Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Oji “Niiatsɛ Yɛ Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋ”?

Ani Oji “Niiatsɛ Yɛ Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋ”?

Ani Oji “Niiatsɛ Yɛ Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋ”?

“Nakai mɔ ni bɔɔ jwetri ehaa lɛ diɛŋtsɛ ehe, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ yɔɔ.”—LUKA 12:21.

1, 2. (a) Mɛni mɛi jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ nibii shãa afɔle koni amɛtsɔmɔ? (b) Mɛɛ naagba kɛ oshara Kristofoi baanyɛ amɛkɛkpe?

GBƆMƐI ni jɛ maji srɔtoi amli egbo deŋme kɛtsu nii dɛŋdɛŋ yɛ yinɔi fɛɛ mli, ejaakɛ amɛmiisumɔ ni amɛtsɔmɔ niiatsɛmɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni ana akɛ shika tsuru yɛ Australia, South Africa, Canada, kɛ United States yɛ afi 1800 afii lɛ amli lɛ, mɛi babaoo jɛ shɔŋŋ amɛtee hei nɛɛ, ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛshi amɛshĩai kɛ amɛsuɔlɔi ni amɛyatao jwetrii yɛ maji ni amɛleee jɛmɛ, ni bei komɛi lɛ jɛmɛ shihilɛ wa lɛ amli. Hɛɛ, mɛi babaoo jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe woɔ shihilɛi ni yɔɔ oshara waa mli ni amɛkɛ nibii babaoo shãa afɔle koni amɛtsɔmɔ niiatsɛmɛi.

2 Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo kɛ amɛhe wooo ojarawatɛi ataomɔ mli moŋ, shi amɛtsuɔ nii dɛŋdɛŋ koni amɛná amɛdaaŋ ŋmaa. Ŋmɛnɛ lɛ, daaŋ ŋmaa taomɔ bɛ mlɛo, ekãaa shi akɔɔɔ, ni anyɛɔ hiɛ latsaa dani anáa. Ewaaa akɛ mɔ aaaha niyenii, atade, kɛ wɔɔhe he susumɔ ahé ejwɛŋmɔ ní eku ehiɛ eshwie nibii ni he hiaa titri lɛ anɔ loo ehiɛ akpa nɔ po. (Romabii 14:17) Yesu kɛ abɛbua ko tsɔɔ adesai asu nɛɛ mli jogbaŋŋ. Anaa enɛ yɛ Luka 12:16-21 lɛ.

3. Wiemɔ Yesu abɛbua ni aŋma yɛ Luka 12:16-21 lɛ he kuku.

3 Beni Yesu wie bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ he, ní wɔsusu he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ mli nɔŋŋ ni etsĩ abɛbua nɛɛ tã. Yɛ kɔkɔ ni Yesu bɔ yɛ hiɛjoomɔ he lɛ sɛɛ lɛ, ewie nuu niiatsɛ ko ni tsui enyɔɔɔ emli yɛ nibii kpakpai ni ebua naa yɛ eboŋoi amli lɛ ahe, shi ekumɔ eboŋoi lɛ eshwie shi ni emamɔ ewuji koni ekɛ nibii kpakpai babaoo ato mli lɛ he. Beni esusuɔ akɛ agbɛnɛ ebaanyɛ ejɔɔ ehe ní ená ehewɔŋ miishɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ ewala baaje edɛŋ, ni nibii kpakpai babaoo ni ebua naa lɛ baatsɔ mɔ kroko nɔ̃. Kɛkɛ ni Yesu kɛ wiemɔ nɛɛ mu sane lɛ naa akɛ: “Nakai mɔ ni bɔɔ jwetri ehaa lɛ diɛŋtsɛ ehe, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ yɔɔ.” (Luka 12:21) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ abɛbua nɛɛ mli? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ nikasemɔ ni yɔɔ mli lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛi amli?

