Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Okɛ Ekpakpafeemɔ Aye Efɔŋ Nɔ Kunim”

“Okɛ Ekpakpafeemɔ Aye Efɔŋ Nɔ Kunim”

“Okɛ Ekpakpafeemɔ Aye Efɔŋ Nɔ Kunim”

“Kaaha efɔŋ miiye onɔ kunim, shi moŋ okɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.”—ROMABII 12:21.

1. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ wɔbaanyɛ wɔye efɔŋ nɔ kunim lɛ?

ANI abaanyɛ akɛ ekãa adamɔ mɛi ni teɔ shi waa kɛ woɔ anɔkwa jamɔ lɛ ashitee-kɛwoo lɛ naa? Ani wɔbaanyɛ wɔye hewalɛi ni nyɛɔ wɔ nɔ ní wɔku wɔsɛɛ kɛya jeŋ fɔŋ nɛɛ mli lɛ anɔ kunim? Sanebimɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ ahetoo ji, hɛɛ! Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Nɔ ni bɔfo Paulo tsĩ tã yɛ wolo ni eŋma eyaha Romabii lɛ hewɔ wɔkɛɔ nakai. Eŋma akɛ: “Kaaha efɔŋ miiye onɔ kunim, shi moŋ [yaa nɔ] okɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.” (Romabii 12:21) Kɛ́ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔŋmɛŋ gbɛ ni je lɛ aye wɔnɔ kunim lɛ, no lɛ efɔŋ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ hu nyɛŋ aye wɔnɔ. Kɛfata he lɛ, wiemɔ ni ji ‘yaa nɔ oye efɔŋ nɔ kunim’ lɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔte shi wɔwo efɔŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔye efɔŋ nɔ kunim. Jeŋ fɔŋ nɛɛ kɛ enɔyelɔ fɔŋ, ni ji Satan Abonsam yeɔ mɛi pɛ ni kwɛɛɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ ní amɛkpaa mumɔŋ ta lɛ wuu lɛ anɔ kunim.—1 Yohane 5:19.

2. Mɛni hewɔ wɔbaasusu saji komɛi ni ba yɛ Nehemia shihilɛ mli lɛ ahe lɛ?

2 Aaafee afii 500 ni tsɔ Paulo gbii lɛ ahiɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsulɔ ko ni hi shi yɛ Yerusalem lɛ kɛ eshihilɛ tsɔɔ bɔ ni Paulo wiemɔi ni kɔɔ efɔŋ ni aaahu ashi lɛ he lɛ ji anɔkwale ha. Jeee akɛ Nehemia, ni ji nakai Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ damɔ shitee-kɛwoo ni mɛi fɔji kɛba enɔ lɛ naa pɛ kɛkɛ, shi ekɛ ekpakpafeemɔ hu ye efɔŋ nɔ kunim. Mɛɛ naagbai ekɛkpe? Mɛni ye kɛbua lɛ ni eye omanye? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase enɔkwɛmɔnɔ lɛ? Bɔni afeee ni wɔná sanebimɔi nɛɛ ahetoo lɛ, ha wɔsusu saji komɛi ni ba yɛ Nehemia shihilɛ mli lɛ ahe wɔkwɛ. *

3. Mɛɛ shihilɛ mli Nehemia hi, ni mɛɛ nitsumɔ ni sa kadimɔ waa etsu?

3 Nehemia sɔmɔ yɛ Persia Maŋtsɛ Artashasta we lɛ mli. Eyɛ mli akɛ Nehemia kɛ mɛi ni heee yeee hi shi moŋ, shi ehaaa ‘ejeŋba atamɔ jeŋbii’ ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ ajeŋba. (Romabii 12:2) Beni hiamɔ ba yɛ Yuda lɛ, eshi ogbɔjɔ shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ, ni efã gbɛ ni wa kɛtee Yerusalem ní eyakwɛ koni akũ sɛɛ atswa maŋ lɛ gbogbo lɛ ekoŋŋ. (Romabii 12:1) Eyɛ mli akɛ Nehemia ji amralo yɛ Yerusalem moŋ, shi daa gbi lɛ, efataa enanemɛi Israelbii lɛ ahe kɛtsuɔ nii “kɛjɛɔ hulu shitee kɛyashiɔ beyinɔ ní ŋulamii pueɔ.” Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, agbe nitsumɔ lɛ naa yɛ nyɔji enyɔ pɛ mli! (Nehemia 4:15; 6:15) Enɛ ji nɔ ko ni sa kadimɔ waa, ejaakɛ beni amaa tsu lɛ, Israelbii lɛ kɛ shitee-kɛwoo srɔtoi kpe. Namɛi te shi kɛwo Nehemia lɛ, ni mɛni ji oti ni ma amɛhiɛ?

