Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ Ni Ooofee Odu Suɔmɔ Kɛha Nyɔŋmɔ Owo Obi Tsuiŋ

Bɔ Ni Ooofee Odu Suɔmɔ Kɛha Nyɔŋmɔ Owo Obi Tsuiŋ

Bɔ Ni Ooofee Odu Suɔmɔ Kɛha Nyɔŋmɔ Owo Obi Tsuiŋ

ŊMƐNƐ lɛ, ebɛ mlɛo kwraa akɛ mɔ aaaná ekɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa kpakpa. (Lala 16:8) Taakɛ agba afɔ̃ shi lɛ, wɔyɛ “jaramɔ bei” amli. Mɛi babaoo ebatsɔmɔ “mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ.” (2 Timoteo 3:1-5) Hɛɛ, afɔɔɔ suɔmɔ diɛŋtsɛ ni ayɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ namɔ yɛ je lɛ mli ŋmɛnɛ.

Ákɛ aaaye abua bi ko ní ená suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ yɛ etsui mli lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ diɛŋtsɛ. Esa akɛ adu suɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ awo gbekɛbii lɛ atsuii amli. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu enɛ he nii lɛ?

Sane ni Ajɛɔ Tsuiŋ Agbaa

Wɔbaanyɛ wɔdu suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ wɔwo wɔbii lɛ atsuiiaŋ kɛji akɛ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔyɛ suɔmɔ babaoo kɛha lɛ yɛ wɔtsui mli. (Luka 6:40) Biblia lɛ maa sane nɛɛ nɔ mi beni ewie akɛ: “Suɔmɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ohewalɛ fɛɛ! Ni nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni miwoɔo he kita ŋmɛnɛ gbi nɛɛ akã otsui nɔ, ni ojwɛŋ nɔ otsɔɔ obii.”—5 Mose 6:4-7.

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔdu suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ wɔwo wɔbi tsui mli? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔyoo nɔ ni yɔɔ wɔbi lɛ tsui mli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ wɔjie nɔ ni yɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔtsui mli lɛ kpo.

Beni Yesu Kristo kɛ ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi enyɔ nyiɛ gbɛ kɛyaa Emao lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ ewo ekaselɔi lɛ hewalɛ koni amɛjie amɛhiɛnɔkamɔi kɛ nibii ni amɛsheɔ he gbeyei lɛ akpo. Yesu bo amɛtoi saŋŋ dani no sɛɛ lɛ, ejaje amɛjwɛŋmɔ kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ amli ni egbála eha amɛ lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ amɛwie akɛ: “Ani wɔtsui he edɔɔɔ la yɛ wɔmli beni ekɛ wɔ wieɔ” lɛ? Nakai sanegbaa lɛ feɔ tsui mli ni ajɛɔ ni akɛ mɔ gbaa sane lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. (Luka 24:15-32) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔyoo bɔ ni wɔbi lɛ nuɔ nii ahe ehaa lɛ?

Nyɛsɛɛ nɛɛ, abi fɔlɔi komɛi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ hemɔkɛyeli gbɛfaŋ ní amrɔ nɛɛ, amɛbii etsɔmɔ onukpai aloo amɛmiihé amɛtsɔmɔ onukpai lɛ saji ni kɔɔ sane ni ajɛɔ tsuiŋ akɛ mɔ gbaa lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Glen ni yɔɔ Mexico lɛ yɛ bii ejwɛ ni amɛdara. * Ewie akɛ: “Sanegbaa kpakpa ni yaa nɔ yɛ fɔlɔi kɛ bii ateŋ lɛ baaa kɛkɛ. Mi kɛ miŋa kɛ nibii ni he ehiaaa tsɔ lɛ atsumɔ ŋmɛɔ shi dã koni wɔná be ni wɔkɛ wɔbii lɛ agba sane. Beni amɛye afii 13 kɛmɔ afii 19 lɛ, bei komɛi lɛ, wɔheɔ gbɛkɛnaashi muu fɛɛ ni wɔkɛ amɛ gbaa sane, ni wɔgbaa nɔ fɛɛ nɔ ní amɛtaoɔ akɛ wɔgba he sane lɛ he sane. Nakai nɔŋŋ hu kɛ́ wɔmiiye niyenii lɛ wɔboɔ sane ni amɛgbaa lɛ toi, ni no haa wɔnaa naagbai ni amɛkɛkpeɔ, ni wɔjɛɔ mlihilɛ mli wɔjajeɔ susumɔ ko ni ejaaa ni amɛhiɛ lɛ bɔ ni bei pii lɛ amɛyooo sɛɛ.”

