Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Klɛŋklɛŋ Biblia yɛ Portugal Wiemɔ Mli Sane Ko Ní Kɔɔ Tsuishiŋmɛɛ He

Klɛŋklɛŋ Biblia yɛ Portugal Wiemɔ Mli Sane Ko Ní Kɔɔ Tsuishiŋmɛɛ He

Klɛŋklɛŋ Biblia yɛ Portugal Wiemɔ Mli Sane Ko Ní Kɔɔ Tsuishiŋmɛɛ He

“MƆ NI ŋmɛɔ etsui shi lɛ, ebaaye omanye.” Aŋma wiemɔ nɛɛ awo jamɔ he wolo ko ni João Ferreira de Almeida ŋma yɛ afi 1600 afii lɛ amli lɛ baafa ni aŋma Biblia lɛ gbɛi yɛ mli lɛ. Eji wiemɔ ni sa nuu ni kɛ ewala shihilɛ fɛɛ tsu nii kɛtsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Portugal wiemɔ mli lɛ jogbaŋŋ.

Afɔ́ Almeida yɛ akrowa ko ni yɔɔ Portugal kooyigbɛ ni atsɛɔ lɛ Torre de Tavares lɛ mli yɛ afi 1628. Almeida batsɔ awusa beni eji gbekɛ fioo lɛ, ni no hewɔ lɛ, etsɛkwɛ ni eji osɔfo lɛ ji mɔ ni kwɛ lɛ yɛ Portugal maŋtiase ni ji Lisbon lɛ mli. Aheɔ ayeɔ akɛ Almeida kase nii waa beni atsɔseɔ lɛ koni ebatsɔ osɔfo lɛ, ni enɛ ye ebua lɛ ni ebatsɔ mɔ ni nuɔ wiemɔi srɔtoisrɔtoi beni eji oblanyo fioo lɛ.

Shi kɛlɛ, eji Almeida tee nɔ ehi Portugal kulɛ, enyɛŋ ekɛ ehesaai lɛ atsu nii kɛtsɔɔ Biblia lɛ shishi. Jamɔ Hiɛtsakemɔ lɛ ha maji ni yɔɔ Europa teŋgbɛ kɛ kooyigbɛ lɛ anine shɛ Biblia lɛ nɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji anɔ wiemɔi amli, shi Katolikbii lɛ tee nɔ amɛwa mɛi ni tseɔ amɛjamɔ lɛ hiɛ atua lɛ ayi yɛ Portugal. Biblia lɛ ní atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔ kroko mli ní mɔ aaahiɛ lɛ kɛkɛ po baaha akɛ lɛ aya saneyelihe ní ayakojo lɛ. *

Eeenyɛ efee akɛ akɛni Almeida taooo ni eyaje nɔnyɛɛ nɛɛ shishi hewɔ lɛ, eshi kɛtee Netherlands beni eji oblanyo fioo lɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ kwraa beni eye afii 14 pɛ lɛ, efã gbɛ kɛtsɔ Batavia (amrɔ nɛɛ Jakarta) yɛ Indonesia, kɛtee Asia, ni nakai beaŋ lɛ Dutch East India Nitsumɔhe lɛ yitso ni yɔɔ Asia Wuoyi-bokagbɛ lɛ yɛ Jakarta.

Oblanyo Fioo ni Tsɔɔ Wiemɔ Shishi

Beni eshwɛ fioo ni Almeida baashɛ Asia lɛ, tsakemɔ ko ba eshihilɛ mli. Beni ekɛ lɛlɛ fãa gbɛ kɛjɛɔ Batavia kɛyaa Malacca (amrɔ nɛɛ Melaka) ní yɔɔ Malaysia anaigbɛ lɛ, eto Protestantbii awolo ko ní gbɛi ji Diferencias de la Cristiandad (Srɔtofeemɔi ni Yɔɔ Kristendom Mli Lɛ) ní aŋma yɛ Spain wiemɔ mli lɛ ahu. Wolo lɛ wie eshi apasa jamɔ tsɔɔmɔi, ni Almeida ná wie ko hu ni aŋma yɛ mli lɛ he miishɛɛ waa, no ji: “Ákɛ akɛ wiemɔ ko ni anuuu shishi aaatsu nii yɛ sɔlemɔ lɛ mli ní akɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ he baaa sɛɛnamɔ kɛhaaa mɛi ni nuuu shishi lɛ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ.”—1 Korintobii 14:9.

