Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yefta Ye Shi Ni Ewo Yehowa Lɛ Nɔ

Yefta Ye Shi Ni Ewo Yehowa Lɛ Nɔ

Yefta Ye Shi Ni Ewo Yehowa Lɛ Nɔ

BENI tawulɔ kunimyelɔ ko eye ebua emaŋbii ni amɛye amɛhe kɛjɛ amɛyiwalɔi lɛ adɛŋ sɛɛ lɛ, eku esɛɛ etee shĩa. Beni eboteɔ ewe lɛ, biyoo ni eyɔɔ lɛ kɔ akasha ni eje kpo kɛjoo koni eyakpee lɛ. Beni ena ebiyoo lɛ, kulɛ esa akɛ emii ashɛ ehe, shi ebaaalɛ nakai. Nɔ̃ moŋ ni efee ji akɛ, egbala atade ni ewo lɛ. Mɛni ha efee nakai? Ani lɛ lɛ eŋɔɔɔ enaa akɛ eku esɛɛ eba shĩa shweshweeshwe? Namɔ he wɔwieɔ lɛ, ni mɛɛ ta eyaye mli kunim lɛ?

Mɔ he ni wɔwieɔ lɛ ji Yefta. Efata blema Israel kojolɔi lɛ ahe. Shi bɔni afee ni wɔná sanebimɔi krokomɛi lɛ ahetoo lɛ, ebaabi ni klɛŋklɛŋ lɛ wɔsusu nibii ni tee nɔ dani tsɛ kɛ bi ni wɔtsĩ amɛtã lɛ yakpe ekoŋŋ lɛ ahe.

Israel Bote Haomɔ Mli

Yefta beaŋ lɛ, no mli lɛ maŋ lɛ yɛ haomɔ mli. No mli lɛ, enyɛmimɛi Israelbii lɛ ekpoo anɔkwa jamɔ ni amɛtee amɛmiijá Zidonbii, Moabbii, Amonbii, kɛ Filistibii anyɔŋmɔi lɛ. Enɛ ha Yehowa tu ewebii lɛ ewo Amonbii kɛ Filistibii lɛ adɛŋ, ni amɛwa amɛ yi afii 18. Mɛi ni hi Gilead yɛ Yordan Faa lɛ bokagbɛ lɛ ji mɛi titri ni na amanehulu. * Sɛɛ mli lɛ, Israelbii lɛ ahiɛ batserɛ amɛ ni amɛkɛ heshwamɔ kpa Yehowa fai koni eye bua amɛ. Amɛbɔi lɛ sɔɔmɔ ekoŋŋ ni amɛjie maŋsɛɛ nyɔŋmɔi lɛ kɛjɛ amɛteŋ.—Kojolɔi 10:6-16.

Amonbii lɛ yabɔ ŋsara yɛ Gilead, ni Israelbii lɛ bua amɛhe naa koni amɛkɛ amɛ ayakpe. Shi no mli lɛ amɛbɛ asafoiatsɛ ni baanyiɛ amɛhiɛ. (Kojolɔi 10:17, 18) No beaŋ lɛ, Yefta hu kɛ naagba ko ekpe. Etsɛ bihii lɛ eshwie lɛ yɛ shĩa bɔni afee ni amɛŋɔ etsɛ gboshinii lɛ. Enɛ ha Yefta yahi Tob yɛ Gilead bokagbɛ kpokpaa lɛ nɔ, ni Israel henyɛlɔi lɛ baanyɛ ayatutua lɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Hii komɛi ní ekolɛ amɛyiwalɔi lɛ ha amɛnitsumɔ je amɛdɛŋ aloo amɛtse atũa akɛ amɛsɔmɔŋ amɛyiwalɔi lɛ yafata Yefta he. Atsɛ́ amɛ akɛ “hii yakayaka gbɔmɛi.” “Amɛkɛ lɛ fãa ta,” ni tsɔɔ akɛ ekolɛ kɛ́ Yefta yaatutua henyɛlɔi ni yɔɔ he ni eyɔɔ lɛ, amɛfataa ehe kɛyaa. Eeenyɛ efee akɛ ekãa ni Yefta kɛwuɔ ta lɛ hewɔ Ŋmalɛ lɛ tsɛ́ lɛ “nuu kãkãlɔ” lɛ. (Kojolɔi 11:1-3) Belɛ, namɔ baanyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ ni amɛkɛ Amonbii lɛ ayawu?