4. Mɛni ji oti ni ma mɛi ni teɔ shi amɛwoɔ Nehemia lɛ ahiɛ?

4 Sanbalat, Tobia, kɛ Geshem, ni ji hii ni abuɔ amɛ waa ni yɔɔ maŋ ko ni kɛ Yuda jɛkɛɛɛ lɛ ji mɛi titri ni te shi kɛwo Nehemia. Akɛni amɛji Nyɔŋmɔ henyɛlɔi hewɔ lɛ, ‘edɔ amɛ naakpa akɛ Nehemia eba ní ebatao Israelbii lɛ ejurɔyeli.’ (Nehemia 2:10, 19) Nehemia henyɛlɔi lɛ tswa amɛfai shi akɛ amɛbaafite yiŋtoo ni Nehemia hiɛ yɛ gbogbo lɛ tswaa he lɛ, ni amɛtsɔ ŋaa fɔji po. Ani Nehemia baaha ‘efɔŋ aye enɔ kunim’?

“Emli Fu ni Emli Wo La Naakpa”

5, 6. (a) Te Nehemia henyɛlɔi lɛ fee amɛnii yɛ gbogbotswaa nitsumɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ Nehemia sheee shitee-kɛwolɔi gbeyei lɛ?

5 Nehemia kɛ ekãa wo ewebii lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛhaa wɔtswaa Yerusalem gbogbo lɛ.” Ni amɛhere nɔ akɛ: ‘Nyɛhaa wɔmaa!’ Nehemia kɛɛ akɛ: “Amɛwaje amɛnijiaŋ amɛha nitsumɔ kpakpa lɛ,” shi shitee-kɛwolɔi ‘ye wɔhe fɛo, ni amɛgbe wɔhe guɔ, amɛkɛɛ: Mɛɛ sane nyɛyeɔ nɛɛ? Aso nyɛaatse maŋtsɛ lɛ hiɛ atua?’ Nehemia haaa ahora ní amɛbɔ lɛ kɛ enaa ní amɛfɔlɔ lɛ awo ehe gbeyei. Ekɛɛ shitee-kɛwolɔi lɛ akɛ: “Ŋwɛi Nyɔŋmɔ lɛ, lɛ eeeha wɔnyɛ wɔfee; no hewɔ lɛ wɔ ní ji etsuji lɛ wɔɔte shi ní wɔma.” (Nehemia 2:17-20) Nehemia tswa efai shi akɛ ebaatsa “nitsumɔ kpakpa” ni etsuɔ lɛ nɔ.

6 Sanbalat, ni ji shitee-kɛwolɔi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ ‘mli fu ni emli wo la naakpa,’ ni esopa amɛ waa fe tsutsu lɛ. Eye amɛhe fɛo akɛ: “Mɛni nɛkɛ Yudafoi wudɔwudɔi nɛɛ feɔ nɛɛ?” “Kolɛ amɛbaatsĩɛ tɛi lɛ ahiɛ kɛjɛ tsukoi . . . lɛ akui lɛ amli lo?” Tobia kɛ enaa wo hefɛoyeli lɛ mli, ni ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ osɔ tu yi nɔ lɛ, eeekumɔ amɛtɛ gbogbo lɛ tete!” (Nehemia 3:33-35) Te Nehemia fee enii eha tɛŋŋ?

