Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ha Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Akudɔ Onajifaamɔi

Ha Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Akudɔ Onajifaamɔi

Ha Nyɔŋmɔ Wiemɔ Lɛ Akudɔ Onajifaamɔi

“Owiemɔ lɛ ji kane ha minane kɛ la hu yɛ mitempɔŋ lɛ nɔ.”—LALA 119:105.

1, 2. Mɛni hewɔ adesai babaoo nyɛko aná toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ lɛ?

ANI okaiɔ be ko ní ehe bahia ni oyabi mɔ ko koni etsɔɔ bo gbɛ? Ekolɛ oshɛ he ni oyaa lɛ po otã, shi oyiŋ etɛ̃ɛɛ bo yɛ hei enyɔoo ko ni esa akɛ otsɔ dani oyashɛ lɛ he. Aloo ekolɛ odu gbɛ, ni ehe bahia ni otsɔ gbɛ kroko nɔ. Yɛ shihilɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ amli lɛ, ani ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ oooha mɔ ko ni le jɛmɛ jogbaŋŋ lɛ atsɔɔ bo gbɛ? Mɔ nɛɛ baanyɛ aye abua bo koni oyashɛ he ni oyaa lɛ.

2 Adesai kɛ afii akpei abɔ ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkudɔ amɛshihilɛ ní Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ bɛ mli. Shi enɛ eha adesai ni yeee emuu lɛ edu gbɛ kwraa. Amɛleee gbɛ pɔtɛɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛná toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ ni fa fe afii 2,500 nɛ ni gbalɔ Yeremia wie akɛ: “Adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.” (Yeremia 10:23) Mɔ fɛɛ mɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ejaje lɛ diɛŋtsɛ enajifaamɔi ní eŋmɛɛɛ gbɛ ni mɔ ko ni he esa aye abua lɛ lɛ yeŋ omanye kɔkɔɔkɔ. Hɛɛ, gbɛtsɔɔmɔ he miihia adesai!

3. Mɛni hewɔ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni he esa fe fɛɛ ni esa akɛ etsɔɔ adesai agbɛ lɛ, ni mɛɛ shi ewoɔ wɔ?

3 Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni he esa fe fɛɛ ni baanyɛ atsɔɔ wɔ gbɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ele bɔ ni adesai ji jogbaŋŋ fe mɔ fɛɛ mɔ. Asaŋ ele bɔ ni fee ni adesai je amɛŋɛlɛ nɔ ní no ha amɛdu gbɛ lɛ jogbaŋŋ. Ni esaa ele nɔ ni esa akɛ amɛfee koni amɛnyiɛ gbɛ ni ja lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, akɛni Yehowa ji wɔ-Bɔlɔ hewɔ lɛ, ele nɔ ni hi jogbaŋŋ kɛha wɔ be fɛɛ be. (Yesaia 48:17) No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ eshiwoo ni aŋma yɛ Lala 32:8 lɛ nɔ, akɛ: “Magbele ojwɛŋmɔ mli ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ; mawoo ŋaa, mihiŋmɛi kã ohe.” Wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ kwraa akɛ: Yehowa tsɔɔ wɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ. Shi mɛɛ gbɛ nɔ etsɔɔ ekudɔɔ wɔ?

4, 5. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ baanyɛ atsɔɔ wɔ gbɛ?

4 Lalatsɛ lɛ sɔle eha Yehowa akɛ: “Owiemɔ lɛ ji kane ha minane kɛ la hu yɛ mitempɔŋ lɛ nɔ.” (Lala 119:105) Aŋmala Nyɔŋmɔ wiemɔi lɛ kɛ ekaimɔi lɛ yɛ Biblia lɛ mli, ni amɛbaanyɛ amɛye amɛbua wɔ ni wɔye gbɛtsĩi nii ni ekolɛ wɔkɛbaakpe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ anɔ. Eji anɔkwale akɛ kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, ni wɔha ekudɔ wɔ lɛ, belɛ wɔmiiha nɔ ni aŋma yɛ Yesaia 30:21 lɛ miiba mli yɛ wɔgbɛfaŋ akɛ: “Otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ!”