“Ba ni Obaye Asafoiatsɛ Oha Wɔ”

Gilead onukpai lɛ kpa Yefta fai akɛ: “Ba ni obaye asafoiatsɛ oha wɔ.” Elooo enibii amrɔ nɔŋŋ ni ekɛ amɛ aaatsa mulu, moŋ lɛ ebi amɛ akɛ: “Ani jeee nyɛ nyɛhe tsɛ̃ mi, ni nyɛshwie mi kɛjɛ mitsɛ we lɛ? ni mɛɛ hewɔ ni kpaako ni nyɛyɔɔ amanehulu mli lɛ ni nyɛbaa miŋɔɔ?” Kwɛ sane fɔŋ ni amɛye akɛ amɛkpoo Yefta ni sɛɛ mli lɛ amɛba eŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ!—Kojolɔi 11:4-7.

Yefta kɛ nibimɔ ko fɔ̃ amɛhiɛ, ni eha amɛle akɛ ja amɛkpɛlɛ enibimɔ lɛ nɔ dani ebaanyiɛ Gileadbii lɛ ahiɛ kɛya ta lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: ‘Kɛ́ Yehowa ŋɔ Amonbii lɛ ewo midɛŋ lɛ, mibaye nyɛnɔ onukpa!’ Yefta miisumɔ ni amɛna akɛ kɛ́ Nyɔŋmɔ fiii amɛsɛɛ lɛ, amɛyeŋ kunim, ni jeee no kɛkɛ lɛ, eesumɔ hu ni ekwɛ ni gbɔmɛi lɛ aya nɔ amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ atsu nii kɛ́ amɛje amɛhaomɔ lɛ mli.—Kojolɔi 11:8-11.

Ekɛ Amonbii lɛ Asharamɔ

Yefta bɔ mɔdɛŋ koni ekɛ Amonbii lɛ ayawie. Etsu mɛi kɛtee amɛmaŋtsɛ lɛ ŋɔɔ koni amɛyabi lɛ nɔ̃ hewɔ ni amɛmli ewo la akɛ amɛkɛ amɛ baawu lɛ. Yɛ hetoohamɔ mli lɛ, Amonbii lɛ folɔ Israelbii lɛ anaa: Amɛkɛɛ beni Israelbii lɛ shi Mizraim lɛ, amɛbaŋɔ Amonbii ashikpɔŋ ko, ni ákɛ amɛku sɛɛ amɛkɛ amɛnii aha amɛ.—Kojolɔi 11:12, 13.

Akɛni Yefta le Israel yinɔsane jogbaŋŋ hewɔ lɛ, etsɔ ŋaa gbɛ nɔ eha Amonbii lɛ le akɛ nɔ ni amɛkɛɔ lɛ bɛ mli. Eha amɛle akɛ, beni Israelbii lɛ shi Mizraim lɛ, amɛgbaaa Amonbii, Moabbii, loo Edombii lɛ ateŋ mɔ ko naa, ni asaŋ no mli lɛ, jeee Amonbii ashikpɔŋ ji shikpɔŋ ni amɛtsɔ̃ɔ he maŋsɔ̃ lɛ. Amorbii ashikpɔŋ ni, shi Nyɔŋmɔ ŋɔ Sihon ni ji amɛmaŋtsɛ lɛ ewo Israel dɛŋ. Kɛfata he lɛ, Israelbii lɛ ehi nakai shikpɔŋ lɛ nɔ afii 300 sɔŋŋ. Belɛ, mɛni hewɔ mɔ kpaako Amonbii lɛ kɛɔ akɛ amɛnɔ̃ ni lɛ?—Kojolɔi 11:14-22, 26.

