Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ofee Esha Oshi Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ?

Ani Ofee Esha Oshi Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ?

Ani Ofee Esha Oshi Mumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ?

‘Esha ko yɛ ni ji gbele esha.’—1 YOHANE 5:16.

1, 2. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ mɔ baanyɛ afee esha eshi Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ?

YOO ko ni ji Nyɔŋmɔ jálɔ ni yɔɔ Germany lɛ ŋma akɛ: “Minu he akɛ mifee esha mishi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni enɛ hao mi waa.” Ani Kristofonyo baanyɛ afee esha eshi Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ loo enitsumɔ hewalɛ lɛ?

2 Hɛɛ, mɔ baanyɛ afee esha eshi Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Yesu wie akɛ: “Aaaŋɔ esha kɛ musubɔɔ fɛɛ afa gbɔmɛi; shi Mumɔ lɛ he musubɔɔ lɛ aŋɔfaŋ gbɔmɛi.” (Mateo 12:31) Abɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Kɛ kwa wɔkwaa wɔfeɔ esha, beni wɔná anɔkwale he nilee lɛ sɛɛ lɛ, belɛ eshai ahe afɔle ko bɛ dɔŋŋ; shi kojomɔ gbɛkwɛmɔ ní yɔɔ gbeyei kɛkɛ.” (Hebribii 10:26, 27) Bɔfo Yohane hu ŋma akɛ: ‘Esha ko yɛ ni ji gbele esha.’ (1 Yohane 5:16) Shi ani mɔ ni efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ ji mɔ ni baatsɔɔ kɛji efee ‘esha ko ni ji gbele esha’?

Tsuitsakemɔ Haa Anáa Eshaifaa

3. Kɛ́ esha ko ni wɔfee lɛ eha wɔhao waa lɛ, mɛni no baanyɛ atsɔɔ?

3 Yehowa ji mɔ ni Kojoɔ efɔŋfeelɔi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abu ehe akɔntaa eha lɛ, ejaakɛ efeɔ nɔ ni ja be fɛɛ be. (1 Mose 18:25; Romabii 14:12) Yehowa ji mɔ ni tsɔɔ kɛji mɔ efee esha ni anyɛŋ akɛfa lɛ, ni lɛ ji mɔ ni baanyɛ ajie emumɔ lɛ kɛjɛ wɔnɔ. (Lala 51:13) Shi kɛlɛ, kɛ́ esha ko ni wɔfee lɛ eha wɔhao waa lɛ, no lɛ eeenyɛ efee akɛ wɔtsake wɔtsui yɛ anɔkwale mli. Belɛ, mɛni ji anɔkwa tsuitsakemɔ?

4. (a) Mɛni ji tsuitsakemɔ? (b) Mɛni hewɔ lalatsɛ lɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 103:10-14 lɛ shɛjeɔ mɔ mii waa lɛ?

4 Wɔtsui ni wɔtsake lɛ tsɔɔ akɛ wɔtsake wɔsá jeŋba gbonyo loo efɔŋ ko ni kulɛ wɔkɛ wɔhe baawo mli lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ edɔɔ wɔ loo wɔshwaa wɔhe akɛ wɔkɔ gbɛ fɔŋ ko, ni wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ nakai gbɛ fɔŋ lɛ he. Kɛ́ wɔfee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ, shi wɔtsu nibii ni he hiaa ni tsɔɔ akɛ wɔtsake wɔtsui diɛŋtsɛ ahe nii lɛ, no lɛ lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ baanyɛ ashɛje wɔmii. Ewie akɛ: “Jeee wɔhe eshai lɛ anaa [Yehowa] ekɛ wɔ yeɔ yɛ, ni jeee wɔnishaianii lɛ anaa ewoɔ wɔ nyɔmɔ yɛ. Bɔ ni boka kɛ anai teŋ jɛkɛ lɛ, nakai ehaa wɔkɛ wɔnɔtɔmɔi lɛ ateŋ jɛkɛɔ. Bɔ ni tsɛ musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ ebii ahe lɛ, nakai Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ mɛi ní sheɔ lɛ lɛ ahe. Ejaakɛ ele wɔsu kɛ wɔbaŋ, ekaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ.”—Lala 103:10-14.

