Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kɛ́ Gbɛkpamɔi Eyabaaa Mli

Kɛ́ Gbɛkpamɔi Eyabaaa Mli

Kɛ́ Gbɛkpamɔi Eyabaaa Mli

MƆ NIJIAŊ baanyɛ aje wui yɛ gbalashihilɛ mli ekɔɔɔ he eko bɔ ni yɛ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli lɛ, ebafee tamɔ nɔ ni ekɛ ehefatalɔ lɛ kpãa gbee yɛ amɛsusumɔi kɛ nifeemɔi amli. Shi ani mɛi enyɔ ní dani amɛaabote gbalashihilɛ mli lɛ etamɔ nɔ ni abɔ mɔnɛ aha mɔnɛ lɛ baanyɛ afee mɛi ni kɛ amɛhe kpãaa gbee kwraa beni amɛbote gbalashihilɛ mli sɛɛ?

Biblia lɛ kɛɛ mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ baana “amanehulu.” (1 Korintobii 7:28) Bei pii lɛ, amanehulu ni tamɔ nakai ní mɔ kɛkpeɔ lɛ ekomɛi jɛ emuu ni adesai yeee lɛ hewɔ. (Romabii 3:23) Kɛfata he lɛ, eeenyɛ eba akɛ Biblia shishitoo mlai ni hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome loo amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ kɛtsuuu nii lɛ hewɔ amɛkɛ amanehulu ni tamɔ nakai kpeɔ. (Yesaia 48:17, 18) Shi, bei komɛi hu lɛ, nuu loo yoo boteɔ gbalashihilɛ mli kɛ gbɛkpamɔi komɛi ni nilee bɛ mli. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, shishinumɔ bibioo ni eyabaaa lɛ baanyɛ atsɔ naagba wulu.

Gbɛkpamɔi ni Nilee Bɛ Mli

Kɛ́ oji wu loo ŋa lɛ, ekolɛ obote gbalashihilɛ mli kɛ gbɛkpamɔi komɛi; mɛi babaoo feɔ nakai. Okɛ be fioo asusu shihilɛ ni no mli lɛ ohiɛ kã nɔ lɛ he. Ani nyɛgbalashihilɛ lɛ tamɔɔɔ bɔ ni oyakpa gbɛ akɛ ebaafee lɛ? Kɛ́ nakai ji sane lɛ, kaamu sane naa akɛ anyɛŋ atsu nibii ni etɔ̃tɔ̃ lɛ ahe nii. Biblia shishitoo mlai ni okɛaatsu nii lɛ baanyɛ aye abua bo ni ojaje nibii. * (2 Timoteo 3:16) Shi amrɔ nɛɛ, ooofee jogbaŋŋ akɛ oooku sɛɛ osusu gbɛkpamɔi komɛi ni okɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ahe.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ bɔ ni adesã woji tsɔɔ ni mɛi náa miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, nakai amɛ hu amɛbaaná miishɛɛ kɛ́ amɛbote gbalashihilɛ mli. Eeenyɛ eba hu akɛ, oyasusu akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ baaná bei babaoo nyɛha nyɛhe aloo ákɛ kɛ́ nyɛyakpãaa gbee yɛ nɔ ko mli lɛ, nyɛbaafee ekome kɛtsu nɔ̃ lɛ he nii yɛ toiŋjɔlɛ mli tamɔ mɛi ni edara. Mɛi babaoo susuɔ akɛ kɛ́ mɔ bote gbalashihilɛ mli lɛ, no baajie naagba ni ebaaná yɛ ehe nɔ ní ebaabi ni eye yɛ bɔlɛnamɔ gbɛfaŋ lɛ kɛya. Akɛni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, nilee bɛ mɛi babaoo agbɛkpamɔi ni wɔtsĩ tã lɛ amli hewɔ lɛ, amɛgbɛkpamɔi lɛ baŋ mli, ni no baaha amɛteŋ mɛi komɛi anijiaŋ aje wui.—1 Mose 3:16.