Sane lɛ mli kã shi faŋŋ kɛha Almeida: Nɔ̃ titri ni baaha akpa jamɔ mli tɔmɔi ahe mama ji ní aha mɛi fɛɛ anu Biblia lɛ shishi. Beni eyashɛ Malacca lɛ, ebɔi Dutch Reformed sɔlemɔ lɛ yaa, ni amrɔ nɔŋŋ ni eje shishi ebɔi Sanekpakpai lɛ fãi komɛi ashishitsɔɔmɔ kɛjɛ Spain wiemɔ mli kɛtee Portugal wiemɔ mli, ni ejara eha “mɛi ni miisumɔ diɛŋtsɛ ni amɛle anɔkwale lɛ.” *

Afii enyɔ sɛɛ lɛ, Almeida fee klalo akɛ ebaatsu nitsumɔ wulu ni da fe enɛ—akɛ ebaatsɔɔ Vulgate lɛ mli Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi ní yɔɔ Latin wiemɔ mli lɛ fɛɛ shishi. Eshɛɛɛ afi ní egbe nitsumɔ nɛɛ naa, ni enɛ ji nɔ ko ni sa kadimɔ waa kɛha oblanyo fioo ni eye afii 16! Efee ekãa, ni ekɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ eko yaha Dutch nɔyelɔ nukpa ni yɔɔ Batavia lɛ koni eha akala. Eeenyɛ efee akɛ Reformed Sɔlemɔ ni yɔɔ Batavia lɛ kɛ Almeida shishitsɔɔmɔ lɛ tee Amsterdam, shi sɔɔlɔ ni eda yɛ afii amli ni akɛyaha lɛ lɛ gbo, ni enɛ ha Biblia lɛ ni Almeida tsɔɔ shishi lɛ laaje.

Yɛ afi 1651 beni abi Almeida ni eha Reformed asafo ni yɔɔ Ceylon (armɔ nɛɛ Sri Lanka) lɛ nine ashɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ eko nɔ lɛ, eyɔse akɛ shishijee nɔ̃ ni etsɔɔ shishi lɛ bɛ sɔlemɔ lɛ wojiatoohe lɛ. Enijiaŋ ejeee wui, shi moŋ eyana nɔ ni eŋma lɛ eko—ekolɛ nɔ ni eŋma yɛ shishijee mli kwraa lɛ—ni yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ mli lɛ, egbe Sanekpakpai lɛ kɛ Bɔfoi lɛ Asaji lɛ ní akɛɛ esaa etsɔɔ shishi lɛ naa. Reformed Sɔlemɔ lɛ mli hiɛnyiɛlɔi ní yɔɔ Batavia lɛ jwere lɛ kɛ Netherlands shika guilder 30. Mɔ ko ni Almeida kɛtsu nii lɛ ŋma akɛ, eji “shika ni faaa kwraa kɛ akɛto nitsumɔ ni etsu lɛ he lɛ.”

Eyɛ mli akɛ abuuu Almeida nitsumɔ lɛ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he moŋ, shi enijiaŋ ejeee wui, ni yɛ afi 1654 lɛ, etsɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ fɛɛ shishi ekoŋŋ. Ehe bahia ekoŋŋ koni akala eshishitsɔɔmɔ lɛ, shi nɔ pɛ ni afee ji akɛ, akwɛ nɔ ni akɛ niji ŋmala ekomɛi ashwie shi ni akɛtsu nii yɛ sɔlemɔi komɛi amli.

