Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ná Nibii Ni Afee Lɛ He Miishɛɛ Kasemɔ Mɔ Ni Fee Lɛ He Nii

Ná Nibii Ni Afee Lɛ He Miishɛɛ Kasemɔ Mɔ Ni Fee Lɛ He Nii

Ná Nibii Ni Afee Lɛ He Miishɛɛ Kasemɔ Mɔ Ni Fee Lɛ He Nii

EKOLƐ mɛi babaoo enu Italynyo nitɛŋlɔ kɛ nigbɔlɔ ni atsɛ́ɔ lɛ Michelangelo lɛ he pɛŋ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ onako enitsumɔi lɛ ateŋ eko pɛŋ moŋ, shi ekolɛ okɛ nitɛŋmɔi ahe yinɔsaneŋmalɔ ní tsɛ́ Italynyo ni he esa nɛɛ akɛ, “nitɛŋlɔ ni he yɔɔ naakpɛɛ ni ehenɔ bɛ” lɛ baakpã gbee. Anyɛŋ aje Michelangelo hesaai lɛ ahe ŋwane. Namɔ yɔɔ ni baajie Michelangelo nitɛŋmɔi lɛ ayi ní yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ekpɛlɛɛɛ enɔ ákɛ eji nitɛŋlɔ ni he esa waa?

Agbɛnɛ susumɔ shihilɛ mli nibii srɔtoisrɔtoi ni yɔɔ ŋwanyaŋŋ ni ebɔle wɔhe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he okwɛ. Eja jogbaŋŋ akɛ adafitswaa wolo ko (The New York Times) tsɛ́ wiemɔi ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔ kpanaa ko wie lɛ yisɛɛ akɛ: “Anaa odaseyeli ni tsɔɔ akɛ ato nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe nikasemɔ mli.” Ekɛfata he akɛ: “Bɔ ni ato nɔ ko he gbɛjianɔ jogbaŋŋ aha yɛ shihilɛ mli lɛ haa wɔnaa kpɛɔ wɔhe.” Ani nilee yɛ mli akɛ mɔ aaaná nɔ ko ni afee lɛ jogbaŋŋ lɛ he miishɛɛ ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ mɔ ko ji mɔ ni fee?

Bɔfo Paulo ni kwɛɔ nibii ni ebɔle ehe jogbaŋŋ lɛ wie mɛi ni “amɛjáa ni amɛsɔmɔɔ bɔɔnɔ lɛ fe bɔlɔ lɛ” he. (Romabii 1:25) Akɛni mɛi komɛi haa sutsakemɔ tsɔɔmɔi ní egbɛ eshwã lɛ náa amɛnɔ hewalɛ hewɔ lɛ, amɛkpooɔ loo amɛsumɔɔɔ akɛ amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ bɔ ni ato nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ aha lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ gbɛjianɔtolɔ ko yɛ. Shi, ani sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ ja yɛ adebɔɔ nibii ahe nikasemɔ ni etee hiɛ fe fɛɛ lɛ naa? Kadimɔ bɔ ni Christoph Schönborn ni ji Katolik osɔfonukpa ni yɔɔ Vienna lɛ mu sane naa eha yɛ adafitswaa wolo ko (The New York Times) mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Tsɔɔmɔ fɛɛ tsɔɔmɔ ni kpooɔ aloo ekpɛlɛɛɛ bɔ ni ato nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ aha lɛ he odaseyelii ni yɔɔ naakpɛɛ ni anaa yɛ adebɔɔ nibii ahe nikasemɔ mli lɛ nɔ lɛ ji tsɔɔmɔ folo ko kɛkɛ, ni ekɛ adebɔɔ nibii ahe nilee kpãaa gbee.”

Ani Adebɔɔ Nibii Ahe Nikasemɔ Baaba Naagbee?

