ “Nyɔŋmɔ asafo lɛ” he. Bei komɛi lɛ, ekɛ nakai wiemɔ lɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ amɛteŋ mɛi fioo loo mɛi pɔtɛɛ komɛi pɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo ŋma Kristofoi akuu ko akɛ: “Nyɛkatsɔmɔa pampii nyɛhaa Yudafoi kɛ Helabii kɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ fɛɛ.” (1 Korintobii 10:32) Ekã shi faŋŋ akɛ, kɛ́ Kristofoi ni hi blema Korinto lɛ ateŋ mɔ ko baaa ejeŋ jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ atsɔ pampi aha mɛi komɛi. Shi ani mɔ lɛ jeŋ ni eyabaŋ jogbaŋŋ lɛ baanyɛ ato Helabii, Yudafoi, kɛ mɛi ni afɔ amɛ mu ni ehi shi kɛjɛ nakai beaŋ kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ pampi? Kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni “Nyɔŋmɔ asafo” ni atsĩ tã yɛ nakai ŋmalɛ lɛ mli lɛ kɔɔ Kristofoi ni yɔɔ be pɔtɛɛ ko mli lɛ ahe. Belɛ, kɛ́ mɔ kɛɛ Nyɔŋmɔ miikudɔ asafo lɛ, eeye eebua asafo lɛ, ni eejɔɔ asafo lɛ, nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, Nyɔŋmɔ miikudɔ, eeye eebua, ni asaŋ eejɔɔ Kristofoi ni yɔɔ be pɔtɛɛ ko mli lɛ ekɔɔɔ he eko he ni amɛyɔɔ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkɛɛ miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ yɛ Nyɔŋmɔ asafo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ mli lɛ, belɛ wɔmiitsɔɔ akɛ miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ yɛ wɔnyɛmimɛi ni ji Kristofoi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ ateŋ.

12. Mɛɛ nɔ̃ kroko hu Biblia lɛ wieɔ he akɛ “asafo”?

12 Nɔ ni ji etɛ lɛ, Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji “asafo” tsuɔ nii kɛkɔɔ Kristofoi fɛɛ ni yɔɔ he ko lɛ ahe. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Asafo lɛ ná hejɔlɛ yɛ Yudea kɛ Galilea kɛ Samaria fɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 9:31) Eyɛ mli akɛ no mli lɛ ayɛ Kristofoi akuu fe ekome yɛ shikpɔŋ agbo ni nakai maji lɛ yɔɔ nɔ lɛ nɔ moŋ, shi awie nakai Kristofoi akui ni hi Yudea, Galilea, kɛ Samaria lɛ fɛɛ ahe akɛ “asafo.” Kɛ́ wɔkwɛ mɛi ayifalɛ ni abaptisi yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. kɛ no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, eeenyɛ efee akɛ kuu ni fa fe ekome kpeeɔ daa yɛ Yerusalem niiaŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:41, 46, 47; 4:4; 6:1, 7) Herode Agrippa I ye Yudea nɔ kɛyashi egbo yɛ afi 44 Ŋ.B., ni taakɛ 1 Tesalonikabii 2:14 lɛ tsɔɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ beni shɛɔ afi 50  Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ ayɛ asafoi saŋŋ yɛ Yudea. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkane akɛ Herode “kpã enine mli, koni efee asafo lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi komɛi efɔŋ” lɛ, eeenyɛ efee akɛ aawie kui ni fa fe ekome ni kpeeɔ yɛ Yerusalem lɛ ahe.—Bɔfoi lɛ Asaji 12:1.