5, 6. Tsɔɔmɔ oti titri ni yɔɔ 1 Yohane 3:19-22 lɛ mli, ni ogbála nɔ ni bɔfo lɛ wiemɔi lɛ tsɔɔ lɛ mli.

5 Bɔfo Yohane wiemɔi nɛɛ hu shɛjeɔ mɔ mii. Ekɛɛ akɛ: “Ni no wɔkɛaale, akɛ anɔkwale lɛ mli wɔjɛ, ni wɔɔtsɛ wɔtsuii wɔŋmɛ wɔmli yɛ ehiɛ, akɛ, kɛji wɔtsuii buɔ wɔ fɔ lɛ, Nyɔŋmɔ da fe wɔtsui, ni ele nii fiaa. Suɔmɔmɛi, kɛji wɔtsui ebuuu wɔ fɔ lɛ, wɔyɛ ekãa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaa lɛ, wɔnaa yɛ edɛŋ, ejaakɛ ekitai lɛ wɔyeɔ nɔ, ni wɔfeɔ nii ni sa ehiɛ.”—1 Yohane 3:19-22.

6 Anɔkwale ni eji akɛ wɔjieɔ nyɛmimɛi asuɔmɔ kpo ni wɔkɛ wɔhe wooo eshafeemɔ mli lɛ tsɔɔ akɛ ‘wɔle akɛ wɔjɛ anɔkwale lɛ mli.’ (Lala 119:11) Kɛ́ wɔtsui buɔ wɔ fɔ́ yɛ yiŋtoo ko hewɔ lɛ, no lɛ esa kɛ wɔkai akɛ “Nyɔŋmɔ da fe wɔtsui, ni ele nii fiaa.” Yehowa naa wɔ mɔbɔ ejaakɛ ele “nyɛmimɛi ahedɔɔ ni apasa bɛ mli” ni wɔyɔɔ, mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ kɛwu wɔshi nɔshafeemɔ, kɛ esuɔmɔnaa nii ni wɔfeɔ lɛ. (1 Petro 1:22) Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni wɔjie nyɛmimɛi asuɔmɔ kpo, ni wɔjeee gbɛ wɔfeee esha lɛ, wɔtsui ‘ebuŋ wɔ fɔ́.’ Wɔbaaná “ekãa [loo wiemɔ mli heyeli] yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ” kɛ́ wɔmiisɔle, ni ebaaha wɔsɔlemɔi lɛ ahetoo ejaakɛ wɔyeɔ ekitai lɛ anɔ.

Mɛi ni Fee Esha Amɛshi Mumɔ Lɛ

7. Mɛni baatsɔɔ kɛ́ akɛ esha ko baake loo akɛkeŋ?

7 Mɛɛ eshai akɛkeee? Kɛha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, nyɛhaa wɔsusua Biblia mli nɔkwɛmɔnii komɛi ahe wɔkwɛa. Kɛ́ wɔtsake wɔtsui kɛjɛ eshafeemɔi ahe shi kɛlɛ eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni wɔfee lɛ kã he eehao wɔ lɛ, no lɛ esa akɛ saji nɛɛ ashɛje wɔmii. Wɔbaana akɛ jeee esha pɔtɛɛ ni mɔ efee lɛ ji nɔ ni tsɔɔ kɛji akɛbaake lɛ loo akɛkeŋ lɛ; shi moŋ jwɛŋmɔ ni hɔ eshafeemɔ lɛ sɛɛ, nɔ ni yɔɔ mɔ lɛ tsui mli, kɛ heni eje gbɛ efee esha lɛ kɛyashɛ lɛ ji nɔ ni baatsɔɔ.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi fee esha amɛshi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ?

