Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Wiemɔi Egbala Wɔ Mli shi Suɔmɔ Efee Wɔ Ekome”

“Wiemɔi Egbala Wɔ Mli shi Suɔmɔ Efee Wɔ Ekome”

“Wiemɔi Egbala Wɔ Mli shi Suɔmɔ Efee Wɔ Ekome”

Kpɔmɔ. Heyeli. Yiwalaheremɔ. Adesai kɛ afii ohai abɔ eshwe akɛ amɛaaye amɛhe kɛjɛ haomɔi kɛ yeyeeyefeemɔi ahe. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔdamɔ shihilɛ mli naagbai anaa? Ani abaakpɔ̃ wɔ be ko? Kɛ́ nakai ni lɛ, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

ENƐ ji sane ni awie he yɛ gbii etɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ni Yehowa Odasefoi fee kɛjɛ May 2006 lɛ shishi. Kpee lɛ saneyitso ji “Kpɔ̃mɔ Ebɛŋkɛ!”

Mɛi akpeei abɔ ni jɛ maji srɔtoi amli tee kpeei nɛɛ ateŋ nɛɛhu yɛ maji krokomɛi anɔ. Afee majimaji ateŋ kpeei nɛɛ yɛ July kɛ August 2006 mli, ni afee yɛ Prague, Czech Republic maŋtiase lɛ; Bratislava, Slovakia maŋtiase lɛ; Chorzow kɛ Poznan, yɛ Poland; * kɛ Germany maji srɔtoi enumɔ mli—Dortmund, Frankfurt, Hamburg, Leipzig, kɛ Munich. Mɛi ni tee kpeei srɔtoi nɛɛ ayi fa fe 313,000.

Te nibii tee lɛ ha tɛŋŋ yɛ kpeei nɛɛ ashishi? Mɛni adafitswalɔi wie yɛ kpeei nɛɛ ahe? Ni beni agbe kpeei lɛ anaa lɛ, te mɛi ni tee lɛ nu he amɛha tɛŋŋ?

Nibii ni Afee Kɛtsɔ Hiɛ

Gbɔi ni tee kpee lɛ kɛ Odasefoi ni yɔɔ maji ni afee kpee lɛ yɛ mli lɛ kpa kpee lɛ gbɛ waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ amɛle akɛ ebaafee be kɛha jamɔ ní hiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ. Wɔɔhei ní aaatao aha gbɔi babaoo ni baaba lɛ bafee nitsumɔ wulu. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Odasefoi ni yɔɔ Poland lɛ ha gbɔi 13,000 ni jɛ Europa Bokagbɛ lɛ bato amɛshĩai amli beni afee Chorzow kpee lɛ. Gbɔi ni tee nakai kpee lɛ jɛ Armenia, Belarus, Estonia, Georgia, Kazakhstan, Kyrgyzstan, Latvia, Lithuania, Moldova, Russia, Tajikistan, Turkmenistan, Ukraine, United States, kɛ Uzbekistan.

Mɛi ni tee kpee lɛ ateŋ mɛi babaoo tsɔ hiɛ amɛbɔi amɛhe saamɔ nyɔji abɔ. Tatiana, ni eji be fɛɛ sanekpakpa jajelɔ yɛ Kamchatka, Russia ŋshɔnine ko ni kã Japan kooyi-bokagbɛ lɛ bɔi shika ní ekɛbaafã gbɛ lɛ naabuamɔ afi kɛtsɔ hiɛ. Esa akɛ efã gbɛ kilomitai 10,500. Klɛŋklɛŋ, ekɛ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ fã gbɛ ŋmɛlɛtswai 5, no sɛɛ lɛ ekɛ oketeke tsa gbɛfaa lɛ nɔ aaafee gbii etɛ, ni naagbee lɛ ekɛ ŋmɛlɛtswai 30 ta bɔs mli dani eyashɛ Chorzow.

Mɛi akpei abɔ kɛ amɛhe ha koni amɛsaa hei srɔtoi ni abaafee kpee lɛ yɛ lɛ kɛ amɛhewɔŋ fɛɛ koni jɛmɛ afee hei ni sa kɛha jamɔ. (5 Mose 23:14) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Odasefoi ni yɔɔ Leipzig lɛ saa shwɛmɔhe ni yɔɔ jɛmɛ lɛ keŋkeŋ, ni amɛwo shi akɛ amɛbaasaa jɛmɛ hu kɛ́ agbe kpee lɛ naa. Enɛ hewɔ lɛ, maŋ onukpai ni kwɛɔ shwɛmɔhe lɛ nɔ lɛ haaa nyɛmimɛi lɛ awo nyɔmɔ ni awoɔ kɛha jɛmɛ saamɔ lɛ.