Katolik Saneyelihe lɛ Bu lɛ Fɔ́

Almeida kɛ afii 10 ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ tsu nii akɛ Reformed Sɔlemɔ lɛ mli onukpa kɛ maŋsɛɛ shiɛlɔ. Awo lɛ akɛ Sɔlemɔ lɛ mli onukpa yɛ afi 1656, ni heni esɔmɔ klɛŋklɛŋ yɛ ji Ceylon, ni beni eyɔɔ jɛmɛ lɛ, shwɛ sharao ni kulɛ shwuɔ anaa enɔ, ni sɛɛ mli lɛ etee India eyasɔmɔ akɛ klɛŋklɛŋ Protestant maŋsɛɛ shiɛlɔ ni tee nakai maŋ lɛ mli.

Almeida ji Protestantnyo ni miisɔmɔ yɛ maŋsɛɛ. No hewɔ lɛ, mɛi pii ní eyasara ni wieɔ Portugal wiemɔ lɛ bu lɛ akɛ eji hemɔkɛyeli kwalɔ kɛ sɛɛgbɛtsɔɔlɔ. Bɔ ni ekɛ ekãa wieɔ jeŋba shara ni yaa nɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli onukpai lɛ ateŋ lɛ he, kɛ bɔ ni ekpá sɔlemɔ lɛ mli tsɔɔmɔi komɛi ahe mama lɛ ha ekɛ Katolik maŋsɛɛ shiɛlɔi lɛ ná béi yɛ be kɛ beaŋ. Béi nɛɛ tee nɔ aahu akɛ yɛ afi 1661 lɛ, jamɔ lɛ Saneyelihe ni yɔɔ Goa, yɛ India lɛ kojo lɛ akɛ eji hemɔkɛyeli kwalɔ ni amɛbu lɛ gbele fɔ. Ashɔ̃ ehe amaga ni ashã, eyɛ mli akɛ no mli lɛ ebɛ jɛmɛ. Shi no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, akɛni ekolɛ Dutchbii anɔyelɔ onukpa lɛ le akɛ Almeida sumɔ sane naataamɔ hewɔ lɛ, eha ekũ esɛɛ kɛba Batavia.

Eyɛ mli akɛ Almeida ji maŋsɛɛ shiɛlɔ ni yɔɔ ekãa moŋ, shi ehiɛ kpaaa bɔ ni ehe hiaa akɛ atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Portugal wiemɔ mli lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia mli nilee ní ebafee faŋŋ akɛ osɔfoi lɛ kɛ asafoŋbii lɛ bɛ lɛ wo efai shi ni etswa lɛ mli hewalɛ. Almeida tsɔɔ yɛ dɛhiɛmɔ wolo ko ní wieɔ jamɔ he, ní eŋma yɛ afi 1668 lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ mli akɛ: “Miheɔ miyeɔ akɛ . . . etsɛŋ ni maha nyɛnine ashɛ Biblia muu lɛ fɛɛ nɔ yɛ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛmaŋ wiemɔ mli, ni enɛ baafee nikeenii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ fe fɛɛ ní mɔ ko kɛha nyɛ pɛŋ.”

Almeida Kɛ Ajinafoi Akuu ni Kwɛ Eshishitsɔɔmɔ lɛ Mli lɛ Taa Saji Anaa

Yɛ afi 1676 lɛ, Almeida kɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ ní etsɔɔ shishi egbe naa lɛ yaha sɔlemɔ lɛ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ Batavia lɛ koni amɛkwɛ mli. Yɛ shishijee mli lɛ, naataamɔ ba Almeida kɛ mɛi ni kwɛɔ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ ateŋ. J. L. Swellengrebel ní ŋmaa mɛi awala shihilɛ he sane lɛ tsɔɔ mli akɛ ekolɛ ewa kɛha Almeida nanemɛi nitsulɔi ni wieɔ Dutch lɛ akɛ amɛaanu wiemɔi komɛi ní ekɛtsu nii lɛ, kɛ bɔ ni eŋma amɛ eha lɛ ashishi jogbaŋŋ. Naataamɔ hu te shi yɛ wiemɔ ni esa akɛ akɛtsu nii lɛ he. Ani esa ákɛ akɛ Portugal wiemɔ ni mɛi babaoo nuɔ shishi lɛ atsu nii loo akɛ nɔ ni mɛi fioo ko pɛ nuɔ shishi lɛ atsu nii? Akɛni Almeida miitao ni agbe nitsumɔ lɛ naa hewɔ lɛ, naataamɔ teɔ shi yɛ ekɛ amɛ teŋ be fɛɛ be.

