Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛhiɛ Ahia Nyɛhe Nɔ Jogbaŋŋ Yɛ Hiɛjoomɔi Srɔtoi Fɛɛ Ahe’

‘Nyɛhiɛ Ahia Nyɛhe Nɔ Jogbaŋŋ Yɛ Hiɛjoomɔi Srɔtoi Fɛɛ Ahe’

‘Nyɛhiɛ Ahia Nyɛhe Nɔ Jogbaŋŋ Yɛ Hiɛjoomɔi Srɔtoi Fɛɛ Ahe’

“Jeee gbɔmɔ nii ni ená ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ.” —LUKA 12:15.

1, 2. (a) Mɛni oyɔse akɛ mɛi náa he miishɛɛ ni amɛtiuɔ sɛɛ ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ sui nɛɛ baanyɛ ana wɔnɔ hewalɛ?

MƐI pii buɔ shika, heloonaa nibii, gbɛihemɔ, nitsumɔ ni awoɔ mɔ nyɔmɔ pii yɛ mli, kɛ weku ni amɛaaná lɛ akɛ efata nibii ní tsɔɔ akɛ amɛye omanye yɛ shihilɛ mli loo nibii ni tsɔɔ akɛ amɛhiɛ eshwieŋ shi wɔsɛɛ lɛ ahe. Eka shi faŋŋ akɛ, heloonaa ninamɔ kɛ omanyeyeli yɛ je lɛŋ nibii ahe ji nibii ni mɛi pii naa he miishɛɛ ni amɛtiuɔ sɛɛ yɛ maji ni mɛi pii yɔɔ nii yɛ mli kɛ maji ni ayeɔ ohia waa yɛ mli lɛ amli. Kɛ́ mɛi nɛɛ yɛ Nyɔŋmɔjamɔ nibii ahe miishɛɛ po lɛ, nakai miishɛɛ lɛ miitã.

2 Nakai pɛpɛɛpɛ Biblia lɛ gba akɛ ebaaba lɛ. Biblia lɛ kɛɛ akɛ: “Shi na enɛ ole akɛ naagbee gbii lɛ anɔ lɛ jaramɔ bei baaba. Ejaakɛ gbɔmɛi aaatsɔmɔ hesuɔlɔi, shika suɔlɔi, . . . mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ, mɛi ni hiɛ Nyɔŋmɔ jamɔ su, shi amɛkwa emli hewalɛ lɛ.” (2 Timoteo 3:1-5) Akɛni anɔkwa Kristofoi hiɔ shi yɛ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ateŋ jetsɛremɔ kɛ jenamɔ hewɔ lɛ, amɛkɛ kaa ni haa amɛnáa shwelɛ akɛ amɛsusu nii ahe tamɔ mɛi nɛɛ ni amɛjeŋba atamɔ amɛ lɛ kpeɔ. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔkaha je lɛ ha ‘wɔjeŋba tamɔ jeŋbii ajeŋba’?—Romabii 12:2.

3. Mɛni he kɔkɔ Yesu bɔ ní wɔbaasusu he amrɔ nɛɛ?

3 Yesu Kristo ni ji “hemɔkɛyeli shishijelɔ kɛ naagbelɔ lɛ,” tsɔɔ wɔ nibii babaoo ni baaye abua wɔ yɛ sane nɛɛ he. (Hebribii 12:2) Be ko beni Yesu miitsɔɔ gbɔmɛi asafo ko nii koni amɛnu nibii ni kɔɔ anɔkwa jamɔ he lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, nuu ko bi nɔ ko kɛfo sanegbaa lɛ mli akɛ: “Tsɔɔlɔ, kɛɛmɔ minyɛmi lɛ ní ekɛ mi aja gboshinii lɛ amli.” Yɛ nakai nibimɔ lɛ hetoohamɔ mli lɛ, Yesu kɛ hiɛdɔɔ bɔ nuu lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni boɔ lɛ toi lɛ kɔkɔ. Ekɛ hiɛdɔɔ bɔ amɛ kɔkɔ yɛ hiɛjoomɔ he, ni ema kɔkɔbɔɔ lɛ nɔ mi kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni haa mɔ susuɔ nii ahe. Esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu nɔ ni Yesu wie yɛ sane nɛɛ he lɛ he, ni wɔ kwɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli koni wɔna he sɛɛ.—Luka 12:13-21.

