Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha Asafo Lɛ Nane Amɔ Shi

Ha Asafo Lɛ Nane Amɔ Shi

Ha Asafo Lɛ Nane Amɔ Shi

“Asafo lɛ ná hejɔlɛ . . . ni enane mɔ shi.”—BƆFOI LƐ ASAJI 9:31.

1. Mɛɛ saji abaanyɛ abi yɛ “Nyɔŋmɔ asafo lɛ” he?

YƐ PENTEKOSTE afi 33 Ŋ.B. lɛ, Yehowa kpɛlɛ Kristo kaselɔi komɛi anɔ akɛ maŋ hee, “Nyɔŋmɔ Israel.” (Galatabii 6:16) Nakai Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ batsɔ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ he akɛ “Nyɔŋmɔ asafo lɛ.” (1 Korintobii 11:22) Mɛni no bi koni amɛfee? Te ato “Nyɔŋmɔ asafo lɛ” he gbɛjianɔ aha tɛŋŋ, ni te ebaatsu nii yɛ shikpɔŋ nɔ eha tɛŋŋ ní he ni emlibii lɛ yɔɔ lɛ kɔɔɔ he eko? Ni enɛ kɔɔ wɔwala kɛ wɔmiishɛɛnamɔ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2, 3. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ eha ale akɛ gbɛjianɔtoo kpakpa baahi asafo lɛ amli?

2 Taakɛ wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Yesu gba akɛ abaato esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ, ni efee nakai beni ekɛɛ bɔfo Petro akɛ: “Nɛkɛ tɛsaa nɛɛ [Yesu Kristo] nɔ matswa misafo lɛ mamã, ni gbohiiaje agbói lɛ nyɛŋ enɔ aye.” (Mateo 16:18) Kɛfata he lɛ, beni Yesu kɛ ebɔfoi lɛ yɔɔ lɛ, eha amɛle bɔ ni asafo ni no mli lɛ eshwɛ fioo ni abaato lɛ baatsu nii aha, kɛ bɔ ni abaato he gbɛjianɔ aha.

3 Yesu tsɔ ewiemɔ kɛ enifeemɔ nɔ eha ale akɛ asafoŋbii lɛ ekomɛi baanyiɛ asafo lɛ hiɛ. Amɛbaafee nakai kɛtsɔ mɛi ni yɔɔ amɛsafo lɛ mli lɛ ní amɛaasɔmɔ amɛ lɛ nɔ. Kristo kɛɛ akɛ: “Nyɛle akɛ mɛi ni abuɔ amɛ maji lɛ anɔyelɔi lɛ yeɔ amɛnɔ nuŋtsɔ, ni amɛteŋ agboi lɛ yɛ amɛnɔ hewalɛ. Shi nyɛ lɛ, ebɛ nyɛ nakai; shi moŋ mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ agbo atsɔ yɛ nyɛteŋ lɛ, eeetsɔ mɔ ni aaasɔmɔ nyɛ; ni mɔ ni taoɔ nyɛteŋ onukpa atsɔ lɛ, eeetsɔ mɛi lɛ fɛɛ tsulɔ.” (Marko 10:42-44) Eyɛ faŋŋ akɛ, “Nyɔŋmɔ asafo lɛ” mlibii lɛ egbɛŋ amɛshwaŋ tamɔ asafo ni bɛ gbɛjianɔtoo ní mɔ fɛɛ mɔ hiɛ ehe. Yɛ no najiaŋ lɛ, gbɛjianɔtoo kpakpa baahi mli, ni aŋkroaŋkroi ni yɔɔ mli lɛ baatsu nii kɛ ekomefeemɔ ni amɛkɛ amɛhe baashãra.

4, 5. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ esa akɛ atsɔɔ asafo lɛ Biblia lɛ mli?