Mɛi komɛi hu agbɛkpamɔ ji akɛ kɛ́ amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ, no baaha amɛná miishɛɛ. Enɛ hu ji gbɛkpamɔ ko ni nilee bɛ mli. Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ mɔ ná hefatalɔ yɛ shihilɛ mli lɛ, no baanyɛ aha ená miishɛɛ babaoo. (Abɛi 18:22; 31:10; Jajelɔ 4:9) Shi ani esa akɛ akpa gbɛ akɛ gbalashihilɛ baajie hiŋtihiŋti fɛɛ ni aaaba mɔ kɛ ehefatalɔ teŋ lɛ kɛya? Kɛ́ mɛi ni hiɛ susumɔ ni tamɔ nakai lɛ bote gbalashihilɛ mli lɛ, eyeee be ko ni amɛnaa akɛ amɛlaka amɛhe!

Gbɛkpamɔi ni Atsĩii Tã Atsɔɔɔ

Jeee gbɛkpamɔi fɛɛ nilee bɛ mli. Gbɛkpamɔi komɛi kɔɔ nibii ni mɔ shweɔ ní tɔmɔ bɛ he lɛ ahe. Shi kɛlɛ, gbɛkpamɔi komɛi baanyɛ ekɛ naagbai aba. Gbalashihilɛ he ŋaawolɔ ko wie akɛ: “Minaa hefatalɔi ni mli efu amɛhe akɛni amɛteŋ mɔ kome miikpa gbɛ akɛ mɔ kroko lɛ baatsu nɔ ko he nii eha lɛ, yɛ be mli ni nakai mɔ lɛ leee akɛ ehefatalɔ lɛ miikpa gbɛ akɛ efee nɔ ko ni tamɔ nakai eha lɛ lɛ hewɔ.” Bɔni afee ni wɔna bɔ ni naagba ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aba lɛ, nyɛhaa wɔsusua shihilɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he wɔkwɛa.

Akoshia kɛ Kwaku bote gbalashihilɛ mli. Shi dani amɛaahi shi lɛ, no mli lɛ maŋ nɔ ni Akoshia jɛ lɛ kɛ he ni Kwaku yɔɔ lɛ jɛkɛ waa. Kɛfata he lɛ, Akoshia na akɛ kɛ́ eyahi he kroko lɛ, ebaagba enaa—titri lɛ akɛni eji mɔ ko ni hiɛ gboɔ waa lɛ hewɔ. Kɛlɛ, ená nɔmimaa akɛ kɛ́ amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ, Kwaku baaye ebua lɛ koni enyɛ ehi shi. Akoshia gbɛkpamɔi lɛ eko ji akɛ, Kwaku baahi emasɛi be fɛɛ be koni eye ebua lɛ ni ele enanemɛi lɛ. Shi ebaaalɛ nakai. Beni Kwaku kɛ enanemɛi lɛ miigba sane ni amɛnáaa hiɛ lɛ, obaana Akoshia ní ewu pɛ ele yɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ lɛ kometoo ta shi. Akoshia nu he akɛ asumɔɔɔ esane, ni ákɛ akpoo lɛ. Ebi ehe akɛ, ‘Ani Kwaku susuuu mɔ he nakai?’

Ani nilee bɛ Akoshia gbɛkpamɔ lɛ mli? Jeee nakai ji sane lɛ. Nɔ̃ kɛkɛ ni etaoɔ ji ní ewu aye abua lɛ koni enyɛ ehi he ni ebaje lɛ. Akoshia hiɛ gboɔ waa, ni no hewɔ lɛ, ewu nanemɛi babaoo lɛ ni ena ní eleee amɛ lɛ ha efee basaa. Shi sane lɛ ji akɛ, Akoshia etsĩko enaagba nɛɛ tã pɛŋ etsɔko Kwaku. No hewɔ lɛ, Kwaku leee nɔ ni yaa nɔ yɛ Akoshia mli. Kɛ́ nibii kãhe etee nɔ nakai lɛ, mɛni baaba? Akoshia mli baafu waa, ni be baashɛ ni ebaanu he akɛ ewu lɛ susuuu ehe ni ákɛ eyitsoŋ wa waa.