7. Te Nehemia fee enii yɛ naafolɔmɔi ni eshitee-kɛwolɔi lɛ kɛba enɔ lɛ he eha tɛŋŋ?

7 Nehemia kpala hefɛoyeli lɛ yɛ etoi sɛɛ. Ebo Nyɔŋmɔ famɔ lɛ toi, ni ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ efɔŋ aaato efɔŋ najiaŋ. (3 Mose 19:18) Yɛ no najiaŋ lɛ, eshi sane lɛ eha Yehowa ni esɔle akɛ: “Bó toi, wɔ-Nyɔŋmɔ, bɔ ni agbeɔ wɔhe guɔ! ní oha amɛhorabɔɔ lɛ aku sɛɛ abua amɛ diɛŋtsɛ amɛyiteŋ.” (Nehemia 3:36) Nehemia kɛ ehe fɔ̃ shi ni Yehowa wo akɛ: “Mi minɔ ji oweletɔɔ kɛ nyɔmɔwoo” lɛ nɔ. (5 Mose 32:35) Kɛfata he lɛ, Nehemia kɛ ewebii lɛ tee nɔ ni ‘amɛtswa gbogbo lɛ.’ Amɛhaaa nɔ ko agbala amɛjwɛŋmɔ. Anɔkwale sane ji akɛ, “gbogbo lɛ fɛɛ tsá nɔ kɛyashi emlijaa, ejaakɛ maŋ lɛ yɛ nitsumɔ lɛ he tsui.” (Nehemia 3:38) Mɛi ni teɔ shi kɛwoɔ anɔkwa jamɔ lɛ nyɛɛɛ atsĩ nitsumɔ lɛ naa! Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase Nehemia?

8. (a) Kɛ́ shitee-kɛwolɔi folɔ wɔnaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Nehemia? (b) Gbaa niiashikpamɔ ko ni oná loo onu ni tsɔɔ bɔ ni nilee yɔɔ efɔŋ ni akɛtooo efɔŋ najiaŋ lɛ.

8 Ŋmɛnɛ, ekolɛ mɛi ni teɔ shi kɛwoɔ wɔ yɛ skul, nitsumɔhe, aloo yɛ shĩa po lɛ baabɔ wɔ ahora, ni amɛbaafolɔ wɔnaa hu. Shi kɛlɛ, bei pii lɛ, gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ atsuɔ apasa naafolɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe nii ji ní akɛ Ŋmalɛ shishitoo mla ni ji: “Dioofeemɔ be yɛ” lɛ aaatsu nii. (Jajelɔ 3:1, 7) No hewɔ lɛ, taakɛ Nehemia fee lɛ, wɔsopaaa amɛ kɛtooo najiaŋ. (Romabii 12:17) Wɔsɔleɔ wɔhaa Nyɔŋmɔ, ni wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ Yehowa ní wo wɔ shi akɛ: “Mi mato najiaŋ” lɛ nɔ. (Romabii 12:19; 1 Petro 2:19, 20) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔhaaa wɔhenyɛlɔi lɛ ajie wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ nitsumɔ ni wɔtsuɔ amrɔ nɛɛni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ, kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ nɔ. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Be fɛɛ be ni wɔkɛ wɔhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni wɔŋmɛɛɛ gbɛ ni shitee-kɛwoo aje wɔnijiaŋ wui lɛ, belɛ wɔmiijie anɔkwayeli ni tamɔ Nehemia nɔ lɛ kpo.

‘Wɔɔgbe Nyɛ’

9. Mɛɛ shitee-kɛwoo Nehemia henyɛlɔi lɛ kɛba amɛnɔ, ni mɛni Nehemia fee?

9 Beni shitee-kɛwolɔi ni yɔɔ Nehemia beaŋ lɛ nu akɛ “atsara Yerusalem gbogboi lɛ kɛkpe” lɛ, amɛkɔlɔ amɛklantei “ní amɛkɛ Yerusalem abawuu.” Etamɔ nɔ ni hiɛnɔkamɔ bɛ kɛha Yudafoi lɛ. Samariabii yɛ amɛ kooyigbɛ, Amonbii yɛ amɛ bokagbɛ, Arabiabii yɛ amɛ wuoyigbɛ, ni Ashdodbii hu yɛ amɛ anaigbɛ. Abɔle Yerusalem he kɛkpe; etamɔ nɔ ni gbogbotswalɔi lɛ bɛ tsɔmɔhe! Mɛni amɛbaafee? Nehemia kɛɛ akɛ: “Wɔkpa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ fai.” Henyɛlɔi lɛ wo amɛhe gbeyei akɛ: “Wɔɔgbe amɛ, ní wɔha nitsumɔ lɛ sɛɛ afo!” Nɔ ni Nehemia fee ji akɛ, eha nitsulɔi lɛ fã maŋ lɛ he “kɛ amɛklantei kɛ amɛkpɔlɔi kɛ amɛgãii.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ adesai asusumɔ naa lɛ, Yudafoi fioo nɛɛ nyɛŋ amɛye amɛhenyɛlɔi atai babaoo lɛ anɔ kunim, shi Nehemia wo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkashea amɛ gbeyei; . . . nyɛkaia Nuŋtsɔ [Yehowa] kpeteŋkpele ní he yɔɔ gbeyei lɛ.”—Nehemia 4:1-3, 5, 7, 8.