Kɛfata he lɛ, sane ni ajɛɔ tsuiŋ agbaa lɛ biɔ ní wɔjie nɔ ni yɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔtsui mli lɛ kpo. Yesu kɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ kpakpa jieɔ nɔ̃ kpakpa kɛjɛɔ etsui mli jwetri kpakpa lɛŋ, . . . ejaakɛ nɔ ni eyi tsui eteke nɔ lɛ, no enaabu wieɔ.” (Luka 6:45) Toshiki ni ebii etɛ kɛ amɛhe ewo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Japan lɛ wie akɛ: “Mikɛɛ amɛ nɔ̃ hewɔ ni mibaná hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli lɛ shii abɔ—bɔ ni fee ni mikɛ mitsui fɛɛ hé miye akɛ eyɛ diɛŋtsɛ kɛ bɔ ni niiashikpamɔ ni mi diɛŋtsɛ miná yɛ shihilɛ mli lɛ eha mihé miye akɛ Biblia lɛ ja ni ákɛ no ji gbɛtsɔɔmɔ wolo ni hi fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli.” Yɛ Mexico lɛ, Cindy wie akɛ: “Mi wu kɛ gbekɛbii lɛ sɔleɔ daa. Kɛ́ amɛnu bɔ ni ejɛɔ etsui mli esɔleɔ lɛ, amɛnáa amɛleɔ akɛ Yehowa ji mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ.”

Hewalɛ ni Wɔnɔkwɛmɔnɔ Náa yɛ Wɔbii Anɔ

Bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa lɛ náa wɔbii lɛ anɔ hewalɛ waa fe wɔwiemɔi, ejaakɛ no tsɔɔ wɔbii lɛ bɔ ni wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ wɔhaa. Mɛi nyɛ amɛna bɔ ni suɔmɔ ni Yesu Kristo yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli kwɔ ha kɛtsɔ toiboo ni efeɔ ehaa Yehowa ni amɛna lɛ nɔ. Yesu wie akɛ: “Beni afee ni je lɛ aná ale akɛ misumɔɔ tsɛ lɛ ni bɔ ni tsɛ lɛ womi kita lɛ nakai mifeɔ.”—Yohane 14:31.

Gareth ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ni yɔɔ Wales lɛ wie akɛ: “Esa akɛ wɔbii lɛ ana akɛ wɔsumɔɔ Yehowa ni ákɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔfee wɔnii yɛ gbɛ ni etsɔɔ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mibii lɛ naa akɛ yɛ toiboo ni mifeɔ mihaa Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, mikpɛlɛɔ mitɔmɔi anɔ. Amrɔ nɛɛ mibii lɛ hu bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛfee nakai nɔŋŋ.”

Greg ni ji Australianyo lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔmiisumɔ ni wɔbii lɛ ana akɛ wɔhiɔ shi yɛ anɔkwale lɛ naa. Kɛ́ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ni kɔɔ nitsumɔ loo hiɛtserɛjiemɔ he lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, wɔkwɛɔ bɔ ni enɛ baasa wɔ Kristofoi agbɛnaa nii lɛ ahe aha daŋ. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔbi ni eye afi 19 lɛ ekase su ni tamɔ nɛkɛ ni ekɛ ehe woɔ gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mli.”