Nitsumɔ lɛ eyaaa nɔ, ni ekolɛ nɔ ni ha ebalɛ nakai ji akɛ mɛi ni kwɛɔ shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ kɛ lɛ kpãaa gbee loo amɛbɛ nitsumɔ lɛ he miishɛɛ. Afii ejwɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni kwɛɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ kã he amɛmiikwɛ Luka wolo lɛ klɛŋklɛŋ yitsei lɛ amli lolo. Almeida nyaaa he akɛ nitsumɔ sɛɛ egbala shi, ni no hewɔ ekɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ eko maji kɛtee Netherlands koni ayakala ní mɛi ni kwɛɔ mli lɛ leee he nɔ ko.

Eyɛ mli akɛ sɔlemɔ lɛ mli onukpai lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛkaha akala moŋ, shi yɛ afi 1681 lɛ, akɛ Kpaŋmɔ Hee ní Almeida tsɔɔ shishi lɛ tee Amsterdam koni ayakala, ni yɛ afi sɛɛ lɛ, akɛ klɛŋklɛŋ nɔ̃ ni akala lɛ ba Batavia. Beni Almeida na akɛ mɛi ni yɔɔ Netherlands ni kwɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ etsake nibii ahiɛ lɛ, enijiaŋ je wui waa! Almeida yɔse akɛ akɛni mɛi ni kwɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ nuu Portugal wiemɔ jogbaŋŋ hewɔ lɛ, amɛkɛ “wiemɔi ni ejaaa ní haaa ana nɔ̃ pɔtɛɛ ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ ji lɛ” wo eshishitsɔɔmɔ lɛ mli.

Dutchbii anɔyelɔi lɛ hu nyaaa enɛ he, ni no hewɔ amɛfã koni afite nɔ ni akala lɛ fɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Almeida kɔne nɔyelɔi lɛ ayiŋ koni amɛshi fioo komɛi ni akɛ niji ajaje tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa lɛ. Akɛ enɛɛmɛi baatsu nii kɛyashi abaaku sɛɛ akwɛ mli ekoŋŋ ni akala lɛ ehee.

Mɛi ni yɔɔ Batavia ní kwɛɔ shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ kpe ekoŋŋ koni amɛtsá Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli kwɛmɔ nɔ, ni amɛje Hebri Ŋmalɛi lɛ ní Almeida egbe amɛshishitsɔɔmɔ naa lɛ he nitsumɔ shishi. Akɛni sɔlemɔ lɛ mli onukpai lɛ she gbeyei akɛ Almeida eŋmɛŋ etsui shi hewɔ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ nɔ ni amɛkwɛ mli amɛgbe naa lɛ baato he ni akɛ nibii toɔ yɛ sɔlemɔtsu lɛ mli lɛ. Almeida te shi ewo amɛyiŋkpɛɛ lɛ.

Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, nitsumɔ ni wa kɛ bɔ ni shihilɛ mli wa ha yɛ maŋ ni hulu tsoɔ waa yɛ mli lɛ ha egbɔjɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ. Akɛni Almeida he bɔi yeli hewɔ lɛ, yɛ afi 1689 lɛ, eŋmɛɛ sɔ̃i ni jwere enɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli lɛ ahe ni ekɛ ewala shihilɛ ni eshwɛ lɛ tsu nii koni ekɛtsɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ ashishi. Dɔlɛ sane ji akɛ, egbo yɛ afi 1691 beni eetsɔɔ Ezekiel wolo lɛ naagbee yitso lɛ shishi.