10. (a) Mɛni ha Nehemia henyɛlɔi lɛ anifeemɔ tsake trukaa? (b) Mɛni Nehemia fee?

10 Shihilɛ lɛ tsake trukaa agbɛnɛ. Henyɛlɔi lɛ ku amɛsɛɛ. Mɛni hewɔ? Nehemia bɔ amaniɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ eha amɛjina lɛ efee yaka.” Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, Nehemia na akɛ henyɛlɔi lɛ ahe yɛ oshara lolo. No hewɔ lɛ, ekɛ ŋaa ŋmɛ ŋsɛnii mli, ni eha nitsulɔi lɛ tsake bɔ ni amɛtsuɔ nii lɛ amɛhaa lɛ. Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, “mɔ fɛɛ mɔ kɛ enine kome miitsu nii, belɛ ekɛ ekome hu hiɛ tawuu nii.” Nehemia to nuu ko ní kɛ́ aleenɔ henyɛlɔi aaabatua amɛ lɛ, ‘ekpã tɛtɛrɛmantɛrɛ’ kɛhɛle nitsulɔi lɛ ashi. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Nehemia wo maŋbii lɛ hewalɛ akɛ: “Wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ aaawu aha wɔ!” (Nehemia 4:9-14) Akɛni awo nitsulɔi lɛ ahewalɛ, ni awaje amɛ koni amɛfã amɛhe hewɔ lɛ, amɛtee nɔ amɛtsu nitsumɔ lɛ. Mɛɛ nibii wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ sane nɛɛ mli?

11. Mɛni yeɔ kɛbuaa anɔkwa Kristofoi koni amɛdamɔ efɔŋ naa yɛ maji ní agu Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ yɛ jɛmɛ lɛ, ni te amɛfeɔ tɛŋŋ amɛkɛ ekpakpafeemɔ yeɔ efɔŋ nɔ kunim lɛ?

11 Bei komɛi lɛ, akɛ shitee-kɛwoo ni naa wa baa anɔkwa Kristofoi anɔ. No ji akɛ, yɛ maji komɛi anɔ lɛ, yiwalɔi ni teɔ shi kɛwoɔ anɔkwa jamɔ lɛ ayi fa naakpa. Yɛ adesai asusumɔ naa lɛ, wɔnanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ nakai maji lɛ anɔ lɛ nyɛŋ shitee-kɛwolɔi nɛɛ ahiɛ amɛdamɔ kwraa. Shi kɛlɛ, nakai Odasefoi lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ ‘Nyɔŋmɔ aaawu aha amɛ.’ Eji anɔkwale akɛ mɛi ni awaa amɛ yi yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ lɛ etee nɔ amɛna akɛ Yehowa boɔ amɛsɔlemɔi atoi, ni ehaa henyɛlɔi ni he wa lɛ ‘ajina lɛ feɔ yaka.’ Yɛ maji ni agu Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ po amli lɛ, Kristofoi taoɔ gbɛ̀i anɔ ni amɛaatsɔ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ. Taakɛ bɔ ni nitsulɔi ni yɔɔ Yerusalem lɛ tsake bɔ ni amɛtsuɔ nii lɛ amɛhaa lɛ, nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, kɛ́ ate shi awo Yehowa Odasefoi lɛ, amɛtsɔɔ ŋaa gbɛ nɔ amɛtsakeɔ gbɛ̀i anɔ ni amɛtsɔɔ amɛshiɛɔ lɛ. Eji anɔkwale akɛ amɛkɛ tawuu nii tsuuu nii. (2 Korintobii 10:4) Amɛhe gbeyei po ni awoɔ akɛ abaawa amɛyi lɛ haaa amɛfɔ̃ɔ shiɛmɔ. (1 Petro 4:16) Yɛ no najiaŋ lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ ekãa nɛɛ lɛ yaa nɔ ‘amɛkɛ ekpakpafeemɔ yeɔ efɔŋ nɔ kunim.’