Nibimɔ ko ni Esaaa

4. Mɛni hewɔ Yesu sane lɛ mli ni nuu lɛ fo lɛ esaaa lɛ?

4 Dani nuu lɛ bafo sanegbaa lɛ mli lɛ, no mli lɛ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ kɛ mɛi krokomɛi miiwie bɔ ni esa akɛ amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ osatofeemɔ he, bɔ ni esa akɛ amɛná ekãa koni amɛha mɛi fɛɛ ana akɛ amɛkɛ gbɔmɔ Bi lɛ ni bɔɔ, kɛ bɔ ni amɛaafee koni amɛná yelikɛbuamɔ kɛjɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ dɛŋ. (Luka 12:1-12) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nibii ni Yesu kɛɛ amɛ lɛ ji nibii ni esa akɛ ekaselɔi lɛ kɛ hiɛdɔɔ asusu he. Shi beni Yesu haa wiemɔ ni haa mɔ susuɔ nii ahe nɛɛ lɛ, nuu lɛ fo sanegbaa lɛ mli trukaa ni ebi Yesu koni eyatsu weku gboshinii he maŋsɔ̃tsɔɔ ko he nii eha lɛ. Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko ni he hiaa waa kɛjɛ nɔ ni nuu nɛɛ fee lɛ mli.

5. Mɛni nuu lɛ nibimɔ lɛ ha ayɔse yɛ ehe?

5 Aŋma yɛ wolo ko mli akɛ: “Bei pii lɛ nɔ ni mɔ ko susuɔ he beni eebo wiemɔ ko ni kɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ he lɛ toi lɛ ji nɔ ni tsɔɔ nɔ gbɔmɔ ni eji.” Beni Yesu miiwie Nyɔŋmɔjamɔ he saji komɛi ni ebiɔ ni akɛ hiɛdɔɔ asusu he lɛ he lɛ, eeenyɛ efee akɛ nuu lɛ miijwɛŋ bɔ ni eeefee ená shika pii he. Biblia lɛ etsɔɔɔ kɛ́ esane ja loo esane ejaaa yɛ gboshinii lɛ he maŋsɔ̃tsɔɔ lɛ mli. Ekolɛ nuu lɛ miitao ni Yesu kɛ ehegbɛ ni eyɔɔ kɛ gbɛi ni ehé ákɛ mɔ ni kojoɔ saji ni kɔɔ adesai ahe yɛ nilee mli lɛ atsu nii. (Yesaia 11:3, 4; Mateo 22:16) Ekɔɔɔ he eko nɔ hewɔ ni ebi sane lɛ, esanebimɔ lɛ tsɔɔ akɛ eyɛ tsuiŋ fãtɔɔ ko, ni tsɔɔ akɛ ehiɛ esɔɔɔ nibii ni kɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ he lɛ kwraa. Aso ebafeŋ nɔ ni hi akɛ wɔɔdamɔ sane nɛɛ nɔ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔtee Kristofoi akpee lɛ ewaaa akɛ wɔɔŋmɛ gbɛ koni wɔjwɛŋmɔ akpa shi, loo wɔɔjwɛŋ nibii ni jwere wɔhiɛ ni wɔbaafee lɛ ahe. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nɔ ni abaawie lɛ nɔ, ní wɔjwɛŋ bɔ ni wɔɔfee wɔkɛ saji nɛɛ atsu nii lɛ nɔ koni wekukpaa ni kã wɔkɛ wɔŋwɛi Tsɛ ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ ateŋ lɛ mli aya nɔ awa.—Lala 22:23; Marko 4:24.

