Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ookase Yehowa yɛ Mɛi Krokomɛi Ahesusumɔ Mli?

Ani Ookase Yehowa yɛ Mɛi Krokomɛi Ahesusumɔ Mli?

Ani Ookase Yehowa yɛ Mɛi Krokomɛi Ahesusumɔ Mli?

“NYƐŊƆA nyɛhaomɔ fɛɛ nyɛfɔa [Nyɔŋmɔ] enɔ, ejaakɛ lɛ ejwɛŋɔ nyɛnɔ.” (1 Petro 5:7) Mɛɛ hewalɛwoo ni yɔɔ miishɛɛ po nɛ! Yehowa Nyɔŋmɔ susuɔ ewebii ahe. Wɔyɛ shweshweeshwe yɛ edɛŋ.

Esa akɛ wɔ hu wɔsusu mɛi krokomɛi ahe ni wɔha amɛna akɛ wɔsusuɔ amɛhe nakai nɔŋŋ. Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ osharai komɛi ni yɔɔ mɛi ahe miishɛɛ ni wɔɔná lɛ mli lɛ ahe. Shi dani wɔɔsusu osharai nɛɛ ekomɛi ahe lɛ, nyɛhaa wɔsusua nibii komɛi ni Yehowa feɔ kɛtsɔɔ akɛ esusuɔ ewebii ahe lɛ he wɔkwɛa.

Beni lalatsɛ David wieɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ ewebii ahe lɛ, ekɛ lɛ to tookwɛlɔ he. Ewie akɛ: “Yehowa ji mikwɛlɔ, nɔ ko nɔ ko ehiaŋ mi. Ehãa mibuɔ shi yɛ lɛɛhei ni yɔɔ frɔ̃frɔ̃, ewaa mi kɛyaa nui ni he jɔ lɛ ahe. Ehaa mitsui nyɔɔ mimli . . . Ni asaŋ kɛ́ minyiɛ gbele hɔɔŋ jɔɔ lɛŋ lɛ, misheŋ efɔŋ ko gbeyei; ejaakɛ okɛ mi yɛ.”—Lala 23:1-4.

Akɛni David ji tookwɛlɔ hewɔ lɛ, ele nɔ ni yɔɔ tooi akwɛmɔ mli. Tookwɛlɔ buɔ etooi ahe kɛjɛɔ kooloi awuiyelɔi tamɔ jatai, klaji, kɛ oshishibrishii ahe. Ekwɛɔ koni etooi lɛ akagbɛ kɛmiishwã, etaoɔ nɔ ni elaaje lɛ, ni ewóɔ toobi ni etɔ lɛ lɛ ewoɔ ekpɔkɔiaŋ ni asaŋ ekwɛɔ nɔ ni bɛ hewalɛ kɛ nɔ ni epila lɛ. Ehaa etooi lɛ nu daa. Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ tookwɛlɔ tsɔɔ he fɛɛ he ni tooi lɛ anyiɛ kɛtsɔ. Tooi lɛ baanyɛ ashara shi, shi kɛlɛ ebuɔ amɛhe.

Nakai ji bɔ ni Yehowa kwɛɔ ewebii. Bɔfo Petro tsɔɔ mli akɛ: “Abuɔ nyɛhe yɛ Nyɔŋmɔ hewalɛ naa.” Wiemɔ ni ji “abuɔ nyɛhe” lɛ ni akɛ tsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ shishi diɛŋtsɛ ji “hiŋmɛi yɛ nyɛhe.” (1 Petro 1:5) Akɛni Yehowa susuɔ wɔhe diɛŋtsɛ hewɔ ehaa ehiŋmɛi hiɔ wɔhe daa ni efee klalo akɛ be fɛɛ be ni wɔɔbi edɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ ekɛ baaha wɔ. Kɛlɛ, Yehowa bɔ wɔ koni wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ wɔyiŋ ni no hewɔ lɛ jeee wɔnifeemɔi kɛ wɔyiŋkpɛi fɛɛ amli ekɛ ehe woɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase Yehowa yɛ enɛ gbɛfaŋ?