Agbe Kpaŋmɔ Hee lɛ ní esaa etsɔɔ shishi ekoŋŋ lɛ mlikwɛmɔ naa etsɛɛɛ ni egbo, ni yɛ afi 1693 lɛ, akɛtee koni ayakala. Shi etamɔ nɔ ni mɛi ni kwɛ shishitsɔɔmɔ lɛ mli ní amɛhe esako lɛ tsake eshishitsɔɔmɔ lɛ hiɛ ekoŋŋ. G. L. Santos Ferreira kɛɛ yɛ ewolo ni ji A Biblia em Portugal (Biblia lɛ yɛ Portugal Wiemɔ Mli) lɛ mli akɛ: “Mɛi ni kwɛ shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ . . . tsake Almeida shishitsɔɔmɔ kpakpa lɛ kwraa, amɛfite eshishitsɔɔmɔ lɛ kwraa fe klɛŋklɛŋ bii ni kwɛ mli lɛ po.”

Agbe Biblia ní Atsɔɔ Shishi Kɛtee Portugal Wiemɔ Mli lɛ Naa

Beni Almeida gbo lɛ, Biblia lɛ ni atsɔɔ shishi kɛyaa Portugal wiemɔ mli lɛ he nitsumɔ lɛ sɛɛ fo. Akɛni maŋsɛɛ shiɛlɔi ni jɛ Denmark ni miisɔmɔ yɛ Tranquebar, yɛ India wuoyigbɛ lɛ bi koni aha amɛ Almeida Kpaŋmɔ Hee lɛ hewɔ lɛ, Society for Promoting Christian Knowledge (Kuu ni Gbɛɔ Kristofoi Ahe Saji Amɛshwaa) ni yɔɔ London lɛ ha shika koni akɛkala nɔ ni ji etɛ nɔ yɛ afi 1711.

Nakai kuu lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaato woji akalamɔhe shishi yɛ Tranquebar. Shi beni meele ni kɛ tsɔji ni akɛkalaa woji lɛ kɛ Biblia ni yɔɔ Portugal wiemɔ mli lɛ ekomɛi faa gbɛ kɛyaa India lɛ, ŋshɔ hiɛ ojotswalɔi komɛi ni jɛ France ya mɔ amɛ, ni amɛya shi meele lɛ yɛ Rio de Janeiro lɛji amaamɔhe lɛ, yɛ Brazil. Santos Ferreira ŋma akɛ: “Ayana adekai ni nibii ni akɛkalaa woji lɛ yɔɔ mli lɛ yɛ meele lɛ mli ni atako he yɛ yiŋtoo ko ní aleee hewɔ, ni mɛi babaoo bu enɛ akɛ eji naakpɛɛ sane. Enɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ nakai meele lɛ nɔŋŋ tsá gbɛfaa lɛ nɔ kɛtee Tranquebar.” Maŋsɛɛ shiɛlɔi ni jɛ Denmark lɛ saa amɛkwɛ Biblia mli woji krokomɛi ni Almeida etsɔɔ shishi lɛ amli jogbaŋŋ ni amɛkala. Beni Almeida je enitsumɔ akɛ Biblia shishitsɔɔlɔ lɛ shishi lɛ sɛɛ aaafee afii 110 lɛ, ajie Biblia muu lɛ fɛɛ kpo yɛ Portugal wiemɔ lɛ mli yɛ afi 1751.

Gboshinii ni Yɔɔ Daa

Beni Almeida ji oblanyo fioo tɔɔ lɛ, ena akɛ esa akɛ atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Portugal wiemɔ mli, bɔni afee ni maŋbii foji lɛ anu anɔkwale lɛ shishi yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ Katolik Sɔlemɔ lɛ te shi amɛwo lɛ, enanemɛi naaa enitsumɔ lɛ he miishɛɛ, ni efee tamɔ nɔ ni mɛi ni kwɛ enitsumɔ lɛ mli lɛ asɛɛ gbala shi, ni ehe ye yɛ be babaoo mli moŋ, shi ekɛ faishitswaa tsu oti ni ma ehiɛ lɛ he nii yɛ ewala shihilɛ mli fɛɛ. Etsuishiŋmɛɛ lɛ he ba sɛɛnamɔ.