6. Mɛni hewɔ Yesu tsuuu nibimɔ ni nuu lɛ kɛfɔ̃ ehiɛ lɛ he nii lɛ?

6 Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, Yesu kpoo akɛ eeefee nɔ ko yɛ he. Yɛ no najiaŋ lɛ Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Namɔ wo mi kojolɔ loo nijalɔ yɛ nyɛnɔ?” (Luka 12:14) Yesu kɛ wiemɔ nɛɛ gbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee nɔ ko ni amɛle momo nɔ, ejaakɛ yɛ Mla ni akɛha Mose lɛ naa lɛ, awóɔ kojolɔi yɛ Israel maji lɛ amli koni amɛkojo saji ni tamɔ enɛɛmɛi. (5 Mose 16:18-20; 21:15-17; Rut 4:1, 2) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, nitsumɔ ni he hiaa waa ni ji Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale lɛ he odase ni aaaye, kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni aaaha mɛi ale lɛ ji nɔ ni kã Yesu tsui nɔ. (Yohane 18:37) Akɛni wɔnyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ moŋ fe nɔ ni wɔɔha naagbai ni adesai kɛkpeɔ lɛ ahe wɔjwɛŋmɔ hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔbe kɛ wɔhewalɛ shiɛɔ sanekpakpa lɛ ni ‘wɔfeɔ jeŋmaji fɛɛ ekaselɔi.’—Mateo 24:14; 28:19.

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Hiɛjoomɔ He

7. Mɛɛ anɔkwa sane ko Yesu wie?

7 Akɛni Yesu nyɛɔ enaa nɔ ni yɔɔ mɛi atsuiŋ hewɔ lɛ, eyɔse akɛ nɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa ji nɔ ni tsirɛ nuu lɛ ni ekɛfɔ̃ ehiɛ koni ekɛ ehe awo sane ko ni kɔɔɔ ehe lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu aaakɛɛ lɛ kɛkɛ akɛ etsuuu enibimɔ lɛ he nii lɛ, ewie nɔ ni tsirɛ nuu lɛ ni ekɛ nibimɔ lɛ fɔ̃ ehiɛ lɛ he akɛ: ‘Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ srɔtoi fɛɛ hewɔ; ejaakɛ jeee gbɔmɔ nii ni ená ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ.’—Luka 12:15.

8. Mɛni ji hiɛjoomɔ, ni mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

8 Wiemɔ hiɛjoomɔ lɛ yaa shɔŋŋ fe shwelɛ kɛkɛ ni anáa akɛ aná shika loo nibii krokomɛi ní abaanyɛ akɛtsu yiŋtoi kpakpai ahe nii lɛ. Taakɛ wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ mli lɛ, no ji “shwelɛ ni fa fe nine ni anáa ahaa shika loo heloonaa nibii loo mɔ ko nii ni eyɔɔ.” Ebaanyɛ etsɔɔ hiɛkɔ̃ɔ kɛ shwelɛ ni sɛɛ efooo ni mɛi náa haa nibii, ekolɛ mɛi krokomɛi anibii, ejaakɛ amɛmiitao ni amɛnine ashɛ nɔ kɛkɛ. Ni amɛkwɛɛɛ akɛ ehe miihia amɛ loo ákɛ ebaaye mɛi krokomɛi awui. Hiɛjoolɔ ŋmɛɔ gbɛ ni nibii fɛɛ ni etaoɔ lɛ náa ejwɛŋmɔ kɛ enifeemɔi anɔ hewalɛ kɛyashiɔ he ni ebatsɔɔ enyɔŋmɔ. Kaimɔ akɛ bɔfo Paulo kɛɛ akɛ hiɛjoolɔ tamɔ wɔŋjalɔ nɔŋŋ, ni enine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.—Efesobii 5:5; Kolosebii 3:5.

9. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ abaanyɛ ajie hiɛkɔɔ kpo yɛ? Ha nɔkwɛmɔnii komɛi.