Nuu lɛ Kɛ Shihilɛ ko Kpe

4. Mɛɛ gbɔmɔ nɛkɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ nuu ni Yesu wie ehe yɛ abɛbua lɛ mli lɛ ji?

4 Mɛi babaoo le Yesu abɛbua nɛɛ. Wɔkadi akɛ Yesu je abɛbua lɛ shishi akɛ: “Nuu niiatsɛ ko shikpɔŋ ba nii babaoo.” Yesu ekɛɛɛ akɛ nuu lɛ ná nii kɛtsɔ ojotswaa loo juu-kɛfɔ̃ gbɛ̀i anɔ. Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nuu nɛɛ jeee gbɔmɔ fɔŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni Yesu wie lɛ tsɔɔ akɛ nilee yɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ nuu ni awie ehe yɛ abɛbua lɛ mli lɛ tsu nii dɛŋdɛŋ. Kɛ hooo lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ nuu nɛɛ ji mɔ ko ni sáa ehe eto, ni ebua nii anaa kɛha wɔsɛɛ, ekolɛ akɛni esusuɔ eweku lɛ hilɛ-kɛhamɔ he lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ yɛ adesai asusumɔ naa lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ nuu nɛɛ hiɛ wa ni ekɛ hiɛdɔɔ tsuɔ esɔ̃i ahe nii.

5. Mɛɛ shihilɛ nuu ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ kɛkpe?

5 Kɛfata he lɛ, Yesu tsɛ nuu lɛ akɛ niiatsɛ yɛ abɛbua lɛ mli, ni tsɔɔ akɛ eji mɔ ko ni yɛ nii babaoo momo. Shi kɛlɛ, taakɛ Yesu tsɔɔ mli lɛ, niiatsɛ nɛɛ kɛ shihilɛ ko kpe. Eshikpɔŋ lɛ ba nii babaoo fe bɔ ni ekpaa gbɛ, ni efa kwraa fe nɔ ni he hiaa lɛ loo eeenyɛ ekwɛ nɔ. Kulɛ mɛni esa akɛ efee?

6. Mɛɛ shihilɛi Nyɔŋmɔ tsuji babaoo kɛkpeɔ ŋmɛnɛ ni ebiɔ ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ he?

6 Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ shihilɛ ni tamɔ nuu niiatsɛ lɛ nɔ lɛ nɔŋŋ eko kpeɔ. Anɔkwa Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛye anɔkwa yɛ nitsumɔ mli, amɛjɛɔ amɛmusuŋ fɛɛ amɛtsuɔ nii, ni amɛtsuɔ nitsumɔ ni akɛwoɔ amɛdɛŋ lɛ jogbaŋŋ. (Kolosebii 3:22, 23) Kɛ́ amɛtsuɔ nii amɛhaa mɔ ko jio, amɛyɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnitsumɔ jio lɛ, bei pii lɛ amɛyeɔ omanye, ni amɛhe saa waa yɛ nɔ ni amɛtsuɔ lɛ mli po. Kɛ́ akɛɛ abaawó amɛnɔ yɛ nitsumɔ mli loo hegbɛi kɛha nitsumɔi krokomɛi anaa gbele kɛha amɛ lɛ, ehe bahiaa ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ he. Ani esa akɛ amɛŋmɛ gbɛ ni awó amɛnɔ loo amɛlɛɛ amɛnitsumɔ lɛ mli? Nakai nɔŋŋ oblahii kɛ oblayei babaoo ni ji Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ skul. No hewɔ lɛ ekolɛ akɛbaafɔ̃ amɛhiɛ akɛ abaawo amɛnikasemɔ he nyɔji fɛɛ aha amɛ koni amɛyakase nii yɛ skul wuji tamɔ univɛsiti kɛ ekrokomɛi ni tamɔ no ní amɛhe gbɛi lɛ amli. Ani esa akɛ amɛkpɛlɛ nɔ taakɛ mɛi pii baafee lɛ?

7. Te nuu ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ tsu shihilɛ ni ekɛkpe lɛ he nii eha tɛŋŋ?

7 Nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa Yesu abɛbua lɛ nɔ ekoŋŋ, mɛni niiatsɛ lɛ fee beni eshikpɔŋ lɛ ba nii babaoo aahu akɛ enaaa he ko ekɛto lɛ? Ekpɛ eyiŋ akɛ ebaakumɔ eboŋoi lɛ eshwie shi ni emamɔ ewuji ni eto enibaa nii lɛ kɛ enii lɛ fɛɛ yɛ jɛi. Ekolɛ gbɛjianɔ ni eto nɛɛ ha etsui nyɔ emli ni enu he akɛ eyɛ shweshweeshwe aahu akɛ ekɛ ehe wie akɛ: “Makɛɛ misusuma akɛ: Susuma, oyɛ nii babaoo ni aŋɔtoo afii pii; jɔɔmɔ ohe, ye ni onu, ni otsui anyɔ omli!”—Luka 12:19.

