Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔkpe Kutuu?

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔkpe Kutuu?

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔkpe Kutuu?

CHRISTINE kɛ ewu bote gbalashihilɛ mli afii 20 sɛɛ pɛ kɛkɛ ni ewu lɛ shi lɛ trukaa. Ebabi ni Christine kometoo akwɛ bihii kpawo kɛ biyoo kome ni amɛyɔɔ lɛ. Nakutsoŋ bi lɛ eye afii 7 ni kromɔ lɛ eye afii 18. Christine wie akɛ: “Amrɔ nɛɛ, esa akɛ mikometoo makpɛ miyiŋ yɛ saji ni he hiaa lɛ ahe. Sɔ̃ ni kã minɔ lɛ da fe mi, ni miná ni kulɛ miyɛ yelikɛbualɔ kɛ mɔ ko ni kɛ gbɛtsɔɔmɔ baaha mi.” Nɛgbɛ ená yelikɛbuamɔ ni he hiaa lɛ lɛ yɛ?

Christine tsɔɔ mli akɛ: “Kristofoi akpeei ji nɔ ni baa mi kɛ miweku lɛ yi. Kɛ́ wɔtee kpee lɛ, wɔnanemɛi lɛ woɔ wɔ hewalɛ, ni wɔnine shɛɔ gbɛtsɔɔmɔ nɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli. Kpeei ni wɔyaa daa lɛ ye bua wɔ ni wɔnyɛ wɔtsu nibii fɛɛ ni he hiaa ni wɔtsu he nii yɛ wɔweku lɛ mli lɛ ahe nii.”

Wɔ fɛɛ wɔkɛ kaai srɔtoi kpeeɔ yɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli. (2 Timoteo 3:1) Taakɛ Christine fee lɛ, ekolɛ obuɔ kpeei ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ akɛ ewajeɔ ohemɔkɛyeli ni ji su ko ni he hiaa waa yɛ Yehowa ni ojáa lɛ lɛ mli lɛ. Ŋwanejee bɛ he akɛ, kpeei enumɔ ni afeɔ daa otsi lɛ haa suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli kwɔɔ, ewajeɔ hiɛnɔkamɔ ni oyɔɔ kɛha wɔsɛɛ lɛ, ni ehaa onáa Biblia gbɛtsɔɔmɔi ni okɛaatsu nii kɛdamɔ kaai anaa.

Kɛlɛ, ewaa kɛhaa mɛi komɛi akɛ amɛaaya kpeei daa. Ekolɛ, beni amɛbaajɛ nitsumɔ amɛba lɛ, etɔ amɛ, ni no haa amɛhe ní amɛbaaju ni amɛsaa amɛhe fɛfɛo ní ekolɛ amɛyawo tsɔne kɛya kpee lɛ bafeɔ ta. Mɛi komɛi hu amɛnitsumɔ haaa amɛnyɛ amɛya kpeei daa. Kɛ́ amɛkɛɛ amɛbaaya kpee daa lɛ, belɛ abaatse nyɔmɔ ni awoɔ amɛ lɛ nɔ aloo amɛnitsumɔ po baanyɛ aje amɛdɛŋ. Mɛi fioo komɛi hu nuɔ he akɛ hiɛtserɛjiemɔi komɛi ni amɛkɛ amɛhe aaawo mli lɛ baaha amɛmii ashɛ amɛhe babaoo fe nɔ ni amɛkɛ asafo lɛ aaabɔ, ni enɛ haa amɛfolɔɔ kpeei amli.

Belɛ, mɛɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ oyaa Kristofoi akpeei? Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ oha kpeei nɛɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ? Bɔni afee ni wɔná sanebimɔi nɛɛ ahetoo lɛ, nyɛhaa wɔpɛia ninefɔ̃ɔ ko ni Yesu kɛha wɔ ní aŋma he sane yɛ Mateo 11:28-30 lɛ mli wɔkwɛa. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ. Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ. Ejaakɛ mipã lɛ teremɔ waaa, ni mijatsu lɛ etsiii.”

“Nyɛbaa Miŋɔɔ”

Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ.” Kpeei ni wɔɔya daa lɛ fata nibii ni kɛ́ wɔfee lɛ, wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔkpɛlɛ eninefɔ̃ɔ lɛ nɔ lɛ ahe. Be kroko lɛ, Yesu wie akɛ: “He ni mɛi enyɔ loo mɛi etɛ ebua amɛhe naa yɛ, yɛ migbɛi anɔ lɛ, miyɛ amɛteŋ yɛ jɛi.” Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ oya kpeei.—Mateo 18:20.

Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Yesu diɛŋtsɛ yatsɛ́ mɛi srɔtoi akɛ amɛbanyiɛ esɛɛ. Etsɔ nakai feemɔ nɔ eha amɛ hegbɛ koni amɛkɛ lɛ abɔ gbagbalii. Amɛteŋ mɛi komɛi yanyiɛ esɛɛ amrɔ nɔŋŋ. (Mateo 4:18-22) Mɛi krokomɛi eyanyiɛɛɛ esɛɛ yɛ heloonaa nibii ni amɛdiɔ sɛɛ lɛ hewɔ. (Marko 10:21, 22; Luka 9:57-62) Yesu kɛɛ mɛi ni banyiɛ esɛɛ lɛ akɛ: “Jeee nyɛ nyɛhala mi, shi mi moŋ mihala nyɛ.” Enɛ ha amɛtsui nyɔ amɛmli.—Yohane 15:16.

Eyɛ mli akɛ yɛ Kristo gbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ, eyaaa nɔ ekɛ ekaselɔi lɛ ehiii shi ní amɛmiina lɛ moŋ, shi no mli lɛ ekãhe ekɛ amɛ yɛ kɛ shishinumɔ akɛ, etsɔɔ amɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee, ni ekwɛ bɔ ni amɛkɛ eŋaawoo lɛ tsuɔ nii amɛhaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aaafee afii 70 yɛ Yesu shitee lɛ sɛɛ lɛ, ewo asafoi kpawo komɛi ni hi Asia Bibioo lɛ ŋaa, ni ewo amɛ hewalɛ hu. Nibii ni ewie yɛ asafoi lɛ ahe lɛ haa wɔnaa akɛ ele nakai asafoi lɛ amlibii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ egbɔjɔmɔi.—Kpojiemɔ 2:1–3:22.

Yesu kãhe eyɛ ekaselɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ he miishɛɛ diɛŋtsɛ. Ewo amɛ shi akɛ: “Naa, mi lɛ mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mateo 28:20) Je lɛ naagbee lɛ mli wɔyɔɔ lɛ, ni no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ Yesu ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ koni wɔnyiɛ esɛɛ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, enɛ feemɔ biɔ ni wɔya kpeei daa. Biblia lɛ kasemɔ kɛ wiemɔi ni ajɛɔ Biblia lɛ mli ahaa ji nifeemɔi komɛi ni yaa nɔ daa yɛ kpeei ashishi, ni Yesu miisumɔ koni wɔkɛ wɔhe awo nifeemɔi nɛɛ amli kɛbo lɛ toi, ni asaŋ etsɔ no nɔ ‘etsɔɔ wɔ nii.’ (Efesobii 4:20, 21) Ani oohere Yesu ninefɔ̃ɔ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ” lɛ nɔ?

“Nyɛ Mɛi Fɛɛ ni Etɔ Nyɛ ni Nyɛjatsui Fe Nyɛ Lɛ”

Nɔ ko ni he hiaa waa hewɔ ni esa akɛ wɔya Kristofoi akpeei ji koni ayawo wɔ hewalɛ. (Hebribii 10:24, 25) Yɛ anɔkwale mli lɛ, “etɔ” wɔteŋ mɛi babaoo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ, ni ‘wɔjatsui fe wɔ.’ Ekolɛ, naagbai tamɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he naagbai babaoo ni okɛkpeɔ lɛ eha ohao. Kɛ́ otee Kristofoi akpeei lɛ, obaawo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛ hu amɛbaawo bo hewalɛ. (Romabii 1:11, 12) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanu saji ahetooi ni tswaa mɔ emaa shi yɛ jɛmɛ, abaatsĩɛ Biblia mli hiɛnɔkamɔ ni oyɔɔ lɛ hiɛ yɛ jɛmɛ, ni kɛfata he lɛ, obaana bɔ ni mɛi krokomɛi ni kɛ kaai miikpe lɛ yɔɔ hemɔkɛyeli ha. Enɛɛmɛi baanyɛ aye abua bo ni odamɔ onaagbai lɛ anaa ni asaŋ oná jwɛŋmɔ ni ja yɛ he.