9 Esa kadimɔ waa akɛ Yesu bɔ kɔkɔ yɛ ‘hiɛjoomɔ srɔtoi fɛɛ’ he. Ajieɔ hiɛjoomɔ kpo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Kitãi Nyɔŋma lɛ mli naagbee nɔ̃ lɛ tsi ekomɛi atã, ekɛɛ akɛ: “Ohiɛ akakɔ̃ onaanyo shia nɔ. Ohiɛ akakɔ̃ onaanyo ŋa, loo etsina, loo eteji, aloo nɔ ko ni ji onaanyo nɔ̃ nɔ.” (2 Mose 20:17) Nɔkwɛmɔnii babaoo yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ bɔ ni hiɛjoomɔi nɛɛ ekomɛi ha mɛi komɛi fee esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ he. Satan ji mɔ klɛŋklɛŋ ni hiɛ kɔ̃ mɔ kroko nii nɔ—Yehowa anunyam, agbojee, kɛ nɔyeli hegbɛ lɛ. (Kpojiemɔ 4:11) Hawa hiɛ kɔ̃ hegbɛ ni jeee egbɛnaa, ni ji hegbɛ ni akɛkpɛɔ yiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ nɔ, ni lakamɔ ni alaka lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ ha adesai bɔi eshafeemɔ kɛ gboimɔ. (1 Mose 3:4-7) Nɔ ni ha ŋwɛibɔfoi komɛi batsɔmɔ daimonioi lɛ ji akɛ amɛmii eyashɛɛɛ ‘amɛnukpayeli lɛ he, shi moŋ amɛshi amɛ diɛŋtsɛ amɛ shihilɛhe lɛ’ kɛyaŋɔ nɔ ko ni jeee amɛnɔ̃. (Yuda 6; 1 Mose 6:2) Agbɛnɛ hu susumɔ Bileam, Akan, Gehazi, kɛ Yuda Iskariot shihilɛ mli saji lɛ ahe okwɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛmii aaashɛ amɛnii ahe yɛ shihilɛ mli lɛ, amɛŋmɛ gbɛ ni shwelɛ ni fa fe nine kɛha heloonaa nibii ha amɛkɛ hegbɛ ni amɛná lɛ tsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, ni no ha amɛnine nyɛ shi ni amɛhiɛ kpata.

10. Taakɛ Yesu bɔ kɔkɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ ‘wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ’ yɛ?

10 Eji nɔ ni ja jogbaŋŋ akɛ Yesu kɛ wiemɔi ni ji “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ” lɛ je kɔkɔbɔɔ ni ekɛha yɛ hiɛjoomɔ he lɛ shishi! Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ewaaa kwraa akɛ mɔ ko aaana mɛi krokomɛi akɛ amɛji hiɛjoolɔi loo mɛi ni hiɛ kɔɔ nii anɔ, shi lɛ diɛŋtsɛ lɛ ewaa kɛhaa lɛ akɛ eeekpɛlɛ nɔ akɛ lɛ hu eyɛ nakai naagba lɛ eko. Fɛɛ sɛɛ lɛ, bɔfo Paulo wie akɛ “nibii fɔji fɛɛ ashishifã ji shika suɔmɔ.” (1 Timoteo 6:9, 10) Kaselɔ Yakobo tsɔɔ mli akɛ akɔnɔ fɔŋ lɛ “kɛ́ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha.” (Yakobo 1:15) Taakɛ Yesu bɔ kɔkɔ lɛ, esa akɛ ‘wɔkwɛ jogbaŋŋ’ koni ‘wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔi srɔtoi fɛɛ he,’ jeee ni wɔkɛkpa mɛi krokomɛi ashi akɛ amɛji hiɛjoolɔi lo, shi moŋ koni wɔkɛpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ akɛ mɛni ji nɔ ni yeɔ lumɔ yɛ wɔtsuiaŋ.

Nii ni Aná ni Eteke Nɔ

11, 12. (a) Mɛɛ kɔkɔ Yesu bɔ yɛ hiɛjoomɔ he? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔbo Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ toi lɛ?