Shi kɛlɛ, ayɛ mɛi komɛi ni nuɔ he akɛ kpɛlɛmɔ ni aaakpɛlɛ nɔ akɛ odaseyelii ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ lɛ “baatsĩ niiamlipɛimɔ naa.” Sane ni ko ni yɔɔ adafitswaa wolo ko (New Scientist) mli lɛ wie gbeyeishemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ ahe ni etsɔɔ mli akɛ, “adebɔɔ nibii ahe nikasemɔ ni haa ataoɔ nii amli daa lɛ baaba naagbee, ni nɔ ni baafee gbɛtsĩi nii ní anyɛŋ nɔ aye ni baaha enɛ aba naagbee lɛ ji kɛɛmɔ ni aaakɛɛ kɛkɛ akɛ, ‘bɔlɔ ko ni fee lɛ nakai.’” Ani nakai susumɔ lɛ ja? Dabi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔlɔ lɛ nɔ ni aaakpɛlɛ lɛ baaha aya nɔ atao nibii amli. Mɛni hewɔ?

Kɛ́ akpɛlɛ nɔ akɛ wɔjeŋ muu lɛ kɛ wala ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ba yɛ heniianaa loo kɛtsɔ sutsakemɔ nɔ lɛ, no baatsɔɔ akɛ asumɔɔɔ ní anuɔ saji nɛɛ ashishi jogbaŋŋ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ Bɔlɔ ko ni yɔɔ nilee ji mɔ ni fee nibii fɛɛ ni ebɔle wɔhe lɛ, no baanyɛ aha wɔtao adebɔɔ nibii amli ni asaŋ wɔle bɔ ni nilee ni eyɔɔ lɛ jeɔ kpo yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli. Bo-ɛ susumɔ enɛ he okwɛ: Le ni mɛi le akɛ Leonardo da Vinci ji mɔ ni tɛŋ “Mona Lisa” lɛ etsĩko tɛŋmɔ nibii ahe yinɔsaneŋmalɔi anaa ní amɛkapɛi hesaa kɛ nibii ni ekɛtsu nii lɛ amli. Nakai nɔŋŋ hu, esaaa akɛ kpɛlɛmɔ ni wɔɔkpɛlɛ nɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ lɛ jeɔ wɔnijiaŋ wui koni wɔkapɛi nibii ni ebɔ ni asaŋ eto he gbɛjianɔ ni yɔɔ ŋwanyaŋŋ lɛ amli fitsofitso.

Yɛ nɔ najiaŋ ni Biblia lɛ aaatsĩ niiamlitaomɔ naa lɛ, ewoɔ hewalɛ koni atao hetooi aha sanebimɔi ni kɔɔ adebɔɔ nibii kɛ Nyɔŋmɔ he lɛ amli. Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema lɛ jwɛŋ bɔ ni atsɔ afee egbɔmɔtso lɛ jogbaŋŋ aha lɛ nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, ewie akɛ: “Bɔ ni atsɔ afee mi lɛ yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ; onitsumɔi lɛ yɛ naakpɛɛ, ni misusuma le enɛ krɛdɛɛ.” (Lala 139:14) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ wieɔ Bɔlɔ lɛ he akɛ ebi blematsɛ Hiob akɛ: “Ani onaa shikpɔŋ lɛ lɛɛmɔ lɛ naa?” (Hiob 38:18) Ekã shi faŋŋ akɛ no etsɔɔɔ akɛ aatsĩ niiamlitaomɔ loo saji ni aaabi kɛle nɔ ko lɛ naa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Bɔlɔ ni Fe Fɛɛ lɛ fɔɔ wɔnine koni wɔkase eninenaa nitsumɔi lɛ ahe nii. Agbɛnɛ hu susumɔ ninefɔɔ ni akɛhaa wɔ ni gbalɔ Yesaia ŋma efɔ̃ shi ni tsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔkase Mɔ ni fee adebɔɔ nibii ni ebɔle wɔhe lɛ he nii babaoo lɛ ahe okwɛ: “Nyɛholea nyɛhiŋmɛii anɔ kɛyaa ŋwɛi, ni nyɛkwɛa: Namɔ bɔ enɛɛmɛi?” Lɛɛlɛŋ, Yesaia 40:26 lɛ haa aleɔ anɔkwa sane ko ni tsɔɔ ákɛ akɛ nyɛmɔ ni fa kɛ hewalɛ kpele diɛŋtsɛ bɔ jeŋ muu lɛ. Anɔkwa sane nɛɛ kɛ niiamlitaomɔ ni afee yɛ adebɔɔ nibii ahe nikasemɔ mli (ni kɔɔ hewalɛ kɛ nibii ahe) lɛ kpãa gbee pɛpɛɛpɛ.

Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, jeee be fɛɛ be anáa hetooi ahaa sanebimɔi ni kɔɔ adebɔɔ nibii ahe amrɔ nɔŋŋ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, enɛ jɛ nyɛmɔ ni wɔbɛ ni wɔkɛaanu nɔ fɛɛ nɔ shishi jogbaŋŋ kɛ agbɛnɛ hu jeŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ mli nibii ní wɔle lɛ fã kɛ fã lɛ hewɔ. Hiob nu enɛ shishi. Ejie Bɔlɔ lɛ ní kɛ wɔ shikpɔŋ nɛɛ tsotsoro ŋwɛiniiaŋ ni jeee nɔ ko nɔ ema, ni ekɛ atatui ni nui eyimɔ mli obɔbɔ lɛ sɛŋ kɔɔyɔɔ mli lɛ yi. (Hiob 26:7-9) Ni kɛlɛ, Hiob yɔse akɛ naakpɛɛ nii nɛɛ ji ‘Bɔlɔ lɛ gbɛ̀i lɛ anaabunaabui kɛkɛ.’ (Hiob 26:14) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Hiob shwe akɛ ele nibii ni ebɔle ehe yɛ je lɛŋ lɛ ahe nii babaoo. David hu kpɛlɛ efatɔɔi anɔ, ni eŋma akɛ: “Nɛkɛ nilee nɛɛ miifee mi naakpɛɛ tsɔ, ekwɔ tsɔ, mishɛɛɛ he.”—Lala 139:6.

Kpɛlɛmɔ ni aaakpɛlɛ nɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ lɛ etsiŋ hiɛyaa ni aaaná yɛ adebɔɔ nibii ahe akasemɔ mli lɛ naa. Nilee ni mli kwɔ ni ataoɔ yɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli kɛ Nyɔŋmɔjamɔ he saji ahe lɛ ji nifeemɔ ko ni baaya nɔ daa. Maŋtsɛ ko ni hi shi yɛ blema beaŋ ni ale lɛ akɛ nilelɔ lɛ jɛ heshibaa mli eŋma akɛ: “Eŋɔ naanɔ hu ewo amɛtsui mli; na kɛkɛ gbɔmɔ enaaa nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ tsuɔ kɛjɛɔ shishijee kɛyaa naagbee lɛ.”—Jajelɔ 3:11.

“Nyɔŋmɔ ni kɛ́ Anaaa Sane ko Naa lɛ Akɛɔ akɛ lɛ Efee lɛ Nakai”!

Mɛi komɛi kpoɔ akɛ amɛaawie Nyɔŋmɔ he ákɛ “naagba lɛ naa tsabaa” kɛ́ amɛnyɛɛɛ amɛtsɔɔ adebɔɔ nibii ahe saji amli. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛtsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni ji Gbɛjianɔtolɔ nɛɛ bafeɔ “Nyɔŋmɔ ni kɛ́ anaaa sane ko naa lɛ akɛɔ akɛ lɛ efee lɛ nakai,” oookɛɛ nɔ ni “Nyɔŋmɔ” ji ashwãifeemɔ gbɛi ko ni akɛtsuɔ nii kɛji adesai nyɛɛɛ atsɔɔ nɔ̃ hewɔ ni nɔ ko yɔɔ bɔ ni eji lɛ mli. Shi, mɛni ji saji ni anaaa naa ni awieɔ he yɛ biɛ lɛ? Ani amɛji saji bibii ni he ehiaaa ní wɔbɛ he nilee? Dabi, amɛji saji wuji diɛŋtsɛ ni anaaa naa ni yɔɔ Darwin sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ mli. Amɛji saji ni anaaa naa ni yɔɔ bɔɔnii ní wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe nikasemɔ mli ni sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ nyɛko atsɔɔ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni tsɔɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ saji ni abɛ nɔmimaa yɛ he lɛ anɔ lɛ kɛ Darwin tsɔɔmɔ lɛ feɔ ‘amɛ-Nyɔŋmɔ ni kɛ́ anaaa sane ko naa lɛ akɛɔ akɛ lɛ efee lɛ nakai.’