8 Klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni kɛ yitsoŋwalɛ te shi amɛwo Yesu Kristo lɛ fee esha amɛshi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Amɛna akɛ Yesu kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ miitsu nii kɛmiifee naakpɛɛ nibii ni woɔ Yehowa hiɛ nyam. Kɛlɛ, Kristo henyɛlɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ hewalɛ nɛɛ jɛ Satan Abonsam ŋɔɔ. No hewɔ lɛ taakɛ Yesu tsɔɔ mli lɛ, mɛi ni bɔɔ musu amɛshiɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ miifee esha ko ni aŋɔfaŋ yɛ “je nɛŋ loo jeŋ ni baaba lɛ mli.”—Mateo 12:22-32.

9. Mɛni ji musubɔɔ, ni mɛni Yesu wie yɛ he?

9 Musubɔɔ ji wiemɔ ni akɛgbeɔ mɔ he guɔ, wiemɔ ni akɛfiteɔ mɔ, loo wiemɔ sha. Akɛni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hewɔ lɛ, mɔ ni wieɔ eshiɔ emumɔ lɛ miiwie eeshi Yehowa. Mɔ ni yaa nɔ ewieɔ wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni etsakeee etsui lɛ naŋ eshaifaa. Nɔ ni ba ni ha Yesu wie wiemɔi ni kɔɔ esha ni tamɔ nɛkɛ he lɛ tsɔɔ akɛ Yesu miiwie mɛi ni jeɔ gbɛ amɛteɔ shi amɛwoɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nitsumɔ lɛ ahe. Akɛni Farisifoi lɛ na akɛ Yesu kɛ Yehowa mumɔ lɛ miitsu nii, shi amɛkɛɛ akɛ hewalɛ ni Yesu kɛtsuɔ nii lɛ jɛ Abonsam ŋɔɔ hewɔ lɛ, amɛbɔ musu amɛshi mumɔ lɛ. No hewɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ ni bɔɔ musu eshiɔ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, enáŋ faa kɛyashi naanɔ; shi moŋ eye fɔ kɛmiiya naanɔ.”—Marko 3:20-29.

10. Mɛni hewɔ Yesu tsɛ Yuda akɛ “laajemɔ bi lɛ”?

10 Susumɔ Yuda Iskariot hu he okwɛ. Ekɔ gbɛ fɔŋ, ni eju fotro ni akɛwo edɛŋ akɛ ehiɛ lɛ mli shika. (Yohane 12:5, 6) Sɛɛ mli lɛ, Yuda tee Yudafoi anɔyelɔi lɛ aŋɔɔ ni ekɛ amɛ yakpaŋ akɛ amɛha lɛ jwiɛtɛi kukuji 30 koni etsɔɔ amɛ Yesu sɛɛgbɛ. Lɛɛlɛŋ, Yuda nu he akɛ efee esha beni etsɔɔ Yesu sɛɛ gbɛ egbe naa lɛ, shi etsakeee etsui yɛ esha ni eje gbɛ efee lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, Yuda naŋ gbohiiashitee, ni no hewɔ ni Yesu tsɛ lɛ akɛ “laajemɔ bi lɛ.”—Yohane 17:12; Mateo 26:14-16.

Mɛi ni Efeee Esha Amɛshiii Mumɔ Lɛ

11-13. Maŋtsɛ David fee esha ní kɔɔ ekɛ Batsheba he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ lɛ ye ha lɛ baanyɛ ashɛje wɔmii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Bei komɛi lɛ, Kristofoi ni efee eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni amɛjaje amɛhe eshai lɛ amɛtsɔɔ, ni asafoŋ onukpai lɛ eye ebua amɛ kɛsaa wekukpãa ni kã amɛkɛ Yehowa teŋ lɛ baanyɛ ahao lolo yɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ ni amɛtɔ̃ be ko ni eho lɛ hewɔ. (Yakobo 5:14) Kɛ́ enɛ eha wɔ hu wɔhao lɛ, no lɛ eyɛ faŋŋ akɛ wɔbaaná he sɛɛ akɛ wɔɔsusu nɔ ni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ yɛ mɛi ni akɛ amɛhe eshai ke amɛ lɛ he.