4 Mɔ ni batsɔ “Nyɔŋmɔ asafo lɛ” Yitso lɛ ha ale akɛ ebɔfoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ baatsu sɔ̃i pɔtɛɛ komɛi ahe nii yɛ asafo lɛ mli. Mɛni amɛbaatsu? Nitsumɔ ko ni he hiaa waa ni amɛbaatsu ji akɛ, amɛbaatsɔɔ asafoŋbii lɛ Yehowa he nii. Kɛ́ obaakai lɛ, beni atée Yesu shi lɛ, ebi Petro yɛ bɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi ahiɛ akɛ: “Simon, Yona bi, oosumɔ mi?” Petro ha lɛ hetoo akɛ: “Hɛɛ, Nuŋtsɔ, ole akɛ miidɔ ohe.” Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Lɛɛ mitoobii lɛ! . . . Kwɛmɔ mitooi lɛ! . . . Lɛɛ mitooi lɛ!” (Yohane 21:15-17) Kwɛ nitsumɔ wulu ni enɛ ji!

5 Nɔ ni Yesu wie lɛ haa wɔnaa ákɛ akɛ mɛi ni akɛbaa asafo lɛ mli lɛ toɔ tooi ni yɔɔ tooku mli lɛ ahe. Esa akɛ atsɔɔ tooi nɛɛ ni ji Kristofoi hii, yei, kɛ gbekɛbii lɛ Biblia lɛ mli, ni asaŋ akwɛ amɛnɔ jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, akɛni Yesu fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ fɛɛ koni amɛtsɔɔ mɛi anii ni amɛfee amɛ kaselɔi hewɔ lɛ, esa akɛ atsɔɔ mɛi heei fɛɛ ni batsɔmɔɔ etooi lɛ gbɛ nɔ ni amɛaatsɔ amɛtsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ.—Mateo 28:19, 20.

6. Mɛɛ gbɛjianɔi ato yɛ “Nyɔŋmɔ asafo” hee ni ato lɛ mli?

6 Beni ato “Nyɔŋmɔ asafo lɛ,” no mli lɛ emlibii lɛ kpeeɔ daa koni atsɔɔ amɛ nii ni amɛwowoo amɛhe hewalɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Amɛhiɛ bɔfoi lɛ atsɔɔmɔ lɛ kɛ naanyobɔɔ lɛ kɛ aboloo kuumɔ lɛ kɛ sɔlemɔi lɛ amli.” (Bɔfoi lɛ Asaji 2:42, 46, 47) Nɔ kroko ni sa kadimɔ yɛ amaniɛbɔɔ ni kɔɔ nakai asafo lɛ he lɛ he ji akɛ, ahala hii komɛi ni shɛɔ Biblia taomɔnii pɔtɛɛ komɛi ahe ni amɛye amɛbua kɛtsu saji komɛi ni he hiaa waa ahe nii. Jeee he ni amɛtee skul kɛshɛ loo ninenaa nitsumɔ ni amɛle lɛ nɔ adamɔ akɛhala amɛ. Amɛji hii komɛi ni “Mumɔ krɔŋkrɔŋ kɛ nilee eyi amɛ obɔ̃.” Amɛteŋ mɔ kome ji Stefano. Amaniɛbɔɔ lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee enɔ akɛ eji “nuu ko ni hemɔkɛyeli kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ eyi lɛ obɔ̃.” Akɛni amɛtsu nii yɛ gbɛjianɔtoo naa yɛ asafoi lɛ amli hewɔ lɛ, “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ shwere, ni kaselɔi lɛ ayi bafa babaoo diɛŋtsɛ yɛ Yerusalem.”—Bɔfoi lɛ Asaji 6:1-7.

Hii ni Nyɔŋmɔ kɛ Amɛ Tsu Nii

7, 8. (a) Bɔfoi kɛ onukpai ni hi shi yɛ Yerusalem yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ sɔmɔ akɛ mɛni yɛ Kristofoi lɛ ateŋ? (b) Mɛni jɛ gbɛtsɔɔmɔ ni atsɔ asafoi lɛ anɔ akɛha lɛ mli kɛba?