Maji ni awieɔ Portugal wiemɔ yɛ mli ni Almeida shiɛ yɛ jɛmɛ lɛ ateŋ babaoo bɛ shihilɛ mli dɔŋŋ ŋmɛnɛ, shi Biblia ni etsɔɔ shishi lɛ yɛ shihilɛ mli lolo. Yɛ afi 1800 afii lɛ amli lɛ, British and Foreign Bible Society kɛ American Bible Society lɛ ja Biblia ni Almeida tsɔɔ shishi lɛ yɛ Portugal kɛ ŋshɔnaa maji ni yɔɔ Brazil lɛ babaoo mli. Enɛ hewɔ lɛ, Biblia srɔtoi ni akwɛ Almeida shishitsɔɔmɔ lɛ nɔ ni akɛtsɔɔ shishi lɛ fata shishitsɔɔmɔi ni aja fe fɛɛ yɛ maji ni awieɔ Portugal wiemɔ yɛ mli lɛ ahe.

Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, shishijee Biblia shishitsɔɔlɔi tamɔ Almeida sa yijiemɔ waa. Shi esa akɛ wɔkɛ shidaa ni fe fɛɛ lɛ aha Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni jieɔ eyiŋtoi akpo, ni ‘sumɔɔ akɛ ehere gbɔmɛi fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli’ lɛ. (1 Timoteo 2:3, 4) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, lɛ ji Mɔ ni baa e-Wiemɔ lɛ yi, ni eha wɔná he sɛɛ lɛ. Eba akɛ wɔɔná he miishɛɛ, ni wɔya nɔ wɔkɛ hiɛdɔɔ akase nɛkɛ “jwetri ni jara wa fe fɛɛ” ni jɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ ŋɔɔ lɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 4 Yɛ afi 1550 kɛmiimɔ afi 1600 afii lɛ amli lɛ, Katolik Sɔlemɔ lɛ kɛ Bibliai ni aŋmala yɛ maŋbii lɛ awiemɔ mli lɛ fata woji ni agu yɛ Index of Forbidden Books lɛ mli lɛ ahe. The New Encyclopædia Britannica lɛ tsɔɔ mli akɛ enɛ “tsĩ Katolikbii lɛ anaa koni amɛkatsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee wiemɔ kroko mli yɛ afii 200 ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ mli.”

^ kk. 8 Atsɛ́ Almeida yɛ shishijee Biblia ni etsɔɔ shishi lɛ mli akɛ Padre (Father) Almeida, ni enɛ ha mɛi komɛi susu akɛ esɔmɔ akɛ Katolik osɔfo pɛŋ. Shi kɛlɛ, Dutchbii ní kwɛ Biblia ni Almeida tsɔɔ shishi lɛ mli lɛ kɛ nakai gbɛi lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ, amɛsusu akɛ eji gbɛi ni akɛtsɛɔ osɔfo loo sɔɔlɔ.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

NYƆŊMƆ GBƐI LƐ

Nɔ ko ni sa kadimɔ waa yɛ Almeida he akɛ wiemɔ shishitsɔɔlɔ ji bɔ ni etsɔɔ Hebri Niŋmaa Okadii Ejwɛ ni damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ shishi lɛ.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Cortesia da Biblioteca da Igreja de Santa Catarina (Igreja dos Paulistas)

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

ATLANTIK ŊSHƆ

PORTUGAL

Lisbon

Torre de Tavares

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Batavia yɛ afi 1600 afii lɛ amli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

From Oud en Nieuw Oost-Indiën, Franciscus Valentijn, 1724

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18, 19]

Klɛŋklɛŋ Kpaŋmɔ Hee ni yɔɔ Portugal wiemɔ mli lɛ baafa ni aŋma Biblia lɛ gbɛi yɛ mli, akala yɛ afi 1681

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Courtesy Biblioteca Nacional, Portugal