12 Maŋtsɛ David fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ ní kɔɔ ekɛ Batsheba ni ji Uria ŋa lɛ he. Beni David jɛ emaŋtsɛ tsũ lɛ yiteŋ ena yoo ni he yɔɔ fɛo nɛɛ miiju ehe lɛ, etsu ni ayaŋɔ lɛ kɛba emaŋtsɛwe lɛ ni ekɛ lɛ ná bɔlɛ. Sɛɛ mli beni akɛɛ David akɛ yoo lɛ eŋɔ hɔ lɛ, etsɔ ŋaa koni ewu ni ji Uria lɛ kɛ lɛ ayawɔ bɔni afee ni ekɛtsimɔ egbalafitemɔ lɛ nɔ. Akɛni ŋaatsɔɔ nɛɛ yeee omanye hewɔ lɛ, maŋtsɛ lɛ to gbɛjianɔ koni eha agbe Uria ya ta mli. No sɛɛ lɛ, Batsheba batsɔ David ŋa, ni ekɛ lɛ fɔ bi, shi bi lɛ gbo.—2 Samuel 11:1-27.

13 Yehowa tsu saji ni kɔɔ David kɛ Batsheba lɛ he nii. Eeenyɛ efee akɛ yɛ David tsuitsakemɔ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he kpaŋmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ lɛ fee lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ ehe eshai lɛ ke lɛ. (2 Samuel 7:11-16; 12:7-14) Ekã shi faŋŋ akɛ Batsheba tsake etsui, ejaakɛ ená hegbɛ kpele akɛ mɔ ni batsɔ Maŋtsɛ Salomo nyɛ kɛ Yesu Kristo blemanyɛ. (Mateo 1:1, 6, 16) Kɛ́ wɔfee esha lɛ, ehi akɛ wɔɔkai akɛ Yehowa kwɛɔ bɔ ni wɔtsake wɔtsui wɔha.

14. Anaa bɔ ni Yehowa kɛ eshai keɔ kwraa lɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ sane ni kɔɔ Maŋtsɛ Manase he lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Wɔnaa bɔ ni Yehowa kɛ eshai keɔ kwraa lɛ hu he nɔkwɛmɔnɔ yɛ sane ni kɔɔ Yuda Maŋtsɛ Manase he lɛ mli. Manase fee efɔŋ yɛ Yehowa hiɛ. Emamɔ afɔleshaa latɛi eha Baalim, ejá “ŋwɛi asafo lɛ fɛɛ,” ni emamɔ afɔleshaa latɛi po eha apasa nyɔŋmɔi yɛ sɔlemɔwe lɛ kpoi enyɔ lɛ anɔ. Eha ebii lɛ tsɔ̃ la mli, ewo mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ahe hewalɛ, ni elaka Yuda kɛ Yerusalembii lɛ ni “amɛfee efɔŋ fe jeŋmaji ni Yehowa kpata amɛhiɛ yɛ Israelbii lɛ ahiɛ lɛ tete.” Ebooo kɔkɔbɔi ni Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ kɛha lɛ lɛ atoi. Naagbee lɛ, Ashur maŋtsɛ lɛ ŋɔ Manase nom. Beni Manase yɔɔ nomŋɔɔ mli lɛ, etsake etsui ni etee nɔ ekɛ heshibaa sɔle eha Nyɔŋmɔ. Ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe eshai lɛ ke lɛ ni eŋɔ lɛ kɛba Yerusalem yɛ emaŋtsɛyeli lɛ mli ekoŋŋ, ni Manase ha anɔkwa jamɔ shwere.—2 Kronika 33:2-17.