Kɛfata he lɛ, Yefta gbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ̃ titri ni kɛ Israelbii lɛ ahaomɔi lɛ ba lɛ nɔ: Namɔ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa aloo nyɔŋmɔi ni yɔɔ shikpɔŋ ni Israelbii lɛ eyaŋɔ lɛ nɔ lɛ? Eji Kemosh yɛ hewalɛ kulɛ, ani ebaata shi ni aŋɔ ewebii lɛ ashikpɔŋ lɛ? Nɔ ni tee nɔ lɛ ji apasa jamɔ ní Amonbii fuaa sɛɛ lɛ kɛ anɔkwa jamɔ teŋ mpleshii. No hewɔ lɛ, Yefta kɛ nilee mu sane naa akɛ: “Yehowa ni ji kojolɔ lɛ akojo Israelbii lɛ kɛ Amonbii lɛ ateŋ ŋmɛnɛ!”—Kojolɔi 11:23-27.

Amonbii amaŋtsɛ lɛ booo shɛɛ sane ni Yefta tsu akɛyaha lɛ lɛ toi. “Yehowa Mumɔ ba Yefta nɔ, ni etsɔ Gilead kɛ Manase” ni ekolɛ ebua hii kãkãlɔi anaa kɛha tawuu.—Kojolɔi 11:28, 29.

Yefta Wo Shi

Akɛni Yefta miishwe diɛŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ aha lɛ gbɛtsɔɔmɔ hewɔ lɛ, ewo lɛ shi akɛ: “Kɛji oooŋɔ Amonbii lɛ owo midɛŋ lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ aaaba mli akɛ, kɛ́ miyaye omanye ni miku misɛɛ kɛjɛ Amonbii lɛ aŋɔɔ miba lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni aaajɛ miwe lɛ shinaa lɛ mli abakpee mi lɛ eeetsɔ Yehowa nɔ̃, ni maŋɔ lɛ mafee shãa afɔle.” Nyɔŋmɔ bo Yefta toi ni eye ebua lɛ ni etswia Amonbii amaji 20 anii, ni “egbe amɛ butuu diɛŋtsɛ,” ni ekɛ no feemɔ jɔɔ Israelbii ahenyɛlɔi lɛ ahe.—Kojolɔi 11:30-33.

Beni Yefta jɛ ta lɛ eyaa shĩa lɛ, esuɔmɔ biyoo ni ji ebi koome ni eyɔɔ lɛ ni yakpee lɛ! Amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Beni ena lɛ lɛ, egbala etadei ni ekɛɛ: Ao, mibi! oha mihe ejɔ naakpa, bo pam oha oshara bashãra mi nɛɛ! Ejaakɛ migbele minaa miha Yehowa, ni minyɛŋ minaa makpale!”—Kojolɔi 11:34, 35.

Ani Yefta kɛ ebiyoo lɛ baashã afɔle diɛŋtsɛ? Dabi. Jeee nakai ji esusumɔ. Yehowa miihi gbɔmɛi ni akɛshãa afɔle. Efata yiwalɛ nifeemɔi ni Kanaanbii kɛ amɛhe woɔ mli lɛ ahe. (3 Mose 18:21; 5 Mose 12:31) Beni Yefta woɔ shi lɛ, no mli lɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yɛ enɔ, ni asaŋ Yehowa jɔɔ emɔdɛŋbɔɔ lɛ nɔ. Ŋmalɛ lɛ wieɔ Yefta he ekpakpa yɛ ehemɔkɛyeli kɛ gbɛfaŋnɔ ni etsu yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe nitsumɔ mli lɛ hewɔ. (1 Samuel 12:11; Hebribii 11:32-34) No hewɔ lɛ, ákɛ akɛ gbɔmɔ baashã afɔle—abaagbe mɔ—he baaa sane lɛ mli kwraa. Belɛ, beni Yefta wo Yehowa shi akɛ ekɛ gbɔmɔ baashã afɔle eha lɛ lɛ, no mli lɛ mɛni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli?