Susumɔ nɔ ni Kristofonyo yoo ko ni hela ko ní ehiii tsámɔ miisu etsui lɛ wie lɛ he okwɛ. Ewie akɛ: “Hela ni yeɔ mi lɛ biɔ ni kɛfee lɛ, ayatsĩ minaa yɛ helatsamɔhe. Kɛ́ ajie mi ni maya kpee lɛ, ewaa kɛhaa mi fioo, shi kɛlɛ esa akɛ maya. Bɔ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ dɔɔ mɔ he ni amɛsumɔɔ mɔ lɛ haaa mimiishɛɛ atã, ni kɛfata he lɛ, nii ni Yehowa kɛ Yesu tsɔɔ wɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni amɛkɛhaa wɔ lɛ haa mihiɔ shi akɛ mɔ ko ni oti ko ma ehiɛ yɛ shihilɛ mli.”

“Mipã lɛ Teremɔ Waaa, ni Mijatsu lɛ Etsiii”

Kadimɔ akɛ, Yesu wie yɛ ŋmalɛ ni wɔsusuɔ he lɛ mli akɛ: “Nyɛkasea mi.” Kɛ́ wɔkase Yesu lɛ, wɔbatsɔmɔɔ ekaselɔi, ni wɔwoɔ epã lɛ wɔfɔ̃ɔ wɔnɔ kɛ́ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Nyɔŋmɔ ni abaptisi wɔ. (Mateo 28:19, 20) Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔya nɔ wɔhi shi akɛ Yesu kaselɔi lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔya kpeei daa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Kristofoi akpeei ashishi atsɔɔ wɔ Yesu, etsɔɔmɔi, kɛ gbɛ̀i anɔ ni etsɔɔ nii lɛ ahe nii.

Mɛɛ jatsu Kristo taoɔ ni wɔtere lɛ? Jatsu ni lɛ diɛŋtsɛ etere lɛ nɔŋŋ eko etaoɔ ni wɔtere lɛ, ni no ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni wɔná hegbɛ wɔfeɔ lɛ. (Yohane 4:34; 15:8) Ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ koni anyɛ abo Nyɔŋmɔ kitãi lɛ atoi, shi kɛlɛ enɛ feemɔ jeee jatsu ni tsii fe nine. Kɛ́ wɔka akɛ wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ aaatere lɛ, no lɛ wɔbaanu he akɛ etsii. Shi kɛji wɔsɔle wɔbi Nyɔŋmɔ koni eduro wɔ emumɔ lɛ eko, ni wɔye mumɔŋ niyenii ni atoɔ he gbɛjianɔ yɛ kpeei ashishi lɛ, no lɛ Nyɔŋmɔ baaduro wɔ “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ.” (2 Korintobii 4:7) Kɛ́ wɔtsɔ hiɛ wɔsaa wɔhe dani wɔtee kpee ní wɔkɛ wɔhe wo mli hu lɛ, ehaa suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ yaa nɔ emli waa. Ni kɛ́ suɔmɔ ni kanyaa wɔ ni wɔjáa Nyɔŋmɔ lɛ, no lɛ wɔbaana akɛ “ekitãi lɛ waaa.”—1 Yohane 5:3.

Mɛi kɛ daaŋ ŋmaa taomɔ he naagbai, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he naagbai, kɛ naagbai krokomɛi kpeɔ. Kɛlɛ, wɔkɛ wɔhe efɔ̃ɔɔ adesai anilee kɛkɛ nɔ kɛha naagbai nɛɛ ahe nitsumɔ. Asafoŋ kpeei yeɔ buaa wɔ ni ‘wɔkafee yeyeeye’ ejaakɛ Yehowa duroɔ wɔ nibii ni he hiaa wɔ lɛ, ni eyeɔ ebuaa wɔ hu ni wɔnyɛɔ wɔdamɔɔ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa. (Mateo 6:25-33) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Kristofoi akpeei haa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ wɔ.

“Mihe Jɔ, ni Mibaa Mihe Shi Kɛjɛ Mitsui Mli”

Asusuɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he yɛ kpeehe lɛ, ni Yesu fɔɔ jɛmɛ yaa. Be ko beni etee jɛmɛ lɛ, ekɔ Yesaia wolokpo lɛ ni ekane. Ŋmalɛ ni ekane lɛ kɛɔ akɛ: “Nuŋtsɔ lɛ Mumɔ lɛ yɛ minɔ, no hewɔ lɛ efɔ mi mu, koni mijaje sanekpakpa lɛ mitsɔɔ ohiafoi; etsu mi koni mibatsá mɛi ní amɛtsui ekumɔ lɛ, koni mishiɛ heyeli mitsɔɔ nomi lɛ, kɛ hiŋmɛigbelemɔ ha shwilafoi, koni miŋmɛɛ pilafoi lɛ ahe ní amɛye amɛhe, ní mishiɛ afi ko ni sa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ.” (Luka 4:16, 18, 19) Kwɛ bɔ ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ amii baashɛ amɛhe aha beni Yesu ha amɛle akɛ nakai ŋmalɛ lɛ kɔɔ ehe lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Ŋmɛnɛ ŋmalɛ nɛɛ eba mli yɛ nyɛtoiiaŋ”!—Luka 4:21.