15. Mɛni ba yɛ bɔfo Petro shihilɛ mli ni tsɔɔ akɛ Yehowa kɛ eshai keɔ “aahu”?

15 Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, bɔfo Petro fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ kɛtsɔ kwa ni ekwa Yesu lɛ nɔ. (Marko 14:30, 66-72) Shi kɛlɛ, Yehowa kɛke Petro “aahu.” (Yesaia 55:7) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Petro tsake etsui diɛŋtsɛ. (Luka 22:62) Anaa odaseyeli ni tsɔɔ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ehe eshai lɛ ke lɛ lɛ yɛ gbii 50 sɛɛ, beni Petro ná hegbɛ krɛdɛɛ ni ekɛ ekãa ye Yesu he odase yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:14-36) Ani yiŋtoo ko yɛ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Kristofoi ni tsakeɔ amɛtsui yɛ anɔkwale mli ŋmɛnɛ lɛ ahe eshai ekeŋ amɛ? Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Kɛji bo, Yehowa, okɛɛ ooodi nishaianii asɛɛ lɛ, kulɛ, Nuŋtsɔ, namɔ po aaanyɛ shi adamɔ? Shi bo odɛŋ eshaifaa yɔɔ.”—Lala 130:3, 4.

Gbeyei Ni Asheɔ akɛ Afee Esha Ashi Mumɔ lɛ Nɔ ní Aaaye

16. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ Nyɔŋmɔ kɛ wɔhe eshai baake wɔ?

16 Esa akɛ nɔkwɛmɔnii ni wɔsusu he kɛtsɔ hiɛ lɛ aye abua wɔ koni wɔye yeyeeye ni wɔfeɔ akɛ wɔfee esha wɔshi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ. Nɔkwɛmɔnii nɛɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa kɛ mɛi ni tsakeɔ amɛtsui lɛ ahe eshai keɔ amɛ. Nɔ ni he hiaa titri ji ni wɔjɛ wɔtsuiiaŋ wɔsɔle wɔha Nyɔŋmɔ. Kɛ́ wɔfee esha lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa, Yehowa mɔbɔnalɛ, emuu ni wɔyeee ni akɛfɔ wɔ, kɛ anɔkwayeli ni wɔyaa nɔ wɔkɛsɔmɔɔ lɛ nɔ wɔsɔle kɛbi eshaifaa. Akɛni wɔle akɛ Yehowa naa mɔbɔ pii hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle kɛbi eshaifaa kɛ nɔmimaa akɛ akɛbaake wɔ.—Efesobii 1:7.

17. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔfee esha ní yelikɛbuamɔ he miihia wɔ koni wɔnyɛ wɔná wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa kpakpa?

17 Ni kɛ́ wɔfee esha ni eha wekukpãa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ efite aahu akɛ wɔnuɔ he akɛ wɔnyɛŋ wɔsɔle wɔha lɛ hu? Kaselɔ Yakobo tsɔɔ nɔ ni esa akɛ mɔ afee. Eŋma akɛ: ‘Ha mɔ lɛ atsɛ́ asafo lɛ mli onukpai lɛ kɛba eŋɔɔ, ni amɛ́kpa lɛ mu yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbɛi amli ni amɛsɔle amɛha lɛ, ni hemɔkɛyeli sɔlemɔ lɛ aaahere helatsɛ lɛ yiwala, ni Nuŋtsɔ lɛ aaatee lɛ shi, ni kɛji efee eshai lɛ, aaaŋɔfa lɛ.’—Yakobo 5:14, 15.

18. Kɛ́ ashwie mɔ ko kɛjɛ asafo lɛ mli po lɛ, mɛni hewɔ no etsɔɔɔ doo ákɛ akɛ ehe eshai lɛ ekeŋ lɛ lɛ?

18 Kɛ́ efɔŋfeelɔ ko tsakeko etsui yɛ nakai beaŋ ni no ha ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ po lɛ, no etsɔɔɔ doo ákɛ akɛ ehe eshai lɛ ekeŋ lɛ. Paulo ŋma yɛ mɔ ko ni afɔ lɛ mu ni hi shi yɛ Korinto asafo lɛ mli ni fee esha ni ashwie lɛ lɛ he akɛ: “Nakai mɔ lɛ ehiɛ ni mɛi pii ekã lɛ fá ha lɛ, hewɔ lɛ agbɛnɛ nyɛŋɔfaa lɛ, ni nyɛshɛje emii moŋ, koni ŋkɔmɔyeli tuutu lɛ akabasu etsui.” (2 Korintobii 2:6-8; 1 Korintobii 5:1-5) Kɛlɛ, bɔni afee ni asáa wekukpãa ni kã mɛi ni efee esha lɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ, ehe miihia ni amɛkpɛlɛ yelikɛbuamɔ ni Kristofoi onukpai jɛɔ Biblia lɛ mli amɛkɛhaa amɛ lɛ nɔ, ní amɛtsɔɔ akɛ amɛtsake amɛtsui diɛŋtsɛ. Esa akɛ ‘amɛwo yibii ni sa tsuitsakemɔ.’—Luka 3:8.