Mɛni Hewɔ Eji “Kwashia” Lɛ?

8. Mɛɛ oti ko ni he hiaa waa nuu ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ ku ehiɛ efɔ̃ nɔ?

8 Shi kɛlɛ taakɛ Yesu tsɔɔ mli lɛ, gbɛjianɔ ni nuu lɛ to lɛ tamɔ nɔ ni ewo tsu kɛ emli jwɛi. Etamɔ nɔ ni nilee yɛ gbɛjianɔ ni eto lɛ mli moŋ, shi eshi nɔ ko ni he hiaa waa—Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Nuu lɛ susu lɛ pɛ ehe, bɔ ni eeefee ejɔɔ ehe, eye ni enu, ni ená ehewɔŋ miishɛɛ. Esusu akɛ akɛni eyɛ “nii babaoo” hewɔ lɛ, ebaahi shi “afii pii.” Ehe eyabaaa nii, nibii eyabaaa lɛ bɔ ni ekpaa gbɛ lɛ. Taakɛ Yesu ewie kɛtsɔ hiɛ lɛ, “jeee gbɔmɔ nii ni ená ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ.” (Luka 12:15) Nakai nyɔɔŋ lɛŋ nɔŋŋ lɛ, nibii fɛɛ ni egbo deŋme kɛná lɛ je edɛŋ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Kwashia, nyɔɔŋ nɛŋ nɔŋŋ lɛ abaabi osusuma shi yɛ odɛŋ; ni nibii ní osaa oto lɛ, namɔ nɔ̃ aaatsɔ?”—Luka 12:20.

9. Mɛni hewɔ atsɛ nuu ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ akɛ kwashia lɛ?

9 Ha wɔsusu oti ni he hiaa yɛ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ he wɔkwɛ. Nyɔŋmɔ tsɛ nuu lɛ akɛ kwashia. Biblia wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko (Exegetical Dictionary of the New Testament) tsɔɔ mli akɛ “he fɛɛ he” ni akɛ wiemɔ nɛɛ aaatsu nii yɛ Hela mli lɛ, “etsɔɔ niiashishinumɔ ni abɛ.” Wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo lɛ tsɔɔ mli akɛ, yɛ abɛbua nɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ miikpa “sɛɛnamɔ ni bɛ gbɛjianɔ ni niiatsɛ lɛ to kɛha wɔsɛɛ lɛ he lɛ” he mama. Kɛ́ akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii lɛ etsɔɔɔ akɛ mɔ ni awieɔ ehe lɛ bɛ nilee, shi moŋ “etsɔɔ akɛ mɔ lɛ kɛ ehe efɔ̃ɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ.” Bɔ ni Yesu tsɔɔ akɛ niiatsɛ lɛ ji lɛ haa wɔkaiɔ nɔ ni ekɛɛ Kristofoi ni hi klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli asafo ni yɔɔ Laodikea ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ kpokpaa lɛ nɔ akɛ: “Okɛɔ akɛ: Niiatsɛ ji mi ni miyɛ nii ni nɔ ko nɔ ko ehiaaa mi, ni oleee akɛ oyɛ amane mli ni onii hu yɛ mɔbɔ ni ohiafo kɛ shwilafo kɛ heyayaiatsɛ jio.”—Kpojiemɔ 3:17.

10. Mɛni hewɔ “nii babaoo” ni aaaná lɛ etsɔɔɔ akɛ aaaná “afii pii” lɛ?

10 Esa akɛ wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaseɔ yɛ abɛbua nɛɛ mli lɛ nɔ. Ani eeenyɛ efee akɛ wɔbaatsu nii waa kɛ yiŋtoo akɛ wɔɔbua “nii babaoo” naa ni wɔkpoo akɛ wɔɔfee nɔ ni he hiaa ni baaha wɔna “afii pii” ni no aha wɔfee wɔnii tamɔ nuu ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ? (Yohane 3:16; 17:3) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mlifu gbi lɛ nɔ lɛ, nii he bɛ sɛɛnamɔ ko” ni “mɔ ni kɛ ehiɛ fɔɔ enii anɔ lɛ, eeegbee shi.” (Abɛi 11:4, 28) No hewɔ lɛ, Yesu kɛ naagbee kɔkɔbɔɔ ha yɛ abɛbua lɛ mli akɛ: “Nakai mɔ ni bɔɔ jwetri ehãa lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ yɔɔ.”—Luka 12:21.

11. Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ folo kome po bɛ he akɛ mɔ ko kɛ ehiɛ aaafɔ̃ enii ni eyɔɔ lɛ nɔ kɛha shweshweeshwe shihilɛ lɛ?

11 Beni Yesu kɛ wiemɔ ni ji “nakai” lɛ tsu nii lɛ, eetsɔɔ akɛ nɔ ni ba niiatsɛ lɛ nɔ yɛ abɛbua lɛ mli lɛ hu baaba mɛi ni kɛ amɛhe fɔɔ amɛnii ni amɛyɔɔ lɛ pɛ nɔ, ni tsɔɔ akɛ amɛbuɔ no akɛ no ji nɔ ni baaha ni amɛhi shi shweshweeshwe lɛ anɔ. Jeee ‘jwetri ni abɔɔ ahaa he’ lɛ ji nɔ ni ejaaa lɛ, shi moŋ kpoomɔ ni akpoɔ akɛ atsɔ “niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ” lɛ ji nɔ ni ejaaa lɛ. Kaselɔ Yakobo kɛ kɔkɔbɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ ha beni eŋma akɛ: “Belɛ agbɛnɛ nyɛ hu, nyɛ mɛi ní nyɛkɛɔ akɛ: Ŋmɛnɛ loo wɔ́ lɛ wɔɔtee nɛkɛ loo nɛkɛ maŋ nɛŋ, ní wɔyaye afi kome yɛ jɛi, ni wɔɔye jara, ni wɔɔná sɛɛ. Tsɛ nyɛleee wɔ́ sane.” Mɛni esa akɛ amɛfee? “Hewɔ lɛ sa moŋ akɛ nyɛkɛɔ akɛ: Kɛji Nuŋtsɔ lɛ miisumɔ ni wɔyi ná wala lɛ, no lɛ wɔɔfee enɛ loo enɛ.” (Yakobo 4:13-15) Kɛ́ mɔ ko yɛ shika babaoo diɛŋtsɛ loo eyɛ nibii pii, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ, fɛɛ baafee efolo. Belɛ mɛni niiatsɛ ni mɔ aaatsɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ tsɔɔ?

Niiatsɛ ni Aaatsɔ yɛ Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋ

12. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ wɔbaatsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ?

12 Yɛ Yesu wiemɔ lɛ naa lɛ, srɔtofeemɔ agbo yɛ niiatsɛ ni mɔ ko aaaji yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ kɛ jwetri ni aaabɔ kɛha he loo heloonaa nii babaoo sɛɛ ni aaatiu lɛ teŋ. No hewɔ lɛ, Yesu miitsɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔhaa heloonaa nii anaabuamɔ loo nii ni wɔyɔɔ lɛ mli ŋɔɔmɔyeli feɔ nɔ titri yɛ wɔshihilɛ mli. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni baaha wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpãa lɛ mli awa loo ewaje wekukpãa nɛɛ nɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaatsɔmɔ niiatsɛmɛi kɛ̃ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ enɛ feemɔ haa Nyɔŋmɔ nɛɔ jɔɔmɔi babaoo eshwieɔ wɔnɔ. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Yehowa jɔɔmɔ lɛ, no feɔ mɔ niiatsɛ; shi deŋmegbomɔ nyɛŋ ekɛ nɔ ko afata he.”—Abɛi 10:22.

13. Yehowa jɔɔmɔ “feɔ mɔ niiatsɛ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Be fɛɛ be ni Yehowa nɛɔ jɔɔmɔ eshwieɔ ewebii lɛ anɔ lɛ, ekɛ nibii ni nɔ bɛ haa amɛ. (Yakobo 1:17) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, shikpɔŋ ni Yehowa kɛha Israelbii lɛ koni amɛyahi nɔ lɛ ji “shikpɔŋ ní fufɔ kɛ wo hoɔ yɛ nɔ.” Eyɛ mli akɛ Mizraimbii lɛ ashikpɔŋ lɛ tamɔ shikpɔŋ ni akɛha Israelbii lɛ moŋ, shi kɛ hooo kwraa lɛ, nɔ ni Yehowa kɛha Israeblii lɛ yɛ srɔto yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ. Mose kɛɛ Israelbii lɛ akɛ eji ‘shikpɔŋ ni Yehowa, amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ, báa yi.’ Enɛ tsɔɔ akɛ akɛni Yehowa baakwɛ amɛ hewɔ lɛ, amɛbaaye omanye. Gbii abɔ ni Israelbii lɛ yaa nɔ amɛyeɔ Yehowa anɔkwa lɛ, ejɔɔ amɛ babaoo ni amɛshihilɛ feɔ nɔ ni hi kwraa fe jemaji fɛɛ ni bɔle amɛ lɛ. Hɛɛ Yehowa jɔɔmɔ ji nɔ ni feɔ mɔ “niiatsɛ”!—4 Mose 16:13; 5 Mose 4:5-8; 11:8-15.