Bɔlɔ ni Biblia lɛ wieɔ ehe lɛ, jeee “Nyɔŋmɔ ni kɛ́ anaaa sane ko naa lɛ akɛɔ akɛ lɛ efee lɛ nakai.” Yɛ no najiaŋ lɛ, enitsumɔ lɛ kɔɔ adebɔɔ nibii fɛɛ ahe fitsofitso. Lalatsɛ lɛ ma bɔ ni Yehowa nitsumɔi lɛ kɔɔ adebɔɔ nibii fɛɛ ahe lɛ nɔ mi akɛ: “Bo oŋɔɔ wala nubu yɔɔ; ola lɛ mli wɔnaa la yɛ.” (Lala 36:10) Awieɔ ehe akɛ Mɔ “ni fee ŋwɛi kɛ shikpɔŋ kɛ ŋshɔ kɛ nii fɛɛ ni yɔɔ amɛmli lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:24; 14:15; 17:24) Yiŋtoo kpakpa ko hewɔ ni klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli tsɔɔlɔ ko ŋma akɛ Nyɔŋmɔ “bɔ nii fɛɛ lɛ.”—Efesobii 3:9.

Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ fee “ŋwɛi akpɔi lɛ,” ni ji adebɔɔ he mlai ni kudɔɔ nibii kɛ hewalɛ, ni mlai nɛɛ ahe nii ji nɔ ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔi yaa nɔ amɛkaseɔ lolo lɛ. (Hiob 38:33) Nibii ni ebɔ lɛ fɛɛ hi kɛwula shi ni yiŋtoo yɛ sɛɛ, ni no tsuɔ yiŋtoo ni ekɛbɔ shikpɔŋ lɛ akɛ nibii srɔtoisrɔtoi ni yɔɔ wala mli lɛ ahi nɔ lɛ he nii.

Nibii ni Afee lɛ kɛ Jwɛŋmɔ ni Akɛtsuɔ Nii

Naagbee lɛ, ehe miihia ni wɔsusu sanebimɔ ni kɔɔ jwɛŋmɔ ni mɔ yɔɔ lɛ he. Beni John Horgan ni ji adebɔɔ nibii ahe saji aŋmalalɔ lɛ wieɔ bɔ ni adebɔɔ nibii ahe saji srɔtoi lɛ ja ha lɛ he lɛ, etsɔɔ mli akɛ: “Kɛ́ wɔbɛ nɔmimaa yɛ odaseyeli lɛ he lɛ, esaaa akɛ efeɔ wɔ hiɛgbele akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ baatsu nii kɛha gbɛtsɔɔmɔ.”

Ani jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaakɛɛ akɛ wala ba trukaa loo heniianaa kɛkɛ? Yɛ bɔ ni sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ ehé shi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, adesai ni hiɛ kã shi lɛ ateŋ mɛi babaoo ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔi hu fata he lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ Bɔlɔ nilelɔ ko yɛ. Adebɔɔ nibii ahe nilelɔ kpanaa ko wie akɛ, mɛi babaoo ni yɔɔ je lɛŋ lɛ “heɔ amɛyeɔ akɛ ato adebɔɔ nibii ahe gbɛjianɔ ni jwɛŋmɔ hu yɛ mli akɛ amɛsusuɔ nakai.” Mɛni hewɔ? Mɛi babaoo kɛ bɔfo Paulo baakpã gbee akɛ: “Shia fɛɛ shia lɛ, mɔ ko kɛ̃ ma.” (Hebribii 3:4) Kɛkɛ ni Paulo mu naa yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “Mɔ ni saa nii fiaa to ji Nyɔŋmɔ.” Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ naa lɛ, jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ aaakpɛlɛ nɔ akɛ mɔ ko ji mɔ ni to shĩa ko he gbɛjianɔ ni ema, ní yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ akɛɛ akɛ wala yibii ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ ba trukaa.