19. Mɛni baanyɛ aha wɔhe “awa yɛ hemɔkɛyeli” lɛ mli?

19 Mɛni baanyɛ aha wɔnu he akɛ wɔfee esha wɔshi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ? Wɔhenilee ni gbaa wɔnaa fe nine aloo gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ni wɔbɛ baanyɛ aha wɔnu he nakai. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ ekolɛ sɔlemɔ kɛ hejɔɔmɔ babaoo ní wɔɔná lɛ baaye abua. Nɔ ni he hiaa titri ji ni wɔkwɛ koni Satan akaje wɔnijiaŋ wui ní wɔkpa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ. Akɛni Yehowa naaa efɔŋfeelɔ gbele he miishɛɛ hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ enaaa etsuji lɛ ateŋ mɔ ko gbele he miishɛɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiishe gbeyei akɛ wɔfee esha wɔshi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, tamɔ Lalai awolo lɛ mli fãi ni shɛjeɔ mɔ mii lɛ nɛkɛ. Esa akɛ wɔya Kristofoi akpeei daa ní wɔkɛ wɔhe awo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nakai ni wɔɔfee lɛ baaha wɔhe “awa yɛ hemɔkɛyeli” lɛ mli, ni ebaaha wɔye yeyeeye ní wɔfeɔ akɛ ekolɛ wɔfee esha ko ni akɛkeŋ wɔ lɛ nɔ.—Tito 2:2.

20. Mɛɛ nibii kɛ́ mɔ susu he lɛ ebaanyɛ eye ebua lɛ kɛna akɛ efeko esha eshiko mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ?

20 Mɔ fɛɛ mɔ ni sheɔ gbeyei akɛ efee esha eshi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ abi ehe akɛ: ‘Ani mibɔ musu mishi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ? Kɛjɛ beni mitsake mitsui yɛ mihe eshai lɛ ahe nɛɛ, ani mitsake misusumɔ yɛ tsuitsakemɔ nɛɛ he? Ani miyɛ hemɔkɛyeli yɛ eshai ni Nyɔŋmɔ kɛkeɔ lɛ mli? Ani miji hemɔkɛyeli kwalɔ ni ekpoo anɔkwalei ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ?’ Ekolɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ baayɔse akɛ amɛbɔko musu amɛshiko Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni asaŋ amɛjeee hemɔkɛyeli kwalɔi. Amɛtsake amɛtsui ni amɛyɛ hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ eshai ni Nyɔŋmɔ kɛkeɔ lɛ mli. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ amɛfeko esha amɛshiko Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ.

21. Mɛɛ sanebimɔi wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Kwɛ bɔ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli yɛ le ni wɔle akɛ wɔfeko esha wɔshiko mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hewɔ! Shi kɛlɛ, sanebimɔi komɛi yɛ ni kɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he ni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani miiha Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ miikudɔ mi lɛɛlɛŋ? Ani mijieɔ eyibii lɛ akpo yɛ mishihilɛ mli?’

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ mɔ baanyɛ afee esha ashi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ?

• Mɛni ji tsuitsakemɔ?

• Namɛi fee esha amɛshi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ?

• Te aaafee tɛŋŋ aye yeyeeye ni afeɔ akɛ afee esha ko ni akɛkeŋ lɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Mɛi ni wie amɛshi hewalɛ ni Yesu kɛtsu naakpɛɛ nii lɛ akɛ ejɛ

Satan ŋɔɔ lɛ fee esha amɛshi Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Eyɛ mli akɛ Petro kwa Yesu moŋ, shi efeee esha ni akɛkeee