Wɔbii lɛ ní Wɔɔye Wɔbua Amɛ Koni Amɛle Nyɔŋmɔ Jogbaŋŋ

Wɔnyɛŋ wɔsumɔ mɔ ko loo wɔná emli hekɛnɔfɔɔ kɛ wɔleee nakai mɔ lɛ. Beni bɔfo Paulo tao akɛ Kristofoi ni hi shi yɛ Filipi lɛ aya nɔ aha suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa lɛ ada lɛ, eŋma akɛ: “Enɛ he fai mikpaa, akɛ nyɛsuɔmɔ lɛ afá kɛya nɔ, ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ yɛ nilee kɛ sɛɛyoomɔ fɛɛ gbɛfaŋ.” (Filipibii 1:9) Falconerio ni miitsɔse bii ejwɛ yɛ Peru lɛ wie akɛ: “Biblia lɛ ni mikɛ amɛ kaneɔ ni wɔkaseɔ daa lɛ tswaa amɛhemɔkɛyeli emaa shi. Bei komɛi lɛ mikuɔ mihiɛ mishwie nɔ akɛ mikɛ amɛ aaakase nii, ni minaa akɛ no haa suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli gbɔjɔɔ.” Gary ni jɛ Australia lɛ, wie akɛ: “Mifɔɔ odaseyelii ni tsɔɔ akɛ Biblia mli gbalɛi lɛ miiná amɛmlibaa lɛ ahe wiemɔ kɛ mibii lɛ tsɔɔmɔ. Kɛfata he lɛ, mitsɔɔ amɛ sɛɛnamɔi ni jɛɔ Biblia mli shishitoo mlai ni akɛtsuɔ nii lɛ mli kɛbaa. Weku Biblia mli nikasemɔ ni wɔfeɔ daa lɛ ji nɔ̃ titri ní eye ebua kɛtswa amɛhemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ lɛ ema shi.”

Nilee ni wɔtaoɔ wɔkɛha wɔbii lɛ baanyɛ ashɛ amɛtsuii ahe jogbaŋŋ kɛ́ wɔkɛha yɛ naanyobɔɔ gbɛ nɔ kɛ agbɛnɛ hu yɛ shihilɛ ni bulɛ yɔɔ mli ní haa nikasemɔ lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ nɔ. (Yakobo 3:18) Shawn kɛ Pauline ni jɛ Britain ni yɔɔ bii ejwɛ lɛ wie akɛ: “Beni wɔfeɔ weku Biblia mli nikasemɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔkakã wɔbii lɛ ahiɛ, kɛ́ amɛfee amɛnii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ po. Wɔtsakeɔ gbɛ nɔ ni wɔtsɔɔ wɔkaseɔ nii lɛ mli. Bei komɛi lɛ wɔhaa gbekɛbii lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ sane ni amɛsumɔɔ ni akase. Wɔkɛ vidioi ni Yehowa asafo lɛ efee lɛ tsuɔ nii. Bei komɛi lɛ, wɔsaa wɔjieɔ hei komɛi ekoŋŋ aloo wɔmɛɔ fioo yɛ hei komɛi bɔni afee ní wɔgba he sane.” Yɛ Britain nɔŋŋ lɛ, nyɛ ko ni atsɛɔ lɛ Kim wie akɛ: “Misaa mihe jogbaŋŋ dani wɔfeɔ weku nikasemɔ lɛ bɔni afee ni manyɛ mabi saji ni baaha mibii lɛ asusu nii ahe. Wɔnyaa nikasemɔ lɛ he. Wɔŋmɔɔ babaoo.”

Nanemɛi Ahalamɔ

Wɔbii lɛ baanyɛ aná suɔmɔ kɛha Yehowa, ni amɛbaaná hiɛsɔɔ kɛha anɔkwa jamɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ kɛ́ amɛkɛ mɛi ni ji Nyɔŋmɔ nanemɛi bɔ. Ekolɛ ebaabi mɔdɛŋbɔɔ dani wɔnyɛ wɔto gbɛjianɔ kɛha wɔbii lɛ ni amɛná nanemɛi kpakpai ni amɛkɛ amɛ agba sane ni amɛkɛ amɛ ashwɛ. Shi nakai ni wɔɔfee lɛ he yɛ sɛɛnamɔ! Kɛfata he lɛ, eji nɔ ni hi waa akɛ wɔɔtao hegbɛi koni wɔbii lɛ kɛ Yehowa Odasefoi ni kɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ efee amɛnitsumɔ yɛ amɛshihilɛ mli lɛ agba sane. Mɛi babaoo ni ekɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ fee nakai yɛ bɔ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ekãa lɛ bɔ lɛ hewɔ. Nyɛmiyoo ko ni batsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ wie akɛ: “Mifɔlɔi fɔ̃ gbɛgbalɔi anine kɛha niyeli shii abɔ. Mina faŋŋ akɛ amɛyɛ miishɛɛ waa yɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli aahu akɛ mi hu mibasumɔ akɛ masɔmɔ Nyɔŋmɔ tamɔ amɛ.”