Ekã shi faŋŋ akɛ, nɔ ni Yefta tsɔɔ ji akɛ, ebaajɔɔ mɔ ni kɛ lɛ aaabakpe lɛ nɔ eha Nyɔŋmɔ ni esɔmɔ lɛ. No mli lɛ, Mose Mla lɛ ŋmɛɛɔ gbɛ ni mɛi woɔ Yehowa shi ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛhaa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yei sɔmɔ yɛ kpeebuu lɛ mli, ni ekolɛ faaŋ yaa fata nibii ni amɛtsu yɛ jɛmɛ lɛ ahe. (2 Mose 38:8; 1 Samuel 2:22) Nɔ ko fioo pɛ ale yɛ nakai sɔɔmɔ lɛ he, ni aleee kɛji akɛ mɛi lɛ sɔmɔ amɛwala gbii abɔ fɛɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, he ní atuɔ ahaa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ yɛ gbɛ krɛdɛɛ ni tamɔ nakai nɔ ji nɔ ni yɔɔ Yefta jwɛŋmɔ mli beni ewoɔ shi lɛ, ni taakɛ eshiwoo lɛ tsɔɔ lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi ni kɛ amɛhe woɔ sɔɔmɔ ni tamɔ nakai mli lɛ feɔ nakai amɛwala gbii abɔ fɛɛ.

Yefta biyoo lɛ kɛ sɛɛ mli lɛ, gbekɛ nuu fioo ni ji Samuel fɛɛ kɛ amɛfɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ fee ekome bɔni afee ni amɛfɔlɔi lɛ anyɛ aye amɛshiwoi anɔ. (1 Samuel 1:11) Akɛni Yefta biyoo lɛ kɛ anɔkwayeli jáa Yehowa hewɔ lɛ, enu he taakɛ etsɛ nu he lɛ pɛpɛɛpɛ, ákɛ esa akɛ etsɛ aye eshiwoo lɛ nɔ. Ebiyoo lɛ ni ekɛhaa koni eyasɔmɔ lɛ ji afɔleshãa wulu ejaakɛ no tsɔɔ akɛ ebiyoo lɛ boteŋ gbalashihilɛ mli. Efo eblayeiaŋ ejaakɛ eji Israelnyo fɛɛ Israelnyo shwelɛ akɛ efɔ́ bii bɔni afee ni amɛweku gbɛi akalaaje ni asaŋ amɛkɛbáa amɛweku gboshinii ayi. Kɛ́ Yefta ye eshiwoo lɛ nɔ lɛ, no baatsɔɔ akɛ ebiyoo koome ni eshwɛɛɛ ehe lɛ ehiŋ emasɛi dɔŋŋ.—Kojolɔi 11:36-39.

Oblayoo anɔkwafo lɛ fiteee eshihilɛ. Ewo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam kɛtsɔ ebe fɛɛ ni ekɛyasɔmɔ Yehowa yɛ E-we lɛ nɔ, ni eji nifeemɔ ko ni nɔ bɛ ní haa mɔ tsui nyɔɔ emli ní sa yijiemɔ. No hewɔ lɛ, “daa afi lɛ Israel oblayei lɛ yaa amɛyakafoɔ Yefta, Gileadnyo lɛ, biyoo lɛ.” (Kojolɔi 11:40) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yefta hu mii shɛ ehe akɛ ebiyoo lɛ miisɔmɔ Yehowa.

Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe woɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ákɛ daa gbɛgbalɔi, maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi, nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, loo amɛyatsuɔ nii yɛ Betel. Be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli lɛ haŋ ni ekolɛ amɛna amɛwekumɛi kpitiokpitio taakɛ bɔ ni kulɛ amɛbaasumɔ. Kɛlɛ, mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ kɛ amɛwekumɛi lɛ fɛɛ amli baanyɛ afili amɛ yɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ ni amɛkɛhaa Yehowa yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ lɛ hewɔ.—Lala 110:3; Hebribii 13:15, 16.

Amɛtse Nyɔŋmɔ Gbɛtsɔɔmɔ Hiɛ Atũa

Wɔnaa akɛ Israelbii ni hi shi yɛ Yefta gbii lɛ amli lɛ ateŋ mɛi babaoo tse Yehowa gbɛtsɔɔmɔ hiɛ atũa. Eyɛ mli akɛ nibii ni tee nɔ lɛ ha ana akɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ yɛ Yefta nɔ moŋ, shi Efraimbii lɛ kɛ lɛ bé. Amɛkɛɛ etsɔɔ amɛ nɔ̃ hewɔ ni beni eyaa ta lɛ, ekɛɛɛ amɛ ni amɛkɛ lɛ tee. Amɛkpɛ amɛyiŋ po akɛ amɛbaashã Yefta shĩa lɛ ‘amɛshwie enɔ’!—Kojolɔi 12:1.