7 Shishinumɔ yɛ he akɛ bɔfoi lɛ nyiɛ hiɛ yɛ asafo ni ato klɛŋklɛŋ lɛ mli, shi jeee amɛ pɛ amɛfee nakai. Be ko lɛ, Paulo kɛ enanemɛi lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee Antiokia yɛ Siria. Bɔfoi lɛ Asaji 14:27 lɛ kɛɔ akɛ: “Beni amɛba jɛi ní amɛbabua asafo lɛ naa lɛ, amɛgba amɛ nii ní Nyɔŋmɔ kɛ amɛ eyatsu lɛ fɛɛ.” Amɛkɛ asafo lɛ yɛ ni naataamɔ ko te shi kɛji akɛ ehe miihia ni afolɔ Jeŋmajiaŋbii ni ebatsɔmɔ heyelilɔi lɛ ketia. Bɔni afee ni ana sane lɛ naa lɛ, atsu Paulo kɛ Barnaba “bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ ni yɔɔ Yerusalem lɛ aŋɔɔ,” ni eyɛ faŋŋ akɛ no mli lɛ nakai bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ ni sɔmɔɔ akɛ nɔyeli kuu.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:1-3.

8 Beni “bɔfoi lɛ kɛ onukpai lɛ babua amɛhe naa, koni amɛtao nɛkɛ sane nɛɛ mli” lɛ, Yakobo ni ji Kristofonyo asafoŋ onukpa kɛ Yesu nyɛ bi shi ejeee bɔfo lɛ ni fee sɛinɔtalɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:6) Beni amɛkɛ amɛyitsei ehɛlɛ sɛɛ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua amɛ ni amɛbua sane lɛ yɛ Ŋmalɛ naa. Amɛŋmala asafoi lɛ woji kɛbɔ amɛ amaniɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:22-32) Mɛi ni nine shɛ woji lɛ anɔ lɛ kpɛlɛ emli sane lɛ nɔ, ni amɛkɛtsu nii. Mɛni jɛ mli kɛba? Ewo nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ hewalɛ ni eha amɛnane mɔ shi. Biblia lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ: “Agbɛnɛ asafoi lɛ ná hewalɛ yɛ hemɔkɛyeli mli, ni amɛyi faa daa nɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 16:5.

9. Mɛɛ sɔ̃i ahe nii Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Kristofoi ni shɛɔ emli taomɔnii lɛ ahe lɛ tsuɔ?

9 Shi, te asafoi lɛ tsu nii amɛha tɛŋŋ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ asafoi ni hi Kreta ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ he lɛ okwɛ. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi pii bɛ gbɛi kpakpa moŋ, shi amɛteŋ mɛi komɛi tsake ni amɛbatsɔmɔ anɔkwa Kristofoi. (Tito 1:10-12; 2:2, 3) Amɛhi shi yɛ maji srɔtoi amli, ni eko kwraa bɛŋkɛɛɛ nɔyeli kuu ni yɔɔ Yerusalem lɛ. Shi no eyafeee naagba tsɔ ejaakɛ ahala “onukpai” yɛ Kreta asafoi lɛ fɛɛ amli taakɛ afee yɛ hei krokomɛi lɛ. Hii ni shɛɔ Biblia taomɔnii ahe ji mɛi ni ahala lɛ. Amɛsɔmɔ akɛ onukpai loo nɔkwɛlɔi ni nyɛɔ ‘amɛwieɔ amɛtsɔɔ mɛi yɛ nitsɔɔmɔ ni tsáa mɔ lɛ mli, ni mɛi ni kuɔ wiemɔ lɛ naa lɛ hu amɛkãa amɛhiɛ.’ (Tito 1:5-9; 1 Timoteo 3:1-7) Ahala hii krokomɛi ni shɛ nakai taomɔnii lɛ ahe lɛ ni amɛsɔmɔ yɛ asafoi lɛ amli akɛ sɔɔlɔi.—1 Timoteo 3:8-10, 12, 13.

10. Taakɛ Mateo 18:15-17 lɛ tsɔɔ lɛ, te esa akɛ atsu naagbai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ahe nii aha tɛŋŋ?