11 Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ he yɛ yiŋtoo kroko hu hewɔ. Kadimɔ nɔ ni Yesu wie kɛtsa nɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Jeee gbɔmɔ nii ni ená ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ.” (Luka 12:15) Wiemɔ nɛɛ ji nɔ ko ni sa hesusumɔ waa yɛ nɛkɛ wɔyinɔ ni atiuɔ heloonaa nibii asɛɛ waa, ni mɛi buɔ ninamɔ akɛ no ji nɔ ni haa anaa miishɛɛ ni ayeɔ omanyɛ yɛ shihilɛ mli lɛ mli. Yesu kɛ nakai wiemɔi lɛ miitsɔɔ akɛ jeee heloonaa nibii ji nɔ ni haa mɔ hiɔ shi jogbaŋŋ ni etsui nyɔɔ emli yɛ shihilɛ mli, ekɔɔɔ he eko bɔ ni aná nii kpɔtɔɔ aha.

12 Shi mɛi komɛi baanyɛ ahiɛ jwɛŋmɔ kroko. Ekolɛ amɛbaasusu akɛ heloonaa nibii haa mɔ he jɔɔ lɛ ni enaa miishɛɛ, ni tsɔɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa. Enɛ hewɔ lɛ amɛtuɔ amɛhe amɛhaa nitsumɔi ni baaha amɛnine ashɛ heloonaa nibii kɛ elɛtrɔnik nibii heei ni eba nɔ lɛ fɛɛ ni amɛshwieɔ ni amɛna lɛ nɔ. Amɛsusuɔ akɛ enɛ baaha amɛhe ajɔ amɛ ni amɛhi shi jogbaŋŋ. Shi susumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsɔɔ akɛ amɛnuko nɔ ni Yesu tsɔɔ lɛ shishi.

13. Mɛɛ susumɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ esa akɛ wɔná yɛ wala kɛ heloonaa nibii ahe?

13 Yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu aaatsɔɔ akɛ heloonaa nii pii ni aaaná lɛ ja loo ejaaa lɛ ema nɔ mi akɛ jeee gbɔmɔ “nii ni ená,” ni ji nibii ni mɔ lɛ nine eshɛ nɔ momo lɛ mli ewala yɔɔ. Enɛ hewɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔle akɛ jeee nii kpɔtɔɔ ni wɔɔná lɛ ni baaha wɔhi wala mli loo wɔwala sɛɛ atsɛ. Nɔ ni he hiaa nɔŋŋ ji niyenii fioo, nɔ ko ni wɔɔŋɔha wɔhe, kɛ he ni wɔkɛ wɔyitso aaatsɔle. Niiatsɛmɛi yɛ nibii nɛɛ babaoo be mli ni ohiafoi lɛ tsomloɔ dani amɛnaa hiamɔ nii. Shi kɛ́ wala sɛɛ fo lɛ nɔ fɛɛ nɔ sɛɛ foɔ ni niiatsɛ efeee ohiafo. (Jajelɔ 9:5, 6) No hewɔ lɛ, nii ni mɔ ko ená lɛ pɛ nyɛŋ aha ewala afee nɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni sɛɛnamɔ yɔɔ he. Sane nɛɛ mli baafee faŋŋ eha wɔ kɛ́ wɔsusu nɔ̃ wala ni Yesu wieɔ he lɛ he lɛ.

14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ wiemɔ ni akɛtsu nii kɛha “wala” yɛ Biblia mli sane nɛɛ mli lɛ mli?