Ekolɛ, bo hu ohiamɔ nii komɛi ní etamɔ nɔ ni ohefatalɔ lɛ tsuuu he nii lɛ eha onijiaŋ eje wui. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, mɛni obaanyɛ ofee?

Okɛ Ohefatalɔ lɛ Asusu He

Gbɛkpamɔi ni baaa mli lɛ baanyɛ aha mɔ ahao diɛŋtsɛ. (Abɛi 13:12) Kɛlɛ, obaanyɛ ofee he nɔ ko. Biblia mli abɛ ko kɛɔ akɛ: “Kɛ́ oji nilelɔ ní owieɔ kɛ nilee lɛ, obaanyɛ otsɔ mɛi krokomɛi ayiŋ.” (Abɛi 16:23, Contemporary English Version) No hewɔ lɛ, kɛ́ onu he akɛ ohefatalɔ lɛ tsuuu ogbɛkpamɔ ko ni nilee yɔɔ mli lɛ he nii lɛ, okɛ lɛ asusu he.

Kwɛmɔ be ni hi jogbaŋŋ ni okɛ lɛ asusu nɔ ni okpaa gbɛ akɛ efee lɛ he, ni oha ŋoo ahi owiemɔ mli kɛ́ nyɛmiifee nakai. (Abɛi 25:11) Ba ogbee shi ni okɛ lɛ awie yɛ bulɛ mli. Kaimɔ akɛ, oti ni ma ohiɛ ji ní oha ohefatalɔ lɛ ale nɔ ni okpaa gbɛ kɛjɛɔ edɛŋ kɛ bɔ ni onuɔ he ohaa, shi jeee ní owie oshi lɛ.—Abɛi 15:1.

Ani ehe miihia kwraa ni ofee nakai? Kɛ́ ohefatalɔ lɛ susuɔ mɔ he lɛ, ani kɛ́ nɔ ko he miihia bo lɛ, enaŋ? Ekolɛ, esoro bɔ ni ohefatalɔ lɛ kwɛɔ sane lɛ ehaa, no hewɔ lɛ, kɛ́ ogbála nibii amli otsɔɔ lɛ lɛ, ebaana he ni sane lɛ kã. Kɛ́ oha ohefatalɔ lɛ le nɔ ni okpaa gbɛ kɛjɛɔ edɛŋ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ ehiii, ni etsɔɔɔ hu akɛ ohefatalɔ lɛ susuuu ohe.

No hewɔ lɛ, kaashashao shi akɛ okɛ ohefatalɔ lɛ aaasusu ogbɛkpamɔi ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Akoshia kɛ Kwaku sane ni wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, kulɛ Akoshia baanyɛ akɛɛ Kwaku akɛ: “Esa akɛ maha ole akɛ ewa kɛha mi akɛ mikɛ mɛi babaoo tamɔ nakai ni mileee amɛ aaabɔ. Kɛyashi mihe aaamɔ shi yɛ biɛ lɛ, bɛ obaasumɔ koni oye obua mi ni male amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ?”

Ohe “Afee Oya Kɛ Ninumɔ”

Agbɛnɛ, susumɔ sane lɛ he yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ hu okwɛ. Ŋɔɔ lɛ akɛ, ohefatalɔ lɛ ha ole akɛ nibii komɛi ni ekpaa gbɛ kɛjɛɔ odɛŋ ní nilee yɔɔ mli lɛ ni ofeee lɛ egba enaa waa. Kɛ́ eha ole enɛ lɛ, bo toi! Kaabɔ mɔdɛŋ akɛ ooojie onaa. Yɛ no najiaŋ lɛ, “[o]he afee oya kɛ ninumɔ, [o]humi shi kɛ wiemɔ, [o]humi shi kɛ mlifu.” (Yakobo 1:19; Abɛi 18:13) Bɔfo Paulo wo Kristofoi hewalɛ akɛ: “Mɔ ko mɔ ko akapele miiha ehe, shi moŋ mɔ fɛɛ mɔ apele aha enaanyo.”—1 Korintobii 10:24.

