Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Yaaju Yɛ Siloam Kpaakpo Lɛ Mli”

“Yaaju Yɛ Siloam Kpaakpo Lɛ Mli”

“Yaaju Yɛ Siloam Kpaakpo Lɛ Mli”

BENI Yesu ekpɔtɔ sũ ni ekɛtsa shwilafo ko sɛɛ lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Yaaju yɛ Siloam kpaakpo lɛ mli.” Nuu lɛ bo toi ni “eba ni eena nii.” (Yohane 9:6, 7) No beaŋ lɛ nɛgbɛ Siloam Kpaakpo lɛ yɔɔ? Shitsaa mli nibii ni ana nyɛsɛɛ nɛɛ kɛ sane hee ko kwraa haa yɛ heni kpaakpo nɛɛ hi lɛ he.

Shisharalɔi babaoo eyashara shi yɛ he ko ni yɔɔ Yerusalem ni atsɛɔ jɛmɛ akɛ Siloam Kpaakpo, ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ nakai kpaakpo lɛ ji nɔ ni Yohane 9:7 lɛ wieɔ he lɛ. Kpaakpo nɛɛ yɛ Hezekia nujɔɔ ni egbá lɛ naagbee gbɛ—nujɔɔ lɛ kɛlɛ ji mitai 530, ni agbá yɛ afii 700 D.Ŋ.B. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kpaakpo nɛɛ ehi shi kɛjɛ afii 300 Ŋ.B. tɔŋŋ. Byzantinebii ni tsɛɔ amɛhe “Kristofoi” ní yasusu yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ kpaakpo ni atsi tã yɛ Yohane Sanekpakpa lɛ mli lɛ yɛ nujɔɔ lɛ naagbee gbɛ lɛ ni fee kpaakpo lɛ.

Kɛlɛ, yɛ afi 2004 lɛ mli lɛ, mɛi ni tsaa shi kɛtaoɔ blema nibii lɛ na nɔ ko ni ha amɛmu sane naa akɛ no ji Siloam Kpaakpo ni awie he ni hi shi yɛ Yesu beaŋ lɛ. Eyɛ heni ayasusu yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ jɛmɛ Siloam Kpaakpo lɛ yɔɔ lɛ wuoyi-bokagbɛ aaafee mitai 100. Te fee tɛŋŋ amɛyana? Ehe bahia ni maŋsɔɔlɔi lɛ asaa paipi ko ni nu ni ehiii tsɔɔ mli yɛ nakai akutso lɛ mli. No hewɔ lɛ, amɛtsu nitsulɔi kɛ shitsaa tsɔnei wuji kɛtee jɛmɛ. Blema nibii ni atsaa shi ataoɔ lɛ he nilelɔ ko ni miitsu nii yɛ he ko ni bɛŋkɛ hé nɛɛ hiɛ shitsaa nitsumɔ lɛ kwɛmɔ ni ena akɛ atrakpoi enyɔ komɛi ejie amɛhiɛ kpo. Afɔ̃ɔ shitsaa lɛ, ni Israel Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Blema Nibii Anɔ lɛ kpɛlɛ koni atsa nakai kɔkrɔɔ lɛ mli. Kpaakpo lɛ fã kome kɛlɛ shɛɔ mitai 70, ni no mli lɛ atsa ekoji enyɔ lɛ momo.

Kapɛji komɛi ni ana beni atsaa shi lɛ ji nɔ ni akɛtsu nii yɛ klɛŋklɛŋ afi nɔ ni Yudafoi lɛ tse atua amɛshi Roma lɛ, kɛ afi ni ji enyɔ, afi ni ji etɛ lɛ, kɛ afi ni ji ejwɛ lɛ mli. Nakai atuatsemɔ lɛ ba yɛ afi 66 kɛmɔ afi 70 Ŋ.B. Kapɛji ni ana lɛ yeɔ odase ákɛ akɛ kpaakpo lɛ tsu nii aahu kɛyashi afi 70 Ŋ.B. beni Romabii lɛ kpata Yerusalem hiɛ lɛ. Adafitswaa wolo ni ji Biblical Archaeology Review lɛ mu sane naa akɛ: “Atee nɔ akɛ kpaakpo lɛ tsu nii kɛyashi atuatsemɔ be lɛ ba naagbee, ni no sɛɛ lɛ akũ hiɛ ashwie nɔ. Mɔ ko mɔ ko ehiii nɛkɛ hé nɛɛ ni yɔɔ Yerusalem jɔɔ mli gbɛ lɛ aahu kɛyashi Byzantinebii lɛ abeaŋ dani mɛi bahi jɛmɛ. Daa afi lɛ, nugbɔ ni nɛɔ yɛ fɛ̃i beaŋ ni hoɔ yɛ jɔɔ mli gbɛ lɛ looɔ ŋmɔtɔ kɛbahàa kpaakpo lɛ nɔ. Ni beni Romabii lɛ bakpata maŋtiase lɛ hiɛ sɛɛ lɛ, akpa kpaakpo lɛ mli kwramɔ. Yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli lɛ, ŋmɔtɔ ni bahà kpaakpo lɛ nɔ lɛ tee nɔ eti aahu akɛ fiofio lɛ, kpaakpo lɛ laaje kwraa. Mɛi ni tsaa shi kɛtaoɔ blema nibii lɛ na kpaakpo lɛ yɛ ŋmɔtɔ ni shɛɔ mitai 3 timɔ shishi.”

Mɛni hewɔ Biblia kaselɔi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ yɔɔ he miishɛɛ akɛ amɛaale heni no mli lɛ Siloam Kpaakpo lɛ yɔɔ lɛ? Ejaakɛ enɛ yeɔ buaa amɛ ni amɛleɔ bɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yerusalem shikpɔŋ ni atsĩ tã shii abɔ yɛ saji ni kɔɔ Yesu shihilɛ kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ ni je kpo yɛ Sanekpakpai lɛ amli lɛ he lɛ shikãmɔ yɔɔ ha.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Siloam Kpaakpo ni ayana nyɛsɛɛ nɛɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© 2003 BiblePlaces.com