14 Beni Yesu kɛɛ akɛ ‘jeee gbɔmɔ nii ni ená lɛ mli ewala yɔɔ’ lɛ, Hela wiemɔ (zo·eʹ) ni akɛtsu nii yɛ biɛ kɛha “wala” yɛ Luka Sanekpakpa lɛ mli lɛ kɔɔɔ bɔ ni mɔ ko hiɔ shi ehaa lɛ he shi moŋ ekɔɔ wala diɛŋtsɛ he. * Yesu miikɛɛ akɛ kɛ́ wɔji niiatsɛmɛi jio, ohiafoi ji wɔ jio, wɔyɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli, wɔkpɛteɔ shi dani wɔnaa wɔdaaŋ ŋmaa jio lɛ, wɔbɛ hewalɛ yɛ wɔwala nɔ, ni kɛji wɔɔhi wala mli wɔ hu jiŋŋ lɛ wɔleee. Yesu wie yɛ egɔŋ nɔ shiɛmɔ lɛ mli akɛ: “Shi nyɛteŋ namɔ kɛ yeyeeyefeemɔ aaanyɛ atsa ekɛlɛ [“ewala,” NW] naa ninetalɔ kome?” (Mateo 6:27) Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ Yehowa pɛ ‘ŋɔɔ wala nubu yɔɔ’ ni lɛ pɛ ebaanyɛ ehã anɔkwafoi “naanɔ wala” loo “anɔkwa wala” ni ji wala ni bɛ naagbee yɛ ŋwɛi loo yɛ shikpɔŋ nɔ.—Lala 36:10; 1 Timoteo 6:12, 19.

15. Mɛni hewɔ mɛi pii kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ heloonaa nibii anɔ lɛ?

15 Yesu wiemɔi nɛɛ haa anaa akɛ ewaaa kwraa akɛ adesai aaana jwɛŋmɔ ni ejaaa yɛ wala he. Adesai fɛɛ yeee emuu, ni nɔ kometoo baa niiatsɛmɛi kɛ ohiafoi fɛɛ anɔ. Mose ni hi shi yɛ blema lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔfii amli gbii lɛ, afii nyɔŋmai kpawo ni, ni kɛ́ efá aahu lɛ, afii nyɔŋmai kpaanyɔ, ni amɛmli shwãa nii lɛ, tɔlɛ kɛ yakayakanii ni; ejaakɛ ehoɔ oyá, ni wɔfilikiɔ kɛyaa.” (Lala 90:10; Hiob 14:1, 2; 1 Petro 1:24) Enɛ hewɔ lɛ, taakɛ bɔfo Paulo wie he lɛ jwɛŋmɔ ni mɛi ni wekukpãa kpakpa bɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ hiɛ ji akɛ “nyɛhaa wɔyea nii ni wɔnua dãai, ejaakɛ wɔ́ lɛ, wɔbaagboi!” (1 Korintobii 15:32) Akɛni mɛi krokomɛi eyɔse akɛ wala sɛɛ etsɛɛɛ, ni amɛleee nɔ ni baanyɛ aba amɛwala nɔ wɔ́ hewɔ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ heloonaa ninamɔ nɔ. Ekolɛ amɛnuɔ he akɛ kɛ́ oyɛ heloonaa nibii babaoo lɛ, no baaha owala afee shweshweeshwe. No hewɔ lɛ amɛgboɔ deŋme daa kɛtĩaa shika kɛ heloonaa nibii anaa ni amɛsusuɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ nibii nɛɛ ji nɔ ni haa anaa toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ.—Lala 49:7, 12, 13.

Wɔsɛɛ Be ni Yɔɔ Shweshweeshwe

16. Shihilɛ kpakpa ni aaaná yɛ wala mli lɛ damɔɔɔ mɛni nɔ?

16 Ebaanyɛ efee anɔkwale akɛ niyenii, atade, wɔɔhe, kɛ shihilɛ mli nibii krokomɛi ni fa bɔ ni sa ni mɔ ko aaaná lɛ baanyɛ aha ená ogbɔjɔ shihilɛ loo ená datrɛfoi kpakpai po akwɛ lɛ koni ewala sɛɛ atsɛ fioo. Shi ani sɛɛnamɔ yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ he ni eyɛ shweshweeshwe? Shihilɛ kpakpa ni aaaná yɛ wala mli lɛ damɔɔɔ afii abɔ ni ekolɛ akɛ aaahi shi loo heloonaa nibii abɔ ni ekolɛ aaaná loo akɛaatsu nii lɛ nɔ. Bɔfo Paulo tsɔɔ oshara ni yɔɔ he ni akɛaafɔ̃ nibii nɛɛ anɔ tuutu lɛ he. Eŋma kɛyaha Timoteo akɛ: “Niiatsɛmɛi ni yɔɔ je nɛŋ lɛ, wo amɛ kita ni amɛkajwɛŋ nii wuji, ni amɛkaŋɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ nifalɛ ni bɛ shweshweeshwe lɛ nɔ, shi moŋ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ nɔ, mɔ hu ni ŋɔɔ nibii fɛɛ ehaa wɔ babaoo, akɛ wɔye mli ŋɔɔmɔ lɛ.”—1 Timoteo 6:17.