Yefta kɛɛ etsɛ́ Efraimbii lɛ, shi amɛbaaa. Ekɔɔɔ he eko bɔ ni ebalɛ eha lɛ, Nyɔŋmɔ ha amɛye kunim. Ani amɛmli efu akɛ Gileadbii lɛ eyanaaa amɛ beni amɛwo Yefta asafoiatsɛ lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, asafoiatsɛ ni awo Yefta ní Efraimbii lɛ teeɔ shi amɛwoɔ lɛ ji Yehowa hiɛ atuatsemɔ diɛŋtsɛ, ni nɔ̃ pɛ ni esa akɛ afee ji ní akɛ amɛ awu. Tawuu lɛ mli lɛ, agbe Efraimbii lɛ butuu. Efraimbii lɛ ekomɛi ka foijee shi eyahiii ejaakɛ kɛ́ akɛɛ amɛkɛɛ “Shibolet” lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛtsɛ́ lɛ jogbaŋŋ, ni no haa anaa akɛ Efraimbii ji amɛ kɛkɛ lɛ agbe amɛ. Efraimbii ni agbe yɛ nakai ta lɛ mli lɛ ayifalɛ ji 42,000.—Kojolɔi 12:2-6.

Nibii ni tee nɔ yɛ Israel yɛ no beaŋ lɛ yɛ awerɛho waa! Tai ni Kojolɔ Otniel, Kojolɔ Ehud, Kojolɔ Barak, kɛ Kojolɔ Gideon wu ni amɛye mli kunim lɛ kɛ toiŋjɔlɛ ba. Shi ta ni wɔwieɔ he lɛ kɛ toiŋjɔlɛ baaa. Bɔ ni amu ta lɛ he amaniɛbɔɔ lɛ naa kɛkɛ ji akɛ: “Yefta kojo Israel afii ekpaa. Kɛkɛ ni Yefta, Gileadnyo lɛ, gbo, ni afũ lɛ yɛ Gilead maji lɛ eko mli.”—Kojolɔi 3:11, 30; 5:31; 8:28; 12:7.

Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ sane nɛɛ fɛɛ mli? Wɔnaa akɛ eyɛ mli akɛ Yefta shihilɛ eyi tɔ kɛ naagbai moŋ, shi ekwaaa Nyɔŋmɔ. Nuu kãkãlɔ nɛɛ tsĩ Yehowa tã beni ekɛ Gilead onukpai lɛ wieɔ lɛ, etsĩ etã etsɔɔ Amonbii lɛ, etsĩ etã etsɔɔ ebiyoo lɛ kɛ Efraimbii lɛ, ni asaŋ etsĩ etã yɛ eshiwoo lɛ mli. (Kojolɔi 11:9, 23, 27, 30, 31, 35; 12:3) Nyɔŋmɔ jɔɔ Yefta yɛ ehe ni etu eha E-jamɔ lɛ hewɔ, ni E-tsɔ ekɛ ebiyoo lɛ nɔ eha anɔkwa jamɔ shwere. Beni Yefta maŋbii lɛ kpoo Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ, lɛ lɛ etee nɔ ehi shi yɛ naa. Ani obaabo Yehowa toi be fɛɛ be taakɛ Yefta fee lɛ?

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Amonbii lɛ anɔ yiwalɔi bɛ. Afii 60 po hooo ni amɛkɛɛ Gilead maji lɛ ateŋ eko fɛɛ eko ni amɛhe ŋmiŋmi aaamɔ lɛ, amɛbaafamɔ emlibii lɛ aninejurɔ hiŋmɛii yɛ amɛhe. Gbalɔ Amos ha ale akɛ, be ko lɛ, Amonbii lɛ gbalagbalaa Gilead yeihɔlɔi amli.—1 Samuel 11:2; Amos 1:13.