13. Biblia lɛ fɔɔ wiemɔ ni ji “asafo” lɛ kɛ nitsumɔ kɛ́ eewie mɛni he?

13 Nɔ ni ji ejwɛ lɛ, Biblia lɛ fɔɔ wiemɔ ni ji “asafo” lɛ kɛ nitsumɔ kɛ́ eewie Kristofoi ni yɔɔ asafo kome mli loo amɛkpeɔ yɛ he ko tamɔ mɔ ko shĩa mli lɛ ahe. Paulo tsĩ “Galatia asafoi lɛ” atã. No mli lɛ, ayɛ asafo fe ekome yɛ nakai Roma kpokpaa ni da lɛ nɔ. Beni Paulo wieɔ Galatia he lɛ, ekɛ wiemɔ ni ji “asafoi” tsu nii shii enyɔ, ni ekolɛ asafoi ni hi Antiokia, Derbe, Listra, kɛ Ikoniom lɛ fata he. Ahala onukpai loo nɔkwɛlɔi ni shɛɔ Biblia taomɔnii ahe ato asafoi srɔtoi nɛɛ anɔ. (1 Korintobii 16:1; Galatabii 1:2; Bɔfoi lɛ Asaji 14:19-23) Taakɛ Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ lɛ, “Nyɔŋmɔ asafoi” ji nakai asafoi lɛ fɛɛ.—1 Korintobii 11:16; 2 Tesalonikabii 1:4.

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ bɔ ni akɛ wiemɔ ni ji “asafo” lɛ tsu nii aha yɛ ŋmalɛi fioo komɛi amli lɛ he?

14 Yɛ hei komɛi lɛ, no mli lɛ Kristofoi ni buaa amɛhe naa kɛfeɔ kpeei lɛ ayi faaa, ni no hewɔ lɛ amɛkpeeɔ yɛ mɛi ashĩai amli. Kɛlɛ, awie kui bibii ni tamɔ nakai lɛ hu ahe akɛ “asafo.” Kui nɛɛ ateŋ ekomɛi ji asafoi ni no mli lɛ amɛkpeeɔ yɛ Akwila kɛ Priska, Nimfa, kɛ Filemon ashĩai amli lɛ. (Romabii 16:3-5; Kolosebii 4:15; Filemon 2) Esa akɛ enɛ awo asafoi ni daraaa ni yɔɔ ŋmɛnɛ ní amɛteŋ ekomɛi po kpeeɔ yɛ mɛi ashĩai amli daa lɛ hewalɛ. Yehowa kpɛlɛ asafoi ni daraaa ni hi klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ anɔ, ni ekpɛlɛɔ nɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu anɔ—ni etsɔɔ emumɔ lɛ nɔ ejɔɔ amɛ.

Asafoi Jieɔ Yehowa Yi

15. Mɛni ha ana akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ miitsu nii yɛ asafoi komɛi ni hi klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ amli?

15 Taakɛ wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, Yesu jie Nyɔŋmɔ yi yɛ asafo teŋ kɛwo ŋmalɛ ni yɔɔ Lala 22:23 lɛ obɔ̃. (Hebribii 2:12) Esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ hu afee nakai. Beni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ anɔkwa Kristofoi lɛ amu yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli ni amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ bii kɛ Kristo nyɛmimɛi lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ amɛteŋ mɛi komɛi tsu nii yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. Aha amɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ duromɔ keenii komɛi ni yɔɔ naakpɛɛ. Duromɔ keenii nɛɛ ekomɛi ji nilee wiemɔ loo niiashishinamɔ, nyɛmɔ ni akɛtsáa helai loo akɛgbaa, kɛ nyɛmɔ ni akɛwieɔ wiemɔi srɔtoi ni mɔ leee eto.—1 Korintobii 12:4-11.

16. Mɛɛ yiŋtoo hewɔ aha mɛi mumɔ lɛ duromɔ keenii ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ eko lɛ?

16 Beni Paulo wieɔ lilɛi srɔto he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mala lala kɛ mumɔ, shi mala lala kɛ jwɛŋmɔ hu.” (1 Korintobii 14:15) Ena akɛ ehe miihia koni mɛi anu nɔ ni ewieɔ lɛ shishi bɔni afee ni amɛkase nii kɛjɛ mli. Oti ni ma Paulo hiɛ ji ni ejie Yehowa yi yɛ asafo lɛ mli. Ewo mɛi krokomɛi ni aha amɛ mumɔ lɛ duromɔ keenii lɛ eko lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛtaoa koni nyɛteke nɔ ni asafo lɛ nane amɔ shi.” Asafoi ni nakai aŋkroaŋkroi lɛ yɔɔ mli lɛ ahe awieɔ lɛ. (1 Korintobii 14:4, 5, 12, 23) Eyɛ faŋŋ akɛ, no mli lɛ Paulo miisusu asafoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahe, ni ele akɛ Kristofoi baaná hegbɛ amɛjie Nyɔŋmɔ yi yɛ nakai asafoi lɛ eko fɛɛ eko mli.

17. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔmimaa awie yɛ asafoi ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ ahe?

17 Yehowa kãhe ekɛ esafo lɛ miitsu nii ni eeye eebua amɛ. Eejɔɔ kuu ni ji Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ ŋmɛnɛ lɛ. Wɔnaa enɛ yɛ mumɔŋ niyenii babaoo ni Nyɔŋmɔ webii anine shɛɔ nɔ lɛ mli. (Luka 12:42) Eejɔɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ ákɛ kuu. Kɛfata he lɛ, eejɔɔ asafoi srɔtoi ni wɔyɔɔ mli, ní wɔjɛɔ jɛmɛ wɔjieɔ wɔ-Bɔlɔ lɛ yi kɛtsɔ wɔnifeemɔi kɛ saji ahetoo ni wɔhaa ni tswaa mɔ emaa shi lɛ nɔ lɛ. Atsɔɔ wɔ nii yɛ jɛmɛ ni atsɔseɔ wɔ hu bɔni afee ni yɛ kpeei ni wɔyaa yɛ wɔsafo lɛ mli sɛɛ lɛ, wɔnyɛ wɔjie Nyɔŋmɔ yi yɛ nibii krokomɛi hu amli.

18, 19. Mɛni anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ asafoi srɔtoi ni wɔyɔɔ mli lɛ sumɔɔ ni amɛfee?

18 Kaimɔ akɛ bɔfo Paulo wo Kristofoi ni hi Filipi asafo lɛ mli yɛ Makedonia lɛ hewalɛ akɛ: “Enɛ he fai mikpaa, akɛ . . . jalɛ yibii ni awoɔ yɛ Yesu Kristo mli lɛ, ayimɔ nyɛ obɔbɔ aha Nyɔŋmɔ anunyam kɛ yijiemɔ.” Enɛ bi koni amɛgba mɛi ni bɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ hemɔkɛyeli ni amɛná yɛ Yesu mli kɛ agbɛnɛ hu hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni amɛná lɛ he sane. (Filipibii 1:9-11; 3:8-11) No hewɔ lɛ, Paulo wo enanemɛi Kristofoi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛhaa wɔtsɔa [Yesu] enɔ ní wɔkɛ yijiemɔ afɔle abahaa Nyɔŋmɔ daa; no ji naabui ní jajeɔ egbɛi lɛ ayibii lɛ.”—Hebribii 13:15.

19 Taakɛ Yesu fee lɛ, ani onáa he miishɛɛ akɛ ooojie Nyɔŋmɔ yi yɛ “asafo teŋ” ní okɛ onaabu ajie Yehowa yi yɛ mɛi ni ebaleko Lɛ ni amɛaajie eyi lɛ ahiɛ? (Hebribii 2:12; Romabii 15:9-11) Ekolɛ bɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔbaaha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ baajɛ gbɛfaŋnɔ ni wɔsusuɔ akɛ asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ tsuɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo mli lɛ hewɔ. Wɔbaasusu bɔ ni Yehowa kudɔɔ asafo ni wɔyɔɔ mli lɛ, bɔ ni ekɛtsuɔ nii ehaa, kɛ hewalɛ ni esa akɛ asafo lɛ aná yɛ wɔshihilɛ nɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Te fee tɛŋŋ aná “Nyɔŋmɔ asafo” ní mlibii ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ?

• Mɛɛ gbɛ̀i etɛ krokomɛi Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji “asafo” tsuɔ nii?

• Mɛni David, Yesu, kɛ Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ná he miishɛɛ akɛ amɛaafee yɛ asafo lɛ he, ni te esa akɛ enɛ aná wɔnɔ hewalɛ aha tɛŋŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Mɛɛ asafo atswa ama Yesu nɔ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Kristofoi akui lɛ kpe ákɛ “Nyɔŋmɔ asafoi”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Taakɛ Kristofoi ni yɔɔ Benin lɛ feɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔjie Yehowa yi yɛ asafo henaabuamɔ wuji ashishi