14. Mɛni mɛi ni ji niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ náa?

14 Abaanyɛ atsɔɔ wiemɔ “niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ” lɛ hu shishi akɛ “niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” (Ga Biblia Hee) Bei pii lɛ nɔ ni kã mɛi ni ji niiatsɛmɛi yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ atsui nɔ ji bɔ ni ekolɛ amɛsumɔɔ ni mɛi ana amɛ aha. Bei pii lɛ enɛ jeɔ kpo yɛ bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhaa lɛ mli. Amɛsumɔɔ ni amɛkɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ akɛ “shihilɛ lɛ mli hewoo” lɛ ahole amɛkɔ̃ji anɔ yɛ mɛi ahiɛ. (1 Yohane 2:16) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ mɛi ni ji niiatsɛmɛi yɛ egbɛfaŋ lɛ anɔ, efiɔ amɛ sɛɛ, eduroɔ amɛ babaoo, ni amɛkɛ lɛ yɛ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii. Shidaamɔ kpakpa ni tamɔ nɛkɛ ni amɛyɔɔ lɛ haa amɛnáa miishɛɛ ni amɛhiɔ shi shweshweeshwe, ni heloonaa ninámɔ ko kwraa bɛ ni baanyɛ aha nine anyɛ ashɛ enɛ nɔ. (Yesaia 40:11) Sanebimɔ ni eshwɛ ni esa akɛ wɔná hetoo ji, Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔtsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ?

Niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ

15. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔtsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ?

15 Nuu ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ saa ehe eto ni etsu nii dɛŋdɛŋ koni ena nii, ni atsɛ lɛ akɛ kwashia. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔɔtsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaatsu nii dɛŋdɛŋ ni wɔkɛ wɔhe awo nitsumɔ ni hi ni ehe yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli kɛmɔ shi. Yesu kɛ famɔ hã yɛ nitsumɔ nɛɛ eko he akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi.” (Mateo 28:19) Kɛ́ wɔkɛ wɔbe, wɔhewalɛ, kɛ wɔhesaai tsu nii yɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli, shi jeee ni wɔkɛha wɔshihilɛ ahi lɛ, etamɔ nɔ ni wɔkɛ shika miiwo nitsumɔ ko mli. Taakɛ niiashikpamɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni efee nakai lɛ etsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔjamɔ gbɛfaŋ.—Abɛi 19:17.

16, 17. Mɛɛ niiashikpamɔi obaanyɛ ogba kɛtsɔɔ shihilɛ ni tsɔɔ akɛ mɔ ko ji niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli?

16 Susumɔ Kristofonyo nuu ko ni yɔɔ Asia maŋ ko mli lɛ sane lɛ he okwɛ. Etsuɔ kɔmpiutai ahe nii, ni enyɔmɔwoo fá waa. Shi enitsumɔ nɛɛ miihe ahe ebe fɛɛ, ni no ha enu he akɛ eji ohiafo yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ. Naagbee lɛ yɛ nɔ najiaŋ ni eeebɔ mɔdɛŋ eya ehiɛ yɛ enitsumɔ lɛ mli lɛ, ekpa ni eyabɔi aiskrim feemɔ, ni ehɔ̃ɔ yɛ gbɛjegbɛi anɔ koni ená be babaoo kɛha ejamɔŋ hiamɔ nii kɛ sɔ̃i ahe nitsumɔ. Kɛ́ enanemɛi ni ekɛtsuɔ nii tsutsu lɛ na lɛ lɛ amɛŋmɔɔ lɛ, shi te nibii anaa yakpa ha tɛŋŋ? Ekɛɛ akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, minyɛɔ mikɛ shika babaoo toɔ bianɛ fe be ni mitsuɔ kɔmpiutai ahe nii lɛ. Eha miná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ yeyeeyefeemɔ kɛ haomɔ ni jɛɔ mitsutsu nitsumɔ lɛ mli kɛbaa lɛ sɛɛ efo. Ni nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, minuɔ he akɛ mibɛŋkɛ Yehowa kpaakpa.” Tsakemɔ nɛɛ ha Kristofonyo nɛɛ nyɛ ekɛ ehe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ eesɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ emaŋ lɛ mli lɛ mli. Yehowa jɔɔmɔ “feɔ mɔ niiatsɛ” lɛɛlɛŋ.