10 Yesu ha ale ákɛ akɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nakai baatsu nii. Kaimɔ sane ni yɔɔ Mateo 18:15-17 lɛ. Yesu tsɔɔ mli yɛ jɛmɛ akɛ, bei komɛi lɛ naagbai baate shi yɛ Nyɔŋmɔ tsuji enyɔ ateŋ yɛ amɛteŋ mɔ kome ni aaatɔ̃ enaanyo nɔ lɛ hewɔ. Esa akɛ mɔ ni atɔ̃ enɔ lɛ ayana mɔ ni tɔ̃ enɔ lɛ ni “[e]yatsɔɔ lɛ etɔmɔ lɛ” ekɛ lɛ yi enyɔ lɛ pɛ. Kɛ́ no nyɛɛɛ asaa sane lɛ, mɔ ni atɔ̃ enɔ lɛ baanyɛ eŋɔ mɔ kome loo mɛi enyɔ ni le sane lɛ mli diɛŋtsɛ koni amɛye amɛbua kɛsaa amɛteŋ. Ni kɛ́ nɔ ko kpakpa eyajɛɛɛ no hu mli kɛbaaa lɛ? Yesu kɛɛ akɛ: ‘Ni kɛji amɛ hu ebooo amɛ toi lɛ, yaakɛɛ asafo lɛ; ni kɛji asafo lɛ hu nɔ etoi gbo yɛ lɛ, buu lɛ tamɔ wɔŋjalɔ kɛ toohelɔ.’ Beni Yesu wie nakai lɛ, no mli lɛ Yudafoi lɛ kãhe amɛji “Nyɔŋmɔ asafo,” ni no hewɔ lɛ, amɛji mɛi klɛŋklɛŋ ni nɔ ni ewie lɛ kɔ amɛhe. * Kɛlɛ, beni ato Kristofoi asafo lɛ, akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Yesu kɛha lɛ tsu nii yɛ mli. Enɛ hu tsɔɔ akɛ gbɛjianɔtoo ni abaatsɔ nɔ akɛ hewalɛwoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ aha Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo baahi Nyɔŋmɔ webii asafo lɛ mli.

11. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ onukpai tsuɔ yɛ naagbai ahe nitsumɔ mli?

11 Belɛ, eja akɛ onukpai loo nɔkwɛlɔi lɛ aaadamɔ asafo ni amɛyɔɔ mli lɛ najiaŋ koni amɛtsu naagbai loo efɔŋfeemɔ ni baaya nɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe nii. Enɛ kɛ nibii ni akpaa gbɛ kɛjɛɔ onukpai lɛ adɛŋ ní atsĩ tã yɛ Tito 1:9 lɛ kpãa gbee. Eji anɔkwale akɛ onukpai lɛ yeee emuu tamɔ Tito ní Paulo tsu lɛ ni ‘eyato nibii ahe gbɛjianɔ pɛpɛɛpɛ’ yɛ asafoi lɛ amli lɛ. (Tito 1:4, 5) Ŋmɛnɛ lɛ, dani abaahala mɔ ko akɛ onukpa lɛ, esa akɛ ana yɛ bei kplaŋŋ mli akɛ eyɛ hemɔkɛyeli kɛ hetuu-kɛhamɔ. Enɛ haa mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ nyɛɔ amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ gbɛtsɔɔmɔi ni atsɔɔ onukpai lɛ anɔ akɛhaa lɛ nɔ, ni amɛnáa hekɛnɔfɔɔ hu yɛ asafo lɛ hiɛ ni amɛnyiɛ lɛ mli.

12. Mɛɛ sɔ̃ kã onukpai lɛ anɔ yɛ asafo lɛ mli?

12 Paulo kɛɛ Efeso asafo lɛ mli onukpai lɛ akɛ: “Nyɛlea nyɛhe nɔkwɛmɔ kɛ tooiku lɛ fɛɛ ni Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ewo nyɛ amɛnɔkwɛlɔi lɛ, koni nyɛlɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ e-Bi lɛ lá he lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28, NW) Nakai nɔŋŋ ahalaa nɔkwɛlɔi ŋmɛnɛ “koni [amɛ]lɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ.” Esaaa akɛ amɛyeɔ asafoi lɛ anɔ nuŋtsɔmɛi asane, shi moŋ esa akɛ amɛkɛ amɛ aye yɛ suɔmɔ mli. (1 Petro 5:2, 3) Esa akɛ nɔkwɛlɔi lɛ abɔ mɔdɛŋ aye abua “tooiku lɛ fɛɛ” koni amɛnane amɔ shi.