“Ba ní Wɔkpe”

12, 13. (a) Mɛɛ ŋaa Nehemia shitee-kɛwolɔi lɛ tsɔ? (b) Mɛni hewɔ Nehemia kpoo nine ni eshitee-kɛwolɔi lɛ fɔ̃ lɛ lɛ?

12 Beni Nehemia henyɛlɔi lɛ yɔse akɛ amɛtutuamɔi lɛ efee efolo lɛ, amɛkɛ shitee-kɛwoo gbɛ̀i ni yɔɔ nigii tsu nii. Amɛtsɔ ŋaa srɔtoi etɛ. Mɛɛ ŋaa amɛtsɔ?

13 Klɛŋklɛŋ lɛ, Nehemia henyɛlɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaalaka lɛ. Amɛkɛɛ lɛ akɛ: “Ba ní wɔkpe yɛ Ono ŋã kplanaa lɛ nɔ akrowai lɛ eko mli!” Ono yɛ Yerusalem kɛ Samaria teŋ. No hewɔ lɛ henyɛlɔi lɛ bi Nehemia koni ekɛ amɛ abakpe yɛ gbɛteŋ, ni amɛsaa bei ni yɔɔ amɛteŋ lɛ. Kulɛ Nehemia baanyɛ asusu akɛ: ‘Nilee yɛ mli. Esa akɛ wɔwie moŋ fe ni wɔaanɔ́.’ Shi Nehemia eyaaa. Etsɔɔ nɔ hewɔ ni efee nakai lɛ mli akɛ: “Efɔŋ amɛtaoɔ amɛfee mi.” Eyɔse amɛŋaatsɔɔ lɛ, no hewɔ lɛ amɛnyɛɛɛ amɛlaka lɛ. Ekɛɛ shitee-kɛwolɔi lɛ shii ejwɛ sɔŋŋ akɛ: “Minyɛŋ maba; mɛɛba maha afɔ̃ɔ nitsumɔ lɛ, ní mashi maba nyɛŋɔɔ?” Mɔdɛŋ ni Nehemia henyɛlɔi lɛ bɔ koni amɛnine ashɛ enɔ lɛ fee efolo. Eha ejwɛŋmɔ hi nitsumɔ lɛ nɔ.—Nehemia 6:1-4.

14. Te Nehemia fee enii yɛ amale naafolɔlɔi lɛ ahe eha tɛŋŋ?

14 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Nehemia henyɛlɔi lɛ to akɛ amɛaaye ehe amale odase, ni amɛfolɔ enaa akɛ ‘eejwɛŋ atuatsemɔ’ eshi Maŋtsɛ Artashasta. Kɛkɛ ni asaa akɛɛ Nehemia ekoŋŋ akɛ: “Ba ní wɔya he ajina!” Nehemia saa ekpoo shikome ekoŋŋ, ejaakɛ eyɔse ehenyɛlɔi lɛ ajwɛŋmɔ lɛ. Nehemia tsɔɔ mli akɛ: “Amɛ fɛɛ lɛ, wɔhe gbeyei kɛkɛ amɛtaoɔ amɛwo, ni amɛsusuɔ akɛ: Amɛnijiaŋ baaje wui yɛ nitsumɔ lɛ he, ní agɔ̃.” Shi agbɛnɛ lɛ, Nehemia jie naafolɔmɔ ni ehenyɛlɔi lɛ kɛbaa enɔ lɛ naa akɛ: “Nii ní okɛɔ nɛɛ, afeko nakai nɔ ko; shi bo diɛŋtsɛ otsui mli sane ofoɔ otãa nɛɛ!” Kɛfata he lɛ, Nehemia tee Yehowa ŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ, ni esɔle akɛ: “Wajemɔ minijiaŋ!” Ená hekɛnɔfɔɔ akɛ ebaanyɛ efite ŋaatsɔɔ fɔŋ nɛɛ yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa, koni eha ni nitsumɔ lɛ aya nɔ.—Nehemia 6:5-9.

15. Mɛɛ ŋaa amale gbalɔ ko wo Nehemia, ni mɛni hewɔ Nehemia ekpɛlɛɛɛ ŋaawoo lɛ nɔ lɛ?

15 Nɔ ni ji etɛ lɛ, Nehemia henyɛlɔi lɛ to akɛ amɛkɛ sɛɛgbɛtsɔɔlɔ, ni ji Israelnyo ko ni atsɛɔ lɛ Shemaia lɛ tsu nii koni eha Nehemia aku Nyɔŋmɔ Mla mli. Shemaia kɛɛ Nehemia akɛ: “Ha wɔyakpe yɛ Nyɔŋmɔ we lɛ, yɛ sɔlemɔtsu lɛ mli, ní wɔŋamɔ sɔlemɔtsu lɛ shinaai lɛ; ejaakɛ amɛbaaba ní amɛbagbeo, nyɔɔŋ po amɛbaaba ní amɛbagbeo!” Shemaia kɛɛ Nehemia akɛ aakpaŋ ni abagbe lɛ Nehemia lɛ, shi kɛ́ eyatee ehe yɛ sɔlemɔtsu lɛ mli lɛ, ebaanyɛ ehere eyiwala. Shi Nehemia jeee osɔfo. Eji tɔmɔ akɛ Nehemia baayatee ehe yɛ Nyɔŋmɔ we lɛ. Ani ebaaku Nyɔŋmɔ Mla mli koni ekɛhere eyi wala? Nehemia to he akɛ: “Ni namɔ yɔɔ ní tamɔ mi ní eeebote sɔlemɔtsu lɛŋ, koni eyi aná wala? Miyaaa mli!” Mɛni hewɔ tsɔne ni atsɔ Nehemia lɛ nyɛɛɛ adu lɛ lɛ? Ejaakɛ ele akɛ enyɛmi Israelnyo ji Shemaia moŋ, shi “jeee Nyɔŋmɔ tsu lɛ.” Ele akɛ anɔkwa gbalɔ woŋ lɛ ŋaa kɔkɔɔkɔ ní eku Nyɔŋmɔ Mla mli. Shikome ekoŋŋ lɛ, Nehemia eŋmɛɛɛ gbɛ ni shitee-kɛwolɔi efɔŋfeelɔi aye enɔ kunim. No sɛɛ etsɛɛɛ kwraa lɛ, ewie akɛ: “Ni gbii nyɔŋmai enumɔ kɛ enyɔ sɛɛ lɛ agbe gbogbo lɛ naa yɛ Elul nyɔŋ lɛ nɔ gbi ní ji gbi nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ lɛ nɔ.”—Nehemia 6:10-15; 4 Mose 1:51; 18:7.

16. (a) Te esa akɛ wɔkɛ apasa nanemɛi, apasa naafolɔlɔi, kɛ apasa nyɛmimɛi aye aha tɛŋŋ? (b) Te ooofee tɛŋŋ oha aná akɛ oŋmɛɛɛ ohemɔkɛyeli lɛ he kɛsaaa kɛ́ oyɛ shĩa, skul, aloo nitsumɔhe?

16 Taakɛ ebalɛ yɛ Nehemia gbɛfaŋ lɛ, ekolɛ mɛi ni kwaa amɛfeɔ amɛhe tamɔ wɔnanemɛi, amale naafolɔlɔi, kɛ mɛi ni kwaa amɛfeɔ amɛhe wɔnyɛmimɛi baate shi amɛwo wɔ. Ekolɛ mɛi komɛi baasumɔ ni wɔŋmɛɛ sane he kɛsaa. Ekolɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ ni amɛkɔne wɔyiŋ akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ be fioo asɔmɔ Yehowa, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ wɔtiu je lɛŋ otii asɛɛ. Shi akɛni wɔkɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli hewɔ lɛ, wɔkpɛlɛɛɛ ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ nɔ. (Mateo 6:33; Luka 9:57-62) Shitee-kɛwolɔi hu maleɔ wɔhe amɛhaa mɛi krokomɛi. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, afolɔɔ wɔnaa akɛ wɔ ji mɛi ni he yɔɔ oshara kɛha Maŋ lɛ, taakɛ afolɔ Nehemia naa akɛ eete shi eewo maŋtsɛ lɛ. Ajie naafolɔmɔi nɛɛ ekomɛi anaa yɛ maŋ saneyelihei, ni wɔye omanye. Shi ekɔɔɔ he eko bɔ ni nibii baaba lɛ yɛ shihilɛ lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, wɔkɛ nɔmimaa sɔleɔ akɛ Yehowa baajaje nibii bɔ ni lɛ esumɔɔ. (Filipibii 1:7) Mɛi ni kwaa amɛfeɔ amɛhe Yehowa jalɔi lɛ hu baanyɛ ate shi awo wɔ. Taakɛ bɔ ni Nehemia maŋnyo Yudanyo bɔ mɔdɛŋ akɛ ebaakɔne eyiŋ ní eku Nyɔŋmɔ Mla mli ni ekɛhere eyiwala lɛ, nakai nɔŋŋ hu ekolɛ Odasefoi ní amɛbatsɔmɔ hemɔkɛyeli kwalɔi baalaka wɔ koni wɔŋmɛɛ saji ahe kɛsaa. Shi kɛlɛ, wɔkpooɔ hemɔkɛyeli kwalɔi ejaakɛ wɔle akɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔyeli ji nɔ ni baabaa wɔyi, shi jeee amɛ mlikuu! (1 Yohane 4:1) Eji anɔkwale akɛ, yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔye efɔŋ fɛɛ efɔŋ nɔ kunim.