17, 18. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii kpakpai ni mɛi komɛi fee yɛ helonaa nibiii ahe ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔkase? (b) Mɛɛ Yesu abɛbua wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Nilee bɛ mli akɛ mɔ kɛ ehiɛ aaafɔ̃ ninámɔ nɔ, ejaakɛ ebɛ “shweshweeshwe.” Blematsɛ Hiob ná nii kpɔtɔɔ, shi beni oshara ba enɔ trukaa lɛ, enii ni eyɔɔ lɛ nyɛɛɛ aye abua lɛ; oona kɛ onaaa lɛ, fɛɛ hiɛ ekpata. Wekukpãa ni mli wa ni yɔɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ ji nɔ ni ye ebua lɛ yɛ kaai kɛ amanehului lɛ fɛɛ amli. (Hiob 1:1, 3, 20-22) Abraham kɛ nii babaoo ni eyɔɔ lɛ fɔ̃ afã, ni etsu nitsumɔ ni wa ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ, ni ajɔɔ lɛ ni ebatsɔ “jemaji asafo yuu atsɛ.” (1 Mose 12:1, 4; 17:4-6) Ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔkase nɔkwɛmɔnii nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni yɔɔ lɛ. Kɛ́ gbekɛbii ji wɔ jio, wɔhiɛ efã jio, ehe miihia ni wɔpɛi wɔmli kɛkwɛ nɔ tuuntu ni wɔbuɔ lɛ akɛ ehe hiaa yɛ wɔshihilɛ mli kɛ nɔ ni wɔŋɔɔ wɔhiɛ wɔfɔɔ nɔ lɛ mli.—Efesobii 5:10; Filipibii 1:10.

18 Wiemɔ kuku ni Yesu wie yɛ hiɛjoomɔ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa ni esa akɛ aná yɛ wala he lɛ he yɛ sɛɛnamɔ ni etsɔɔ mɔ nii waa. Shi nibii babaoo yɛ Yesu jwɛŋmɔ mli, no hewɔ lɛ etee nɔ egba abɛbua ko ni haa mɔ susuɔ nii ahe waa, ní kɔɔ nuu niiatsɛ kwashia ko he lɛ. Te nakai abɛbua lɛ kɔɔ wɔshihilɛ he ehaa tɛŋŋ ŋmɛnɛ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaha saji nɛɛ ahetoo.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 14 Hela wiemɔ kroko ni atsɔɔ shishi akɛ “wala” lɛ ji biʹ·os. Expository Dictionary of Old and New Testament Words ni W.E. Vine ŋma lɛ tsɔɔ akɛ biʹ·os kɔɔ “gbii abɔ ni mɔ kɛhiɔ wala mli,” “bɔ ni wala yɔɔ,” kɛ “nɔ ni haa wala” he.

Mɛɛ Hetoo Obaaha?

• Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nuu ni fata gbɔmɛi asafo lɛ he lɛ nibimɔ ni Yesu tsuuu he nii lɛ mli?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ he, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai?

• Mɛni hewɔ jeee heloonaa nibii amli wala yɔɔ lɛ?

• Mɛni baanyɛ aha wala afee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ni efee shweshweeshwe lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mɛni hewɔ Yesu tsuuu nuu ko nibimɔ he nii lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Hiɛjoomɔ baanyɛ ekɛ mɔ awo oshara mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]

Mɛɛ gbɛ nɔ Abraham ha ana jwɛŋmɔ kpakpa ni eyɔɔ yɛ heloonaa nibii ahe?