Kɛ́ okɛ ohe wo shihilɛ mli ni ohefatalɔ lɛ eyaje lɛ mli lɛ, no baatsɔɔ akɛ okɛ ŋaawoo nɛɛ miitsu nii. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛ wumɛi, nyɛkɛ amɛ [nyɛŋamɛi] ahia shi yɛ nilee naa,” aloo taakɛ J. B. Phillips shishitsɔɔmɔ lɛ kɛba lɛ, “nyɛ wumɛi lɛ, nyɛbɔa mɔdɛŋ nyɛnua nyɛŋamɛi ni nyɛkɛyɔɔ lɛ ashishi.” (1 Petro 3:7) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ ŋamɛi hu abɔ mɔdɛŋ amɛnu amɛwumɛi lɛ ashishi.

Kaimɔ akɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni etamɔ nɔ ni abɔ bo aha ohefatalɔ lɛ, esoro bɔ ni nyɛ fɛɛ nyɛsusuɔ nii ahe nyɛhaa. (Kwɛmɔ akrabatsa ni hiɛ saneyitso akɛ “Amɛkwɛɔ Nɔ Kome, Shi Esoro Bɔ ni Amɛteŋ Mɔ Fɛɛ Mɔ Naa lɛ Ehaa” lɛ mli.) Yɛ anɔkwale mli lɛ, sɛɛnamɔ yɛ enɛ he ejaakɛ ehi akɛ ooosusu nii ahe taakɛ ohefatalɔ lɛ susuɔ nii ahe lɛ. Akɛni esoro weku mli ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ jɛ, kɛ bɔ ni nyɛ fɛɛ nyɛfeɔ nyɛnii nyɛhaa hewɔ lɛ, nyɛteŋ mɔ fɛɛ bote gbalashihilɛ lɛ mli kɛ gbɛkpamɔi krɛdɛɛi komɛi. No hewɔ lɛ, eeenyɛ eba akɛ nyɛsumɔɔ nyɛhe waa, shi kɛlɛ esoro nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛkpamɔ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ ale Biblia shishitoo mla ni kɔɔ yitsoyeli gbɛjianɔtoo lɛ he lɛ jogbaŋŋ. (Efesobii 5:22, 23) Shi mɛɛ gbɛ pɔtɛɛ nɔ nuu lɛ aaatsɔ ekɛ eyitsoyeli lɛ atsu nii yɛ weku lɛ mli, ni mɛɛ gbɛ nɔ eŋa lɛ hu aaatsɔ eba ehe shi eha lɛ? Ani Biblia shishitoo mla nɛɛ kudɔɔ okɛ ohefatalɔ lɛ, ni ani nyɛmiibɔ mɔdɛŋ diɛŋtsɛ akɛ nyɛkɛaatsu nii?

Eeenyɛ eba hu akɛ nyɛaahiɛ susumɔi srɔtoi yɛ nibii krokomɛi agbɛfaŋ. Namɔ baatsu shĩa nitsumɔ pɔtɛɛ ko? Mɛɛ be nyɛbaayasara nyɛwekumɛi, ni shii enyiɛ nyɛbaayasara amɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaatsɔ atsɔɔ akɛ amɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli? (Mateo 6:33) Kɛ́ ebalɛ shika gbɛfaŋ lɛ, ewaaa akɛ mɔ aaamɔ nyɔmɔ, no hewɔ lɛ, ehi akɛ nyɛkɛ hiɛshikamɔ aaahé nii, ni nyɛle nii ayibaamɔ. Shi, mɛni pɔtɛɛ hiɛshikamɔ ni nyɛkɛaahé nii kɛ nii ayibaamɔ ni nyɛaale lɛ baabi ni nyɛfee? Esa akɛ nyɛjɛ tsui krɔŋŋ kɛ bulɛ mli nyɛsusu saji ni tamɔ enɛɛmɛi ahe, ni nakai ni nyɛaafee lɛ he baaba sɛɛnamɔ babaoo kɛha nyɛ.