Kasemɔ Nyɔŋmɔ yɛ Obii lɛ Akwɛmɔ Mli

“Yehowa gboshinii ni ehaa ji bii.” No hewɔ lɛ, esa akɛ fɔlɔi abu amɛbii ahe ní amɛkwɛ amɛ. (Lala 127:3) Ekolɛ enɛ baabi ni fɔlɔi lɛ awo amɛbii lɛ hewalɛ koni kɛfee lɛ amɛha amɛle amɛsusumɔi kɛ bɔ ni amɛnuɔ he yɛ saji ahe koni fɔlɔi lɛ aha enɛɛmɛi ahi amɛjwɛŋmɔ mli kɛ́ amɛkɛ amɛ miiye. Abaanyɛ akɛ fɔlɔi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkudɔ amɛbii yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli ni amɛkɛ nakai feemɔ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ amɛbii lɛ asuɔmɔnaa nii anɔ lɛ ato tookwɛlɔ ko ni kɛɛ eetao ekudɔ etooku ni ekɛnyiɛ lɛ hewɔ lɛ ewo amɛ fɛɛ amɛkuɛ kpãa ni ehiɛ lɛ he. Tookwɛlɔ ko kwɛɛɛ etooi yɛ nakai gbɛ nɔ; ni Yehowa hu kɛ wɔ yeee yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ.

Mariko * wie akɛ: “Nɔ̃ nɔŋŋ ni mifɔɔ mibii lɛ akɛɛmɔ ji ‘Nyɛfea enɛ’ kɛ ‘Nyɛkafea enɛ,’ ni enɛ tee nɔ afii babaoo. Eji misɔ̃ akɛ matsɔɔ amɛ nɔ ni amɛfee kɛ nɔ ni esaaa akɛ amɛfeɔ. Mijieee amɛyi yɛ nɔ ko nɔ ko mli ni sanegbaa kpakpa ko hu bɛ mi kɛ amɛteŋ.” Eyɛ mli akɛ Mariko biyoo lɛ kɛ enanemɛi gbaa sane kakadaŋŋ yɛ tɛlifon nɔ moŋ, shi ekɛ enyɛ egbaaa sane ni amɛbaatsɛ. Mariko tsa ewiemɔ nɔ akɛ: “Miyɔse nɔ ni haa ebaalɛ nakai. Kɛ́ mibiyoo lɛ kɛ enanemɛi miiwie lɛ, ekɛ wiemɔi ni haa amɛnuɔ he akɛ enuɔ he ehaa amɛ tsuɔ nii. Wiemɔi komɛi ni ekɛtsuɔ nii ji ‘Hɛɛ, mikɛ bo kpãa gbee’ kɛ ‘Mi hu nakai nɔŋŋ.’ Mikɛ wiemɔi ni tamɔ nakai bɔi nitsumɔ yɛ mikɛ mibiyoo lɛ sanegbaa mli bɔni afee ni no akanya lɛ ni eha male esusumɔ, ni eyeee be ko ni mikɛ lɛ bɔi sanegbaa kakadaŋŋ kɛ miishɛɛ babaoo.” Enɛ maa bɔ ni sanegbaa kpakpa he hiaa ha lɛ nɔ mi, ni bei pii lɛ esa akɛ mɛi fɛɛ ni ekɔɔ amɛhe lɛ kɛ amɛhe awo mli.

Esa akɛ fɔlɔi akanya amɛbii koni amɛha amɛle amɛsusumɔi kɛ nibii ni amɛsumɔɔ, ni esa akɛ bii lɛ hu anu shishi akɛ amɛnɔ ni amɛfɔlɔi kwɛɔ lɛ ji hebuu kɛha amɛ. Biblia lɛ woɔ bii aŋaa koni amɛbo amɛfɔlɔi atoi; ni etsɔɔ nɔ̃ hewɔ lɛ mli akɛ: “Koni ahi ahao, ni otsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Efesobii 6:1, 3) Ewaaa kɛhaaa bii ni heɔ amɛyeɔ diɛŋtsɛ akɛ sɛɛnamɔ yɛ amɛhe shi ni amɛaaba amɛha amɛfɔlɔi lɛ he lɛ akɛ amɛaabo amɛtoi.

Yɛ Yehowa Tooku lɛ Kwɛmɔ Mli

Anaa bɔ ni Yehowa susuɔ mɔ he ehaa lɛ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Ákɛ asafo lɛ Yitso lɛ, Yesu Kristo kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa asafoŋ onukpai lɛ koni amɛkwɛ etooku lɛ. (Yohane 21:15-17) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ nɔkwɛlɔ lɛ kɛ wiemɔ ni ji “akwɛ nɔ jogbaŋŋ” yɛ tsakpãa. Beni Petro wieɔ bɔ ni esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ atsu nɔkwɛmɔnɔ nitsumɔ nɛɛ he nii eha lɛ he lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛlɛa Nyɔŋmɔ asafoku ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ, nyɛkwɛa nɔ, jeee nɔnyɛ̃ɛ naa, shi moŋ yɛ suɔmɔ naa; asaŋ jeee sɛɛnamɔ ni yɔɔ hiɛgbele hewɔ, shi moŋ tsuijurɔ naa; asaŋ jeee akɛ mɛi ni yeɔ asafoi lɛ anɔ nuŋtsɔmɛi asane, shi moŋ mɛi ni toɔ okadii amɛhaa asafoku lɛ.”—1 Petro 5:2, 3.