5 Shi kadimɔ akɛ Lala 119:105 lɛ tsɔɔ nibii enyɔ ní je amɛhe ní Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsuɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, eji kane ha wɔnane. Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe lɛ, esa akɛ wɔha shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ akudɔ wɔnajifaamɔi bɔni afee ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni wɔkabote kaai kɛ tsɔnei ni yɔɔ je nɛŋ lɛ amli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kaimɔi lɛ ji la yɛ wɔtempɔŋ nɔ, ni amɛyeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔhalaa nibii ni kɛ hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ akɛ wɔbaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso ni Nyɔŋmɔ ewo he shi lɛ mli lɛ akpã gbee. Kɛ́ wɔha la lɛ kpɛ haŋŋ yɛ wɔgbɛ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔyoo ekpakpa loo efɔŋ ni baanyɛ ajɛ shihilɛ gbɛ ko mli kɛba lɛ. (Romabii 14:21; 1 Timoteo 6:9; Kpojiemɔ 22:12) Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Nyɔŋmɔ naa wiemɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ afee kane kɛha wɔnane kɛ la hu yɛ wɔtempɔŋ nɔ lɛ mli jogbaŋŋ agbɛnɛ.

“Kane Ha Minane”

6. Mɛɛ shihilɛi amli Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ baanyɛ afee kane aha wɔnane?

6 Wɔkpɛɔ wɔyiŋ daa gbi. Ekolɛ yiŋ ni wɔkpɛɔ lɛ ekomɛi baafee tamɔ nɔ ni he ehiaaa tsɔ, shi bei komɛi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ shihilɛ ko akpe ní baaka jeŋba kpakpa ni wɔyɔɔ, wɔnɔkwayeli, loo wɔhe ni wɔkɛwooo maŋkwramɔŋ saji amli lɛ. Bɔni afee ni wɔdamɔ kaai nɛɛ anaa yɛ omanyeyeli mli, esa akɛ wɔha ‘wɔhenumɔ nii lɛ ale ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.’ (Hebribii 5:14) Kɛ́ wɔná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he anɔkwa nilee, ni wɔnu emli shishitoo mlai lɛ ashishi lɛ, no haa wɔtsɔseɔ wɔhenilee bɔni afee ni yiŋ ni wɔbaakpɛ lɛ asa Yehowa hiɛ.—Abɛi 3:21.

7. Tsɔɔmɔ shihilɛ ko ni baanyɛ aka Kristofonyo ko ní ekɛ enanemɛi nitsulɔi ni heee yeee lɛ abɔ.

7 Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he okwɛ. Ani oji mɔ ko ni eda ni kɛ anɔkwayeli miibɔ mɔdɛŋ ni eha Yehowa tsui anyɔ emli? (Abɛi 27:11) Kɛ́ nakai ni lɛ, osa yijiemɔ. Shi ŋɔɔ lɛ akɛ onanemɛi nitsulɔi komɛi etsé tikiti amɛha bo koni ofata amɛhe kɛyakwɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔ ko. Amɛnáa he miishɛɛ akɛ amɛkɛ bo aaatsu nii yɛ nitsumɔhe lɛ, ni amɛmiisumɔ ni ofata amɛhe ni nyɛyajie nyɛhiɛtserɛ beni atsuuu nii. Ekolɛ obaasusu akɛ amɛjeee mɛi fɔji. Ekolɛ onaa akɛ amɛyɛ sui kpakpai komɛi po. Mɛni obaafee? Ani oshara yɛ he akɛ oookpɛlɛ ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ? Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ aye abua bo ni okpɛ oyiŋ jogbaŋŋ yɛ sane nɛɛ he?

8. Mɛɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai yeɔ kɛbuaa wɔ koni wɔsusu naanyobɔɔ he?

8 Susumɔ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai fioo komɛi ahe okwɛ. Klɛŋklɛŋ nɔ̃ ni baanyɛ aba ojwɛŋmɔ mli ji 1 Korintobii 15:33 lɛ, ni kɛɔ akɛ: “Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” Ani shishitoo mla nɛɛ ní okɛaatsu nii lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ okpoo mɛi ni heee yeee lɛ kwraa? Ŋmalɛ lɛ haa hetoo akɛ, dabi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔfo Paulo diɛŋtsɛ po jie suɔmɔ kpo etsɔɔ “mɛi fɛɛ” ní mɛi ni heee yeee lɛ hu fata he. (1 Korintobii 9:22) Kristofoi ni wɔ ji lɛ biɔ ni wɔsusu mɛi krokomɛi ahe—ni mɛi ni wɔkɛ amɛ ehiɛɛɛ hemɔkɛyeli kome lɛ hu fata he. (Romabii 10:13-15) Yɛ anɔkwale mli lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbo ŋaawoo akɛ ‘wɔfee mɛi fɛɛ ejurɔ’ lɛ toi kɛ́ wɔtsi wɔhe kɛjɛ mɛi ni wɔyelikɛbuamɔ he baanyɛ ahia amɛ lɛ ahe lɛ?—Galatabii 6:10.