Saji ni tamɔ nakai ni nyɛaasusu he lɛ baaye abua nyɛ babaoo ni toiŋjɔlɛ ahi nyɛgbalashihilɛ mli, ekɔɔɔ he eko akɛ atsuko ogbɛkpamɔi komɛi ahe nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, no baaha nyɛnyɛ nyɛkɛ bɔfo Paulo ŋaawoo lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Ewo ŋaa akɛ: “Kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko ná sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe.”—Kolosebii 3:13.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Ŋaawoi kpakpai kɛha wumɛi kɛ ŋamɛi yɛ wolo ni ji Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa ní Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

AMƐKWƐƆ NƆ KOME, SHI ESORO BƆ NI AMƐTEŊ MƆ FƐƐ MƆ NAA LƐ EHAA

“Feemɔ shisharalɔi akuu ko ni miikwɛ shikpɔŋ fɛfɛo ko shikamɔ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ. Eyɛ mli akɛ kuu muu lɛ fɛɛ miikwɛ nɔ kome lɛ nɔŋŋ moŋ, shi mɔ fɛɛ mɔ naa lɛ yɛ gbɛ sɔrɔto nɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ esoro he ni aŋkroaŋkroi lɛ fɛɛ damɔ ni amɛkwɛɔ nii lɛ. Mɛi enyɔ ko bɛ ni amɛdamɔ he koome lɛ nɔŋŋ amɛmiikwɛ nii. Ni kɛfata he lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ kwɛɔ he koome yɛ nakai shikpɔŋ lɛ shikamɔ mli. Mɔ fɛɛ mɔ naa nɔ kroko ni yɔɔ fɛo waa ni enáa no he miishɛɛ titri. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ gbalashihilɛ mli hu. Kɛji mɛi nyɛɔ amɛkɛ amɛhe hiɔ shi jogbaŋŋ po lɛ, mɛi enyɔ ko bɛ ni hiɛ jwɛŋmɔ kome yɛ saji fɛɛ he. . . . Nɔ ni fata sanegbaa he ji mɔdɛŋbɔɔ ni akɛaafee nɛkɛ srɔtofeemɔi nɛɛ ekome ni etsɔ heloo kome shihilɛ. Enɛ biɔ ni atao be ni akɛgba sane.”—Buu-Mɔɔ, August 1, 1993, baafa 4.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 11]

NƆ NI OBAANYƐ OFEE AMRƆ NƐƐ

• Susumɔ ogbɛkpamɔi lɛ ahe ekoŋŋ. Ani nilee yɛ ogbɛkpamɔi lɛ amli? Ani nibii ni okpaa gbɛ kɛjɛɔ ohefatalɔ lɛ dɛŋ lɛ fa fe bɔ ni ebaanyɛ he nii etsu?—Filipibii 2:4; 4:5.

• Bɔɔ mɔdɛŋ koni ofee tsakemɔi yɛ ogbɛkpamɔi ni nilee bɛ mli lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni oookɛɛ akɛ, “Wɔnyɛŋ wɔkɛ wɔhe akpã gbee kɔkɔɔkɔ” lɛ, tswaa ofai shi moŋ akɛ obaakwɛ koni nyɛtsu sane ni nyɛkɛ nyɛhe kpãaa gbee yɛ mli lɛ he nii yɛ toiŋjɔlɛ mli.—Efesobii 4:32.

• Nyɛsusua nibii ni nyɛkpaa gbɛ kɛjɛɔ nyɛdɛŋ lɛ ahe. Ní nyɛaata shi kɛsusu saji ahe lɛ ji gbɛ titri kome ni nyɛaatsɔ nɔ nyɛle bɔ ni nyɛaafee nyɛjie suɔmɔ kɛ bulɛ kpo nyɛtsɔɔ nyɛhe.—Efesobii 5:33.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Ohe “afee oya kɛ” ohefatalɔ lɛ naagba lɛ ‘toiboo’