Okɛ Asafo lɛ Abɔ Gbagbalii

13. Bei komɛi lɛ, mɛni baanyɛ aya nɔ yɛ asafo ko mli, ni mɛni hewɔ ebaalɛ nakai?

13 Onukpai kɛ asafoŋbii krokomɛi lɛ fɛɛ yeee emuu, ni no hewɔ lɛ, yɛ be kɛ bei amli lɛ, béi loo naagbai teeɔ shi yɛ asafo lɛ mli taakɛ ebalɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli beni bɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi yɔɔ wala mli lolo lɛ. (Filipibii 4:2, 3) Nɔkwɛlɔ loo asafoŋ nyo ko baanyɛ ekɛ wɔ awie bɔ ni esaaa loo yɛ gbɛ ni mlihilɛ bɛ mli nɔ, aloo ekɛɛ wɔ nɔ ko ni jeee anɔkwale tsɔ. Eeenyɛ eba hu akɛ, wɔbaanu he akɛ nɔ ko miiya nɔ ní kɛ Ŋmalɛ lɛ kpãaa gbee, ni eyɛ mli akɛ onukpai lɛ le moŋ, shi etamɔ nɔ ni amɛfeee he nɔ ko. Ekolɛ, ajɛ Ŋmalɛ lɛ kɛ anɔkwalei komɛi ni yɔɔ sane lɛ mli ní wɔleee lɛ amli atsu naagba ni ji lɛ he nii aloo aatsu he nii. Ni kɛ́ ebalɛ akɛ nɔ ni osusuɔ lɛ pɛpɛɛpɛ ni yaa nɔ lɛ, ebaabi ni oto otsui shi. Bo-ɛ susumɔ sane nɛɛ he okwɛ: Efɔŋfeemɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ tee nɔ be saŋŋ yɛ asafo ko ni kã Yehowa tsui nɔ, ni ji Korinto asafo lɛ mli. Yɛ be ni sa mli lɛ, eha akɛ shiŋŋfeemɔ tsu efɔŋfeemɔ lɛ he nii yɛ gbɛ ni ja nɔ. (1 Korintobii 5:1, 5, 9-11) Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ abi ehe akɛ, ‘Eji no mli lɛ miyɛ Korinto kulɛ, te mafee minii maha tɛŋŋ beni atsuko sane lɛ he nii lɛ?’

14, 15. Mɛni hewɔ mɛi komɛi kpa Yesu sɛɛ nyiɛmɔ, ni mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ enɛ mli?

14 Susumɔ sane kroko ni baanyɛ aya nɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ he okwɛ. Ŋɔɔ lɛ akɛ, ewa kɛha nyɛmi ko akɛ eeenu Ŋmalɛ tsɔɔmɔi lɛ ateŋ eko shishi aloo ákɛ eeekpɛlɛ nɔ. Ekolɛ, etao nibii amli yɛ Biblia lɛ kɛ asafo woji ni yɔɔ lɛ amli, ni ebi enanemɛi Kristofoi ni edara yɛ Nyɔŋmɔ he nilee gbɛfaŋ lɛ kɛ asafoŋ onukpai lɛ po adɛŋ yelikɛbuamɔ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ̃ kpakpa ko jɛɛɛ mli kɛbaaa. Mɛni ebaanyɛ efee? Nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ tee nɔ beni eshwɛ aaafee afi ni abaagbe Yesu lɛ. Bɔ ni ebalɛ ji akɛ, be ko lɛ ewie akɛ lɛ ji “wala aboloo lɛ,” ni ákɛ kɛ́ mɔ miisumɔ koni ehi shi kɛya naanɔ lɛ, no lɛ esa akɛ ‘eye gbɔmɔbi lɛ heloo ni enu elá.’ Sane nɛɛ ha ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ahe jɔ̃ amɛhe. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaabi koni egbala sane lɛ mli etsɔɔ amɛ, aloo amɛaato amɛtsui shi kɛ hemɔkɛyeli akɛ abaaha nibii afee faŋŋ kɛha amɛ yɛ be ni sa mli lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo ‘kɛ Yesu enyiɛɛɛ dɔŋŋ.’ (Yohane 6:35, 41-66) Shikome ekoŋŋ lɛ, eji wɔyɛ jɛmɛ kulɛ, mɛni wɔbaafee?

15 Ŋmɛnɛ hu lɛ, mɛi komɛi kɛ asafo lɛ ekpa bɔɔ, ni amɛnuɔ he akɛ amɛbaanyɛ amɛjá Nyɔŋmɔ ni ehe ehiaaa ni amɛkɛ asafo lɛ abɔ. Ekolɛ amɛbaakɛɛ akɛ amɛfee nakai yɛ nɔ ko ni mɔ ko fee amɛ ni edɔ amɛ lɛ hewɔ, aloo yɛ efɔŋfeemɔ ko ni amɛsusuɔ akɛ atsuuu he nii, loo yɛ tsɔɔmɔi komɛi ni amɛkpɛlɛɛɛ nɔ lɛ ahewɔ. Ani nilee yɛ gbɛ ni amɛkɔ lɛ mli? Eyɛ mli akɛ eji anɔkwale akɛ esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo aha wekukpãa kpakpa ahi ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ moŋ, shi kɛlɛ wɔnyɛŋ wɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ akɛ ekɛ asafo ko miitsu nii yɛ jeŋ fɛɛ taakɛ efee yɛ bɔfoi lɛ abeaŋ lɛ. Kɛfata he lɛ, Yehowa kɛ asafoi ni hi klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ tsu nii ni ejɔɔ amɛ, ni eto gbɛjianɔ ni ahala onukpai kɛ sɔɔlɔi yɛ asafoi lɛ amli koni amɛye amɛbua emlibii lɛ. Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ.

16. Kɛ́ eefee mɔ ko akɛ eshi asafo lɛ, mɛni ebaabi ni esusu he?

16 Kɛ́ Kristofonyo ko nu he akɛ wekukpãa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ kɛkɛ fa, ni ákɛ ehe ehiaaa ni ekɛ asafo lɛ abɔ lɛ, belɛ eekpoo gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto ni ji asafo ni ekɛtsuɔ nii yɛ jeŋ fɛɛ kɛ asafoi srɔtoi ni ewebii yɔɔ mli lɛ. Ekolɛ, mɔ lɛ baatse ehe aloo ekɛ asafoŋbii lɛ fioo komɛi pɛ baabɔ. Shi kɛ́ ehi akɛ mɔ aaakɔ gbɛ ni tamɔ nakai lɛ, belɛ mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ gbɛjianɔ ni ato kɛhalaa asafoŋ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi lɛ he? Belɛ, esa kadimɔ waa akɛ beni Paulo ŋma Kolose asafo lɛ wolo ní ekɛɛ kɛfee lɛ akɛha Laodikea asafo lɛ hu koni amɛkane lɛ, ewie akɛ ‘amɛha amɛshishifãi amɔmɔ shi, ni atswa amɛ ama Kristo nɔ.’ Mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli ji mɛi ni baaná enɛ he sɛɛ, shi jeee mɛi ni etse amɛhe kɛjɛ asafo lɛ he lɛ.—Kolosebii 2:6, 7; 4:16.