9. Mɛɛ Biblia mli ŋaawoo yeɔ ebuaa wɔ koni wɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ wɔkɛ wɔnanemɛi nitsulɔi asharamɔ mli?

9 Shi kɛlɛ, srɔtofeemɔ agbo kã naanyo nitsulɔ ni akɛ lɛ aaahi shi jogbaŋŋ kɛ bɔ ní akɛ lɛ aaabɔ gbagbalii lɛ teŋ. Ŋmalɛ mli shishitoo mla kroko he baa sane nɛɛ mli. Bɔfo Paulo bɔ Kristofoi kɔkɔ akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ!” (2 Korintobii 6:14) Mɛni wiemɔ “nyɛkɛ mɛi . . . akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ” lɛ tsɔɔ? Atsɔɔ wiemɔi nɛɛ ashishi yɛ Bibliai komɛi amli akɛ “nyɛkɛ amɛ akafea ekome,” “nyɛkɛ amɛ akafea ekome kɛtsua nii akɛ mɛi ni yeɔ egbɔ,” loo “nyɛkɛ amɛ akabɔa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ.” Mɛɛ be mli naanyo nitsulɔ ni akɛ lɛ aaabɔ lɛ bafeɔ nɔ ni esaaa? Mɛɛ be abaanyɛ akɛɛ ákɛ akɛ mɔ ko miigbala kɔŋtso kome ni yeee egbɔ? Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ baanyɛ akudɔ onajifaamɔi yɛ shihilɛ nɛɛ mli.

10. (a) Te Yesu hala enanemɛi eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ sanebimɔi baanyɛ aye abua mɔ ko koni ekpɛ eyiŋ jogbaŋŋ yɛ mɛi ni ekɛaabɔ lɛ he?

10 Susumɔ Yesu ní sumɔɔ adesai kɛjɛ beni abɔ amɛ tɔɔ lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. (Abɛi 8:31) Beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ekɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ bɔ gbagbalii. (Yohane 13:1) “Esumɔ” nuu ko ni hiɛ jamɔ mli susumɔi ni ejaaa lɛ po. (Marko 10:17-22) Shi jeee mɛi fɛɛ Yesu hala akɛ ekɛ amɛ aaabɔ gbagbalii. Ekɛ mɛi ni bɛ e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nifeemɔ he miishɛɛ diɛŋtsɛ lɛ ebɔɔɔ gbagbalii. Be ko lɛ Yesu wie akɛ: “Kɛji nyɛfee nii ni miwoɔ nyɛ he kita lɛ, no lɛ mishieŋtsɛmɛi ji nyɛ.” (Yohane 15:14) Eji anɔkwale akɛ ekolɛ obaaná naanyo nitsulɔ pɔtɛɛ ko he miishɛɛ. Shi bi ohe akɛ: ‘Ani mɔ nɛɛ miisumɔ ni ebo Yesu famɔi atoi? Ani eesumɔ ni ekase Yehowa, mɔ ni Yesu kɛɛ wɔjá lɛ lɛ he nii? Ani ehiɔ shi yɛ jeŋba he shishitoo mlai ni mihiɔ shi yɛ naa akɛ Kristofonyo lɛ nɔŋŋ anaa?’ (Mateo 4:10) Sanebimɔi nɛɛ ahetooi baafee faŋŋ kɛha bo beni okɛ onanemɛi nitsulɔi lɛ gbaa sane ní omaa nɔ mi doo akɛ esa ákɛ akɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii lɛ.

11. Mɛɛ shihilɛi komɛi amli esa akɛ wɔha Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ akudɔ wɔnajifaamɔi?

11 Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ baanyɛ afee kane kɛha wɔnane yɛ shihilɛi krokomɛi babaoo amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofonyo ko ni bɛ nitsumɔ ni miitao nitsumɔ waa lɛ nine eyashɛ nitsumɔ ko nɔ. Shi kɛlɛ, dekã bɛ nitsumɔ lɛ he kwraa, ni kɛ́ ekpɛlɛ akɛ ebaatsu lɛ, no baaha efolɔ Kristofoi akpeei babaoo mli ni enyɛŋ ekɛ ehe awo anɔkwa jamɔ nifeemɔi krokomɛi hu amli. (Lala 37:25) Ekolɛ Kristofonyo kroko baanu he waa akɛ ekwɛ hiɛtserɛjiemɔ ko ni eyɛ faŋŋ akɛ ekɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãaa gbee. (Efesobii 4:17-19) Ekolɛ mɔ kroko hu yɛ ni emli fuɔ enanemɛi heyelilɔi lɛ oyayaayai yɛ amɛfãtɔɔi ahewɔ. (Kolosebii 3:13) Esa akɛ wɔha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ afee kane kɛha wɔnane yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ naagba fɛɛ naagba ní wɔkɛbaakpe yɛ shihilɛ mli lɛ naa. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ‘hi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔsaamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ.’—2 Timoteo 3:16.