17 Nɔkwɛmɔnɔ ni ji enyɔ lɛ kɔɔ yoo ko ni jɛ weku ko ni yɔɔ bulɛ kpele kɛha skul ni ayaa kɛyaa hiɛ lɛ mli lɛ he. Etee univɛsitii yɛ France, Mexico, kɛ Switzerland, ni enɛ ha ekpa gbɛ akɛ ebaaná nitsumɔ ni hi etsu. Ekɛɛ akɛ: “Miye omanye; mihe gbɛi ni miná hegbɛi kpelei, shi mitsui enyɔɔɔ mimli, ni mináaa miishɛɛ ko kwraa.” Akɛ lɛ kase Yehowa he nii. Ekɛɛ akɛ: “Beni mihemɔkɛyeli lɛ mli waa lɛ, bɔ ni mishweɔ akɛ masa Yehowa hiɛ ni mikɛ nɔ ni ekɛduro mi lɛ fioo ko aha lɛ lɛ ha gbɛ ni esa akɛ makɔ lɛ bafee faŋŋ eha mi—no ji mibe fɛɛ ni mikɛaasɔmɔ lɛ.” Ekpa heloonaa nitsumɔ ni etsuɔ lɛ, ni etsɛɛɛ ni abaptisi lɛ. Ekɛ miishɛɛ esɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ yɛ afii 20 ni eho lɛ mli. Etsɔɔ mli akɛ: “Mɛi komɛi susuɔ akɛ mifite miduromɔ keenii lɛ, shi amɛnaa akɛ miyɛ miishɛɛ ni amɛhiɛ sɔɔ shishitoo mlai ni mihiɔ shi yɛ naa lɛ. Misɔleɔ daa ní Yehowa aye abua mi ní maba mihe shi koni ekpɛlɛ minɔ.”

18. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ tamɔ Paulo?

18 Saulo ni sɛɛ mli lɛ abale lɛ akɛ bɔfo Paulo lɛ ná hegbɛ akɛ eeetsu nitsumɔ ni ayeɔ omanye waa yɛ mli. Shi sɛɛ mli lɛ eŋma akɛ: “Mibuɔ fɛɛ laajemɔ nii yɛ Kristo Yesu, mi-Nuŋtsɔ lɛ, he nilee ni fe fɛɛ lɛ hewɔ.” (Filipibii 3:7, 8) Paulo bu nibii ni ená kɛtsɔ Kristo nɔ lɛ akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ kwraa fe nibii fɛɛ ni je lɛ baanyɛ eha ená. Nakai nɔŋŋ wɔ hu kɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie nibii ni wɔtiuɔ sɛɛ koni wɔshihilɛ aya hiɛ lɛ anɔ ni wɔtiu Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ shihilɛ sɛɛ gbɛ lɛ, wɔbaatsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ nɔmimaa haa wɔ akɛ: “Heshibaa kɛ Yehowa gbeyeishemɔ nyɔmɔwoo ji nii kɛ hiɛnyam kɛ wala.”—Abɛi 22:4.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛɛ shihilɛ nuu ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ kɛkpe?

• Mɛni hewɔ atsɛ nuu ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ akɛ kwashia lɛ?

• Mɛni tsɔɔ akɛ mɔ ko ji niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mɛni hewɔ atsɛ nuu niiatsɛ lɛ akɛ kwashia lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Mɛɛ gbɛ nɔ hegbɛi ni baaha mɔ aya ehiɛ lɛ baanyɛ afee kaa diɛŋtsɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28, 29]

“Yehowa jɔɔmɔ lɛ, no feɔ mɔ niiatsɛ”