Eji anɔkwale akɛ, abaanyɛ aná wɔbii lɛ anɔ hewalɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ aloo yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. No hewɔ lɛ, osharai ni yɔɔ nanemɛi gbohii ahe lɛ kaa hesaai ni wɔyɔɔ ákɛ fɔlɔi lɛ ekwɛɔ. (1 Korintobii 15:33) Eji ŋaalee ákɛ aaatsɔse gbekɛbii koni amɛkpoo akɛ amɛkɛ mɛi ni sumɔɔɔ Yehowa loo ni amɛleee lɛ lɛ aaabɔ. (Abɛi 13:20) Shawn ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Wɔtsɔse wɔbii lɛ koni amɛkɛ amɛnanemɛi skulbii lɛ afee ekome kɛkase nii yɛ naanyobɔɔ gbɛ nɔ yɛ skul, shi kɛ́ amɛkpa skul lɛ, esaaa akɛ amɛkɛ amɛ náa naanyobɔɔ ko dɔŋŋ. Wɔbii lɛ nu nɔ̃ hewɔ ni esaaa akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ nifeemɔi ni fataaa skul nikasemɔ he aloo skul kpɔiaŋgbɔlemɔ akaŋshii amli lɛ shishi.”

Sɛɛnamɔ ní Jɛɔ Tsɔsemɔ Mli Kɛbaa

Wɔtsɔseɔ wɔbii lɛ koni amɛwie amɛhemɔkɛyelii lɛ ahe amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi, ni no haa amɛnáa miishɛɛ akɛ amɛaajie suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo. Mark ni yɔɔ United States lɛ wie akɛ: “Wɔmiisumɔ ni wɔbihii lɛ anu he akɛ amɛbaanyɛ amɛwie amɛhemɔkɛyelii lɛ ahe amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi be fɛɛ be, shi jeee be ni amɛsaa amɛhe ni amɛkɛ amɛhe miiwo shiɛmɔ ni ato he gbɛjianɔ lɛ mli pɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔje kpo kɛtee he ko kɛha hiɛtserɛjiemɔ, tamɔ shwɛmɔhe, ŋshɔnaa aloo yɛ koo ko mli lɛ, wɔhiɛɔ Bibliai kɛ Biblia kasemɔ he woji kɛyaa ni wɔkɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ gbaa nibii ní wɔheɔ wɔyeɔ lɛ ahe sane. Gbekɛbii lɛ amii shɛɔ amɛhe kɛ́ wɔkɛ amɛ ye trukaa odase yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Amɛkɛ amɛhe woɔ sanegbaai lɛ amli kɛjajeɔ amɛhemɔkɛyelii lɛ amɛtsɔɔ.”

Bɔfo Yohane ni egbɔ lɛ ye ebua mɛi babaoo ni amɛtee nɔ amɛná suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ. Beni ewieɔ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe lɛ, eŋma akɛ: “Mibɛ miishɛɛ ni fa fe enɛ akɛ manu akɛ mibii [mimumɔŋ bii] lɛ nyiɛɔ anɔkwale mli lɛ.” (3 Yohane 4) Kɛ́ wɔdu suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ wɔwo wɔbii lɛ atsuiiaŋ lɛ, no lɛ ekã shi faŋŋ akɛ wɔ hu wɔmii baashɛ wɔhe nakai nɔŋŋ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 8 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]

Sane ni ajɛɔ tsuiŋ agbaa yɛ nibii ni kɔɔ hemɔkɛyeli lɛ he lɛ baaa trukaa kɛkɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Tsɔsemɔ obii lɛ koni amɛjie suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Courtesy of Green Chimneys Farm