‘La yɛ Mitempɔŋ Nɔ’

12. Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ ji la yɛ wɔtempɔŋ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Lala 119:105 lɛ kɛɔ hu akɛ Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ baanyɛ afee tamɔ la yɛ wɔtempɔŋ nɔ, ni ekpɛ́ wɔgbɛ nɔ. Wɔle nibii ni baaba yɛ wɔsɛɛ be mli ejaakɛ Biblia lɛ etsɔɔ nɔ hewɔ ni je lɛŋ shihilɛ ewo wu kɛ nɔ ni baajɛ mli kɛba. Hɛɛ, wɔle akɛ wɔyɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ “naagbee gbii lɛ” amli. (2 Timoteo 3:1-5) Akɛni wɔle nɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔha no aná bɔ ni wɔhiɔ shi amrɔ nɛɛ wɔhaa lɛ nɔ hewalɛ waa. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ baafite hewɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɛi sa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔjamɔi amli? mɛi ni kwɛɔ gbɛ ni amɛshweɔ Nyɔŋmɔ gbi lɛ baa lɛ!”—2 Petro 3:11, 12.

13. Te esa akɛ hiɛdɔɔ ni yɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ aná wɔsusumɔ kɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

13 Esa akɛ bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe kɛ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ atsɔɔ akɛ wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ diɛŋtsɛ akɛ ‘je lɛ miiho eya kɛ emli sɛɛdii nii lɛ.’ (1 Yohane 2:17) Kɛ́ wɔkɛ Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi tsu nii lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkɛ nilee akpɛ wɔyiŋ yɛ otii ni wɔkɛmamɔɔ wɔhiɛ lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.” (Mateo 6:33) Oblahii kɛ oblayei babaoo ni miijie hemɔkɛyeli kpo yɛ Yesu wiemɔi lɛ amli kɛtsɔ amɛhe ni amɛkɛwoɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ sa yijiemɔ waa! Mɛi krokomɛi hu—ni wekui fata he lɛ—ejɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔ mli amɛshi kɛtee hei ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe hiaa waa yɛ lɛ.

14. Weku ko ni amɛji Kristofoi lɛ lɛɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Susumɔ Kristofoi komɛi ni ji mɔ kɛ eŋa kɛ amɛbi nuu kɛ amɛbi yoo ní shi United States kɛtee Dominican Republic koni amɛyafata asafo ko he kɛsɔmɔ yɛ maŋ ko kɛ emli bii 50,000 lɛ he okwɛ. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi aaafee 130 yɔɔ nakai asafo lɛ mli. Ni kɛlɛ, yɛ April 12, 2006 lɛ, mɛi aaafee 1,300 ba Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ! Ŋmɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ‘egba futaa’ aahu akɛ, yɛ nyɔji enumɔ pɛ sɛɛ lɛ, weku nɛɛ miifee Biblia mli nikasemɔi 30. (Yohane 4:35) Tsɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Yɛ asafo ni yɔɔ biɛ lɛ mli lɛ, ayɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei 30 ní amɛshi amɛmaŋ kɛba koni amɛbaye amɛbua. Amɛteŋ mɛi aaafee 20 jɛ United States, ni mɛi ni eshwɛ lɛ jɛ Bahamas, Canada, Italy, New Zealand, kɛ Spain. Amɛkɛ miishɛɛ ba koni amɛbashiɛ, ni amɛha nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ená ekãa waa diɛŋtsɛ.”

15. Mɛɛ jɔɔmɔi oná yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ni okɛye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli lɛ hewɔ?