Biblia lɛ wieɔ mɛi ni kpooɔ akɛ amɛaakpɛlɛ nɔ akɛ Gbɛjianɔtolɔ kɛ Bɔlɔ ko yɛ lɛ he akɛ: “Kwashia kɛɔ yɛ etsuiŋ akɛ: Nyɔŋmɔ ko bɛ!” (Lala 14:1) Lalatsɛ lɛ miiwie eeshi mɛi ni ekpɛlɛko sane nɛɛ nɔ lɛ yɛ biɛ. Ekolɛ mɔ ko baaŋmɛ gbɛ ni lɛ diɛŋtsɛ esusumɔ akudɔ lɛ shi jeee susumɔ ni damɔ anɔkwa nilee nɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɔ ni le nii ní asaŋ eyɔɔ sɛɛyoomɔ lɛ jɛɔ heshibaa mli ekpɛlɛɔ nɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ.—Yesaia 45:18.

Mɛi babaoo ni susuɔ nii ahe lɛ tsɔɔ akɛ, anyɛŋ aku hiɛ ashwie nibii ni maa nɔ mi akɛ Gbɛjianɔtolɔ Kpele ko yɛ lɛ nɔ.

Obaanyɛ Ole Nibii Afeelɔ Lɛ

Kɛji akɛ wɔnaa wɔhe akɛ mɛi ni afee wɔ lɛ, belɛ mɛni hewɔ afee wɔ? Mɛɛ yiŋtoo hewɔ wɔyɔɔ wala mli? Adebɔɔ nibii ahe nilee pɛ nyɛŋ aha sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ gbɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli nɔ. Shi kɛlɛ, ebiɔ ni aná hetooi ni kɔneɔ mɔ yiŋ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli hu aha sanebimɔi nɛɛ. Biblia lɛ baanyɛ ekɛ yelikɛbuamɔ diɛŋtsɛ aha yɛ enɛ gbɛfaŋ. Ehaa aleɔ Yehowa akɛ Bɔlɔ kɛ Yiŋtolɔ, mɔ ni yɔɔ yiŋtoo kpakpa kɛha nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ. Ŋmalɛi lɛ haa wɔleɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai, ni ehaa wɔnáa hiɛnɔkamɔ kɛha wɔsɛɛ be.

Shi kɛlɛ, namɔ ji Yehowa? Mɛɛ Nyɔŋmɔ nɛkɛ eji? Yehowa Odasefoi miifɔ bo nine koni obakase wɔ-Bɔlɔ ni He Esa ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ he nii. Obaanyɛ okase egbɛi, sui ni eyɔɔ kɛ bɔ ni ekɛ adesai yeɔ ehaa lɛ ahe nii. Kɛtsɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ lɛ, obaale nɔ̃ hewɔ ni esa akɛ wɔná nibii ni efee ní nɔ̃ bɛ lɛ ahe miishɛɛ ni asaŋ wɔjie eyi akɛ lɛ ji nibii fɛɛ a-Feelɔ lɛ.—Lala 86:12; Kpojiemɔ 4:11.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Michelangelo

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Hé ni aheɔ ayeɔ akɛ Mɔ ko yɛ ni Fee nibii lɛ kɛ adebɔɔ nibii ahe nilee diɛŋtsɛ kpãa gbee

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Nibii srɔtoisrɔtoi ni yɔɔ kɛ bɔ ni amɛnyɛɔ amɛhiɔ shihilɛi srɔtoi amli lɛ maa nɔ mi akɛ ato nibii ahe gbɛjianɔ yɛ nilee mli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Ebiɔ ni nɔ ko ni afee lɛ ahi efeelɔ