Anɔkwale lɛ Akulashiŋ kɛ Enɔdaamɔnɔ

17. Mɛni 1 Timoteo 3:15 lɛ haa wɔleɔ yɛ asafo lɛ he?

17 Bɔfo Paulo tsɔɔ nibii ni ataoɔ yɛ onukpai kɛ sɔɔlɔi ní sɔmɔɔ yɛ asafoi lɛ amli lɛ adɛŋ yɛ eklɛŋklɛŋ wolo ni eŋma Timoteo ni ji Kristofonyo asafoŋ onukpa lɛ mli. Paulo wie taomɔnii lɛ ahe egbe naa nɔŋŋ kɛkɛ ni etsĩ tã akɛ “Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ asafo lɛ” ji “anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔnɔ.” (1 Timoteo 3:15) Kristofoi ni afɔ amɛ mu asafoi lɛ fɛɛ ni hi klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ha ana akɛ amɛji anɔkwale lɛ akulashiŋ lɛɛlɛŋ. Ni ŋwanejee ko hu bɛ he akɛ, asafoi ni Kristofoi aŋkroaŋkroi lɛ yɔɔ mli lɛ anɔ titri amɛbaatsɔ amɛnine ashɛ anɔkwale ni tamɔ nakai lɛ nɔ. Jɛmɛ ji he ni amɛbaanyɛ amɛkase Biblia mli anɔkwalei lɛ yɛ ni amɛfã he, ni asaŋ jɛmɛ nɔŋŋ ji he ni abaanyɛ aha amɛnane amɔ shi yɛ.

18. Mɛni hewɔ asafoŋ kpeei ahe hiaa waa lɛ?

18 Kristofoi asafo ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ hu ji Nyɔŋmɔ we, “anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔnɔ.” Asafoŋ kpeei ni wɔyaa daa kɛ wɔhe ni wɔkɛwoɔ mli lɛ ji gbɛ titri ni wɔtsɔɔ nɔ wɔhaa wɔnane mɔɔ shi, ni nakai feemɔ hu wajeɔ wekukpãa ni kã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ ni asaŋ esaa wɔ kɛha esuɔmɔnaa nifeemɔ. Beni Paulo ŋmaa asafo ni hi Korinto lɛ wolo lɛ, egbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee nibii ni atsɔɔ yɛ kpeei ni tamɔ nakai lɛ ashishi lɛ anɔ. Eŋma amɛ akɛ, eesumɔ koni amɛnitsɔɔmɔ yɛ kpeei ni amɛfeɔ lɛ ashishi lɛ amli akã shi faŋŋ koni anu shishi bɔni afee ni mɛi ni baa kpee lɛ “[a]nane amɔ shi.” (1 Korintobii 14:12, 17-19) Wɔ hu wɔnane baanyɛ amɔ shi kɛji wɔkpɛlɛ nɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ni ha ato asafoi ni wɔyɔɔ mli lɛ, ni ákɛ efĩɔ asafo lɛ sɛɛ.

19. Mɛni hewɔ esa akɛ oda shi akɛ oyɛ asafo lɛ mli lɛ?

19 Hɛɛ, kɛ́ wɔmiisumɔ koni wɔnane amɔ shi ákɛ Kristofoi lɛ, no lɛ esa akɛ wɔhi asafo lɛ mli. Asafo lɛ buɔ wɔhe kɛjɛɔ apasa tsɔɔmɔi ahe, ni Nyɔŋmɔ miitsɔ nɔ eeha aajaje Mesia Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Nyɔŋmɔ etsɔ Kristofoi asafo lɛ nɔ etsu nibii babaoo.—Efesobii 3:9, 10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 10 Biblia he nilelɔ Albert Barnes tsɔɔ mli akɛ, beni Yesu kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha akɛ “yaakɛɛ asafo lɛ,” ekolɛ eewie “asafo lɛ najiaŋdamɔlɔi loo mɛi ni aha amɛ hegbɛ ni amɛyeɔ saji ni tamɔ nakai lɛ ahe. No mli lɛ, ayɛ onukpai yɛ Yudafoi akpeehe lɛ ni akɛ saji ni tamɔ nakai yafɔ̃ɔ amɛhiɛ.”

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ asafo baatsu nii yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ?

• Eyɛ mli akɛ asafoŋ onukpai lɛ yeee emuu moŋ, shi mɛni amɛfeɔ amɛhaa asafo lɛ?

• Asafo ni oyɔɔ mli lɛ haa onane mɔɔ shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Bɔfoi lɛ kɛ onukpai ni hi shi yɛ Yerusalem lɛ sɔmɔ akɛ nɔyeli kuu

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Atsɔɔ onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi lɛ anii bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsu asafoŋ sɔ̃i lɛ ahe nii