15 Eyɛ faŋŋ akɛ mɛi babaoo nyɛŋ amɛshi hei ni amɛyɔɔ lɛ kɛya maŋ kroko ni hiamɔ lɛ da yɛ jɛmɛ lɛ koni amɛyasɔmɔ. Shi ekã shi faŋŋ akɛ mɛi ni efee nakai—loo mɛi ni baanyɛ atsake amɛshihilɛ koni amɛkɛ amɛhe aha—lɛ anine baashɛ jɔɔmɔi babaoo anɔ kɛtsɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fã nɛɛ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli lɛ nɔ. Ni ekɔɔɔ he eko he ni osɔmɔɔ yɛ lɛ, okɛ onyɛmɔ fɛɛ asɔmɔ Yehowa bɔni afee ni onyɛ oná miishɛɛ ni jɛɔ nakai fee mɔ mli kɛbaa lɛ eko. Yehowa ewo shi akɛ kɛ́ okɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli lɛ, ‘ebaafɔse jɔɔmɔ eha bo ní ateke nɔ.’—Maleaki 3:10.

Ná Yehowa Gbɛtsɔɔmɔi lɛ Ahe Sɛɛ

16. Kɛ́ wɔha Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ kudɔ wɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaaná he sɛɛ?

16 Taakɛ wɔna lɛ, Yehowa naa wiemɔi lɛ kudɔɔ wɔ yɛ gbɛ̀i enyɔ ní je amɛhe nɔ. Amɛji kane ha wɔnane, ni tsɔɔ akɛ amɛyeɔ amɛbuaa wɔ koni wɔnyiɛ gbɛ ni ja lɛ nɔ tɛɛ, ni amɛkudɔɔ wɔ kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ. Agbɛnɛ hu, amɛji la yɛ wɔtempɔŋ nɔ, ni tsɔɔ akɛ amɛyeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔleɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ. Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔboɔ Petro ŋaawoo lɛ toi akɛ: “Nyɛfimɔa nyɛjwɛŋmɔ hɛ, nyɛhiɛ akãa shi, ni nyɛŋɔa nyɛhiɛ nyɛfɔa duromɔ ni akɛbaha nyɛ yɛ Yesu Kristo kpojiemɔ mli lɛ nɔ kwraa.”—1 Petro 1:13.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ kasemɔ baaye abua wɔ koni wɔkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ atsu nii?

17 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Yehowa tsɔɔ wɔ gbɛ. Shi ani obaaba ohe shi oha egbɛtsɔɔmɔ? Bɔni afee ni onu gbɛtsɔɔmɔ ni Yehowa kɛhaa lɛ shishi lɛ, tswaa ofai shi akɛ obaakane Biblia lɛ fã ko daa gbi. Jwɛŋmɔ nɔ ni okaneɔ lɛ nɔ, ni obɔ mɔdɛŋ akɛ obaayoo nɔ ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii, ni osusu gbɛ̀i srɔtoi anɔ ni okɛ nɔ ni okane lɛ baatsu nii yɛ oshihilɛ mli lɛ ahe. (1 Timoteo 4:15) No sɛɛ lɛ, okɛ “ojwɛŋmɔŋ nyɛmɔ” atsu nii kɛ́ ookpɛ oyiŋ yɛ saji ahe.—Romabii 12:1, NW.

18. Kɛ́ wɔha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kudɔ wɔ lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi wɔnáa?

18 Kɛ́ wɔŋmɔ gbɛ lɛ, shishitoo mlai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ baaha wɔle nii, ni amɛbaakudɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa naa wiemɔi ni aŋmala lɛ haa “kwashia leɔ nii.” (Lala 19:8) Kɛ́ wɔha Biblia lɛ kudɔ wɔ lɛ, wɔbaaná henilee kpakpa ni wɔtsui baanyɔ wɔmli akɛ wɔmiifee nɔ ni sa Yehowa hiɛ. (1 Timoteo 1:18, 19) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, kɛ́ wɔha Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ kudɔ wɔnajifaamɔi daa gbi lɛ, Yehowa kɛ naanɔ wala baajɔɔ wɔ.—Yohane 17:3.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔha Yehowa Nyɔŋmɔ akudɔ wɔnajifaamɔi lɛ?

• Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ baanyɛ afee tamɔ kane ha wɔnane yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ naa wiemɔi lɛ baanyɛ afee tamɔ la yɛ wɔtempɔŋ nɔ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ kasemɔ baaye abua wɔ koni wɔkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ atsu nii?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Mɛɛ be ebafeɔ nɔ ni nilee bɛ mli ákɛ akɛ mɔ ni heee yeee aaabɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mɛi ni feɔ Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ ji mɛi ni Yesu kɛbɔ gbagbalii

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]

Ani bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ tsɔɔ akɛ wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii miiye klɛŋklɛŋ gbɛhe?