Hɛɛ, asafoŋ onukpai lɛ anitsumɔ tamɔ tookwɛlɔi anɔ̃. Esa akɛ Kristofoi asafoŋ onukpai akwɛ mɛi ni he yeɔ yɛ mumɔ mli lɛ ni amɛye amɛbua amɛ ni amɛhe awa amɛ koni amɛhi shi yɛ jalɛ tɛi anaa. Eji asafoŋ onukpai asɔ̃ ákɛ amɛto asafoŋ nifeemɔi fɛɛ tamɔ kpee kɛ shiɛmɔ yaa ahe gbɛjianɔ ni amɛkwɛ koni nɔ fɛɛ nɔ aya nɔ gbɛnaa gbɛnaa yɛ asafo lɛ mli.—1 Korintobii 14:33.

Kɛlɛ nɔ ni Petro wie lɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa oshara ko nɔ, ni no ji asafo lɛ nɔ “nuŋtsɔmɛi asane” ní asafoŋ onukpai lɛ ‘aaaye.’ Nibii ni baatsɔɔ akɛ onukpa ko miiye nuŋtsɔmɛi asane lɛ ateŋ ekome ji ni ebaawo asafo lɛ mlai komɛi ni he ehiaaa. Bɔ ni asafoŋ onukpa ko nuɔ he akɛ sɔ̃ kã enɔ akɛ ebu tooku lɛ he lɛ baanyɛ aha efee nii kɛteke nɔ. Asafoŋ onukpai ni yɔɔ asafo ko mli yɛ Asia lɛ wo mlai yɛ bɔ ni esa akɛ aŋa mɛi aha yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni mlai lɛ komɛi kɔɔ mɔ ni esa akɛ eŋa enaanyo tsutsu he. Amɛsusumɔ ji akɛ mlai lɛ anɔyeli baaye abua ni toiŋjɔlɛ ahi asafo lɛ mli. Ŋwanejee bɛ he akɛ jwɛŋmɔ ni asafoŋ onukpai lɛ kɛfee nakai lɛ hi, shi ani amɛfee amɛnii taakɛ bɔ ni Yehowa kwɛɔ ewebii anɔ lɛ? Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, bɔfo Paulo wie nɔ ko, ni nɔ ekɛɛ lɛ haa anaa susumɔ ni ehiɛ. Ewie akɛ: “Jeee akɛ nyɛhemɔkɛyeli lɛ nyɔŋ wɔyeɔ, shi moŋ nyɛ miishɛɛ lɛ he nitsumɔ hefatalɔi ji wɔ, ejaakɛ hemɔkɛyeli mli nyɛdamɔ shi yɛ.” (2 Korintobii 1:24) Yehowa heɔ ewebii eyeɔ.

Asafoŋ onukpai lɛ wooo mlai ni Ŋmalɛi fĩii sɛɛ, ni amɛkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ amɛsusuɔ tooku lɛ he diɛŋtsɛ. Nɔ kroko hu ni amɛfeɔ kɛtsɔɔ nakai ji akɛ amɛjieee mɔ teemɔŋ sane kpo. Amɛhaa kɔkɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ amɛ lɛ hiɔ amɛjwɛŋmɔ mli. Ebɔ amɛ kɔkɔ akɛ: “Kaajie mɔ kroko teemɔŋ sane kpo.”—Abɛi 25:9.

Bɔfo Paulo kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu asafo lɛ to adesa gbɔmɔtso lɛ he, ni ekɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ to gbɔmɔtso lɛ gbɛjianɔ etsara, . . . koni mligbalamɔ akaba gbɔmɔtso lɛ mli, shi moŋ henii lɛ abaabaa amɛhe yi pɛpɛɛpɛ.” (1 Korintobii 12:12, 24-26) Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “henii lɛ abaabaa amɛhe yi pɛpɛɛpɛ” lɛ shishi diɛŋtsɛ ji ‘amɛsusu amɛhe.’ Esa akɛ mɛi ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ afó amɛnaanyo nɔ̃ mli.—Filipibii 2:4.

Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwa Kristofoi aaatsɔ amɛtsɔɔ akɛ ‘amɛsusuɔ amɛhe’? Amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ akɛ amɛsusuɔ asafoŋ bii krokomɛi lɛ ahe kɛtsɔ sɔlemɔ ni amɛaasɔle amɛha amɛ kɛ mɛi ni ehia amɛ lɛ ni amɛaaye amɛbua amɛ lɛ nɔ. Enɛ yeɔ buaa mɛi ni amɛkɛ amɛhe woɔ nibii kpakpai ni amɛbaanyɛ amɛfee lɛ amli. Susumɔ bɔ ni atsɔ nifeemɔ ni tamɔ nakai nɔ aye abua Tadataka lɛ he okwɛ. Eye afii 17 ni abaptisi lɛ, ni no mli lɛ lɛ pɛ esɔmɔɔ Yehowa yɛ eweku lɛ mli. Ewie akɛ: “Weku ko ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ fɔɔ mi nine fɔ̃ɔ ni mikɛ amɛ yayeɔ nii yɛ shia, ni amɛfɔɔ mi nine hu kɛha henaabuamɔ krokomɛi. Bei babaoo kɛ mishi shĩa leebi kɛmiiya skul lɛ miyatsɔɔ amɛshĩa lɛ ni miyafataa amɛhe kɛ kwɛɔ daa gbi Ŋmalɛ lɛ mli. Amɛwoɔ mi ŋaa yɛ bɔ ni mafee ní makpee naagbai ni mikɛaakpe yɛ skul lɛ anaa ni wɔfeɔ ekome kɛsɔleɔ yɛ naagbai lɛ ahe. Mikase nɔ̃ hamɔ yɛ weku nɛɛ dɛŋ.” Amrɔ nɛɛ Tadataka kɛ nɔ ni ekase lɛ miitsu nii kɛtsɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe niji lɛ ateŋ ekome ni esɔɔmɔ yɛ lɛ nɔ.

Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ yɛ naagba ko ni baanyɛ aba be mli ni wɔjieɔ mɛi krokomɛi ahesusumɔ kpo lɛ mli. Ewie yei komɛi ni amɛbatsɔmɔ mɛi ni ‘wieɔ mɛi ahe, ni amɛjeɔ shi, amɛwieɔ nii ni ejaaa’ lɛ ahe. (1 Timoteo 5:13) Eyɛ mli akɛ tɔmɔ bɛ he akɛ wɔɔsusu mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛhamɔ he moŋ, shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ be mli ni wɔfeɔ nakai lɛ koni wɔkɛ wɔhe akawo amɛsaji amli. Kɛ́ wɔŋmɛɛɛ pɛpɛɛpɛ yɛ mɛi krokomɛi ahe miishɛɛnamɔ mli lɛ enɛ baanyɛ aje kpo yɛ ‘nibii ni wɔwieɔ ni kulɛ esaaa akɛ wɔwieɔ he lɛ amli,’ tamɔ amɛhiɛ ni wɔɔwie yɛ gbɛ ni esaaa nɔ.

Esa akɛ wɔkai akɛ esoro bɔ ni Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo toɔ lɛ diɛŋtsɛ enibii ahe gbɛjianɔ ehaa, kɛ́ eba nibii ni mɔ halaa akɛ ebaaye, kɛ hiɛtserɛjiemɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ ni esumɔɔ akɛ ekɛ ehe awo mli. Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo baanyɛ akpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni esumɔɔ akɛ efee he, kɛ́ nakai nibii lɛ eteee shi ewooo Biblia gbɛtsɔɔmɔi. Paulo wo Kristofoi ni hi Roma lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛkahaa wɔkojokojoa wɔhe dɔŋŋ . . . Nyɛhaa wɔtiua hejɔlɛ nibii kɛ nibii ni wɔkɛaaha wɔnanemɛi anane amɔ shi moŋ.” (Romabii 14:13, 19) Esa akɛ wɔjɛ anɔkwayeli mli wɔsusu mɛi krokomɛi ahe yɛ asafo lɛ mli, jeee ní wɔkɛ wɔhe baawo amɛsaji amli, shi moŋ ákɛ wɔɔfee klalo koni wɔye wɔbua amɛ. Kɛ́ wɔjie mɔ hesusumɔ ni tamɔ enɛ kpo yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ baahi weku lɛ kɛ asafo lɛ mli hu.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Wó obii lɛ hewalɛ kɛtsɔ amɛyi ni obaajie kɛ wiemɔi ni haa amɛnuɔ he akɛ anuɔ he ahaa amɛ ni okɛaatsu nii