Ninefɔ̃ɔ

Asafoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ tswa “Kpɔ̃mɔ Ebɛŋkɛ!” Kpeei lɛ he adafi waa. Mɛi ni baaya majimaji ateŋ kpee lɛ kɛ amɛhe wo tafãa nɛɛ mli kɛ miishɛɛ waa. Amɛtee nɔ amɛtswa kpee lɛ he adafi aahu kɛyashi gbi gbɛkɛ dani kpee lɛ je shishi lɛ. Ani ekãa ni amɛkɛtsu nii lɛ wo yibii kpakpai?

Odasefonyo ko ní atsɛɔ lɛ Bogdan ni jɛ Poland lɛ kɛ nuu onukpa ko kpe, ni nuu nɛɛ miisumɔ ni eya kpee lɛ shi ebɛ shika bɔ ni baaha efã gbɛ kilomitai 120 kɛya Chorzow. No mli lɛ, gbɛ kome yɛ tsɔne ni asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ehai kɛmiiya kpee lɛ mli. Bogdan kɛɛ akɛ: “Wɔ kɛɛ nuu lɛ akɛ kɛ́ ebashɛ he ni tsɔne lɛ baafa yɛ lɛ leebi 5:30 lɛ, no lɛ ebaanyɛ efata wɔhe kɛya ni ewooo nyɔmɔ ko.” Nuu lɛ kpɛlɛ nɔ ni etee kpee lɛ. Sɛɛ mli lɛ, eŋma wolo eyaha nyɛmimɛi lɛ akɛ: “Kpee nɛɛ ni mitee lɛ eha mitswa mifai shi akɛ matsake mijeŋba.”

Mɛi ni jɛ Britain amɛba kpee lɛ yɛ Prague lɛ ateŋ mɛi komɛi yato gbɔiatoohe ko, ni nuu ko ni lɛ hu eyato jɛmɛ lɛ kɛɛ mɛi ni tee kpee lɛ akɛ lɛ hu etee kpee lɛ shishi. Mɛni ha etee kpee lɛ? Nuu lɛ kɛɛ akɛ akɛni shiɛlɔi srɔtoi nyɔŋma kɛ lɛ kpe yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ ni amɛfɔ̃ lɛ nine hewɔ lɛ, ena akɛ esa akɛ eya! Ená kpee lɛ he miishɛɛ waa ni eesumɔ ni ekase babaoo.—1 Timoteo 2:3, 4.

Biblia Mli Tsɔsemɔ ni Tswaa Mɔ Emaa Shi yɛ Mumɔŋ

Atsɔɔ bɔ ni aaafee atsu naagbai srɔtoi ahe nii yɛ kpee lɛ shishi. Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni yɔɔ tɛɛ ni akɛha lɛ tsɔɔ bɔ ni aaafee atsu naagbai nɛɛ ahe nii loo adamɔ naa.

Ajɛ Biblia lɛ mli awo mɛi ni egbɔlɔ, mɛi ni bɛ hewalɛ, mɛi ni suɔlɔi egboi loo mɛi ni yɔɔ naagbai krokomɛi lɛ ahewalɛ, ni enɛ ye ebua amɛ koni amɛná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. (Lala 72:12-14) Akɛ Biblia mli ŋaawoo ni tsɔɔ gbɛ nɔ ni aaatsɔ aná miishɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli kɛ gbɛ nɔ ni aaatsɔ atsɔse gbekɛbii yɛ omanyeyeli mli lɛ ha gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ fɔlɔi. (Jajelɔ 4:12; Efesobii 5:22, 25; Kolosebii 3:21) Akɛ ŋaawoo ni tsɔɔ gbɛ nɔ ni aaatsɔ adamɔ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ naa kɛ gbɛ nɔ ni aaatsɔ ‘ajo oblahiiaŋ sɛɛdii lɛ naa foi’ ha Kristofoi oblahii kɛ oblayei ní kɛ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ni esaaa kpeɔ yɛ skul shi kɛlɛ amɛnáa ŋaawoo kpakpa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli yɛ shĩa kɛ asafo lɛ mli lɛ.—2 Timoteo 2:22.