Yesu ni ji “tookwɛlɔ nukpa” ni he jɔ lɛ kãhe eeha aakwɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ anɔ koni amɛnyɛ amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ. (1 Petro 5:1-4) Yɛ egbɛtsɔɔmɔ naa lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ehala hii akɛ nɔkwɛlɔi yɛ Yehowa Odasefoi asafoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli. (Mateo 24:45-47; Tito 1:5-9) Hii nɛɛ kɛ mlijɔlɛ ‘kwɛɔ Nyɔŋmɔ asafo lɛ nɔ’ ni amɛfeɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛhaa amɛ kɛtsɔ kpeei ni amɛyaa daa lɛ nɔ. Obaanyɛ otsɔɔ akɛ ohiɛ sɔɔ ‘gbɔmɛi ni akɛha akɛ nikeenii’ lɛ kɛtsɔ kpeei ni oooya lɛ nɔ. Jɛmɛ ni oyaa kɛ ohe ni okɛwoɔ nifeemɔ ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli lɛ woɔ mɛi krokomɛi hewalɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:30-33; 20:28; Efesobii 4:8, 11, 12.

“Nyɛaaná Hejɔɔmɔ Nyɛaaha Nyɛsusumai Lɛ”

Kɛ́ ooya Kristofoi akpeei lɛ, mɛni obaanyɛ ofee bɔni afee ni kpeei lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ? Nibii ni obaanyɛ ofee lɛ ateŋ ekome ji ní okɛ Kristo ŋaawoo lɛ aaatsu nii. Ewo ŋaa akɛ: “Nyɛkwɛa ní ahia yɛ bɔ ni nyɛnuɔ lɛ hewɔ.” (Luka 8:18) Mɛi ni miisumɔ koni amɛkase nii yɛ Yesu ŋɔɔ lɛ bo lɛ toi jogbaŋŋ. Amɛbi lɛ ni egbala ebɛbuai lɛ amli etsɔɔ amɛ, ni no ha amɛnu nibii ashishi jogbaŋŋ.—Mateo 13:10-16.

Obaanyɛ okase mɛi nɛɛ ní no mli lɛ Nyɔŋmɔ he nilee he hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ kɛtsɔ sane toi ni ooobo jogbaŋŋ yɛ wɔkpeei ashishi lɛ nɔ. (Mateo 5:3, 6) Bɔni afee ni ojwɛŋmɔ ahi nɔ ni awieɔ lɛ nɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ akɛ obaanyiɛ bɔ ni wielɔ lɛ gbálaa saji amli ehaa lɛ sɛɛ. Bi ohe saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: ‘Mɛɛ gbɛ nɔ matsɔ mikɛ nɔ ni awieɔ lɛ atsu nii yɛ mishihilɛ mli? Te mafee tɛŋŋ mikɛye mabua mɛi krokomɛi? Te matsɔɔ sane oti ni awieɔ he lɛ mli maha tɛŋŋ?’ Kɛfata he lɛ, kɛ́ wielɔ lɛ tsɛ́ ŋmalɛ ko kɛmiifi sane oti ko sɛɛ lɛ, gbelemɔ o-Biblia lɛ ni okwɛ nɔ beni ekaneɔ lɛ. Babaoo ni oboɔ saji atoi jogbaŋŋ yɛ kpeei ashishi lɛ, babaoo ni onáa kpeei lɛ ahe miishɛɛ ji no.

Kɛ́ akpa kpee lɛ, okɛ mɛi krokomɛi agba saji ni asusu he yɛ kpee lɛ mli lɛ ahe sane. Sanegbaa lɛ akɔ nibii ni asusu he yɛ kpee lɛ mli, kɛ bɔ ni nyɛaafee nyɛkɛtsu nii lɛ ahe. Sanegbai ni tswaa mɔ emaa shi lɛ haa kpeei lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni esa akɛ wɔkpe kutuu. Kuu osɛɛ osusu sɛɛnamɔi ni wɔsusu he yɛ sane nɛɛ mli lɛ ahe, ni obi ohe akɛ, ‘Te mihereɔ Yesu ninefɔ̃ɔ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ” lɛ nɔ mihaa tɛŋŋ?’

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 11]

Ani nibii krokomɛi haa ofolɔɔ kpeei amli?