Sanekpakpa lɛ Jajemɔ yɛ Efɔŋ ni Baa Wɔ nɔ Fɛɛ Sɛɛ

17, 18. (a) Mɛni ji oti ni ma Satan kɛ esamaŋfoi lɛ ahiɛ? (b) Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee, ni mɛni hewɔ?

17 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ wie Kristo nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe akɛ: ‘Amɛ diɛŋtsɛ amɛdaseyeli wiemɔ lɛ amɛkɛye Satan nɔ kunim.’ (Kpojiemɔ 12:11) No hewɔ lɛ, tsakpaa yɛ Satanmɔ ni kɛ efɔŋfeemɔ ba lɛnɔ kunimyeli kɛ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ shiɛmɔ teŋ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Satan bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaatutua shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “asafo babaoo” lɛ, kɛtsɔ shi ní ehaa ateɔ kɛwoɔ amɛ lɛ nɔ!—Kpojiemɔ 7:9; 12:17.

18 Taakɛ wɔna lɛ, shitee-kɛwoo baanyɛ aba kɛtsɔ jɛmɔ, loo yiwaa, loo ebaanyɛ eba yɛ gbɛi ni yɔɔ nigii nɔ. Oti kome pɛ ji nɔ ni ma Satan hiɛ be fɛɛ bekoni eha akpa shiɛmɔ. Shi kɛlɛ, enine baanyɛ shi kwraa ejaakɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ etswa amɛfai shi akɛ ‘amɛkɛ ekpakpafeemɔ baaye efɔŋ nɔ kunim,’ taakɛ Nehemia ni hi shi yɛ blema lɛ fee lɛ. Amɛbaafee nakai kɛtsɔ ya ni amɛaaya nɔ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ kɛyashi beni Yehowa aaakɛɛ akɛ nitsumɔ lɛ eba naagbee lɛ nɔ!—Marko 13:10; Romabii 8:31; Filipibii 1:27, 28.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 2 Kɛ́ ootao ole nibii ni kɛ nakai saji lɛ ba lɛ, kanemɔ Nehemia 1:1-4; 2:1-6, 9-20; 4:1-23; 6:1-15.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ shitee-kɛwoo Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ kɛkpe ní Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu kɛmiikpe?

• Mɛni ji oti titri ni ma Nehemia henyɛlɔi lɛ ahiɛ, ni mɛni ji oti ni ma Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ ahiɛ ŋmɛnɛ?

• Ŋmɛnɛ lɛ, wɔyaa nɔ wɔkɛ ekpakpafeemɔ yeɔ efɔŋ nɔ kunim yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Nikasemɔi ni Yɔɔ Nehemia Wolo lɛ Mli

Nyɔŋmɔ tsuji kɛ nibii ní nyiɛ sɛɛ nɛɛ kpeɔ

• hefɛoyeli

• hegbeyeiwoi

• shishiumɔ

Mɛi ni kɛ shishiumɔ tsuɔ nii ji

• apasa nanemɛi

• apasa naafolɔlɔi

• apasa nyɛmimɛi

Nyɔŋmɔ tsuji yeɔ efɔŋ nɔ kunim kɛtsɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ nɔ

• amɛŋmɛɛɛ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ he

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Nehemia kɛ enanemɛi nitsulɔi lɛ saa tswa Yerusalem gbogboi lɛ yɛ shitee-kɛwoo ni naa wa ni amɛkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Anɔkwa Kristofoi shiɛɔ sanekpakpa lɛ ní amɛsheee gbeyei