Nyɛmimɛi Ji Amɛ Lɛɛlɛŋ yɛ Jeŋ Muu Fɛɛ

Akɛ Ŋmalɛ mli gbɛtsɔɔmɔ haa Yehowa Odasefoi yɛ amɛkpeei ashishi be fɛɛ be. (2 Timoteo 3:16) Shi kɛlɛ, mɛi ni jɛ maji srɔtoi anɔ kɛba lɛ ha kpeei nɛɛ fee nɔ ni sa kadimɔ waa. Eyɛ mli akɛ awie wiemɔi srɔtoisrɔtoi yɛ majimaji ateŋ kpeei nɛɛ ashishi moŋ, shi akɛ shɛɛ sane kometoo lɛ nɔŋŋ ha. Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mli bii lɛ ha wiemɔ yɛ kpeei srɔtoi lɛ ashishi gbi fɛɛ gbi, ni amaniɛbɔi ni jɛ maji krokomɛi anɔ lɛ ha kpeei lɛ fee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa. Atsɔɔ wiemɔi ní aha nɛɛ kɛ amaniɛbɔi ni akane lɛ ashishi kɛtee wiemɔi srɔtoi amli koni mɛi ni ba kpee lɛ aná he sɛɛ.

Mɛi ni tee kpee lɛ shwe akɛ amɛaana amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei ni jɛ maji krokomɛi anɔ lɛ. Amɛteŋ mɔ kome kɛɛ akɛ: “Srɔtofeemɔ ni yɔɔ wiemɔi srɔtoi amli lɛ jeee naagba kwraa kɛha wɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, eha kpee lɛ fee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa. Mɛi ni ba kpee lɛ jɛ shihilɛi srɔtoi amli, shi hemɔkɛyeli kometoo lɛ nɔŋŋ efee amɛ ekome.” Mɛi ni tee kpee lɛ yɛ Munich lɛ kɛɛ akɛ: “Wiemɔi egbala wɔ mli shi suɔmɔ efee wɔ ekome.” Eyɛ mli akɛ mɛi ni tee kpee lɛ jɛ maji srɔtoi amli ni amɛwieɔ wiemɔi srɔtoi moŋ, shi amɛnu he akɛ amɛfata nanemɛi kpakpai, ni ji mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei ahe.—Zakaria 8:23.

Wiemɔi ni Tsɔɔ Hiɛsɔɔ

Fɛ̃i ni ye beni afeɔ kpee lɛ yɛ Poland lɛ ha ana akɛ mɛi ni tee lɛ yɛ su kpakpa kɛ tsuishiŋmɛɛ. Nugbɔ nɛ be babaoo, ni fɛ̃i hu ye waa—kɔɔyɔŋ jɔ ŋanii kɛyashɛ aaafee degrees celsius 14. Nyɛminuu ko ni jɛ United States lɛ kɛɛ akɛ: “Fɛ̃i yeko mi tamɔ nɛkɛ pɛŋ yɛ kpee shishi, ni minuuu wiemɔi ní aha lɛ ashishi jogbaŋŋ akɛni minuuu wiemɔ mli ni aha yɛ lɛ hewɔ. Shi ekome ni nyɛmimɛi ni jɛ maji srɔtoi anɔ kɛba lɛ fee, miishɛɛ ní mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ, kɛ gbɔfeemɔ su kpo ni ajie lɛ ha miná miishɛɛ waa. Mihiɛ kpaŋ kpee nɛɛ nɔ kɔkɔɔkɔ!”

Nɔ ko ni mɛi ni wieɔ Poland wiemɔ ni tee kpee lɛ ahiɛ kpaŋ nɔ ji beni atswa adafi akɛ aná Insight on the Scriptures wolo lɛ yɛ Poland wiemɔ mli lɛ—enɛ ha amɛná miishɛɛ waa yɛ fɛ̃i ni ye kɛ nugbɔ ni nɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. Live With Jehovah’s Day in Mind wolo lɛ ni ajie lɛ kpo lɛ hu ha mɛi ni tee “Kpɔ̃mɔ Ebɛŋkɛ!” Kpeei srɔtoi ni afee lɛ fɛɛ ná miishɛɛ.

Nibii krokomɛi yɛ ni haaa mɛi ni tee kpee lɛ ateŋ mɛi babaoo hiɛ akpa kpee nɛɛ nɔ. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kristina, ni jɛ Czech ni kɛ ehe ha koni eye kɛbua kɛkwɛ nyɛmimɛi ni jɛ maŋsɛɛ kɛba lɛ yɛ bɔs ko mli lɛ kɛɛ akɛ: “Beni wɔkɛ nyɛmimɛi lɛ yeɔ shɛɛ lɛ, nyɛmi yoo ko mɔ mi kɛtee afã ni efua mi, ni ekɛɛ mi akɛ: ‘Okwɛ wɔ jogbaŋŋ! Okɛ niyenii kɛ nu baha wɔ yɛ he ni wɔtara lɛ tɔɔ. Oyiwaladɔŋŋ waa yɛ suɔmɔ mli ni ojɛ okɛ ohe shã afɔle lɛ hewɔ.’” Shwane niyenii ni aha gbɔi ni jɛ maŋsɛɛ ba lɛ he ji nɔ ni ewieɔ lɛ. Nyɛmi nuu ko kɛɛ akɛ: “Wɔtsuko nitsumɔ nɛɛ eko pɛŋ. Wɔhaa mɛi aaashɛ 6,500 niyenii daa shwane. Bɔ ni mɛi babaoo, ni gbekɛbii hu fata he lɛ kɛ amɛhe ha kɛtsu nitsumɔ nɛɛ taa mɔ tsuiŋ waa.”

