Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Ani esa akɛ Kristofonyo akaye niyenii ni enu nɔ ko ni caffeine yɔɔ mli?

Biblia lɛ eguuu Kristofonyo kɔfe, tii, tsɔkoleti, kɛ dãai ni caffeine yɔɔ mli lɛ anumɔ. Kɛlɛ, shishitoo mlai yɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni baaye abua wɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nilee mli. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ hewɔ ni mɛi komɛi hiɔ nibii tamɔ tii, dãai, kɛ niyenii ni caffeine yɔɔ mli lɛ ahe wɔkwɛa.

Yiŋtoo titri hewɔ ni mɛi komɛi hiɔ caffeine ji akɛ, amɛbuɔ akɛ eji tsofa ni haa mɔ su loo enifeemɔ tsakeɔ, ni ákɛ ekanyaa mɔ jwɛŋmɔ bɔ ni esaaa. Kɛfata he lɛ, kɛ́ mɔ yeɔ loo enuɔ nibii ni caffeine yɔɔ mli lɛ, eshɛɔ he ko ni enyɛɛɛ ekpa nibii nɛɛ ayeli loo anumɔ. Tsofafutulɔi awolo ko ni akɛpɛiɔ saji amli lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mɔ tee nɔ eye loo enu nibii ni caffeine fa yɛ mli lɛ, no baanyɛ aha nibii nɛɛ ayeli loo anumɔ aka ehe, ní kɛ́ eyeee loo enuuu nɔ ko ni eko yɔɔ mli lɛ, ehe ejɔɔɔ lɛ. Kɛ́ mɔ kpa nibii nɛɛ ayeli loo anumɔ trukaa lɛ, enáaa kanyamɔ ni kulɛ no haa enáa lɛ dɔŋŋ, ni enɛ baanyɛ aha kɛfee lɛ eyitso agba lɛ, emli awo la, efee yeyeeye, ni asaŋ ehiɛ adi lɛ.” Wolo ko (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) tsĩ naagbai ni caffeine kɛbaa lɛ atã efata naagbai ni tsofai ni naa wawai akɔlɔmɔ kɛbaa lɛ ahe. No hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ he akɛ Kristofoi komɛi hiɔ nibii ni caffeine yɔɔ mli ejaakɛ amɛsumɔɔɔ akɛ be ko ashɛ ni kɛ́ amɛnáaa nɔ ko ni caffeine yɔɔ mli amɛye loo amɛnu lɛ, amɛhe ejɔɔɔ amɛ. Kɛfata he lɛ, amɛmiisumɔ koni amɛkɛ henɔyeli atsu nii.—Galatabii 5:23.

Mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ caffeine nyɛɔ egbaa mɔ kɛ gbekɛ ni ahiɛ lɛ hɔ lɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ naa. Esa akɛ Kristofoi asumɔ Nyɔŋmɔ ‘kɛ amɛsusuma fɛɛ,’ ni no hewɔ lɛ, amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ nifeemɔi ni baafo amɛwala sɛɛ lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, akɛni afãa amɛ koni amɛsumɔ amɛnanemɛi hewɔ lɛ, amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ nibii ni baanyɛ aye gbekɛ ni ahiɛ lɛ hɔ lɛ awui lɛ ahe.—Luka 10:25-27.

Ani ehe miihia ni mɔ asusu gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he yɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ nɔ? Eyɛ mli akɛ akɛɛ caffeine nyɛɔ ekɛ helai komɛi baa moŋ, shi mɛi komɛi heee enɛ amɛyeee. Niiamlipɛilɔi komɛi kɛɔ akɛ kɔfe hi ha gbɔmɔtso lɛ. Yɛ afi 2006 lɛ mli lɛ, adafitswaa wolo ni ji Time lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Klɛŋklɛŋ niiamlipɛimɔ ni afee lɛ ha ana [akɛ caffeine] baanyɛ aha kansa amɔ mɔ shamɔ tɔ, eha mɔ tsui atswa kpalakpala yɛ elá ni efa fe nine hewɔ kɛ helai krokomɛi. Nibii ni je kpo yɛ niiamlipɛimɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ mli lɛ ha awie akɛ helai ni akɛɛ caffeine kɛbaa lɛ ateŋ babaoo bɛ mli, ni jeee no pɛ lɛ, niiamlipɛimɔ lɛ ha ana sɛɛnamɔi babaoo ni yɔɔ caffeine he. Etamɔ nɔ ni caffeine buɔ mɔ he kɛjɛɔ mlɛbo mli helai, kpokpomɔ hela, sikli hela, jwɛŋmɔŋ hela ni haa mɔ hiɛ kpaa nii anɔ kwraa, hela ni mɔɔ mɔ kɔlikɔ, jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ kɛ kansa tete ahe.” Beni adafitswaa wolo ko wieɔ caffeine he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni he hiaa titri ji ni okaye loo oonu nibii ni caffeine yɔɔ mli lɛ fe nine.”

Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo diɛŋtsɛ ajɛ caffeine he saji ni eje kpo kɛ Biblia shishitoo mlai ni baanyɛ akɔ he lɛ amli ekpɛ eyiŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ Kristofonyo hiɛ hɔ ni enu he akɛ kɛ́ eye nɔ ko loo enu nɔ ko ni caffeine yɔɔ mli lɛ ebaanyɛ eye bi ni ehiɛ lɛ hɔ lɛ awui lɛ, ebaanyɛ ekpɛ eyiŋ akɛ etaŋ nɔ ko ni caffeine yɔɔ mli he. Kɛ́ Kristofonyo ko yɔse akɛ nibii ni caffeine yɔɔ mli ni akɛɛ ekaye loo eenu lɛ haa kɛ́ nɔŋŋ lɛ emli efu loo ewoɔ lɛ hela lɛ, no lɛ ebaanyɛ ewo ehe ŋaa koni kɛ́ eyɛ mli aahu lɛ eye loo enu nɔ ko ni caffeine yɔɔ mli. (2 Petro 1:5, 6) Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, esaaa akɛ Kristofoi krokomɛi wieɔ amɛshiɔ eyiŋ ni ekpɛ lɛ ni amɛbɔ mɔdɛŋ amɛnyɛ enɔ koni ekɛ nɔ ni amɛkɛɔ lɛ lɛ atsu nii.

Obaanyɛ okpɛ oyiŋ akɛ obaaye nibii loo obaanu nibii ni caffeine yɔɔ mli. Shi kɛlɛ, kɛ́ ookpɛ oyiŋ lɛ, ha Paulo ŋaawoo lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Ewo ŋaa akɛ: “Kɛ́ nii nyɛyeɔ jio, nii nyɛnuɔ jio, aloo nɔ kroko ni nyɛfeɔ jio, nyɛfea fɛɛ nyɛkɛwoa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.”—1 Korintobii 10:31.