Nyɛmi yoo ni jɛ Ukraine ba kpee lɛ yɛ Chorzow lɛ kɛɛ akɛ: “Suɔmɔ, mɔ hesusumɔ kɛ mlihilɛ ní wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ jie lɛ kpo lɛ ha wɔná miishɛɛ waa. Wɔhiɛ sɔ nɔ ni amɛfee amɛha wɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.” Annika ni eye afii kpaanyɔ ni jɛ Finland lɛ ŋma kɛyaha Yehowa Odasefoi a-Nitsumɔhe nine ni yɔɔ Poland lɛ akɛ: “Kpee lɛ yɛ miishɛɛ waa fe bɔ ni mikpa gbɛ akɛ ebaaji. Eyɛ miishɛɛ waa akɛ mɔ aaatsɔ Yehowa asafo lɛ mlinyo, ejaakɛ ehaa onáa nanemɛi yɛ je lɛŋ fɛɛ!”—Lala 133:1.

Saji ni Mɛi ni Jeee Odasefoi Wie

Dani kpee be lɛ aaashɛ lɛ, ato gbɛjianɔ aha gbɔi ní eba lɛ koni amɛyashara shi yɛ hei srɔtoi. Yɛ Bavaria akrowai lɛ amli lɛ, gbɔi lɛ waa hei ni Maŋtsɛyeli Asai yɔɔ, ni Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hereɔ amɛ atuu. Nyɛmimɛi ahedɔɔ nɛɛ sa yoo ko ni ejeee Odasefonyo ni nyiɛ odasefoi ni yaa shisharamɔ lɛ ekomɛi ahiɛ lɛ hiɛ waa diɛŋtsɛ. Nyɛmimɛi ni jɛ maŋsɛɛ ba lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ akɛ: “Beni wɔkuɔ wɔsɛɛ kɛya gbɔiatoohe lɛ, mɔ ni nyiɛ wɔhiɛ kɛyashara shi lɛ kɛɛ akɛ esoro wɔ kwraa yɛ mɛi krokomɛi ni ekɛ amɛyasharaa shi lɛ ahe. Wɔhesaamɔ lɛ yɛ hiŋmɛi nɔ, ni mɔ fɛɛ mɔ boɔ mɛi ni nyiɛɔ kuu lɛ hiɛ lɛ atoi. Mɔ ko mɔ ko ewieee wiemɔ sha ko, ni mɔ ko hu efeee basabasa. Efee lɛ naakpɛɛ akɛ mɛi komɛi ni lé amɛhe lɛ baanyɛ atsɔmɔ nanemɛi amrɔ nɔŋŋ.”

Nyɛmi nuu ko ni tsu nii yɛ Adafitswaa Nitsumɔhe ni yɔɔ kpee ni afee yɛ Prague lɛ shishi lɛ kɛɛ akɛ: “Hɔgbaa leebi lɛ, polisifoi ni atsu amɛ kɛba koni amɛbakwɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ baaya nɔ jogbaŋŋ lɛ anɔkwɛlɔ lɛ ba wɔŋɔɔ. Ena akɛ toiŋjɔlɛ yɛ kpee lɛ shishi, no hewɔ lɛ ebɛ nɔ ko tsumɔ yɛ jɛmɛ. Ewie hu akɛ mɛi komɛi ni yɔɔ akutso mli ni afee kpee lɛ yɛ lɛ bi lɛ nɔ ni yaa nɔ lɛ he nii. Kɛ́ etsĩ Yehowa Odasefoi atã lɛ, ewoɔ amɛ mli la, ni polisifonyo nukpa lɛ kɛɔ amɛ akɛ: ‘Kɛ́ mɛi fɛɛ ajeŋba tamɔ Yehowa Odasefoi lɛ ajeŋba lɛ mli jaa fã po lɛ, polisifoi ahe ehiaŋ.’”

Akpɔ̃ Mɛi Pii Momo!

Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ feɔ mɛi ni jɛ hei srɔtoi fɛɛ lɛ ekome, ni ehaa Kristofoi hiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ mli. (Romabii 14:19; Efesobii 4:22-24; Filipibii 4:7) “Kpɔ̃mɔ Ebɛŋkɛ!” majimaji ateŋ kpee lɛ fee enɛ faŋŋ. Akpɔ̃ Yehowa Odasefoi kɛjɛ nibii ni haoɔ mɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ ateŋ babaoo mli momo. Mɛi ahe tsui ní anaaa, yiwalɛ nifeemɔ, kɛ bulɛ ni abɛ kɛha mɛi ni hiɛ hewolo nɔ su kroko—ji nibii ni ajie kɛjɛ amɛteŋ lɛ fioo komɛi, ni amɛmiikwɛ be ni abaajie nibii nɛɛ fɛɛ kɛya kwraa lɛ gbɛ.

Mɛi ni tee kpeei nɛɛ na akɛ ekomefeemɔ yɛ Odasefoi ni jɛ maji kɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ ateŋ. Ana enɛ faŋŋ beni kpeei lɛ baa naagbee lɛ. Toibolɔi lɛ fɛɛ tswa amɛdɛ, amɛfuafua nanemɛi heei ni amɛná lɛ, ni amɛsha mfonirii. (1 Korintobii 1:10; 1 Petro 2:17) Mɛi ni tee kpee lɛ ná miishɛɛ waa ni amɛná nɔmimaa akɛ etsɛŋ ni abaakpɔ̃ amɛ kɛjɛ naagbai fɛɛ amli, ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee hei ni amɛjɛ kɛ asafoi srɔtoi amli ni amɛjɛ lɛ ákɛ mɛi ni awo amɛ hewalɛ koni amɛhiɛ Nyɔŋmɔ “wala wiemɔ lɛ” mli kpɛŋŋ.—Filipibii 2:15, 16.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Abo wiemɔi pɔtɛɛ ni ato he gbɛjianɔ kɛha majimaji ateŋ kpee lɛ toi yɛ hei srɔtoi ekpaa yɛ Poland kɛ ekome hu yɛ Slovakia yɛ be kometoo lɛ nɔŋŋ mli.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Awie Wiemɔi Nyɔŋmai Enyɔ kɛ Ekpaa Tamɔ Wiemɔ Kome

Yɛ kpeei srɔtoi nɛɛhu lɛ fɛɛ ashishi lɛ, aha wiemɔi lɛ yɛ maŋbii lɛ diɛŋtsɛ awiemɔ mli. Beni afeɔ kpeei lɛ yɛ Germany lɛ, aha wiemɔi lɛ yɛ German wiemɔ kɛ agbɛnɛ hu wiemɔi krokomɛi 18 mli. Yɛ Dortmund lɛ, aha wiemɔi yɛ Arabic, Farsi, Portugal, Spain, kɛ Russia wiemɔ mli; yɛ Frankfurt lɛ, aha yɛ Blɔfo, French, kɛ Serbia kɛ Croatia wiemɔ mli; yɛ Hamburg lɛ, aha yɛ Denmark, Dutch, Sweden, kɛ Tamil wiemɔ mli; yɛ Leipzig lɛ, aha yɛ China, Poland, kɛ Turkey wiemɔ mli; ni yɛ Munich lɛ, aha yɛ Greek, Italy, kɛ Germany Mumuii Awiemɔ mli. Yɛ kpee ni afee yɛ Prague lɛ shishi lɛ, aha maŋshiɛmɔ lɛ fɛɛ yɛ Czech, Blɔfo, kɛ Russia wiemɔ mli. Yɛ Bratislava lɛ, aha wiemɔi lɛ yɛ Blɔfo, Hungary, Slovak, kɛ Slovak Mumuii Awiemɔ mli. Yɛ Chorzow lɛ, wiemɔi ni awie ji Poland wiemɔ, Russia wiemɔ, Ukraine wiemɔ, kɛ Poland Mumuii Awiemɔ. Ni yɛ Poznan lɛ, aha yɛ Poland kɛ Finland wiemɔ mli.

Fɛɛ feɔ wiemɔi nyɔŋmai enyɔ kɛ ekpaa! Eji anɔkwale akɛ, wiemɔi gbala mɛi ni tee kpeei lɛ amli shi suɔmɔ fee amɛ ekome.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Mɛi ni jɛ Croatia ni tee kpee lɛ yɛ Frankfurt lɛ ná miishɛɛ akɛ amɛnine shɛ “New World Translation” lɛ nɔ yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli